Comarket,Rimi ja säästumarket,Prisma,Peremarket,Maxima.Nad on omavahel konkurentsis.Poed on laiendanud oma kette igasse linna.Erinevad toidupoed teevad kampaaniaid,nt rimis on "mammutipäevad",konsumis ja maksimarketides toimuvad "nädalalõpu soodumüük" selveris toimuvad "laadapäevad jpm.Kuid majanduskriisile hoiab rahvas raha kokku,ning sooritatakse oste,kus tuleb odavam. 3 Eesti Tarbijateühistute Keskühistu ETK on vanim ja suurim jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK liikmeteks on 23 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku üle 60 000 klientomaniku ehk ühistu liikme. ETK grupi konsolideeritud jaekaubanduse käive 2006. aastal oli 6,2 miljardit krooni. Esimesed tarbijate ühistud asutati 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 muudeti nimetatud Liidu põhikirja ja organisatsioon sai endale ka uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK
Emmi Ojala EESTIS TEGUTSEVAD KAUBANDUSKETID Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, teenindavad kiiresti ja asjatundlikult, pakuvad kvaliteetseid kaupu ja
Tallinna Tööstushariduskeskus. Selver As Ettevõtte analüüs Laura Oiluk 206 RMÜ 16.03.10 Tallinn 2010 Üldinfo Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002
viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord.................................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Selveri personali arendamise ja koolitamise poliitika.........................................................4 2.1.2. Millist töötajat Selver hindab? ............................................................................. 6 2.1.3. Arendamise ja karjääriplaneerimise põhimõtted...................................................6 3. Personali orienteerimine ja töine arendamine..................................................................... 7 4
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas
Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik Riigikeel: läti keel Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%. Rahvuslik k
.......................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SELVERIS........................................................................................ 7 3
SISSEJUHATUS ,,Toode on midagi, mida tehakse vabrikus. Mark on midagi, mida ostab klient. Toodet saab kopeerida konkurendi pealt. Mark on ajatu." J.Walter Thomson (Tonndorf.2004) Kui mark on registreeritud ja seega seadusega kaitstud siis, nimetatakse seda kaubamärgiks. Ühiskonna , tehnika ja tehnoloogia areng on viinud selleni, et konkurendid turundavad väga sarnaseid tooteid ja teenuseid. Kaubamärk on toote kõige eristatavam külg ja ainuke tunnus, mida konkurent ei tohi järele teha. Ilma kaubamärgita ei suudaks firma oma tooteid eristada.(Turunduse alused 2003) Siin on kümme kaubamärki, mis ma välja valisin referaadi jaoks juhuslikkuse alusel. 1.PUHAS KODU- ORTO KODUKEEMIA Pärast asutamist 1932. aastal Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas oli "Orto" ülesandeks vastata kohaliku turu nõudmistele. Arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, metallipuhastaja), tööstuskeem
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Põlva Selver – Edu Konsum kaubandusettevõtete võrdlus. Iseseisevtöö õppeaines ,,Jaekaubandus’’ Juhendaja õpetaja 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. SELVER..................................................................................................................................4 2. KONSUM...............................................................................................................................6 3. VÕRDLUS..............................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTEVÕTTES...........................
1. SISSEJUHATUS Antud kodutööga hindame Tallinna Kaubamaja AS majandustegevuse tulemusi ja finantsseisundit finantsaruandluse analüüsi baasil. Aluseks on võetud 2009-2011 aastate majandusaasta aruanded. Tallinna Kaubamaja kontserni ettevõtjate peamised tegevusalad on jae- ja hulgikaubandus. 2012. aasta lõpus annab Tallinna Kaubamaja kontsern tööd enam kui 3 330 töötajale. Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluvad tütar- ja sidusettevõtted Kaubamaja AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, AS Tartu Kaubamaja, Topsec Turvateenused OÜ, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, TKM Auto OÜ, TKM Beauty OÜ, TKM Beauty EestiOÜ, Ülemiste Autokeskus OÜ, KIA Auto AS, Viking Motors AS, OÜ Suurtüki NK, AS ABC King ja Rävala Parkla AS on registreeritud Eesti Vabariigis. Selver Latvia SIA, SIA TKM Latvija, KIA Automobile SIA, SIA Suurtuki ja SIA ABC King on registreeritud Läti Vabariigis ja KIA Auto UAB Leedu Vabariigis.
