Raamatupidamise praktika aruanne (0)

Sisukord

1SISSEJUHATUS 2
2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 3
2.1Selveri struktuur (Joonis 1) 3
2.2Kaupluste struktuur 5
2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur 5
2.4Põhilised konkurendid 5
2.5Põhilised tarnijad 6
3RAAMATUPIDAMINE SELVERIS 7
3.1Raamatupidamise sise- eeskiri 7
3.1.1Raamatupidamisprogramm 7
3.1.2Kontoplaan 7
3.1.3Algdokumendid 8
3.1.4Aruandlus 10
3.2Rahaliste vahendite arvestus 11
3.2.1Pank 11
3.2.2Sularaha 11
3.2.3Minu osalus maksevahendite aruandluse koostamises 12
3.3Varude arvestus 13
3.3.1Mitterealiseeritavad varud 14
3.3.2Inventuur 15
3.3.3Konsignatsioonimüük 15
3.4Põhivara 16
3.4.1Materiaalne põhivara 16
3.4.2Immateriaalne põhivara 18
3.4.3Materiaalse põhivara kontod ja algdokumendid 19
3.4.4Immateriaalse põhivara kontod ja algdokumendid 19
4ENESEANALÜÜS 20
5KASUTATUD KIRJANDUS 21

1SISSEJUHATUS

Teostasin ettevõtluse ja majandusarvestuse kursuse esimest praktikat xxxxxxxxxxxxe Selveri ettevõttes. Praktika käigus tutvusin põhjalikult xxxxxxxxxxxxe Selveri, Selveri jaekaubandusketi ning Tallinna Kaubamaja AS-ist sisseostetava raamatupidamisteenusega.
Kuna raamatupidamisteenus on sisseostetav, siis puudub Selveri ketil endal eraldi olev raamatupidamise sise-eeskiri. Kõik vajaliku info ettevõtte raamatupidamisest sain NG Investeeringute kontserni raamatupidamise arvestusmetoodikast, kuna raamatupidamisteenust osutav Tallinna Kaubamaja AS on suurde kontserni kuuluv ettevõte. Kontserni arvestusmetoodika hõlmas kõike laialdaselt ning andis suurepärase ülevaate. Tutvusin põhjalikult kasutusel olevate algdokumentidega, kontoplaaniga, raha-, varude- ja põhivara arvestusega. Õppisin kasutama sealset raamatupidamisprogrammi.

2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS

Selver on Eesti tegutsev super - ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte.
Selveri kaupluse ketile pandi alus 1995. Aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Aastatel 1998-2000 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet.
Selveri ketti kuulub hetkel 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub.
Selveri eripäraks on Selveri Köök, mis pakub laias valikus maitsvaid ja uudseid salateid, kulinaari- ja pagaritooteid. Lisaks on Severil juba suur hulk oma kaubamärki kandvaid tooteid, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile.
Selveris töötab üle Eesti kokku ca 3000 inimest. Selveri missioon e. peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust.

2.1Selveri struktuur (Joonis 1)

Selleks, et 35-e kauplusega jaemüügikett saaks laitmatult toimida, on vaja kindlat ja tugevat juhtimissüsteemi ning oma ala spetsialiste ning lisaks spetsialistidele ka tublisid ja võimekaid oskustöölisi.
Selveri struktuur Joonis 1

2.2Kaupluste struktuur

Selveri ketis on jaotatud kauplused struktuuridesse A, B, C ja D. Struktuuridesse jaotamine lähtub kaupluse pindala suurusest ja käibe numbritest.
A-struktuuri kuuluvad näiteks Järve (Tallinn), Kadaka (Tallinn) ja Pirita (Tallinn) Selverid. B-struktuuri näiteks aga Anne (Tartu), Ringtee (Tartu), Pelgulinna (Tallinn), Merimetsa (Tallinn). C-struktuuri kuuluvad näiteks Mai (Pärnu), Jõhvi, Hiiumaa , Punane (Tallinn) Selverid ja neljandasse D-struktuuri kuuluvad näiteks xxxxxxxxxxxxe, Kohtla-Järve, Valga, Põlva, Soldino (Narva) Selverid.
Struktuurid võivad aegade möödudes muutuda, sõltudes käibe plaanide täitmisest. Käibe plaani ületäitmise korral võib kauplus tõusta struktuuriliselt astme võrra üles poole ning käibe prognoosi alatäitmise korral vastupidi.

2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur

Kaupluse juhatajale alluvad :

• teenindaja -administraatorid;
  
• assistendid;
  
• infoteenindajad;
  
• letiteenindajad;
  
• saaliteenindajad;
  
• kassapidajad:
  
• kaubavastuvõtjad;
  
• transporttöölised:
  
• kärupaigutajad
  

2.4Põhilised konkurendid

Suurimateks konkurentideks Selveri ketile on Rimi Food AS, Maxima Eesti OÜ ja Prisma.
Konkurentsis oli suurim muutuste aeg aastal 2008, kus jaekaubanduse kasv pöördus languseks. Suuremate jaekaubanduskettide vahel käivitus tugev konkurents eesmärgiga pakkuda kliendile soodsaimat hinda. Selle raames renoveeriti Säästumarketid, uuendades kaupluse kontseptsiooni , siseilmet ja logo . Sortiment suurenes keskmiselt 300-500 toote võrra. Maxima Eesti OÜ avas esimese Maxima XXX hüpermarketi Pärnus. Turule tuli uus lojaalsusprogramm „Aitähh“ kaardi näol. Turu liidrid jaekaubanduses investeerisid veel viimaseid sääste, et tagada püsiklientide ulatuslikkus.
Selver avas 2008. Aastal 8 uut kauplust – Narvas, Kohtla-Järvel, Hiiumaal, Tallinnas, Põlvas, Pärnus, xxxxxxxxxxxxes ja Keilas. Detsembris avas A-Selver AS 100 %- line tütarettevõtte Selver Latvia SIA kaks kauplust Lätis, mis kaks aastat hiljem osutus läbikukkumiseks ning need suleti.
Praeguses ajas on peamiseks märksõnaks jaekaubanduses efektiivsus. Kaubandusketid keskenduvad olemasoleva kliendibaasi hoidmisele, mis toob endaga kaasa üha tiheneva konkurentsi, püüdes pakkuda kliendile parimat hinda.

2.5Põhilised tarnijad

Selveris on tarnijaid väga palju, selleks on kasutusele võetud erinevate logistikafirmade teenused: Smarten, Via 3L ja Jungend. Tellimusi teostatakse läbi Telema internetipõhise tellimissüsteemi, kuhu tellimust sisestades, läheb see kohale otse hankijale ning samas ka vastavale logistikafirmale.
Lisaks teenust osutavatele logistika ettevõtetele, on Selver loonud ka endale isikliku logistilise süsteemi, seda Jaotuskeskuse näol. Tellimusi edastatakse samuti läbi Telema programmi.
Peamisteks hankijateks on Tere, A.Le Coq, Saku, Fazer Eesti, Valio, Tridens, Rakvere Lihatööstus, Tallegg , Maag Grupp, Prike, Eesti Pagar, Balbiino jpt.

3RAAMATUPIDAMINE SELVERIS

Selveri raamatupidamist teostab Selveri emaettevõte Tallinna Kaubamaja. Kuna Kaubamaja on kontserni kuuluv ettevõtte, siis lähtutakse raamatupidamises kontserni eeskirjadest. Tegevuses juhindutakse EV seadusandlusest ning ollakse kooskõlas EV hea raamatupidamistavaga.
Selver on eelarveline ettevõtte, mille koostavad kaupluste juhatajad koos Selveri finantsistidega.

3.1Raamatupidamise sise-eeskiri

3.1.1Raamatupidamisprogramm

Raamatupidamises on kasutusel XAL raamatupidamisprogramm. See on tarkvaraprogramm, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud alamprogrammid . Õppisin tundma programmi XAL, sisestades sinna hankijate poolt esitatud arveid, kreeditarveid, maksevahendite aruandeid. Aitasin koostada maksegraafikuid, teostasin ka saldo võrdlusi.

3.1.2Kontoplaan

Kontsernikonto on kommertspanga pakutav lahendus, mis tähendab seda, et kõik kontsernikonto lahendusega liitunud kontserni ettevõtete pangakontod on koondatud ühe konto alla.
Igal kontsernikontoga liitunud kontserni ettevõttel on oma alamkontod (kontserni ettevõtte oma kontod), millelt tehakse kõik tehingud ja mida käsitletakse kontserni ettevõtte seisukohalt tavapäraste tehingukontodena.
NG Investeeringud OÜ kontsernikontoga (edaspidi „peakontsernikonto”) on liitunud järgmised kontserni ettevõtted:

• Balbiino AS;
  
• Liviko AS;
  
• Kitman AS;
  
• OÜ NG Kapital ;
  
• Ganiger Invest OÜ;
  
• Roseni Majad OÜ;
  
• Roseni Kinnisvara OÜ;
  
• Motivo Grupp OÜ;
  
• Tallinna Kaubamaja AS
  

Selverile suunatud kontoplaan on väga mahukas, koosnedes 35. eraldiseisvast sünteetilistest kontodest, mida omakorda täiendavad arvukad analüütilised alamkontod.
Praktika käigus puutusin kokku kõige rohkem käibevara kontodega. Sisestades maksevahendite aruandlust ning summade liikumisi , töötlesin läbi sellised alamkontod, nagu kassa kontod ( sularaha ), panga kontod, samas puutudes kokku ka arvelduste vahekontodega, nagu näiteks teatripiletite ja lotopiletite müük.

3.1.3Algdokumendid

Selveri majandustehingute kirjendamise aluseks olevad algdokumendid on sissetuleku algdokumendid ning väljamineku- ja muude kulude algdokumendid.
Sissetulekute algdokumendid (tuludokumendid):

• klientidele esitatud arved ;
  
• lepingud ;
  
• pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad raamatupidamisõiendid;
  
• kassa sissetulekuorderid või muud sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid;
  
• agentide, operaatorfirmade vms aruanded perioodi tulude kohta, kui õiendi põhjal ei koostata neile arvet;
  
• raamatupidamisõiendid (nt kassapidajate puudujäägi aktid);
  
• muud tuludokumendid.
  

Väljamineku- ja muude kulude algdokumendid:

• hankijate poolt esitatud aktid ja arved;
  
• lepingud;
  
• avansiesildised;
  
• aruandekohustuslike isikute kuluaruanded;
  
• varude laost või vastutavalt hoiult väljastamise saatelehed ;
  
• ettemaksude aluseks olevad dokumendid ;
  
• töötasu määramise dokumendid, palgalehed, tööajaarvestustabelid;
  
• muud kuludokumendid.
  

Kõik kuludokumendid peab olema enne heaks kiitnud vähemalt üks isik – asjaomase osakonna juhataja, kes vastutab kulude põhjendatuse ja eelarvele vastavuse eest.
Kuludokumente on soovitatav käsitleda ja kinnitada elektrooniliselt .
Raamatupidamisdokument on tehingut kinnitav kirjalik tõend. Seetõttu peab see sisaldama alljärgnevat teavet:

dokumendi nimetus ja number;

väljaandmise kuupäev;

tehingu kirjeldus;

tehingu arvandmed (kogus, hind, summa);

tehingupoolte nimed;

tehingupoolte aadressid ;

poolte raamatupidamise eest vastutavate esindajate allkirjad, mis kinnitavad tehingu toimumist ;

raamatupidamiskande number.
Praktika ajal puutusin sissetuleku algdokumentidest kokku klientidele esitatud arvetega, kassa sissetuleku orderitega, operaatorfirmade aruannetega perioodi tulude kohta ning raamatupidamisõienditega ( kassapidajate puudujäägi aktid). Kassapidajad on kohustatud kinni maksma puudujäägi summa alates 10- nest kroonist . Puudujäägi kohta koostatakse akt kolmes eksemplaris, mille allkirjastavad puudujäägi tasuja ning teenindaja- administraator . Puudujääk arvestatakse maha kassapidaja palgast ning kajastatakse palgalehel.
Kuludokumentidest puutusin kokku hankijate poolt esitatud arvetega (ka kreeditarvetega), avansiesildistega, aruandekohustuslike isikute kuluaruannetega (xxxxxxxxxxxxe Selveris on selleks kaupluse juhataja) ning põgusalt ka tööajaarvestustabeliga.

