Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum...
1. TURUNDUSE ARENG JA PÕHIETAPID ARENENUD RIIKIDES 1.1. Turunduse eellugu Ajaloost teame, et Fuggerid saksa kaupmeeste ja pankurite suguvõsa 16.saj ja Rothschildid Lääne-Euroopa pankurite suguvõsa 18.-19.saj olid majanduslikult väga edukad just tänu mitmes regioonis asuvatele informaatoritele, kelle antud teave aitas võita ja edastada konkurente. Siiski tegemist polnud süstemaatilise turu-uurimisega, vaid lihtsalt infovõrguga. (Vihalem, 1997:6) Kaubakatalooge hakati USAs väljastama 1744. aastal (Vihalem, 2003:19). Turunduse ilminguid võib leida 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. ja USAs 1840. aastal. Põhilistele reklaamivahenditele kuulutustele lisandusid plakatid ning vaateaknad. Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse XX sajandi algust ja sünnimaaks Ameerika Ühendriike. Turu ja nõudluse uuringud olid tänapäevaga võrreldes muidugi pinnapealsed.
välja selle teemaline artikliseeria, kuid keegi ei osanud siis arvata, et see saavutab tohutu edu ning et sellest saab moesõna reklaami- ja turundusinimeste hulgas kõikjal maailmas. Reklaamiinimesed, kes püüdsid siiani strateegia abil inimesi ostma meelitada, vahetati aga loovinimeste vastu välja ning nii saidki reklaamistrateegikutest turundusstrateegikud (Ries & Trout 2003). Toote positsioon on toote koht tarbijate teadvuses võrreldes konkurentidega, vaata Joonis 1 (Vihalem 2003:64). Joonis 1. Toote positsioonid (Vihalem 2003:64) Joonisel 1 on kirjeldatud analoogsete toodete positsioone tarbija teadvuses ning nagu näha, on toode A ideaalpunktile kõige lähemal ning toode D kõige kaugemal. Positsioneerimise mõistel pole ühest definitsiooni, seega allpool on toodud neist kõige levinumad: Toote positsioneerimise võtted turunduses 5
bännerid sisaldavad teksti, graafikat, animatsiooni, heli ja videot. Bännerit kasutavad uued , alles turule tulevad firmad, kes loodavad suurele ja kasvavale turule.See aitab neil väheste ressurssidega saavutada tuntust ja rajada ärile kindle alus. Bännerreklaami funktsioonideks on firma või toote emane tutvustamine ja tähelepanu tõmbamine erakordsele: kampaaniale, sündmusele, üritusele.Iseäranis kasulik on kui 1 1.Ann Vihalem, Turunduse alused lk.232 2 1. Ann Vihalem turunduse alused, lk.231 5 reklaamitavat toodet saab kohe internetist tellida või osta, sest vaatajale ei anta aega reklaami unustamiseks. 2.Koduleht Inimene saab Internetist leida teda huvitavaid tooteid pakkuvate firmade kodulehti, mis on omamoodi visiitkaartideks Internetis.
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist ...
väljatoodud Vilhalem (1996) poolt pakutud müügipersonali juhtimise kolm osa. Tabel 1. Müügipersonali juhtimine Müügiplaani koostamine Müügiplaani elluviimine Müügipersonali hindamine Eesmärgi püstitamine Personali valik ja värbamine Personali hindamine ja analüüs Strateegia kujundamine Personali koolitamine Personali motiveerimine Allikas: (Vihalem, 1996, 103) Praktikas sain kogeda, et ettevõtel puuduvad kindlad müügieesmärgid, ning ei ole koostatud müügiplaan. On võimalik, et see eksisteerib kuid müügipersonalile liigipääsu sellele ning ka teadmisi sellest ei ole. Üheks müügiplaani puudumise põhjuseks võib olla see, et ettevõttel on suur kliendibaas üle 3000 majandusüksust, kus leidub nii erakliente, 7 reisibüroosid, erinevaid spordi organisatsioone kui ka riigiasutusi ja mittetulundusühinguid.
