Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läti (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik
Riigikeel : läti
keel
Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100
liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid
05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg
(24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14),
Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale
ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus
Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti
Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud.
President :
Vaira Viķe-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks
aastaks, Praegune president V. Viķe-Freiberga on valitud ametisse
kahel korral -1999.a. ja 2003.a.
Valitsusjuht: Aigars
Kalvitis (Rahvapartei)
Välisminister: Artis Pabriks
(Rahvapartei)
Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november

Pindala: 64,589 tuh. km2
Elanikkond: Läti Läti
Läti #1 Läti #2 Läti #3 Läti #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor re1ska Õppematerjali autor
Väga vajalik ülevaade

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
39
doc

TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS

.......................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad............................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid.....................................................................................................19 2.1.3. Läti tarbija........................................................................................................20 2.1.4. Huvigrupid........................................................................................................21 2.2. Makrokeskkond.......................................................................................................22 2.2.1. Läti majanduskeskkond .................................................................................22 2.2

Ettevõtemajandus
thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

Keskmine vanus meeste ja naiste esmaabiellumisel on aasta-aastalt tõusnud ja jõudnud 2011. aastaks meestel ligikaudu 31 ja naistel 28 eluaastani. MÕISTED Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures 6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012 Läti Leedu Eesti Ungari Portugal Poola Prantsusmaa Itaalia Küpros Rumeenia Bulgaaria Slovakkia Austria EL-27 Belgia

Geograafia
thumbnail
6
docx

Majandussüsteemide võrdlus - Eesti ja Soome

Sektor Osakaal Põllumajandus 2,7% Tööstus 26,3% Teenindus 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2008) : Sektor Osakaal Põllumajandu 2,8% s Tööstus 22,7% Teenindus 74,5% Eesti suurimad ekspordiartiklid on: 1) Masinad ja seadmed ­ 29% 2) Puit ja paber ­ 13% 3) Metallid ­ 10% 4) Toidukaubad ­ 8% 5) Tekstiilid ­ 5% 6) Keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid on Soome ­ 18,57% , Rootsi ­ 12,52% , Läti ­ 12,52% , Venemaa 9,33% , Saksamaa ­ 6,09% , Leedu ­ 4,76% ning Ameerika Ühendriigid ­ 4,26% . Eesti suurimad impordiartiklid on: 1) Masinad ja seadmed ­ 35% 2) Tekstiilid ­ 19% 3) Mineraalsed kütused ­ 19% 4) Keemiatooted ­ 9% 5) Toidukaubad ­ 6% Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome ­ 14,52% , Leedu ­ 10,84% , Läti ­ 10,47% , Saksamaa ­ 10,33% , Venemaa ­ 8,59% , Rootsi ­ 8,34% ning Poola ­ 5,63% . Eesti riigireiting: · 2

Majandus
thumbnail
9
doc

Eesti väliskaubanduse bilanssi mõjutavad tegurid

Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta ase

Majandusõpetus
thumbnail
18
docx

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

Taani 1,8 1,3 1,1 Venemaa 9,2 11,3 12,3 Leedu 8,0 6,5 6,0 Norra 0,9 0,9 0,7 Holland 8,5 6,2 6,8 Allikas: Eesti Keemiatööstuse Liit [http://www.keemia.ee/index.php?go=keemiat] 2004.a. oli peamisteks eksporditurgudeks keemiatööstuses Läti, Venemaa, Holland, Ukraina ja Leedu. Hüppeliselt kasvas 2005.a. kaupade väljavedu USAsse, selle taga oli lämmastikväetiste (uurea) müük. Eksport kasvas oluliselt veel mitmesse teise riiki, näiteks Taani, Rootsi, Ukraina, Soome. Peamiste sihtturgude osas jäi eksport veidi alla 2004. aasta mahtudele ­ Läti puhul mängis rolli ammoniaagi müügi vähenemine (läbi Läti liigub kaup teistesse riikidesse) ja Venemaal värvide ja lakkide müük. (Majandus- ja

Majandus
thumbnail
26
doc

Prantsusmaa

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem....................................................................................16 9. Põllu

Geograafia
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Elektrienergiat toodetakse 27% tuumajaamades, 26% pruun- ja 23% kivisöest. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 miljonit tonni). Olulisemad tööstusharud on masinatööstus, elektri-, elektroonika-, keemia- ja toiduainetööstus. Haritavat maad on 33% territooriumist, põllumajandusele on iseloomulik kontsentreerumine. Saksamaa suurimad sadamad on Hamburgis, Wihelmhavenis ja Bremenis. SKT-st annab põllumajandus 1,1%, tööstus 29,1% ning teenindus 69,8% (2004). Läti Läti Vabariik asub Põhja-Euroopas, tal on piir Eesti, Venemaa, Valgevene ja Leeduga. Pindala on 64 589km2 ja rahvaarv 2006. aasta seisuga 2 294 600 inimest. Pealinn on 727 600 elanikuga Riia. Läti on jagatud 26 rajooniks ja 7 keskalluvusega linnaks. Riigikeeleks on läti keel ja rahaühikuks latt. Läti on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on parlamendi poolt valitud president, kellel on peamiselt esindusfunktsioon. Seadusandlik organ on 100-liikmeline Seim.

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

2007) kui ka võrdluses aastaga 1990 ehk vahemikuga enne 1990-ndate esimese poole majanduslangust. Eesti SKT aasta keskmine nominaalkasv elaniku kohta vahemikus 1990­2007 oli 5,3%, millest kiiremat kasvu on suutnud näidata veel vaid kaheksa riiki, kusjuures meist jõukamatest riikidest üksnes Iirimaa (aasta keskmine kasv 5,8%). Samas oli 2008. aastal Eesti majanduslanguse kiirus (­ 3,6%) maailmas koguni kolmas Zimbabwe (­14,1%) ja Läti (­4,6%) järel ning Iirimaa (­3,0%) ees. (CIA World Factbook 2010) Ka 2009. a majanduslangus Eestis 14,1 %, oli ilmselt maailma üks sügavamaid,. 11 SKP eurodes SKP elaniku kohta Euroopa Liidu riikides oli 2010. aastal keskmiselt 24 400 eurot. Kõige suurem oli SKP elaniku kohta Luksemburgis (67 000 eurot), Hollandis (32 600 eurot), Iirimaal (31 100 eurot) ja Austrias

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng




Kommentaarid (2)

kellysule profiilipilt
kellysule: mis aastal see tehtud on?
15:36 24-04-2013
KristelN profiilipilt
KristelN: väga asjalik.
19:49 12-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun