Läti (2)

Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik
Riigikeel : läti keel
Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud.
President : Vaira Viķe-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Viķe-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a.
Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei)
Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei)
Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november
Pindala: 64,589 tuh. km2
Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%.
Rahvuslik koostis – 58,5% lätlasi (1.362.666), 29% venelasi , ülejäänud 12,5% moodustavad ligikaudu neljakümne Lätis elava väikerahvuse esindajad.
Geograafiline jaotus: Läti jaguneb 26 rajooniks, 486 vallaks. Linnade arv 70.
Pealinn: Riia, 815 800 elanikku (41,5% lätlasi, 43,5% venelasi, 4,6% valgevenelasi, 4,1% ukrainlasi)
Suuremad linnad:
Daugavpils (elanike arv 117 500)
Liepaja (96 270)
Jelgava (66 000)
Jurmala (55 700)
Ventspils (44 000)
Läti ärikeskuseks on eelkõige Riia. Pealinna ja regioonide arengu vahe on Lätis suurem kui Eestis. Arenenud on ka Ventspils, kuid see piirkond on täielikult spetsialiseerunud sadamate ja naftaäriga seonduvale.
Kuigi Riias elab lätlasi vaid 41%, on hea osata läti keelt. Lätlased oskavad vene keelt tavaliselt oluliselt paremini kui eestlased. Hakkama saab ka inglise või saksa keelega.
Teenused on vähem arenenud kui Eestis, teenuste hinnad on kõrgemad. Ka kaubanduse pilt on erinev. Alles 2001. aastal kerkisid esimesed supermarketid, see-eest on palju keskmisest kõrgema hinnaskaalaga boutique’e.
Läti on EL assotsieerunud liige ning WTO täisliige. Läti on huvitatud OECD liikmelisusest. Läti on sõlminud MFN lepingu Venemaaga (jõustamata, ajutiselt rakendatakse alates 01.06.94.a.).
Läti majandus
Kokkuvõtlikult 2004. majandusaastast ehk esimene aasta pärast liitumist Euroopa Liiduga
Lätist sai EL ja NATO liige. Valitsus vahetus kaks korda. 2004.a. lõpuks olid läbi viidud mitmed erastamisprotsessid, käima saadud hulk töötleva tööstuse ettevõtteid, ekspordis rõhuti enam (erinevalt varasemast trendist toorme väljaveol) lisaväärtusega kaupade väljaviimisele (puit).
Hoolimata tõusnud hindadest on Läti turg ja (arvukad) tarbijad endiselt tubli maksejõuga, mis veelgi kinnitab võimalust müüa siia Eesti kaupu ja teenuseid. Lätis kasvas tarbimine 2004.a. 14%.
Läti rahvusvaluuta latt (LVL) seoti euroga.
Läti sidus alates 01.01.2005.a. LVL euroga, valmistudes sel viisil eurotsooniga liitumiseks aastal 2008. Fikseeritud kurss on 0,702804 LVL/1 EUR. Läti Keskpank lubab latil kõikuda kuni 1%. Läti soovib end vastavusse viia kõigi euroga liitumiseks vajalike eelnõuetega 2007. aasta keskpaigaks.
SKT
Läti SKT kasvas 2004.a. 8,5%.
2004.a. I kvartali kasvuks oli 8,8% ja II kvartalis 7,7%, III kvartali kasuks oli muljetavaldav 9,1% ja IV kvartali kasvuks 8,6%.
SKT reaalhindades moodustas 2004. aastal 7,36 miljardit LVL
SKT per capita 2004. aastal oli 3182 LVL e. 72 – 74 000 EEK.
2004.a. lõikes moodustasid kaubad ca 27,3% ja teenused vastavalt 72,7% SKT-st. 2004.a. SKT kasvule aitasid enim kaasa ehitussektori (kasv 13%), transport ja side (kasv 12,9%) ja kaubandussektori (kasv 10,1%) tubli areng. Antud sektorid moodustavad riigi SKT-st vastavalt 5,8%, 15,7% ja 18,4%. Tööstustoodangu (14% riigi SKT-st) osas jäi sektori kasv 2003.a. pisut alla (2004.a. tööstustoodangu kasv oli 7,9%) kuid kaupade lõikes tevikuna tehti siiski väike edasiminek . Ehkki teenuste osas 2004.a. kasvunumbrid kattusid suurtes piirides 2003.a. tulemustega, võib öelda et teenuste osakaal ja pakkumine turul (orienteeritus) suurenes ning järgmistelt perioodidelt võib oodata veelgi paremat kasvu. Sektorite osakaal ja kasvunumbrid SKT suhtes on 2004.a. jäänud eelmiste perioodidega sarnasele tasemele . Äramärkimist tasub kasv avalike– ja sotsiaalteenuste sektoris (kasv 11%) ja äriteenuste sektoris (5,1%). Tubli kasvu ehk 25% on teinud kalandus . Läti Majandusministeeriumi hinnangul on majanduskasv siiski valdava osa sektorite osas 2003-2004 kiirenenud varasemate aastate kasvutasemelt 1-2% tasemele 2-3%, mis lubab loota et EL keskmise tasemeni jõutakse vähem kui 30 aastaga.
Inflatsioon
Läti tarbijahinnaindeks tõusis 2004.a. 7,3%
Kaupade hinnad kasvasid 7,8% ja teenused 6,1%. Kui 2004.a. algul oli kaupade-teenuste hinnatõus mõne protsendi võrra kõrgem (4-5,5%) möödunud 2003.a. näitajast (3,6%), siis mida enam suve poole seda enam kasvasid ka hinnad jõudes juuliks-augustiks tasemele 8-8,5%.
2004.a. vastavate näitajate puhul on tegemist viimase 8-9 aasta rekordiga. Kui alates 2000.a. võis inflatsiooni osas täheldada pidevat kahanemistrendi ja 2002/2003 jõuti alla 3% hinnakasvule, siis 2004.a. kasv on muljetavaldav.
Sellise hindade kasvu põhjuseks mitmete asjaolude kokkulangemine. Ühelt poolt on tegu välismõjudega – odavnes USA dollar ja koos sellega samuti LVL. Läti pidevalt kasvav sisenõudlus tõi kaasa ka impordi kasvu. Nii tavatarbijad kui tööstus kasutavad EUR-i eest imporditavaid kaupu ja osiseid. Maailmaturul suurenes ka nafta hind. Läti oli k.a. sunnitud läbi viima mitmete kaupade hinnatõusu, alates 01.01.2004 kallinesid elekter, gaas ; samuti mitmete teenuste hinnad. Tootjahinnad kasvasid 2004.a. keskmiselt 10%, metallitööstuses aga 15%. Oma mõju – otsene ja kaudne (psühholoogiline) oli ka EL-ga liitumisel. Toimusid muudatused maksu- ja kindlustussüsteemis lähtudes EL nõuetest.
Varimajandusest, maksude laekumisest ja maksubaasist üldiselt
Läti Statistikaameti andmetel moodustas Läti varimajanduse osakaal 2004.a. seisuga 17-18% SKT-st. Varimajanduse osakaal on küll võrreldes varasemate perioodidega vähenenud, kuid Läti jääb antud näitajaga siiski Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisele tasemest (15-16% SKT-st) allapoole. Varimajandus Lätis puudutab ennekõike kaubandust (kuni 30-35%), järgnevad teenused, kalandus ja metsandus
Maksude laekumine on 2003-2004 suurenenud. 2004.a. paranes maksude laekumine 14-15% võrreldes 2003.a. 12%-ga. Laekumiste tõusu taga on kindlasti ka ekspeaminister Repše ajal alanud ettevõtete tegevuse hoolikam monitoorimine. Kasvanud on kütuseaktsiisi- ja käibemaksulaekumised. Märgatavalt on suurenenud ka üksikisiku tulumaksu laekumised , kuid Läti ametkondade info kohaselt on ümbrikupalkade maksmine endiset levinud praktika.
Alates 01.01.2004. on ettevõtte tulumaks Lätis 15%.