, . , . , . -, . : -, , , , , , , . , -, , .. . - . : -; , . SWOT- , - : - : -. : .M., .. «- Step by step. », « », John Winterson Richards « Väike ettevõtlus» Vihalem . «Turunduse alused», Lukjanov . «Oma äri alustamine». . - . 1. - , . : 1. (« ?») 2. (« ?») 3. (« ?») , , , , . 3 ( : , ..). , . (14 .16) : , , , , .(17) 1.1 -: ,
Hinnal on tähtis osa organisatsiooni ja kogu majanduse seisukohalt. Hind viib tasakaalu tootmiskomponentide (maa, tööjõud, kapital, ettevõtlus) nõudmise ja pakkumise ning tootmise tulemused. Hind toimib vaba ettevõtluse regulaatorina ja selles on hinna peamine tähtsus majandusele kui tervikule. Turumajanduses on taunitavad järgmised tegevused: hinnakokkulepe, hinnadiktaat, dumping, hinnadiferents, hinnaregulatsiooni eiramine ning tarbijaid eksitav hinnainfo ja reklaam. (Vihalem, A. 2008) Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms. (Turundusekonspekt) 1.1 OSTJATE HINNATUNDLIKKUS
uuringud, turu-uuringute firma poolt avaldatud informatsioon. Sageli nimetatakse teiseste andmete kogumist, kas “kirjutuslaua-“ või “raamatukogu uuringuks” (Oliver). Tihti saab probleemile leida lahenduse, kui uuritakse ainult teiseseid andmeid. Esmaseid andmeid kogutakse spetsiaalselt käesoleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne info, mida saadakse küsitluse, vaatluse, eksperimendi või mõne muu meetodiga (Vihalem 2001). Sellest lähtudes saab öelda, et esmaste andmete kogumiseks tuleb aega ja raha rohkem kulutada kui teisesele uuringule. Seega, kui firmas on otsustatud, et vajatakse firma välist informatsiooni tuleb järgnevalt otsustada, kas vajalikku informatsioni saab teisesest uuringust või tuleb informatsiooni vajaduse rahuldamiseks korraldada esmane uuring. Enne esmase uuringu kasuks otsustamist, tuleks hoolikalt läbi uurida teisesed andmed ja kui sealt
1. Strateegilise turunduse olemus Strateegiline turundus juhtimisprotsess, mis hõlmab turundusplaanide kavandamist, teostamist, tulemuste hindamist ja kogu turundusprotsessi kohandamist muutuva kesk- konnaga (Eesti Pangaliit 2010). Strateegiline turundus ei hõlma ainult planeerimist. See on pikaldasem protsess, millega juhitakse kogu turundustegevust (vaata Joonis 1 lk. 4). 1.1. Strateegilise turunduse etapid Eduka strateegilise turunduse protsess sisaldab järgmisi etappe (Vihalem 2003): firma visiooni ja missiooni defineerimine. strateegiliste äriüksuste moodustamine. turunduseesmärkide püstitamine.S 1.1.1. Situatsiooni analüüsimine turundusstrateegia koostamine. turundustaktika väljatöötamine. tulemuste kontrollimine. Seega eeldab strateegiline juhtimine ettevõtte eneseteadvust ning kindlate sihtide olemasolu. Firmad, kes on strateegilises planeerimises edukad, defineerivad oma eesmärke selgelt ja
2007. Customer Satisfaction: The Customer Experience Through the Customer's Eyes. Cogent Publishing 9. Karjaste, M. 1998. Miks klient rahul ei ole? Kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn: Kirjastus Ilo 10. Mauring, T. 2001. Rahulolematu kliendi hind. Ärielu, 1406 1252 (nr 2), lk 68 11. Mitchell, J. 2004. Kallista oma kliente.Varrak 12. Perens, A. 1998. Teenuste marketing. Tallinn: Külim 13. Tulvi, A. 2004. Klienditeenindus logistikas. Loengukonspekt 14. Vihalem, A. 2001. Turundus uuring. Tallinn: Külim 15. Wilson, C. 2003. Tulusad kliendid. (A. Uustalu ja U. Meister). Tallinn: Eesti Ekspress Kirjastus (Original work published 1996) Projekti koosamise kuupäev:
organisatsiooni ja ilma milleta on sisuliselt võimatu ettevõtlusturul läbi lüüa. Turundus (ing.k. marketing) ei ole käsitletav ühtse tervikuna, kuna see koosneb erinevatest nn. ülesannetest. Sellest tulenevalt on turundusel ka mitemeid definitsioone, mille sisu ja eesmärk jäävad tegelikkuses ikkagi muutumatuks. Nii on näiteks Ameerika Turundusassostsiatsioon 1950. aastatel defineerinud turundust kui äritegevust, mis on suunatud kaupade ja teenuste liikumisele tootjalt tarbijani (Vihalem, A. 1993:11). Seevastu on Philip Kotler defineerinud turundust kui sotsiaalset ja juhtimisalast protsessi, mille abil üksikisikud ja nende grupid rahuldavad oma soove ja vajadusi, luues kaupu ja tarbimisväärtusi ning vahetades neid omavahel (Tuulberg, H. 08.11.2009). Tänapäeval on turundus vaadeldav mitmeti, sõltuvalt sellest, mida keegi rõhutab. Ühed panevad rõhu turundusele kui juhtimisfunktsioonile või filosoofiale, teised, aga orientatsioonile.
eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Esmaste andmete kogumiseks käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk teemaintervjuud ja struktueerimata osalusvaatlust, kus uurija osales vaadeldavas tegevuses. Teisesed andmed saadi dokumendivaatluse metoodikat kasutades. Empiirilise uuringu käigus koguti esmaseid ja teiseseid andmeid. Esmased andmed on spetsiaalselt uuringuprobleemi lahendamiseks kogutud andmed (Vihalem, 2001, lk 65). Esmane info on uus, originaalne teave, mida saadakse registreerimise, intervjueerimise, eksperimendi, küsitluse või vaatluse meetodiga (Kuusik, et al. 2010, lk 301). Teisene info on juba olemasolev informatsioon, mis on kellegi poolt varem kogutud, töödeldud ja avaldatud ning teiseste andmete kasutamise eeliseks on nende kättesaadavus, väiksem ajakulu ja madalamad kulud andmete leidmiseks (Ibid; Kuusik, et al., 2010, lk 299).
kuid teatud määral tuleb kaubavalikut kindlasti kohandada vastavalt sihtriigi tarbijale. (Fernie jt. 2003, 334) 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond Iga firma tegevust mõjutab teda ümbritsev keskkond. Ettevõtluskeskkond hõlmab kõiki neid tegureid, mis avaldavad kas otsest või kaudset mõju organisatsiooni tegevusele. Ilma ettevõtluskeskkonna analüüsita on võimatu püstitada ettevõtluse eesmärke. Samuti ei saa vastu võtta muid ärilisi otsuseid. (Vihalem 1999, 21) Ettevõtluskeskkonda võib liigitada mikrokeskkonnaks ja makrokeskkonnaks. Ettevõtluse mikrokeskkonnaks on need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust. Ettevõtluse mikrokeskkonna analüüsi juures tuleks vaadelda firmat, hankijaid, konkurente, tarbijaid ja huvigruppe. (Perens jt. 2007) Eelpool käsitletud jaekaubanduskeskkonna osas on peamiselt analüüsitud mikrokeskkonda. Rahvusvahelise ettevõtluskeskkonna osas on analüüsi all peamiselt makrokeskkonda
) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil.
Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda
vaja või nad arvavad seda, aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.
Raske on panna tarbijaid uskuma oma rahast loobuma, aga selles turundustegevuse mõte seisnebki.
10
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Vihalem, A. 2003. Turunduse alused. Tallinn. Külim.
2. Vihalem, A.1996. Hind, müük, reklaam. Tallinn. Külim.
3. Talving, M. Ettevõtlus ja turundus. [WWW]
http://www.usinmasin.pri.ee
Logistiliste funktsioonide hulka kuulub toodete ladustamine ja transportmine. Abistavateks funktsioonideks on toodete finantseerimine, riskikandmine, turuinfo kogumine, standardite koostamine, toodete hindamine vastavalt standarditele jm. Need turunduse funktsioonid soodustavad vahetust, aitavad ületada lõhet tootjate ja tarbijate vahel. Turueralduse ületamisega loob turundus teatud kasu või väärtuse vahetuses osalejatele. (Marketing. Ann Vihalem lk. 14-15) Näide: AS SEBE Eesti-sisestel kaugbussiliinidel alates 5.septembrist 2009 uus soodustuste süsteem Soodustus Hinnaalandus Nädalapäev Noor alla 26.a. - 10 % ETKNRP Noor alla 26.a. - 60 % L Eakas üle 60.a. - 10 % ERLP Eakas üle 60.a. - 60 % TKN
1 INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTEVÕTTES Tuntud juhtimisspetsialist Peter Drucker on öelnud, et ettevõttel on kaks ja ainult kaks põhifunktsiooni: turundus ja innovatsioon. Innovatsiooni juhtimine ettevõttes hõlmab selle planeerimise, organisatsiooni ja kontrolli kõiki strateegilisi, lühemaajalisi ja operatiivseid ülesandeid. Selle all mõistetakse laiemas mõttes ettevõtte muutuste juhtimist. (Vihalem, 1993) Tegevusalati on Eesti majanduslikult aktiivsed ettevõtted koondunud enam-vähem samadesse valdkondadesse kui teistes Kesk-ja Ida-Euroopa maades. Tegevusalade struktuur näitab, et Eesti on muutunud teeninduskesksemaks maaks. Valdavaimaks teenindusalaks on kaubandus, kõige rohkem investeeringuid on tehtud hotellidesse ja restoranidesse. Tootmisettevõtetesse on enamus investeringuid on tehtud omavahendite arvel. (Ivar Simson, Rein Lumiste,Rünno Lumiste, 2000, lk 169) 1
See on klientide kavatamine läbi loovuse ja suhtluse. (Kotler 2003:8-9) Turundus on paljude osategevuste kogum. Turunduse põhifunktsioonideks on keskkonna analüüsimine, turunduse uurimine, tarbijate määratlemine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine. (Vihalem 2003: 9-10) 21.sajandil tuleb osata luua ja hoida pidevaid kliendisuhteid, turundus ei eksisteeri selleks, et toodetest lahti saada, vaid tootmist on vaja turunduse toetamiseks. Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad ettevõtted loovad turgusid. Juhtpositsioonid võidetakse uute toodete, teenuste, elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu. (Kotler 2003:12) Innovatsiooni võib tänapäeva turunduses tajuda igal sammul. Turundajad, kes pole
Lause sees tohib kasutada ka lühendeid. Paragrahvis 7 tuuakse ... ORASe §-d 7 ja 13 määravad ... Loetelus olevatele elektroonsetele allikatele viidatakse tavalisel viisil: autor(id) või pealkiri ja aasta (kui see on märgitud). Leheküljenumbritele ei ole soovitav viidata, sest need võivad muutuda sõltuvalt kasutatud lehitsejast ja/või printerist. Foorumeid, elektronposti jms tavaliselt ei säilitata, seega pole loetelus vastavaid kirjeid. A. Vihalem tuletas meelde (isiklik e-kiri, 25.01.2007), et ... Üliõpilane Kask arvas (online diskussioon, 10.09.2006), et ... 4.5. Resümee Inglisekeelne resümee (sõna RÉSUMÉ tähendab lühikokkuvõtet) paigutatakse iseseisva peatükina kirjaliku töö lõppu enne lisasid (Kirjalike tööde koostamise …, 14). Sõna RÉSUMÉ on seega suurtähtedega (16 pt ja Bold) ja selle rea ette jäetakse 72 pt tühimik. Täht É sisestatakse sümbolina (Insert>Symbol ja font (normal text))
kohakasu toote müümisest seal, kus tarbija seda vajab, omandikasu toote omamisest, teabekasu teadmistest firma ja toote kohta. Tootja loob vormi-, vedaja koha-, vahendaja aja-, reklaamija teabe- ning müüja omandamiskasu. Turunduse eesmärgiks on valmistada õigele tarbijale õige toode, toimetada see õigel ajal ja õige sõnumiga õigesse kohta. Õ-mudeli nõuded on turunduse kuldreeglid. Turundaja ei tohiks olla õige tegija valel ajal ja vales kohas (Vihalem 2003). 5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad TOOTMISKONTSEPTSIOON Klient ostab seda, mis on kergesti kättesaadav ja odav. (Arenda masstootmist ja müüki). TOOTEKONTSEPTSIOON Klient ostab seda, mis on kvaliteetne ja teistest erinev. (Diferentseeru). MÜÜGIKONTSEPTSIOON Klient ostab seda, mille vastu õnnestub meil huvi äratada. (Müü). TURUNDUSKONTSEPTSIOON Klient ostab seda, mida ta vajab. (Õpi tundma turgu).
tõenäosus üsna suur. Samas ei ole igal firmal võimalik teha suurenäolist turu-uuringut just seepärast, et puuduvad rahalised ressursid. See aga ei tähenda, et väheste ressurssidega ei oleks võimalik ees ootavat turgu uurida. Turu-uuring on väga suure tähtsusega osa firma juhtimisest. Turu-uuringuga saab lahendada ning ennetada firmas tekkinud probleeme. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 8 1. Vihalem, A. Turunduse alused. Tallinn: Külim, 2008. 2. Puulinn, V. Turunduskeskkonna hindamisest. Turunduse alused jaotusmaterjal, Estonian Business School. 06.12.2012. https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:peQQrzxakhwJ:www.piritamg.tln.edu.ee/doc/valikaine/Turkonsp_lisa_2.doc+&hl=e n&gl=uk&pid=bl&srcid=ADGEESgJeWogPoDVqlh89-x0GUM8JCE9kz83w1fpPe7Sobzhd_- mNC- btiogTqkanZP82IUQsZSUIekvzXJo_IUxd8QgrQJHPi7bWwQBIHyZwtGWjXVA4XWQCGuHBfc ZrhOvAks-VzuM&sig=AHIEtbT1eCOa99CIaWSXfqI00eGt7FyK6A 3
kohakasu toote müümisest seal, kus tarbija seda vajab, omandikasu toote omamisest, teabekasu teadmistest firma ja toote kohta. Tootja loob vormi-, vedaja koha-, vahendaja aja-, reklaamija teabe- ning müüja omandamiskasu. Turunduse eesmärgiks on valmistada õigele tarbijale õige toode, toimetada see õigel ajal ja õige sõnumiga õigesse kohta. Õ-mudeli nõuded on turunduse kuldreeglid. Turundaja ei tohiks olla õige tegija valel ajal ja vales kohas (Vihalem 2003). 6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad TOOTMISKONTSEPTSIOON Klient ostab seda, mis on kergesti kättesaadav ja odav. (Arenda masstootmist ja müüki). TOOTEKONTSEPTSIOON Klient ostab seda, mis on kvaliteetne ja teistest erinev. (Diferentseeru). MÜÜGIKONTSEPTSIOON Klient ostab seda, mille vastu õnnestub meil huvi äratada. (Müü). TURUNDUSKONTSEPTSIOON Klient ostab seda, mida ta vajab. (Õpi tundma turgu).
See uuring peegeldab firma müügitulemusi, osutab raskustele ja võimalustele. Seda uuringutüüpi kasutatakse otsuse vajalikkuse väljaselgitamise etapis ja ka tegevussuuna elluviimise etapis. 4 Turundusuuring 3.2. Tutvumisuuring . Ann Vihalem on oma raamatus ,,Marketing.Turg, toode ja tarbija" öelnud, et tutvumisuuring on turundusuurimus, mille ülesandeks on täpselt sõnastada probleemide kohta käivad oletused ja neid lahata. Tutvumisuuringu eesmärkideks on: · sõnastada kontrolluuringuga leitud sümptomid probleemide ja võimalustena, · Täpsustada ebamäärased küsimused ja võimalused, · Mõista paremini olukorda mõjutavaid tegureid ja
Lause sees tohib kasutada ka lühendeid. Paragrahvis 7 tuuakse ... ORASe §-d 7 ja 13 määravad ... Loetelus olevatele elektroonsetele allikatele viidatakse tavalisel viisil: autor(id) või pealkiri ja aasta (kui see on märgitud). Leheküljenumbritele ei ole soovitav viidata, sest need võivad muutuda sõltuvalt kasutatud lehitsejast ja/või printerist. Foorumeid, elektronposti jms tavaliselt ei säilitata, seega pole loetelus vastavaid kirjeid. A. Vihalem tuletas meelde (isiklik e-kiri, 25.01.2007), et ... Üliõpilane Kask arvas (online diskussioon, 10.09.2006), et ... 17 4.5. Resümee Inglisekeelne (või muu võõrkeelne) resümee (sõna RÉSUMÉ tähendab lühikokkuvõtet) paigutatakse iseseisva peatükina kirjaliku töö lõppu enne lisasid (Kirjalike tööde koostamise …, 14). Sõna RÉSUMÉ on seega suurtähtedega (16 pt ja Bold) ja selle rea ette jäetakse 72 pt tühimik
ROBERT LOUIS STEVENSON "MUST NOOL" (TÕLKIJA ÜLO TAMBEK) LUDWIG RENN "TRINI" (TÕLKIJA VERONIKA KRUUS) 5 JAMES FENIMORE COOPER "VIIMANE MOHIKAANLANE" (TÕLKIJA ÜLO TAMBEK) WALTER SCOTT "ROB ROY" (TÕLKIJA LINDA TARGO) 1958 JULES VERNE "KAPTEN GRANTI LAPSED" (TÕLKIJA MARTA SILLAOTS) ALEKSEI TOLSTOI "INSENER GARINI HÜPERBOLOID. AELITA" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) JAMES FENIMORE COOPER "RAJALEIDJA" (TÕLKIJAD ELISABETH LUKATS, HUGO VIHALEM) ALEXANDRE DUMAS "KAKSKÜMMEND AASTAT HILJEM" (TÕLKIJA HENNO RAJANDI) SELMA LAGERLÖF "NILS HOLGERSONI IMELIK REIS LÄBI ROOTSI" (TÕLKIJA VLADIMIR BEEKMAN) ROBERT LOUIS STEVENSON "AARETE SAAR" (TÕLKIJA JANA LINNART) JULES VERNE "20000 LJÖÖD VEE ALL" (TÕLKIJA OTT OJAMAA) HERMAN MATVEJEV "TARANTEL" (TÕLKIJA L. KURTSATOVA, RAIMOND POTISEPP) ARTHUR CONAN DOYLE "KADUNUD MAAILM. MARACOTI SÜGAVIK" (TÕLKIJA RALF TOMING) GÉZA GÁRDONYI "EGERI TÄHED " (TÕLKIJA TIIU KOKLA)
autori nime järgi otsimisel kasutate autori otsingut, märksõna järgi otsides märksõnaotsingut jne. 10. Määrake järgmiste teavikute olemasolu ja/või leidumus (vastusena esitage valitud otsingutüüp ja teaviku bibliograafilised viited, raamatukogud ja kohaviidad) 10.1. Valige järgmiste autorite seast üks ja leidke kataloogi abil selle isiku publikatsioonid (Algis Perens, Maaja Vadi, Harry Roots, Ann Vihalem, Tiiu Erelt, Jaan Ginter, Aune Past, Arno Köörna,) Mitu raamatut on see autor avaldanud: 1) üksi 2) koos kaasautoritega; kas isik on mõne raamatu 3) koostaja või toimetaja (mitme raamatu); 4) tõlkija (mitme raamatu). Algris Perens on avaldanud üksi 2 raamatut ja koos kaasautoritega 3 raamatut. Algris Perens on 3 raamatu peatoimetaja.
1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte
1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond .......... instituut Turunduse õppetool Terttu Kadarpik KÜLMUTUS- JA KÖÖGISEADMETE TURUNDUS KODUTURUL Turunduskontroll Juhendaja: Dotsent Ann Vihalem Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 1.Turg...........................................................................................4 2.Tarbijad.......................................................................................4 3.Konkurendid.................................................................................5 4.Teenus.............................
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Product_marketing 2. http://eope.eek.ee/oo/2011/turundusmeetmestik/1_tootepoliitika.html 3. http://www.docstoc.com/docs/132031813/EBS-Turunduskonspekt-pohi 4. http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/tootearendus.html 5. Kotler, P., 2002. Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn: Kirjastus Pegasus 6. materjalid.tmk.edu.ee/helle_liblik/Toode.ppt lk5 7. Roose, N., 2004. Toode turunduses. Tartu: TÜ Kirjastus 8. Vihalem, A., 2003. Turunduse alused. Tallinn: Kirjastus Külim 9. Äripäev 19.11.2002 Toote elutsükkel muutub lühemaks Anu-Mall Naarits 10. www.piritamg.tln.edu.ee/doc/.../Mainor_Turunduskonspekt_2.doc 12
1996- viiruslik turundus 2000ndad- integreeritud turundus saavutab akadeemilise tunnustuse Turundust võib periodiseerika ka sedamoodi: · tootmisele orienteeritud ajajärk · produktile orienteeritud ajajärk · müügile orienteeritud ajajärk · turule orienteeritud ajajärk · kliendile orienteritud ajajärk (en.wikipedia.org- ´´History of marketing´´ ) (¨MARKETING - turg,toode,tarbija¨- Ann Vihalem) (¨Turunduse alused I¨ Tõnu Mauring) (Kotler, ´´P. Kotleri turundus´´)
väärtust omavate ja nende vajadusi ning soove rahuldavate toodete loomise, pakkumise ja vahetusega. (P. Kotler, 1997). Turundus on tegevus, mis on suunatud klientide vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler, 2002). Turundus on ideede, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinnakujunduse, edustamise (s.h. reklaami) ja jaotuse planeerimise ning elluviimise protsess, et luua soodsaid vahetusi üksikisikute ja organisatsioonide eesmärkide rahuldamiseks (Vihalem, 2003 (1988. aastal Ameerika Marketingiassotsiatsiooni poolt sõnastatud definitsiooni järgi)). Turundus on juhtimisprotsess, mis uurib, prognoosib ja rahuldab tarbijate nõudlust kasumi saamise eesmärgil (Mercer, 1992) Defineeritud nõudluse seisukohast)). Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa.
kompleksülesandeid, millega turundaja kokku puutub. Kasutades erinevaid kommunikatsioonikanaleid saab turundaja jõuda erinevate eesmärkide saavutamiseni. Igale turunduslikule eesmärgile tuleb vaid leida oma kanal, mis selle ülesande täidab. Nii saavutataksegi sünergiline efekt. (2: lk 78). Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk - 11 - Kasutatud kirjandus 1. A. Vihalem ,,Turunduse alused", ,,Külim" 2003 2. René Arvola ,,Turunduskommunikatsioon", ,,Külim" 2002 3. Katri Kerem ,,Integreeritud turunduskommunikatsioon", slaidid http://staff.ttu.ee/~/katri/EAS_rekl_2007/IMC%20EAS%20ke2007.ppt 4. Turunduse konspekt, Aet Kull 5. www.emor.ee Reklaami märgatavuse mõju uuringutest 27.04.2005 6. Äripäev, ,,Säästa integreeritud turundusega" Triin Raestik, 24.10.2006 http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3383/rubr_artiklid_338301
autorite nimed eraldatakse semikooloniga. Näide. Roose, N. Reklaam turunduses. Tartu, TÜ 1996, 126 lk. Varian, H., Intermediate Microeconomics. 4th.ed., W.W.Norton &Company, 1996, 650pp. Dornbusch, R.; Fischer, S. Macroeconomics. 2nd.ed., McGraw-Hill Book Company, 1981, 738pp. variant 2 Autor või autorid (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta (paigutatakse autori nime järele sulgudesse), pealkiri, trüki number, ilmumiskoht, kirjastus, lehekülgede arv. Näide. Vihalem, A. (1996), Marketing. Hind. Müük. Reklaam. Tallinn, Külim, 164 lk. Töö kirjutamisel tuleb valida üks neist kahest võimalusest ning kasutama ainult ühte varianti kogu töö käigus. Artiklite kogumik Kui on tegemist artiklite kogumikuga, siis tuuakse ära artikli autor, pealkiri, kogumiku nimetus, ilmumiskoht ja aasta, kasutatud artikli lehekülje numbrid. Näide. 9 Eamets, R
Nt Miljoneid aastaid ja enamgi valmib üksainus mõte. / Triljon kirge vajab tekkimiseks vaid murdosa sekundist (A. Alliksaar); nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; nii kange nälg, et malk kargab maast üles; asi nii hull, et nuta kas või vene keeles; nii tunnevad tuhanded, mõtlevad miljonid Litootes ehk poeetiline vähendus on hüperbooli vastand. Nt Sügisetuul / raputab puul / küürutab kõveral kõrrel / kui sandike! (J. Liiv); Oh ma vaene Koidula, / varsti ussitoidula! (A. Vihalem); mis nüüd mina, väikene inimene, selle kohta ikka öelda oskan Väljendid teosammul käima, imepisikene Isikustamine ehk personifikatsioon on elava olendi omaduste või tunnuste ülekandmine nähtustele, esemetele, mõistetele. Päike irvitab soo peal, majad vahivad üle lagendiku, emake loodus, öö võttis linna oma hõlma, tuulesellid; ja me läheme läbi mere / mis tõuseb me vastu tige (PE. Rummo)
turumajanduses: ettevõtjale, tootjale, teenindajale ja tarbijale. Marketingile on omased mõisted hinna kujundamine, müügitoetus ja reklaam, lähtudes turunduse sünnimaa Ameerika Ühendriikide ülikoolide õppekavadest. Arenenud turumajandusega riikides on teenindussektor majanduses domineeriv. Eestis on teenuste sektor andnud üle poole sisemajanduse kogutoodangust alates 1992. aastast, kusjuures umbes kolmveerandi väikeettevõtete põhitegevusalaks on teenindus (Vihalem 1996). 2. ÜLDANDMED Ettevõtte tegevusalaks on väikepaatide valmistamine. Ettevõtte müüb oma tooteid Eestis, ning võimaluse korral hiljem ka Lätis, Soomes ning Rootsis. 2.1 Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: MINIBOAT Ettevõtte juriidiline vorm: OSAÜHING Registreerimise number: ................................. Registreerimise aeg ja koht: TARTU 01
kõvasti polümeeriga ja muutub füüsiliseks kangaosaks. X-Static on püsiv ja selle toime ei vähene aja jooksul. Hõbeniidiga toodetakse sokke, põlvikuid ja sukkpükse. (Suva kodulehekülg) Lisa 1. VIITAMINE TEKSTIS KASUTATUD KIRJANDUS ....(Tonndorf 2004) Tonndorf, G. H. 2004. Turunduse tulevikutegurid. Tallinn. Külim. ....(Turunduse alused Turunduse alused. 2003.-Koost A. Vihalem. Tallinn. 2003) Külim. ....(Rozental 2003) Rozental,V. 40 Eesti nokiat. Tallinn. Äripäeva Kirjastus. ....(Orto kodulehekülg) [WWW] URL http://www.orto.ee .....(Nõo Lihavürst [WWW] URL http://www.lihavyrst.ee kodulehekülg) ....(Kikas kodulehekülg) [WWW] URL http://www.kikas.ee ....(Hagari kodulehekülg) [WWW] URL http://www.hagar.ee ....(Maag Grupp [WWW] URL http://www.maag.ee kodulehekülg) ..
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool KLIENDIKESKNE TURUNDUS KUI EDUKA ETTEVÕTTE STRATEEGIA Referaat Juhendaja: dotsent Ann Vihalem Tallinn 2012 2 3 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................... 4 Sissejuhatus................................................................................................................... 5 1.Kliendikeskse turunduse loomine................................................................................ 6 1.1 Rahulolu...................................................................