3.1.4Aruandlus

Kontserni aruandluse peamine eesmärk on tagada kontserni äritegevuse analüüsimiseks ja juhtimiseks vajalik teave. Üksikute aruandeüksuste eriomaste vajadustega tuleks tegeleda kohalikus süsteemis.
Kontserni aruandlus koosneb kahest peamisest teabevoost – finants - ja tegevusaruannetest.
Alljärgnevalt on toodud aruandluse ajakava, milles esitatud tähtajad viitavad kuupäevadele, mil asjaomased aruanded peavad olema kontserni juhtkonnale ja juhatusele laekunud.

Kuuaruanne:

• finantsaruanne järgmise kuu 10. tööpäev
  
• tegevusaruanne järgmise kuu 10. tööpäev
  

Kvartaliaruanne:

• finantsaruanne järgmise kuu 10. tööpäev
  

• tegevusaruanne järgmise kvartali esimese kuu 10. tööpäev
  

• NG Investeeringute konsolideeritud finantsaruanne
  

järgmise kuu 20. kuupäev

Raamatupidamise aastaaruanne : järgmise aasta 31. jaanuar.
Igakuine finantsaruanne esitatakse kontserni standardvormil. Tegevusnäitajatest teatatakse kontserni pearaamatupidajale üks kord kuus. Igakuine tegevusaruanne esitatakse kontserni standardvormil kontserni nõukogule.
Kvartaliaruanded esitatakse aasta esimese kolme kuu, kuue kuu ja üheksa kuu kohta. Lisaks kuuaruannetes esitatavatele andmetele kajastatakse kvartaliaruannetes lisaandmeid, kasutades täiendavaid aruandevorme.

3.2Rahaliste vahendite arvestus

Kontserni bilansi ja rahavoogude aruande mõistes käsitletakse raha ja selle ekvivalentidena lühiajalisi (soetamisest arvates kuni kolmekuulise tähtajaga) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike, sealhulgas kassas olevat raha, pankades olevaid arveldusarveid, tähtajalisi hoiuseid esialgse tähtajaga kuni kolm kuud ning rahaturufondide osakuid.

3.2.1Pank

Rahalisi vahendeid hoitakse pangas Selveri arvelduskontodel.

3.2.2Sularaha

Sularaha liigub Selveris igapäevaselt. Kassapidajatele jaotatakse kätte kassapõhjad, valmistudes müügiprotsessiks. Müügitehingutes ilmnenud puudujääkide, kui ka ülejääkide eest vastutab kassapidaja isiklikult. Kassaoperatsioonide ning rahaliste vahendite kättesaadavuse eest vastutab teenindaja-administraator. Vastutused on lepingute ja ametijuhenditega kinnitatud.
Otsest peakassa limiiti Selveri pole, küll on aga pangast sularaha tellimise limiit.
Sularaha (klientide poolt ostude eest tasutud raha) toimetatakse igapäevaselt panka, selleks on palgatud sularahaveo teenus turvafirmade poolt.
Sularaha (peakassat) inventeeritakse igapäevaselt. Puudujäägi ilmnemisel vastutab selle eest ainuisikuliselt teenindaja-administraator, kes tegeleb majas ainukesena peakassaga.
Loomulikult võib olla tekkinud puudujäägile mõistlik selgitus , selle välja selgitamiseks kaasatakse protsessi sisekontroll.
Lisaks igapäevasele peakassa inventeerimisele teostatakse veel ka aastalõpu inventuur , mis osaliste allkirjadega edastatakse finantsosakonnale. Igapäevaste peakassa inventuuride tulemused edastatakse raamatupidajale.

3.2.3Minu osalus maksevahendite aruandluse koostamises

Kuna töötan ise xxxxxxxxxxxxe Selveri teenindaja-administraatorina, siis puutun igapäevaselt kokku maksevahendite aruandlusega ning seal juures ka peakassa inventuuriga. Kõik see on esialgsete andmete õigsuse kontrollimine ja koondamine ühtsetesse aruannetesse, mis kokkuvõttes kuuluvad esitamisele raamatupidajale.
Aruandlust tehakse alati lähtuvalt eelnevast päevast. Näiteks kui täna on 15. mai, siis järelikult teen 14.mai aruandeid. Kuna kogu üldaruandlusesse jooksevad sisse ka näiteks loto- ja teatripiletite müük, siis võtan vastavatest programmidest antud aruanded, ka kaardimaksete toimingut tõestav raport panga poolt kuulub siia. Seejärel võtan Selveri keti põhisest tarkvara programmist päeva müügiandmed, kus kajastuvad kõik vajalikud andmed koos makseviiside moodustega. Lisaks väljastan tarkvara programmist ka kassapidajate päevamüügid operaatorite lõikes. Selver kasutab Oscari tarkvaraprogrammi. Lisaks eelnevalt mainitud aruannetele lisan ka sularahakeskusest faksitud eelneva päeva panka saadetud sularaha summad operaatorite lõikes.
Olles kõik vajalikud aruanded väljastanud, kontrollin üle kassapidajate eelneva päeva rahalised jäägid ning seejärel lisan eelnevatelt aruannetelt kogutud andmed üldisesse maksevahendite aruandesse, kus ilmneb, kas on kassapidajatel puudu- või ülejääke.
Viimane aruandluse vorm on peakassa aruanne, mida koostades, tuleb eelnevalt teostada peakassa inventuur. Olles lõpetanud aruandluse, edastan kõik aruanded allkirjastatuna raamatupidajale.
Lisaks aruandlusele teostan ka sularaha saatmist inkassaatoritega panka, täites ära vajalikud dokumendid ning vajadusel tellin sularahakeskuselt sularaha (peenraha) juurde.
Aruandlus on vägagi loogiliselt püstitatud. Kui kuskil on üle, siis järelikult peab kuskil ka puudu olema ja vastupidi.
Väga huvitav oligi praktika käigus näha, et mis saab nendest andmetest, mida ma raamatupidajale edastan. Kandsin andmed töölehele ning kontrollisin tulemuse õigsust. Teostasin ka lausendamist. Näiteks online lotomüügi korral krediteerin kontot Loto online ning debiteerin tema vastaskontot Kassa.

3.3Varude arvestus

Varude arvestamisele kohaldatavaid põhimõtteid kirjeldatakse alljärgnevate alapealkirjade all:
Üldpõhimõtted:

• mitterealiseeritavad varud;
  
• inventuur;
  
• konsignatsioonimüük.
  

Ettevõtte spetsiifikast tulenevad arvestuspõhimõtted:

• tootmine;
  
• hulgi- ja jaemüük (sh autode müük).
  

Täpsema määratluse kohaselt on varud:

• varad , mida hoitakse müümiseks tavapärase äritegevuse käigus;
  
• varad, mida parajasti toodetakse niisuguse müümise eesmärgil; või
  
• materjalid või tarvikud , mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel; või
  
• teel olev kaup.
  

Kaubavarud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses , mis koosneb kauba ostuhinnast, transpordikuludest ja muudest varude soetamisega otseselt seotud väljaminekustest.
Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis ümber lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Varud tuleks eelistatavalt neto realiseerimisväärtuseni alla hinnata üksikobjektide kaupa, kuna selleine lähenemisviis on kooskõlas varudega seotud hüvitamatute kulude elimineerimise kontseptsiooniga.
Siiski võib teatud asjaoludel osutuda otstarbekaks rühmitada samalaadseid või omavahel seotud objekte. Selline olukord võib olla ühe ja sama tooterühmaga seotud varude objektide puhul, millel on samalaadne otstarve või lõppkasutus, mida toodetakse ja turustatakse samas geograafilises piirkonnas ning mida ei ole otstarbekas hinnata eraldi teistest sama tooterühma objektidest . Ei ole asjakohane hinnata varusid alla nende liigituse alusel, näiteks valmistoodang või kõik teatud majandusharu või geograafilise segmendi varud.
Mõistliku rühmitamise kasutamisel tuleb jälgida, et mõnede varude objektide või rühmadega seoses kantud kahjumit ei korvataks teiste objektide või rühmadega seoses teenitud kasumiga. Mõistliku rühmitamise näited on järgmised:
1. Kaks või enam toormaterjali , mille kombineerimisel valmistatakse üks lõpptoode, mille müügihinda ei mõjuta oluliselt selle komponendiks olevate toormaterjalide asenduskulude erinevused.
2. Valmistooted, mida on võimalik ühiselt müüa või mis on omavahel asendatavad.
Neto realiseerimisväärtuse määramiseks kõikide varude ühine hindamine ei ole lubatud, kui selle tulemuseks olevad näitajad erinevad oluliselt üksikobjektide või mõistlike rühmade kaupa hindamise tulemustest.
Üksikobjektidel põhineva lähenemisviisi nõuetekohane rakendamine ei välista erineva suuruse ja kujuga varuobjektide rühmitamist.

3.3.1Mitterealiseeritavad varud

Mitterealiseeritavate varude kajastamisel lähtuvad kontserni ettevõtted alljärgnevatest põhimõtetest.
Varude hindamisel tuleks arvesse võtta mitterealiseeritavusest tulenevat vähendust, kui

• varude müük on aeglane,
  
• varud sisaldavad aegunud tooteid,
  
• varud sisaldavad kahjustatud tooteid ja
  
• ettevõttel on üleliigseid varusid
  

3.3.2Inventuur

Et tagada varude, lõpetamata toodangu ja valmistoodangu hindamise kvaliteet, st õiged kogused pearaamatus ja aegunud varude tuvastamine, tuleb alljärgnevalt toodud põhimõtete kohaselt läbi viia inventuure.
Inventuur tuleb läbi viia vähemalt iga majandusaasta lõpul (see on miinimumnõue, mis kehtib kontserni kõikide ettevõtete puhul) ja vastavalt kontserni ettevõttes kehtivatele poliitikale (st inventuure võib läbi viia ka sagedamini).

3.3.3Konsignatsioonimüük

Konsignatsioonimüügi korral kohustub kauba saaja (st ostja) kauba tarnija (st müüja) nimel edasi müüma.
Kui kontserni ettevõte sõlmib müüjana konsignatsioonimüügitehingu, jäävad selle tehingu raames müüdavad kaubad varudena kontserni ettevõtte bilanssi kuni ajani, mil kauba saaja need kolmandale isikule edasi müüb.
Tarnija kajastab tulu siis, kui kauba saaja on müünud kauba kolmandale isikule.
Kui kontserni ettevõte sõlmib konsignatsioonimüügitehingu kauba saajana, jäävad selle tehingu raames müüdavad kaubad varudena tarnija bilanssi ja tehingus kauba saajana tegutsev kontserni ettevõte ei kajasta neid oma bilansis varudena.
Kontserni ettevõte kajastab selle tehingu puhul ainult konsignatsioonitasu.
Konsignatsioonitasu kajastatakse teenuse osutamise perioodil kasumiaruandes „Muu müügituluna”, kui sedalaadi teenuste osutamine kuulub kontserni ettevõtte põhitegevuse hulka. Kui sellised tehingud ei vasta kontserni ettevõtte põhitegevuse kriteeriumitele, ei kajastata konsignatsioonitasu „Muu müügituluna”, vaid kontserni kasumiaruandes „Muude äritulude” all.
Varude avatud kontodeks on näiteks analüütilised kontod, mis on grupeeritud vastavalt varude iseloomule. Näiteks: naistekaubad, toidukaubad , meestekaubad, tööstuskaubad, ostetud taara , aiatarbed, materjalid jpm.
Varude algdokumentideks on näiteks valdavalt kaubaga sisse tulnud saatelehed (arved).
Varude materiaalne vastutus langeb valdavalt kaupluse juhataja õlule.
Järjepidevalt kontrollib kaupluse juhataja kaubavarude suurust ja ringlust, vaadates üle pikalt seisma jäänud kaubagrupid .

