on monokroonsed ja kultuurid, kus tehakse korraga mitut asja, on polükroonsed. Sattusin ebameeldivatesse olukordadesse, kui läksin tööle Hispaaniasse ehk läksin pigem monokroonsest kultuurist polükroonsesse kultuuri, kus oli mul raske kohaneda. Erinevast ajakäsitlusest tingitud probleeme on võimalik ette näha, vastavalt sellele tuleks ühendada planeerimine ja paindlikkus ning kui seda osata teha, võib toimida väga edukalt ka tõhus koostöö (Pajupuu 2001). Hispaanias töötasin neli kuud neljatärnihotellis AH Granada Palace, mis asub Granada linnas. Töötasin klienditeenindajana baaris ning kohvikus buffet laudade teenindajana, minu töö toimus graafiku alusel. Kui minu tööpäev algas 7.30 hommikul, jõudsin ma tööle ca 10-15 minutit varem, et jõuaksin veel kohvi juua ning õigel ajal valmis olla. Kohalikud teenindajad, kes töötasid minuga samas vahetuses, jõudsid tööle vahel kella üheksa ajal, mõnikord isegi kümne ajal
11.1994 mees 9.11.1964 37411030216 Riho Kuusk 5.07.1998 mees 3.11.1974 47507042222 Ene Kuusik 11.09.2003 naine 4.07.1975 47607110222 Anu Tammeorg 1.08.1995 naine 11.07.1976 47408080218 Viivi Vaher 11.06.1996 naine 8.08.1974 36711070216 Mart Puu 7.08.1999 mees 7.11.1967 36807080316 Kaarel Pajupuu 11.12.2008 mees 8.07.1968 37305230217 Taavi Kaseorg 12.12.1993 mees 23.05.1973 47212110218 Maie Vahtrapuu 1.03.1993 naine 11.12.1972 36201180219 Rein Kirss 5.08.1993 mees 18.01.1962 36705270312 Rein Ploomipuu 3.04.2007 mees 27.05.1967 36701170217 Kaido Mets 11.11.1993 mees 17.01.1967
Eesti keele intonatsioon · Eesti keele intonatsiooni ei ole siiani eriti põhjalikult uuritud. Varasemast ajast on olemas üksikud väikesemõõtmelised uurimused, mis puudutavad eesti keele intonatsiooni eri aspekte, aga need on läbi viidud väga erineva metoodikaga ja ilma (ühtse) teoreetilise raamistikuta. Sellistest töödest võiks nimetada: Peters (1926, 1927a, b), Põldre (1937), Vende (1973, 1982, 1987) ja Pajupuu (1990). Lühiülevaate nende sisust ja peamistest leidudest Eva Liina Asu 2001. a ilmunud artiklis (Asu 2001a). · Lisaks on viimasel ajal eesti keele lauseintonatsiooni uuritud ka eesti keele kõnesüntesaatori (tekstkõne) tarbeks. Siinkohal võib nimetada Meelis Mihkla, Einar Meistri ja Arvo Eegi ülevaateartiklit eesti keele prosoodia modelleerimisest (2000) ning Krista Kerge, Meelis Mihkla ja Hille Pajupuu tööd kas küsimuste intonatsioonist (2003).