Möödunud 2004.a. toimusid diskussioonid ettevõtjate ühenduste ja riigi vahel, kus arutati erinevad maksusoodustusi (ühe variandina kaaluti ka ettevõtte tulumaksu alandamist tasemele 12,5%). Ekspertide hinnangul eelistaksid ettevõtjad madalama tulumaksu asemel võimalusi: a) põhivara kiiremaks maha kirjutamiseks ja b) möödunud perioodide kahjumi mahakirjutamise tähtaja pikendamiseks. Läti Välisinvestorite Nõukogu sõnul ei soovi välisfirmad ettevõtte tulumaksu edasist alandamist kuna sellisel juhul võidakse Lätit pidada nn. maksuparadiisiks, ning osasid välisfirmasid võib oodata “kodus” täiendav maksustamine.
Läti spetsialistid on rääkinud ka võimalusest rakendada Eesti eeskujul 0% tulumaksumäära reinvesteeritud ettevõtlustulule (millalgi 2006-2007), kuid kaugemale ja rohkem pole sellest ühekordsest avaldusest jõutud. Üldiste hoiakute põhjal võib mõista, et omajagu on Eesti oma 0% -ga Lätile "konkurendiks" välisinvesteeringute ligimeelitamisel.
Jooksevkonto defitsiit
Jooksevkonto defitsiit moodustas 2004.a. 11%. Tugev sisenõudlus (tarbija ja importsisendit tarbiv tööstus) ja importsisendite hindade tõus on jooksevkontodefitsiiti oluliselt suurendanud. Jooksevkontodefitsiit, mis pärast 2001.a. jõudis juba tasemele 7-9% on viimasel kahel aastal tunduvalt suurenenud.
Tööpuudus
2005.a alguseks oli tööpuuduse tase Lätis 10,4% töövõimelisest elanikkonnast (ca 118,6 tuhat inimest). Võrreldes 2004.a. alguse on olukord 0,2% võrra paranenud , kuid võrreldes töötuse näitajatega 2001-2002 on olukord halvenenud.
Suurim tööpuudus on Rezekne (26%), Balvi (21%) ja Ludza (20%) rajoonis . Väikseim on tööpuudus Riias (3,7%), Salduse (5,5%) ja Jelgava rajoonis (6%).
Elanikkonna sissetulekud
2004.a. moodustas Läti keskmine brutopalk ühes kuus 211 LVL (ca 5000 EEK) ja netopalk 150 LVL (ca 3500 EEK). Pea kolmandik Läti töövõimelisest elanikkonnast sai 2004 ühes kuus netopalgana vähem kui 100 LVL. Viiendik töötajaist said netopalgana ühes kuus 100-150 LVL. Kümnendiku töötajate netopalk jäi 200-300 LVL vahele. Vaid 4-5% töötajate palgad ulatuvad 400-500 LVL vahemikku (9500-11750 EEK). Sealjuures oli keskmine brutopalk avalikus sektoris 245 LVL. Erasektori keskmine palk 2004.a oli 194 LVL.
2004.a jooksul tõusis keskmine brutopalk Lätis 9,6%, sh avalikus sektoris 8,4%.
Suurimad brutopalgad on finants -, avalikus ja transpordisektoris. Väikseimad keskmised palgad on kalanduses, hotellinduses ja kaubanduses.
Miinimumpalk on alates 2004.a. 80 LVL. Minimaalne ostukorv per capita oli 2004.a. arvestuslikult 114 LVL.
*Teisendustes EEK-desse on kasutatud 2004.a. statistilist valuutakurssi ehk ca 23,5 EEK=1LVL.
Majandussektorid
Energeetika
Energiaressursside ehk tarnitud energia struktuur 2003-2004 moodustus järgmiselt - nafta(õli)tooted (27%), gaasitooted (32%) fossiilsed kütused (31% - sealhulgas kohalik tooraine + imporditud kivisüsi), elektrienergia hüdrojaamadest (10%).
Energiatarbimine eelnimetatud perioodil moodustus järgmiselt – keskküttele (17%), õlitoodetena (29% - kütused – ka bensiinid ja maagaas), elekterina (11,5%), maagaasina 13,5% ja fossiilsete kütuste näol (29% - süsi, puit, turvas ). Riia linn tarbib 1/3 Läti kogunõudlusest.
Võrreldes perioodiga 2000-2002 on suurenenud gaasi ja fossiilsete kütuste tarbimine, vähenenud on nafta ja õlide kasutamine.
Elektrienergia
Elektrienergia tootmise maht sõltub otseselt Daugava jõe veetasemest ning vastavalt toodetud hüdroenergiast.
Gaas
Gaasi osa energiaressursina on pidevalt kasvanud (8%-lt 34%-ni). Tuleviku prognoosi kohaselt on oodata gaasitarbimise kasvu kuni 1,7-1,9 miljardit m3 aastaks 2005, vähendades samal ajal masuudi jm. raskete kütuste tarbimist. 82% gaasitoodetest tarbib Riia regioon.
Nafta(õli)tooted
Vastavatest ressurssidest moodustavad ca 7% nn. madalama fraktsiooniga naftatooted ( masuut jne.) ja ülejäänud on bensiinid, diiselkütus ning õlid.
Fossiilsed kütused
Fossiilsetest kütustest moodustab ¾ Poolast ja SRÜ-st imporditud kivisüsi. Ülejäänu näol on tegemist kodumaise toormega (turvas ja ahjupuud).
Tuuleenergia
Alternatiivsete energiaallikate (väikesed hüdroelektrijaamad erakätes (0,6%) + tuuleenergiapargid Lääne-Lätis Grezinis – võimsus 20 MWh) osakaal Läti energiabilansis on marginaalne. 2004.a. moodustas see 6,2% tarbitavast energiast. Grezini tuulepark Liepaja lähedal on 3B regiooni suuremaid tuuleparke, koosnedes 34 suurest “tiivikust” .
Transiit ja transport
Kaubavedu raudteel kasvas 2004.a. 13,2% 55,9 mln tonnini. Raudteevedude kogumahust moodustab transiit enam kui ¾. Suure osa käibest annab naftatoodete vedu.
Lennujaamad – Ainus Läti rahvusvaheline lennujaam on Riia lennujaam, mis asub ca 15 km Riia kesklinnast. Suurema osa vedudest moodustab reisijatevedu . 2004.a läbis lennujaama 1 060 tuhat reisijat, mis oli 49% rohkem kui 2003.a. Kasvu on toetanud kindlasti ka odavlennufirmade tulek Riiga (Ryanair ja Easyjet).
Sadamad
Lätis on 10 sadamat , neist suurimad on Ventspilsi sadam, Riia sadam ja Liepaja sadam. Läti sadamate kogukäive 2004.a oli 57,4 mln t (kasv 4,8% võrreldes 2003.a.), sellest suurima osa moodustavad transiitveod.
Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud peamiselt nafta ja naftasaaduste veole (75% kogukäibest), aga sealt veetakse samuti konteinereid, vedelaid kemikaale, metalle , vähemal määral puuvilla , puitu, külmutatud tooteid, puuvilju jms. Ventspilsi sadama territoorium on kuulutatud vabasadamaks, kus litsentseeritud ettevõtjad võivad saada tolli-, käibe- ja aktsiisimaksusoodustusi. 2002.a. IV kvartalis peatas Venemaa naftatoodete torutarned (masuut ja kütteõli) üle Ventspilsi, seni on torutransiiti kompenseeritud raudteevedudega. Varem kasutatud kahest torust on täna kasutusel vaid üks, mida kasutatakse diiselkütte transpordiks .
Riia sadam, mis on samuti kuulutatud vabasadamaks, on suuruselt Läti teine sadam. Peamised kaubagrupid, mis sadamat läbivad: puit, konteinerid, metallid, mineraalsed ja naftatooted. Käive 2004.a – 24 mln t. s.o. 10,4% enam kui 2003.a. Riia sadam on viimastel aastatel kasvanud mahtude tõttu kannale astumas Ventspilsi sadamale.
Liepaja sadam on multifunktsionaalne kaubasadam võimsusega kuni 7 mln. tonni. Liepaja sadama ja Liepaja linna tööstusrajooni territooriumile on loodud vabatsoon , kus investoritel on võimalik saada tolli-, käibe- ja aktsiisimaksu soodustusi, kuni 80% ulatuses maa- ja kinnisvaramaksu soodustusi, kuni 80% ulatuses ettevõtte tulumaksu soodustusi Käive 2004.a – 4,5 mln t.