3.4Põhivara

3.4.1Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat vara soetusmaksumusega üle 1279 EUR (20 000 EEK) ja kasuliku elueaga üle ühe aasta.
Vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, kantakse ostmisel kuludesse ja selle üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Erandjuhtudel võib vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, käsitleda materiaalse põhivarana ja eeltoodud põhimõttest võib teha kõrvalekaldeid kontserni pearaamatupidaja loal.
Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud igapäevase teenindamise kulud, akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud kogunenud kahjum .
Soetusmaksumus hõlmab soetamisel makstud tasu, transpordi- ja paigalduskulusid ning muid varaga otseselt seotud kulusid .
Soetatud materiaalne kinnisvara tuleb jaotada eraldiseisvateks märkimisväärsete soetusmaksumuste ja erinevate kasulike eluigadega varaobjektideks (komponentideks) (näiteks hoone katus, lift ja muud osad).
Mõne varaobjekti asendamisel teisega (näiteks hoone katuse vahetamisel) tuleb vana varaobjekt maha kanda.
Materiaalse põhivara objekti asendamine või uuendamine tuleb kajastada eraldi vara soetamisena ja asendatud või uuendatud varaobjekti bilansiline väärtus tuleb maha kanda. Asendatud varaobjektid kantakse bilansist välja.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsiooni arvestatakse vara kasuliku eluea vältel.
Amortisatsiooni arvestamine algab hetkel, mil materiaalse põhivara objekt on valmis kasutamiseks selle sihtotstarbel (st kui varaobjekt on juhtkonna poolt ette nähtud asukohta viidud ja töökorda seatud). Varaobjekti amortiseerimine lõpetatakse, kui varaobjekti bilansiline väärtus on võrdne tema lõppväärtusega, kui varaobjekti enam ei kasutata või kui see liigitatakse müügiks hoitava põhivarana.
Müügiks hoitav põhivara kajastatakse kontserni aruandes „Varude” koosseisus „Muude varudena”.
Kontserni ettevõtted kasutavad alljärgnevaid kasulikke eluigasid:
Ehitised:
Tööstusehitised
12–50 aastat
Laohooned
20–50 aastat
Rendipinnad
20–50 aastat
Haldusruumid
20–50 aastat
Rendipindade parendused
4–10 aastat
Masinad ja seadmed :
Bürooseadmed
3–4 aastat
Häiresüsteemid
5–7 aastat
Arvutustehnika
3–5 aastat
Sõidukid
4–10 aastat
Muud seadmed
3–4 aastat
Muu materiaalne põhivara
4–20 aastat
Maad ei amortiseerita.
Varaobjekti lõppväärtus, kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetod vaadatakse üle ning vajaduse korral korrigeeritakse iga majandusaasta lõpul. Lõppväärtuste, kasulike eluigade ja meetodite muutusi käsitletakse raamatupidamislike hinnangute muutustena (st edasiulatuvalt).
Põhivara inventuur toimub iga majandusaasta lõpul.
Inventuuride läbiviimise üksikasjaliku eeskirja (asukohad, meeskonnad , vastutavad isikud jne) kehtestab kirjalikult kontserni ettevõtte juhtkond .

3.4.2Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat mitte-monetaarset eristatavat vara, millel puudub füüsiline substants, soetusmaksumusega üle 1279 EUR (20 000 EEK) ja kasuliku elueaga üle ühe aasta.
Eraldi omandatud immateriaalne vara kajastatakse algsel arvelevõtmisel soetusmaksumuses.
Äriühenduses omandatud immateriaalse vara soetusmaksumus on tema õiglane väärtus omandamise kuupäeva seisuga.
Immateriaalsel varal saab olla kas piiratud või piiramatu kasulik eluiga.
Piiratud kasuliku elueaga immateriaalne vara amortiseeritakse vara kasuliku eluea vältel. Samuti hinnatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust, kui esineb asjaolusid, mis viitavad väärtuse languse võimalikkusele.
Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsiooniperiood ja meetod vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus. Kui vara eeldatav kasulik eluiga erineb varasemast hinnangust või kui varast tuleneva majandusliku kasu eeldatav kasutamine on muutunud, tuleb vastavalt muuta vara amortisatsiooniperioodi või meetodit ning neid muutusi käsitletakse raamatupidamislike hinnangute muutustena (st edasiulatuvalt). Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes immateriaalse vara funktsioonile vastavas kulukategoorias
Kontsern lähtub piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara puhul alljärgnevatest kasulikest eluigadest:

• Võrgustruktuurid 3 aastat
  
• Arvutitarkvara ja litsentsid 2 aastat
  
• Suurte süsteemide tarkvara ja litsentsid 4 aastat
  
• Muu immateriaalne vara kuni 10 aastat
  
• Soetustest tulenev immateriaalne vara 5–10 aastat
  
• Järelejäänud firmaväärtus ei amortiseerita
  

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust peab kontrollima üks kord aastas kas individuaalselt või raha teeniva üksuse tasandil. Sellist immateriaalset vara ei amortiseerita.
Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara kasulik eluiga vaadatakse üle igal aastal, et teha kindlaks, kas sündmused ja tingimused jätkuvalt toetavad vara kasuliku eluea piiramatuks määramist. Kui ei toeta, arvestatakse muutust kasuliku eluea määramisel piiramatust piiratuks raamatupidamisliku hinnangu muutusena, st edasiulatuvalt.
Immateriaalse vara kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum määratakse kindlaks neto müügitulu ja varaobjekti bilansilise maksumuse vahena ning kajastatakse kasumiaruandes („Muude äritulude” või „Muude ärikulude” all) kajastamise lõpetamise aastal.
Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust kontrollitakse üks kord aastas, 31. detsembri seisuga, vajaduse järgi kas individuaalselt või raha teeniva üksuse tasandil.

3.4.3Materiaalse põhivara kontod ja algdokumendid

Materiaalse põhivara analüütilised kontod on näiteks maa, masinad ja seadmed, arvutustehnika, inventar, inventari kulum, põhivara ettemaksud, paigaldamata seadmed ja masinad jt.
Algdokumentideks on näiteks ostu-müügi lepingud, vastavalt hoiult väljastamise saatelehed (näiteks, kui üks seade läheb ühe kaupluse koosseisust teise kaupluse koosseisu)

3.4.4Immateriaalse põhivara kontod ja algdokumendid

Immateriaalse põhivara analüütilised kontod on näiteks immateriaalne põhivara, kaubamärk Tirsi, opereerimisõigus. Algdokumentideks on näiteks kõikvõimalikud lepingud.

4ENESEANALÜÜS

Valisin xxxxxxxxxxxxe Selveri seetõttu oma praktikakohaks, kuna töötan seal ning huvitav on teada, kuidas sinu igapäeva tööalaseid toiminguid ja tehinguid seostatakse raamatupidamises.
Viibisin praktikal kahel korral nädalas, kuna põhitöö ei võimaldanud rohkem.
Tutvusin põhjalikult kontserni arvestusmetoodikaga, kontoplaaniga, Selveri sisekorra-eeskirjadega. Praktikajuhendaja oli igati tore ja abivalmis, pannes mind reaalselt tööle, sealjuures kõike hästi ja arusaadavalt seletades.
Peamiseks ülesandeks oli arvete sisestamine , maksevahendite aruandluse ja peakassa aruandluse sisestamine. Põgusalt tegime ka dokumendi arhiveerimist ja maksegraafikute koostamist.
Varude ja põhivara arvestusest sain juhendaja käest kiire ülevaate, enamus sellealast infot sain siiski kontserni arvestusmetoodikast.
Põgusalt sain ülevaate juhataja juhendamisel ka kulukannete kinnitamisest, tööajatabeli täitmisest ning natuke ka eelarve koostamise põhimõtetest.
Kõik uued omandatud kogemused ja teadmised olid huvitavad, kuid ise tundsin, et aega oleksin natuke juurde soovinud, kuid kokkuvõttes jäin vägagi rahule.
Sain kinnitust, et raamatupidamise sise-eeskiri on üks tähtsamaid dokumente raamatupidamises, kus peab olema terve arvestussüsteem selgelt lahti kirjutatud.
Kokkuvõtteks võin öelda, et praktika täitis oma eesmärgi.

5KASUTATUD KIRJANDUS

NG Investeeringute Kontserni arvestusmetoodika