Levinud meetodiks konkurendi klientide küsitlus, visiidid konkurentide objektidele, prooviostude tegemine, konkurendi teenuste tarbimine ja selle käigus personali küsitlemine, koostööläbirääkimiste pidamine. Äriluure võib tunduda ebaeetiline ja manipuleeriv, kuid samas on see kõige tõhusam konkurentsianalüüsi vahend.(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009) Autori firma otsesteks konkurentideks on kõik kauplused, mis pakuvad riidest ostukotte. Eestis on nendeks järgmised: · Rimi · Selver 13 · Säästumarket · Prisma · M aksima · Krossi toidukaubad · Konsum · ... Konkurentide suurimaks eeliseks on odavam hind ja suurem tootlus ning meie eelis konkurentide ees on loodussõbralikus ning materjali vettpidavus. Samuti ei tohi unustada globaalset konkurentsi, mis teeb ettevõtja elu veelgi keerulisemaks. Antud töös siiski nid ei kajastata kuna ettevõtte eelised
· Nafta hinna tõus · Suhteliselt madalad tootmiskulud · Toodangu hea kvaliteet · Uue tehnoloogia arendamine · Kvalifitseeritud tööjõud Võimalused: Ohud: · Euroopa Liitu kuulumine · Intresside tõstmine · Euro kasutuselevõtt · Ülemaailmne majanduskriis · Eesti soodne maksupoliitika · Tugev konkurents välisturgudel · Investeeringud teadus- ja arendustegevusse · Põhjalikud teadmised sihtturgudest · ISO sertifikaadid 5. SWOT-analüüs 5.1 Keemiatööstuse tugevad küljed Kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse soodustab eksporti. Sihtturud on usalduslikumad rahvusvaheliste ettevõtete tootekvaliteedi suhtes. Samuti on välisinvestorid huvitatud pigem rahvusvahelistesse ettevõtetesse investeeringute tegemisest, sest riskid on
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta ase
Erastamisreform muutis kaubandust täielikult. Suurem tarbimisvajadus tingis ka suurema kaubanduskettide arengu ja e-kaubanduse arengut. Uurime mis põhjustas nii ulatuslikud muudatused ja kuidas langus ning tõus mõjutas Eesti kaubandust. Referaadi allikad pärinevad kõik internetist. Kasutatud on infot Statistikaameti leheküljelt, interneti entsüklopeediast Estonica ja e-õppe leheküljelt. 1 LÄÄNE SISSETUNG Üheksakümnendate aastate alguses algas riiklike kaupluste kiire erastamine, mis tähistas erastamisreformi algust. Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses. 1991.aastal vabastati toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust ja kasutusele tulid talongid. Peale rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust piiravaks teguriks oli raha vähesus, sest inimese kohta vahetati ainult 1500 rubla ehk 150 krooni. 1992.aasta lõpuks tõusis erakaupluste arv 37,8 %-ni. Kaupade hinnad kasvasid 1993
uhkeid martsipanist kujukesi. Ka Kalevi erilised tähtpäevatooted ja uudistoodang on alati esimesena saadaval just Kalevi sokolaadipoodides. Kalevi sokolaadipoed asuvad: Tallinnas Rotermanni kvartalis, Nõmmel, Põrguvälja teel, Tartus ning Kuressaares. Kalevi tooted on müügil üle Eesti ning mille pealmisteks välisturgudeks on Balti riigid, Skandinaaviamaad ja Venemaa. AS Fazer'i turustus Turustuskanalitena kasutab AS Fazer toidupoode, näiteks Rimi, Konsum või Maxima. AS Fazer'i tegevus põhineb pühendumisel kliendile, suurepärasel kvaliteedil ja meeskonnavaimul. Fazeril on kaks ärivaldkonda, Fazer Food OÜ ja Fazer Bakeries & Confectionery, mis kumbki on pühendunud maitseelamuste loomisele. AS Fazer on juhtiv pagaritööstusettevõte Soomes ja tugeval positsioonil Balti regioonis. Leiba- saia ja kondiitritooteid valmistatakse Soomes, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal, kus Fazer tegutseb nime all Hlebnõi Dom
ja kalapüük Mäetööstus 1 084 1 471 10,2 9,7 Töötlev tööstus 799 1 083 5,9 5,6 Elektrienergia ja gaasiga 1 190 1 627 7,0 7,3 varustamine Veevarustus; jäätmekäitlus 833 1 136 3,3 3,9 Ehitus 847 1 148 6,2 6,2 Hulgi- ja jaekaubandus 798 1 079 10,7 10,7 Veondus ja laondus 836 1 133 1,3 1,1 Majutus ja toitlustus 519 702 2,8 2,8 Info ja side 1 396 1 903 7,5 7,2 Finants- ja kindlustustegevus 1 390 1 924 5,4 6,1 Kinnisvaraalane tegevus 603 813 11,4 11,2
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Välismajandussidemetest on vaatluse
Tallinna Transpordikool Turundus Jakob Kravik 3. aasta Laomajandus OÜ CATWEES Õppeaine: Turundus Õppejõud: Leeni Rajaste Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS OÜ Catwees on 2000.a. asutatud ettevõte, mis tegeleb Tallinnas, Tartus ja Pärnus Honda sõidukite müügi ja hooldusega. Omades käesoleval hetkel juba märkimisväärset turuosa Tartu ja Pärnu uute autode turul, laienes OÜ Catwees jaanuaris 2006 oma tegevusega Tallinnasse, avades Tallinnas uue autokeskuse. Catweesi autokeskustes on kaasaegsed müügisalongid uutele sõidukitele, kus eksponeeritakse parimal viisil müüdavaid Honda mudeleid. Alates 2008. aasta 1. Novembrist on ka avatud moto- osakond Tallinnas ja Tartus, kus klient leiab endale sobiva tänavasõidu mootorratta või ATV. Kogenud müügikonsultandid annavad nõu sõidukite ostmist, vahetamist j
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Vahur Ilumets MUUTUSED VALGA LINNAS PÄRAST EESTILÄTI PIIRI MÄÄRAMIST Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Valga linna jagamine 6 Piirivalvest ja piiriületusest 11 Liiklemine ja transport 18 Majandusolud 23 Kokkuvõtte 28 Changes in Valga after determination of the Estonian-Latvian bor
Kinnisvarahindade muutustel on seega tarbimisele otsene mõju, olgu see siis omavahendite arvelt või finantsvõimenduse kaudu. Majapidamiste elatustaseme tõus ja tõusvad sissetulekud on peamiseks põhjuseks pangandusturu arenguks, millele pangad omaltpoolt vastavad hüpoteeklaenude pakkumise suurendamisega. Majapidamistel on võimalik kasutada finantsvõimendust lisaks säästudele ja sissetulekutele ning laenuraha kulutada kas tarbimisele või investeerida. Tihe konkurents pankade vahel ja turuosa säilitamise soov on muutnud paljud pankade teenused tarbijatele kättesaadavamaks. Pakutakse mitmeid erinevaid tooteid nii ettevõtluse arenemiseks kui ka eratarbimise soodustamiseks. Lisaks madalama riskitasemega eluasemelaenudele pakutakse ka väiksemaid tarbimislaene, mille eeliseks panga jaoks on kõrgem tootlikkus. Ludwig ja Slok on toonud välja järgmised kinnisvara hinnamuutustest tingitud efektid, mis avaldavad mõju tarbimisele (2007: 7-8):
Estonian Business school Ettevõtluse õppetool EKSPORDI PLAAN Kodutöö *** Lektor Jüri Piiper Tallinn 2010 SISUKORD 1. Firma kirjeldus..................................................................................................................2 1. Ekspordiks sobiva teenuse valimine ja hindamine...........................................................2 2. Firma ekspordi valmiduse hindamine.............................................................................. 3 3. Ekspordi sihtriigi valimine...............................................................................................3 4. Top kuue riigi analüüs ja võrdlus.....................................................................................4 5. Tulemusriikide sügavam analüüs...................................................................................
097 Poland 1.013 Norway 0.976 Luxembourg 0.941 Hungary 0.669 Cyprus 0.593 Slovakia 0.586 Bulgaria 0.512 Greece 0.504 Malta 0.503 Slovenia 0.497 United Kingdom 0.481 Latvia 0.459 Czech Republic 0.458 Lithuania 0.429 Romania 0.341 Estonia 0.150 Allikas: Tööpoliitika kulutused... 20
Eesti majanduse potentsiaal on alati olnud seotud ekspordiga. Juba iseseisvumisest alates on Eesti otsinud aktiivset välisturgu. 1920. aastail sõlmitud kaubandusleping Suurbritannia, Soome, Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide, NSV Liidu, Türgi, Bulgaaria jt riikidega avasid Eestile nende maade turgudele ukse ning panid aluse püsivatele väliskaubandussuhetele. (Eesti Vabariigi... 2017) Algselt oli Läti, Leedu, Taani ja Rootsi turul tegutsemine piiratud, kuna kõigi nende riikide majandusstruktuurid sarnanesid Eesti omale, kõigis nimetatud riikides, k.a. Eestis, oli ülekaalus põllumajandussektor ja väljaveos põllumajandustoodang. Seetõttu olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka peamised Eesti väliskaubanduspartnerid. Aastaks 1930 olid Eesti kaubad müügil juba pea sajas riigis,
viimased kaks kolm aastat, kuid Toiduseaduse lõplik jõustumine 2003.a. peaks oluliselt kontsentreerumisprotsessi kiirendama. Käesolevas strateegias püstitatud eesmärkide täitmisel peab arvestama nii põllumajanduses kui ka toiduainete turul toimuvate globaalsete struktuursete muudatustega: · turgude integreerumine ja põllumajandussaaduste kaubanduse liberaliseerimine WTO raames · Euroopa Liidu ÜPP reform · jaekaubanduse ketistumine · tarbijate ootuste ja eelistuste muutumine Põllumajandusministeeriumis välja töötatud, kuid mitte ametlikult kinnitatud "Eesti põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse arengu strateegias" seati strateegilisteks eesmärkideks Eesti toidusektori jätkusuutlik areng, tulu maksimeerimine kogu tootmis- töötlemis-kaubastamisahelas ning tarbija huvide kaitse, informeerimine ja ootuste rahuldamine.