Juhataja Protokollija Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov
Autori sõnul, sellest ei tule midagi välja, sest soomlased taluvad vaikides kõiki pingelisi seisukohti. Soomlaste jaoks ei ole argumendiks see, et ,,vaidluses selgub tõde ja on ainult üks tõde", sest selline käitumine ja suhtlemiseripärasus vastab soome kultuurnormidele: vaikimine on heakskiidetav ja väitlemine on alandav. Soomlaste hoiakut seletab see, et nad püüavad mitte sattuda sellistesse ebamugavatesse olukordadesse. (Pajupuu 1997) Erinevused Eestis ei esine ainult erinevate rahvuste vahel vaid ka erinevate piirkondade vahel, kus on säilinud erinevad traditsioonid, kombed ja omalaadne keelepruuk. Siinkohal Eestis võib esile 3 tuua setod, saarlased, hiidlased ja mulgid. Nende keelepruuk on juba omapärane ja erinev Põhja- Eesti keelepruugist
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Kuidas kohaneda võõras?“ on kirjutatud Hille Pajupuu poolt 2000 aastal. Artikli alguses kirjutas autor kurtuuri tähendust: „Tavaliselt räägitakse kultuurist tema kitsamas tähenduses: kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust.“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea kultuuri all silmas kirjandust, kunsti jms, pigem siiski kultuurilist rahvust, milline on nende
Kindlasti on see vajalik inimese silmaringi laiendamiseks, kuid kultuuridevahelises suhtluses jääb sellistest teadmistest napiks. Kultuur laiemas tähenduses on ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja esteetiliste väärtuste kogum, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis ja mis on vähemalt osaliselt ühine inimestel, kes elavad ühesuguses sotsiaalses ümbruses. Kultuur annab meile identiteedi ja teeb meis ainulaadseks. Kultuur eristab ühte inimrühma teistest (Pajupuu 2000). Inimesed elavad kultuuriruumis. See ei ole füüsiline ruum, pigem vaimsuse ruum, mis tekib tähendustest, teadmistest, väärtustest, ideaalidest, normidest, elureeglitest jne. Kultuur mõjub elu mõttele, käitumisele ja integreerumisele (Jedomskihh jt. 2004). Kultuuridevahelise õppimise käsitlusviise on palju ja seda võib kasutada mitmel erineval tasandil. Kultuuridevaheline õppimine viitab isiku teadmiste, hoiakute või
Reeglite peale sülitamine." Kas Sa loodad, et Sinu raamatud muudavad maailma? Ma jubedalt loodan. Kui kas või üks inimene läheb ja kallistab peale minu raamatu lugemist endale kallist inimest... Raamat peab avama silmad, nii nagu minu omad avas Õnnepalu "Piiririik". Iseseisvuspäev Kenderi esimene romaan ropp ja primitiivne kirjutatud lühilausetega moodsas kuues kriitiline realism võitis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia Peategelasteks on Karl Pajupuu, Marks ja Aive Simson. Teos räägib kahe mehe igapäevaelust 90. Eestis. Sõbrad joovad enamuse ajast ja püüavad raha kokku ajada (näiteks värvates naisi pornofilmi). Kumbki neist ei käi tööl ja Karl elab Simsoni kulul, lisaks sellele ta ka peksab naist, sest arvab, et viimane pole midagi väärt. Lugu on tõsine ja pole niisama naljaviluks lugemiseks. Üsna karmi sõnakasutusega. Check out Peategelane multimiljonär Tom on narkosõltlane ja eduka firma juht
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus
kultuuri. Lühikese tutvumisreisi ajal on võimalik teha tähelepanekuid igapäevaelust: kunstist, tehnoloogiast, riietumistavadest ja käitumisest, ent need tähelepanekud on pinnapealsed ja olulisem on õppida mõistma kultuuri tausta ehk miks inimesed toimivad just nimelt teatud moel. Kultuuride võrdlemine on kasulik tegevus, sest nii hakatakse enam mõistma oma kultuuri ja süveneb arusaam teisest kultuurist. (Pajupuu 1996: 25) 5 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad Franz Boasi õpilane Ruth Benedict ei usu kultuuriliste kalduvuste päritavust. Tema kultuuriteooria kohaselt on kultuuride erinevused võrreldavad inimeste isikupära ja iseloomu erinevustega. Inimesed võivad käituda samades olukordades erinevalt, samuti võivad eri kultuurid inimesi erinevalt mõtestada ja kohelda
Kristiina Kungla Kristel Kiik Kenti Kadarik Andreas Lend Imbi-Malle Kuus Triin Krigul Kaja Kiho Katrin Oja Kirti-Kai Loorand Maiu Mägi Mairit Mitt Eva Petuhhov Astrid Muhel Kristjan Nõlvak Martti Mägi Lauri Toom Hanna-Liis Nahkur Varje Remmel Juhan Palm-Peipman Margus Uus Tõnis Pajupuu Urmas Roomere Pille Saluri Maris Vallsalu Merje Roomere Mail Sildos Svjatoslav Zavjalov Piret Sandberg Miina Laanesaar Toomas Veenre Kaiu Talve Airi Sleifer Andrus Tork Marlis Timpmann Tarmo Truuväärt KONTRABASS FLÖÖT KLARNET METSASARV
Kokkuvõte: Raamat hakkas siis nõnda pihta, et nad liikusid mööda tänavat edasi ja maha oli sadanud esimene lumi. Üks pistis pea aknast välja ja suitsetas, siis teine teiseltpool ja karjus siis '' Pelmeenid! Pelmeenid on võti!''. Siis nad suundusid baari, mille nime nad ei teadnud. Aga Marksil oli kombeks kutsuda peojärgseid hommikuid peiedeks. Hommikul kõik said jälle kokku ja rääkisid oma halvast olemisest, ühel hullem, kui teisel. Karl kiitis Marksi ja ütles, et ta on tõeline sõber. Karl magas liiga kaua. Ta ei saanud silmi lahti, liiga valus oli, ta ei teadnud kus ta on. Talle hakkas vaikselt meenuma, kus nad öhtul käija võisid, aga õnneks ärkas ta Marksi juurest. Nad läksid castingule, istusid lauda ja Marks ütles selle peale, et mitte mingit alkoholi ja võtsid siis kohvi. Järjekordne öö ja Karl ei saanud magada, sest magas eelmine päev liiga kaua. Karl hakkas öösel oma naisega mölisema...
Needki teadmised, mis meil on, tuginevad pigem kogemustel kui konkreetsetel uuringutel. Võib oletada, et Eesti on suhteliselt väikese võimudistantsiga ühiskond (autoritaarsetele juhtidele eelistatakse konsulteerivaid juhte, negatiivne suhtumine kontrolli, positsioonitunnuste rõhutamist ei hinnata jne). Eestlaste kultuuris on mõningaid suure ebakindluse vältimise tarbega kultuuridele iseloomulikke jooni (palju seadusi, töö- ja elukohatruudus, mure tuleviku pärast jne) (Pajupuu 1995a). Kuna Eestis ei pöörata kommunikatsiooniõpetusele kuigi suurt tähelepanu, siis omandab eestlane oma kultuurile omased suhtlusnormid enamasti kogemuse najal. Vestluse õnnestumise üle otsustatakse selle põhjal, kas vestelda oli mugav või ei. Miks see nii või teisiti oli, seda enamasti ei teadvustata. Oletada võib, et ka eestlaste ruumiteadlikkus pole kuigi suur. Rene Altrov (Ruum ja kommunikatsioon, 1998) leidis oma uurimistöös, et Hall’i poolt kirjeldatud
2) Palumets (23%) muldadeks on liivmullad (niisked ja lubjavaesed, puudeks on männid, kuused, arukased, põõsasteks on kadakas, vaarikas, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad jänesekapsas, leseleht, kippjalg, lamba-aruhein, pohl, mustikas. 3) Laanemets muldadeks on moreen- ja gleimullad (viljakad, lubjavaesed, liivased ja savised), puudeks on kuused, männid, haavad, tammed, arukased, põõsasteks on sarapuu, pihlakas, pajupuu, rohttaimede alla kuuluvad mustikas, samblikud, ussilakk, madarad, võsaülane, jänesesalat, laanelill, mailane, sinilill, nurmenukk. 4) Salumets muldadeks on leostunud mullad (viljakad, huumusrikkad, toitaineterikkad, hea veevarustusega), puudeks on tammed, pärnad, vahtrad, jalakad, arukased, haavad, kuused, põõsasteks on sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, toomingas, viirpuu,
36411090217 Tiit Lepik Raamatupidamine pearaamatupidaja 700 37411030216 Riho Kuusk Tootmisosakond puusepp 400 47507042222 Ene Kuusik Tootmisosakond maaler 370 47607110222 Anu Tammeorg Tootmisosakond maaler 300 47408080218 Viivi Vaher Finantsosakond sekretär 260 36711070216 Mart Puu Finantsosakond inspektor 420 36809080217 Kaarel Pajupuu Tootmisosakond puusepp 410 37310230216 Taavi Kaseorg Tootmisosakond maaler 350 47002110123 Maie Vahtrapuu Finantsosakond inspektor 400 36805081217 Rein Kirss Finantsosakond müügiagent 450 36705270218 Rein Ploomipuu Tootmisosakond juhataja 750 36606050218 Kaido Mets Juhatus peadirektor 1000
Talvi Kallasmaa (2003, lk 143) selgitab, et kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid inimese suutlikkuses hinnata olukordi ja omaenda toimetulekuressursse ning toimida vastavalt neile nii, et psühholoogiline heaolu säilib või taastub. See tähendab, et kohanemise seisukohalt on oluline inimese võime analüüsida ümbritsevat keskkonda ja iseennast ning reguleerida oma käitumist, mõtlemist, tahet ja emotsioone. Hille Pajupuu (2000, lk 17) toob välja teise kultuuriga kohanemisel neli perioodi, mille kestus ja intensiivsus oleneb inimesest ja sellest, kui palju teine kultuur enda omast erineb. Kohanemisperioodid on algusinnustus, pettumus ja kaitsemehhanismid, olukorraga leppimine ja kohanemine. 3.1 Mis on kultuuritundlikkus ja kuidas seda saavutada Pajupuu (2000, lk 14) räägin oma raamatus ka kultuuritundlikkusest. Selleks, et
Lastele õpetatakse juba varakult mina-vormis mõtlemist. Lätlased hindavad ausust ja otsekohesust. Haridus parandab majanduslikku järge ja tõstab enesetunnet. Tööalane edutamine, on seotud oskuste ja reeglitega ning töötaja-tööandja suhe on ärisuhe. Kõik 31 nimetatud näitajad, on omased individualistlikule kultuurile, kuhu käesoleva autori arvamuse kohaselt Läti kuulub. (Pajupuu 2004, 2) Suhteliselt suure võimudistantsi on autor Lätile omandanud, kuna riik on väga ebavõrdne. Üla- ja alaastme palgad on väga erinevad. Ühelt poolt elavad Lätis väga rikkad inimesed teiselt poolt on paljud vaesuse piiril, mis on samal ajal täielik vaesus. Hierarhia peegeldab ülemuse ja alluva vahelist ebavõrdust. Olulisel kohal on positsioon. Vanemad õpetavad lastele kuulekust ja vastutasuks kohtlevad lapsed vanemaid austusega. Vastukaaluks sellele viitab väikesele
üldjuhul toime ka teises kultuuris. Kõik sellised üleminekud nõuavad inimestelt kohanemisaega. Selline kohanemine läbib 4 staadiumit (Oberg 1960): Kultuuridimensioonid. Maskuliinsus-feminiinsus (G.Hofstede´i järgi). Kultuuridedimensioonid Hollandi teadlane Geert Hofstede töötas välja 4 kultuuridimensiooni ning neile vastavad indeksid, mille abil on võimalik kultuure liigitada ja võrrelda (Hofstede 1991; vt indekseid ka Pajupuu 2000). Neid käsitles ta aastal 1980 ilmunud väljaandes Culture's consequences: International differences in work- related values (vt ka Hofstede 1991). 1) individualism/kollektivism -rühma vs. indiviidi reeglite eelistus; 2) võimudistants - millises ulatuses ühiskonnas aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust; 3) ebakindluse tõrjumine -ebamäärasuse pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite järele;
Underwood : 23) 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Altrov, Rene.- Ruum ja kommunikatsioon. Ruumikasutus eestlaste suhtluses : Diplomitöö, 1998 2. Egiptus, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 3. Egiptus [1001 fotot], Tallinn : Sinisukk, 2008 4. Gabriel, Theodor, Geaves, Ronald. ...ismid : mõistmaks usundeid, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 5. Pajupuu, Hille. Kultuurikontekst, dialoog, aeg : Eesti TA Eesti Keele Instituut, 1995 6. Self, David. Suurusundid, Tallinn : Koolibri, 1998 7. Underwood, Linn. Maailma usundid, Tallinn : Koolibri, 1999 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus 9. http://www.scandinaviantours.ee/?lang=est&m1=9&m2=271&m3=272 10. Oma reisikogemus 15
programm? - Elektroonilised sõnastikud - Eesti keele leksikaalsemantiline andmebaas - Püsiühendite andmebaas Nimetage käimasolevad projektid (vt 6.-7. aprilli konverentsi programm). PROJEKTI NIMI PROJEKTIJUHT ASUTUS Eestikeelne korpuspõhine kõnesüntees Meelis Mihkla Eesti Keele Instituut Eesti emotsionaalse kõne korpus Hille Pajupuu Eesti Keele Instituut Leksikograafi töökeskkond Ülle Viks Eesti Keele Instituut Korpusepäring keeleveebis Heiki-Jaan Kaalep Filosoft OÜ Eestikeelse kõnetuvastuse meetodite uurimine Tallinna Tanel Alumäe ja arendamine Tehnikaülikool Tallinna
heroiiniku võõrutuskuur?" Looming Kas raamatu sündi võib võrrelda lapse sünniga? ,,Raamatu sünd on nagu lapse surm. Sa oled teda teinud, hoidnud, kasvatanud - ja äkki pole ta enam sinu oma. Niikaua, kuni ta sinu oma on, on kõik väga lahe, aga siis ilmub ta ära ja algab lapse laiba mõnitamine." K.Kender Raamatute lühiülevaade "Iseseisvuspäev"1998 (eesti, vene ja soome keeles) Peategelasteks on Karl Pajupuu, Marks ja Aive Simson. Teos räägib kahe mehe igapäevaelust 90. Eestis. Sõbrad joovad enamuse ajast ja püüavad raha kokku ajada (näiteks värvates naisi pornofilmi). Kumbki neist ei käi tööl ja Karl elab Simsoni kulul, lisaks sellele ta ka peksab naist, sest arvab, et viimane pole midagi väärt. Lugu on tõsine ja pole niisama naljaviluks lugemiseks. Üsna karmi sõnakasutusega. arvustus 9
pikkused eristavad tähendusi. 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv. 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) 1950.-1970nd. täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika". Foneetikas 1960nd. uusi uurijaid, KKI eksperimentaalfoneetika labor: Georg Liiv, Arvo Eek, Mart Remmel. Häälikute akustilised uuringud. Remmel 1975 foneemisüsteemi kirjeldus. Hille Pajupuu: diftongid. Estonian Papers in Phonetics 1972-1985. Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. 2008 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled. Suprasegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Välde on silbi omadus, selle
Kultuuridevahelises suhtluses mängivad need aspektid erilist rolli siis, kui suhtlevad erinevat tüüpi kommunikatsioonistiilide esindajad. Tugeva ja nõrga kontekstiga kommunikatsiooni erinevused tõi välja Edward T. Hall (1983), võttes eristamise aluseks selle, millises ulatuses kasutavad vestlejad konkreetse kõne kõrval oma sõnumi edastamiseks teisi faktoreid. Tugeva kontekstiga kultuuride esindajateks on aasia kultuurid, Kreeka ja Hispaania. Hille Pajupuu (1996) paigutab siia ka Soome. Nõrga kontekstiga kultuuride esindajateks on USA, Saksamaa, Skandinaavia, Šveits ja ka Eesti. Seega sarnaneb meie kommunikatsioon oma olemuselt enam sellele, kuidas suheldakse näiteks USA-s kui sellele, kuidas suheldakse Soomes. Seega on Hille Pajupuu (1996) arvates eesti ja soome kultuurid sedavõrd erinevad, et üksteise mõistmiseks jääb keelesugulusest väheks. Järgnevalt vaatamegi, kuidas need erinevused prosoodia erinevate alaosade lõikes ilmnevad.
Sammas restaureeriti ja taasavati 10. augustil 1942.aastal. Pärast Teist maailmasõda nõudsid nõukogude võimu esindajad taas samba likvideerimist. Peeti läbirääkimisi valla täitevkomiteega ning lõpuks jõuti lahenduseni, mis rahuldas mõlemaid pooli monument jäeti püsti, kuid sellest raiuti välja kõik Vabadussõda puudutavad tekstid, samuti langenute nimed. Niimoodi, lipitud -lapitud kujul püsis sammas kuni eesti riigi taasiseseisvumiseni. Restauraatorite Arno Pajupuu ja Heino Kuura, Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi ning Kuusalu Rahvarinde koostöö tulemusena taasavati mälestusmärk 26. novembril 1988. aastal. Vabaduse Risti kavaleridele Autor Juhan Raudsepp Jäi ametlikult avamata (1940) Algusaastatel maeti Vabaduse Risti kavalere Tallinna Kaitseväe kalmistule süsteemitult. Nende viimsed puhkepaigad asusid üle kalmistu laiali. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakond pöördus 1935
tähendusi 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv. 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) 1950.-1970nd. täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika". Foneetikas 1960nd. uusi uurijaid, KKI eksperimentaalfoneetika labor: Georg Liiv, Arvo Eek, Mart Remmel. Häälikute akustilised uuringud. Remmel 1975 foneemisüsteemi kirjeldus. Hille Pajupuu: diftongid. Estonian Papers in Phonetics 1972-1985. Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled. Suprasegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Välde on silbi omadus, selle juures oluline rõhulise ja järgmise silbi kestussuhe
KULDIGA · Kurside linnamägi · Euroopa kõige laiem kosk (270m) · Rumba LÄTI MAATUNDMINE · Katrina kirik · Kivisild KOLKA TIPP · Balte meri ja Riia laht · Päikese tõus ja loojang LOODUSE · Kaives ozols tamm MONUMENDID o Kõrgus 18m o Ümberm 10,2m · Pajupuu o Ape, Vidzeme o Kõrgus 23m o Ümberm 8,7m · Pärn o Elku liepa o Talsi, Valdemarpils o Kõrgus 25m o Ümberm 8,05m · Kivi o Nicgale, Daugavpils o Pikkus 10,5m
Oma puu asukohta hoiti saladuses ning seda püüti vähemalt kord aastas külastada. Agraarühiskonna arenguga hakati puid istutama kodu juurde (Heintalu. 2006b: 58). Kui germaani ja soome-ugri rahvaste usundis on puude kultus olnud päriskultuseks, siis slaavlased, kes 8. sajandil Krimmi Volga-Doni äärsetele aladele tulid, pigem kartsid, kui austasid metsa (Heintalu 2006b: 58). Slaavlaste mütoloogias on puude tähendus kaksipidine. Näiteks, pajupuu on kiire kasvu ja viljakuse sümbol, kuid seal võis elada ka kurat või vetevana ( 2002: 69). Rääkides puust, kui traditsioonilisest hauaplaatide sümbolist (Lisa I: pildid 9, 11, 12), ei saa mööda minna maailmapuu mõistest. Üldiselt oli maailmapuu omapärane vahendaja kolme maailma vahel. Vertikaalselt jaotas ta ilmaruumi kolmeks tasandiks: kõrgema vaimolendite üllaim, lihtsurelike keskmine ilm ja siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimolendite allilm
annaabi.ee 