Mida rohkem rakendatakse koordineeritud planeerimist ja teostust erinevate turunduskommunikatsiooni meetodite ja ettevõtte ülejäänud kommunikatsiooni elluviimisel, seda integreeritum on ettevõtte kommunikatsioon. Kasutatud materjalid 1) R. Arvola- Turunduskommunikatsioon lk 7-13 2) Yastrow, Steve. (1999-2000). "Fully Integrated Marketing". Journal of Integrated Communications 1999-2000. Northwestern University. 3) A. Vihalem ,,Turunduse alused", ,,Külim" 2003 4) Duncan, Tom & Sandra E. Moriarty. (1998). "A Communication-Based Model for Managing Relationships". Journal of Marketing, 62, aprill, lk 1. 5) Gronstedt, Anders. (2000). The Customer Century. Lessons from world-Class Companies in Integrated Marketing and Communications. New York, New York: Routledge. 6) René Arvola ,,Turunduskommunikatsioon", ,,Külim" 2002 7) Belch, George E. & Michael A. Belch. (1997)
Praktikant peab kogemust antud ettevõttes hindamatuks kogemuseks. Praktika vältel sai praktikant arusaamise turunduse dokumenteerimise vajadusest ja elada läbi kaose, mis põhjustatud selle puudumisest. Anti võimalus osaleda messidel ja kaasati turundustegevuste planeerimisse. Praktikaperioodil tõstatatud probleeme püüab praktikant võimaluse korral lahendada ettevõttes töötamise ajal. Samuti on võimalus praktika jooksul tekkinud ideid rakendada. KASUTATUD ALLIKAD 1. Vihalem, A. Turunduse alused. Tallinn: Külim, 2001. 2. Vihalem, A. Turundusuuringu alused. Tallinn: Külim, 2004. 3. Luik, Erti E-turunduse alused. Tallinn, 2008 4. Artikkel Eesti Euroopa kõrgharidusruumis 5. http://www.eyl.ee/public/files/Eesti%20Euroopa %20korgharidusruumis.pdf 6. Tooman, H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Doktoritöö. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2003. 7
domineerimisel verbaalne, mõtlemist vajav info mõjusam ja emotsionaalsete motiivide puhul vastupidiselt pildilised kujundid, sümbolid ja võib-olla isegi fantaasia (Tarbija individuaalsed omadused 2012). Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. Vajaduste tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv, reklaami võrdlusrühm jm (Vihalem 2008: 83). Tarbija ootab teenindajatelt tähelepanu, tunnustust, hoolitsust, abivalmidust, vajaduste ja soovide rahuldamist ning probleemide lahendamist. Kui midagi läheb ostmisel või tarbimisel valesti, tahab tarbija kuulda vabandusi ja eeldab kahjude heastamist (Vihalem 2008: 74). 11 1.2 Tarbija ostukäitumine, -eelistused ja nende muutumine Erinevad allikad sisaldavad erinevaid nägemusi, milliseks võib muutuda meie elu, kui
pakkus aga kõikvõimalikke reklaamiteenuseid. Mitmevärviliste reklaamplakatite reklaamplakatite teke on seotud fotolitograafia leiutamisega 1890. aastal. Avardunud turgudel kujunes reklaam omaette tööstusharuks, sest tootjal oli tooteid tutvustamata üha keerulisem tarbijaga suhelda. Kasutusele võeti uued tehnikavahendid nagu film, neoonvalgustus, raadio, televisioon jne. Esimene raadioreklaam saadeti eetrisse New Yorgis 1928. aasta augustis. (Marketing, Ann Vihalem, 1997:129-130) Eestis oli veel 1980 aastate keskel reklaamivaba ühiskond. Olid olemas vaid ajalehtede kuulutuseleheküljed. Esimene reklaamiinstitutsioon loodi 1982 aastal, kuid kuna reklaami järele puudus eluline vajadus, siis reklaame telliti poolenisti nalja pärast, et ära kulutada ülejäänud raha, mis aasta lõpus oleks firmalt niikuinii ära võetud. Alles 1990 aastast saame rääkida, kui reklaamiajastu taasalgusest. (Reklaam turunduses, Neeme Roose, 2002:12)
6900 inimest võivad kasutada üht ja teist teenust makstes keskmiselt 100 krooni, keskime müügi käive võib olla 690 000 krooni, mis on ettevõtte pea eesmärk. Samas ka autor soovitab pöörata oma tähelepanu ettevõtte personalikoolitamisele, teenuste täiendamisele, remondile ja heategevuse üritustel osalemisele. 22 KASUTATUD ALLIKAD 1. Kuusik A.. Teaduslik turundus. Tyk, 2010 . 2. Vihalem .. Turunduse alused. Tallinn: Kulim,2008. 3. EAS. Turundusplaani koostamise juhend. [WWW]http://www.eas.ee/images/doc/Avalikule_ja_mittetulundussektorile/Kulastuskes kkond/turundusplaani%20koostamise%20juhend.pdf ( 25.04.2010) 4. Interneti portaal «Nevzorov Haute Ecole» [WWW]http://hauteecole.ru/ru/nevzorov_haute_ecole.php( 20.08.2010) 5. Rebala Tall. Konkurenti andmete uurimine. [WWW] http://rebalatallid.com/(24.10.2009) 6. Statistika amet. Harjuma ja Tallinna elanike arv.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus.
Hind Kusagil on see hind, millega klient tuleb ja kauba ära ostab. Me ei saa ehitada hoonet või projekteerida seda ümber või luua suuremate tubade arvuga uus toode, kuid hind on ainult see, mida me teha saame. Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, mille eest ollakse valmis ostma või müüma. Hind on väärtuse kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamisest ja tarbimisest tulenevate kasude vastu (Vihalem). Kui rääkida kinnisvara hindamisest, siis on hinnal teine definitsioon. Hind on ainus asi, millega kasumit tekitame. Kui on hea toode ja hinnastame valesti, jääb kasum kas üldse või mingis osas saamata. Hind on ka seetõttu oluline, et iseloomustab kaupa (kallis = hea?!). Hind paneb paika müügiperioodi pikkuse. Müügiperioodist sõltuvad arendaja finantskulud. Hinnakujundus: - tulupõhine (võetakse ,,laest" projekti käive, mida oodatakse)
Turundusliku tootmiskontseptsiooni valitsemise ajal oli maailmamajanduse juhtmõtteks see, et pakkumine loob ise endale nõudluse. Tol perioodil ei pööratud olulist tähelepanu toodete ja teenuste turustamisele, kuna tootmise põhitähelepanu oli suunatud esmatarbekaupadele (toit, riietus, eluase), tarbijatel oli vähe raha ja nad ostsid kättesaadavaid kaupu, pealegi polnud veel rakendatud masstootmist laiade rahvahulkade vajaduste rahuldamiseks. (Vihalem,1997). Tootmiskeskse mõtteviisi perioodil nähti majandustegevuse hoogustamise peamist võimalust tootmistehnoloogia täiustamises ning jaotuslogistika arendamises. Peamiseks teguriks jaotuskulude vähendamisel sai transporditehnikat iseloomustavate näitajate kiire kasv. Nii näiteks viiekordistus aastatel 1950–1960 puiduveo autode kandejõud ning poolhaagise leiutamist võib veel tänapäevalgi pidada kaubaveo tõhustamise suurimaks üksikvahendiks.
Psühholoogiline hinnastrateegia jaguneb omakorda veel kuueks alapunktiks: · Prestiizihinna arvutlus · Väikeste hinnavahede rakendamine · Numbrite psühholoogiline mõju · Hulgimüügi psühholoogiline mõju · Muud · Hindade reklaamimine. Hindade reklaamimisel tuleb muidugi silmas pidada kolme asjaolu kui suur on allahindlus, kas tuleks kaasata võrdlushindu ja missuguseid kommentaare on vaja lisada? (A.Vihalem 1996:45-47) Kui meie kaubanduskeskustes, turgudel või müügiputkades ringi liikuda, siis kehtib nendes kohtades võrdlev hinnastrateegia. 30 V. UURIMUSLIK OSA. Uuritavad. Käesoleva küsitluse viisin läbi ma tavaliste inimeste seas, sinna hulka kuulusid nii väikelinna elanukud, kui ka pealinna inimesed. Küsitletuid oli 35, neist 17 meest ja 18 naist. Noorim vastaja oli 13 ja vanim vastaja 63aastane
Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad.tee 3 620 3962 Alissa Vassilkova Akad.tee 3-133 620 3943 Allan Kasesalu Akad.tee 3-227 620 4101 Andrei Berestovski Akad.tee 3-232 620 4123 Andrus Joasaar Akad.tee 3-361 620 3966 Angelika Kallakmaa-Kapsta Akad.tee 3-483 620 4064 Ann Vihalem Akad.tee 3-366 620 3974 Anna Fedina Akad.tee 3-374 620 3950 Anna-Maria Nizovtseva Akad.tee 3-254 620 4115 Annela Mets Akad.tee 3-248 620 3947 Anneli Sirp Akad.tee 3-134 620 3938 Annemari Maipuu tööleping peatatud Ants Aasma Akad.tee 3-456 620 4052 Ants Kukrus Akad.tee 3-241 620 4108 Anu Leppiman Akad
Tartu: EPMÜ MAI, 1996. 5. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn: Külim, 1997. 6. Raudsepp, V.; Raudsepp, P. Lühiajaline finantskavandamine. Tallinn: Külim, 1996. 7. Reisenbuk, H.-A. Loengud ärikorraldusest I vihik, Tallinn: TTÜ 1998. 8. Rünkla, J. Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn: Külim, 1996. 9. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 10. Türk, V. Turumajanduse alused. Tartu, 1997. 11. Vihalem, A. Marketing, hind, müük ja reklaam. Tallinn: Külim, 1996. 12. Abiks põllumehele. Jäneda: JÕNK, 1996. 13. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996. 14. Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat. Koostanud Older, H. Saku: EPM, EMVI 1997. 15. Kaimre, P. Loodusvarade majandamise ökonoomika. http://www.eau.ee/ 16. Laidre, A. Dünaamiline eelarvestamine. http://www.netekspert.com/ 17. Loko, V.;Koik, E.; Tamm, K. Masinkasutuse ökonoomika. http://www.eria.ee/ 18
Kasutatud kirjandus Karjus, P. 2003. Strateegia audit. Läbimõeldud sõjaplaanid äris. Estonian Business School. Kotler, P. 2003. Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni. 80 mõistet, mida iga juht peaks teadma. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. Leimann, J., Skärvad, P.-H., Teder, J. 2003. Strateegiline juhtimine. Tallinn. Külim. The Chartered Institute of Marketing. Marketing Glossary. http://www.cim.co.uk/cim/ser/html/infQuiGlo.cfm. 31.10.05 Vihalem, A. 2003. Turunduse alused. Tallinn. Külim. Viited lisamaterjalidele Alas, R. 2005. Strateegiline juhtimine. Tallinn. Külim. Kaplan, R. S., Norton, D. P. 2003.Tasakaalus tulemuskaart: Strateegialt tegudele. Tallinn. Pegasus. Kotler, P. 2002. Kotleri turundus: Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn. Pegasus. 43 S Õ N AS T I K Ansoffi maatriks Igor Ansoffi loodud mudel, mis kirjeldab turunduse valikuid üldise
annaabi.ee 