Kliendid, oma soovide ja vajadustega, valivad omale firmad, kelle tooteid ja teenuseid nad tarbivad. See ei tähenda muidugi seda, et nad jäävad kindlalt ühtedele firmadele lojaalseks. Tark tarbija valib endale toote või teenuse, millega on kulu võimalikult väike ning tulu võimalikult suur, mis on prestiizne, mugav, sobiva kujuga sellise toote või teenuse, millelt saadud väärtus on võimalikult suur. 21. sajandil on konkurents muutunud väga tihedaks ning raske on välja mõelda toodet või teenust, mida keegi teine varem teinud ei ole. Ning juhul, kui tõesti suudetakse leida mingi uudne toode, tekib kohe järgi ka konkurents, sest seda toodet hakatakse järgi tegema ning tihtipeale ka odavamalt või kvaliteetsemalt. See loob tarbijale valikuvõimaluse ning konkurents ongi tekkinud. Klientideta pole käivet, käibeta pole kasumit ning kasumita pole varsti enam ettevõtet. Võib väita, et
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool I K KÕ EESTI TOOTJATE KAUBAMÄRGID Referaat Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................3 1. TOIDUAINED 1.1 Estover 1.2 Veski Mati 1.3 Tere 1.4 Viru Rand 1.5 Saku Õlletehas 1.6 Kalev 2. TÖÖSTUSKAUBAD 2
«Kindlasti on see avaldanud oma negatiivset mõju, kuid usume, et tõeliste raamatusõprade huvi ostmise vastu see oluliselt ei mõjuta. Aasta esimeste kuude müügid jäid meie ootustele alla,» tunnistas ta. «Allahindluskampaaniaid on läbi aegade alati olnud. Võrreldes üldises jaekaubanduses toimuvate allahindlusmääradega jäävad raamatuäri võimalused suurteks allahindlusteks tingituna madalast juurdehindlusest suhteliselt tagasihoidlikuks. Kampaaniaid on nii kirjastajate kui ka kaupluste initsiatiivil ning kampaaniaid on varasemaga võrreldes enam,» nentis Mägi. Tema sõnul on tunda kirjastajate paindlikkust hindade suhtes tingituna üleüldisest müügi langusest. Raamatukoi internetiraamatupoe ning kaupluste juhataja Marko Matsina tunnistas, et raamatumüügi käibe püsiv langus algas neil möödunud aasta augustis. Sellest ajast on käive võrreldav umbes aastaga 2006.
mujale, kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule. • Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. 6. millised põhjused sunnivad ettevõtteid rahvusvahelistuma? ● tootmise laiendamine suurema tulu saamise eesmärgiga ● uute klientide otsing ● konkurents ● rahvusvahelistumine võimaldab uutel ettevõttel siseneda uutele turgudele ● koolitab juhtkonda ja töötajaid, paranevad juhtimis- ja tööoskused (tõuseb töötajate kvalifikatsioon) ● rakendab uusi tehnoloogiaid ● turu suurendamist ja ressursside otsimist ● välismaise tarnija olulisus ● otsimine uusi väljakutseid mitte jääda pidama mugavustsooni, kuna ettevõtete kliendid on ka pidevas arengus.
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kasutatakse järgmisi niiöelda p
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 4 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................4 1. ÜLDNÕUDED....................................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö keel........................................
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer ETTEVÕTTE ESIMENE AASTA AS BALTIC PACK EST NÄITEL Uurimustöö Secunda aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Algteadmised ettevõtlusest......................................................................................................... 6 1.1 Ettevõtluse erinevad vormid............................................................................................. 7 1.2 Riiklik abi ettevõtluses....................................................................................................10 Ettevõtte es
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
