otsite ja kas olete valinud otsingule vastava otsinguvariandi nt. autori nime järgi otsimisel kasutate autori otsingut, märksõna järgi otsides märksõnaotsingut jne. 10. Määrake järgmiste teavikute olemasolu ja/või leidumus (vastusena esitage valitud otsingutüüp ja teaviku bibliograafilised viited, raamatukogud ja kohaviidad) 10.1. Valige järgmiste autorite seast üks ja leidke kataloogi abil selle isiku publikatsioonid (Algis Perens, Maaja Vadi, Harry Roots, Ann Vihalem, Tiiu Erelt, Jaan Ginter, Aune Past, Arno Köörna,) Mitu raamatut on see autor avaldanud: 1) üksi 2) koos kaasautoritega; kas isik on mõne raamatu 3) koostaja või toimetaja (mitme raamatu); 4) tõlkija (mitme raamatu). Algris Perens on avaldanud üksi 2 raamatut ja koos kaasautoritega 3 raamatut. Algris Perens on 3 raamatu peatoimetaja.
Ain Anger on maailmanimega Eesti bass. Ta on hinnatud Wagneri-esitaja. Anger on esinenud mitmetes riikides sümfooniaorkestriga ning teinud koostööd tuntud dirigentidega. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori sünnikuupäev on paika pandud kokkuleppeliselt: see on 15.detsember 1945, kui koor andis esimese avaliku kontserdi tolleaegses TPI peahoones Koplis. Aastate vältel on olnud koolis viis peadirigenti: Arno Kallikorm, Harald Uibo, Ants Üleoja, Jüri Rent ning Peeter Perens. Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor on osalenud paljudel koorikonkurssidel, teinud koostööd paljude muusikute ja orkestritega ning andnud välja palju helikandjaid. Tehnikaülikooli Akadeemilisest Meeskoorist on võrsunud Teaduste Akadeemia Meeskoor kui ka EKE Inseneride Meeskoor. Samuti on Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril olulisel kohal ka traditsioonid, mis on nagu selgroog. Näiteks võib tuua nn koori aeg: kõik koori sündmused algavad hiljemalt 15 minutit
Esmalt leitakse ja koondatakse ühte tabelisse müügikäibed ning kulud ettevõtte toodete-teenuste või hoopis klientide lõikes. Kulude puhul tuleb jälgida, et arvesse võetaks vaid need kulud, mis on seotud selle tootega. Näiteks muutuvkulud (materjali- ja tööjõukulu tootenimetuse kohta). Samuti võib arvesse võtta toote valmistamisega seotud 6 püsikulusid. Need on kulud, mis jääksid tegemata, kui toote valmistamine lõpetatakse. (Perens) Tegevuste järjekord ABC-analüüsil on järgmine (Perens): 1) toodete (teenuste või klientide) müügikäivete koondamine tabelisse; 2) toodete kulude koondamine tabelisse; 3) kulukatete arvutamine (müügikäibest lahutatakse kulud); 4) toodete järjestamine kulukatete põhjal (vähenevas järjekorras); 5) kumulatiivsete kulukatete arvutamine (toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted);
täidetav(ebareaalne eelarve). Sellega kaob usk eelarvestamise protsessi. Töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi, mis põhjustab seda, et organisatsioon ei saada oodatavat kasumit. Põhiline, millest tuleb juhinduda, on see, et eelarve peab olema usutav. Seega ei tohi eelarve kindlasti olla kaks või isegi poolteist korda vajaminevast suurem. Tegelik hinnatase on üpris kergesti välja selgitatav ja siin üle pingutada ei maksa. (Algis Perens) 3 Kui eelarvest on näha,et raha jääb üle, tuleks mõelda mida sellega peale hakata. Üheks võimaluseks on inveesteerida raha kasulikult. Teiseks võimaluseks on kulud suurendada. Enne kui otsustada, tuleb võrrelda plaaneritud tulemused. Pikaajaline finants- ja majandusplaan on üksnes soovituslik, Eestis ei ole selle koostamine seni seadusega kohustuslik, puudub ka vastav traditsioon. (Karu 2007:139)
ka üks postindustriaalse ühiskonna tunnustest (Tooman 2003). Riigiti varieeruvad statistilised andmed selle kohta, mida üldse loetakse teenindussektorisse kuuluvaks ja mida mitte. Alles hiljuti oli tavapäraseks lähenemiseks, et kõik see, mida ametliku statistika järgi ei saanud paigutada tööstus- ja põllumajandussektori alla, pandi kokku teenindussektori alla (Tooman 2003). Enamikus lääneriikides muutus teenindussektor majanduses domineerivaks 1980. aastatel (Perens 1998). Teenindusmajandus on kasvamas kõikjal, mitte ainult lääneriikides. Sellise muutuse põhjuseid on olnud mitmeid, näiteks inimeste sissetulekute tõus, naiste hõivemäära suurenemine, demograafilised muutused ja linnastumine. Samal ajal on täheldatud, et suhteliselt samal arengutasemel olevate riikide teenindussektori osakaal võib olla küllaltki erinev. Selle üheks põhjuseks on peetud erinevat institutsionaalset raamistikku
Kontsertanalüüs Käisin esimesel advendil, 29. novembril Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoori kontserdil Jaani kirikus. Rahvast ei olnud väga palju, sest õues sadas kohutavalt ja paar tundi enne seda oli just toimunud üks kontsert. Enamus linnarahvast oli seal käinud. Koor on asutatud 1996, peadirigent on Peeter Perens. Koori liikmeteks on Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ja vilistlased. Koor on esinenud nii Eesti kui ka mujal maailmas ja osalenud erinevatel konkurssitel ja koorifestivalidel. Olulised saavutused koori jaoks on näiteks 1991. Aastal ,,Kuldne Diplom"Budapesti koorifestivalil ja I koht 2004. Aastal cam laude Veldhoveni rahvusvaheliselt noortekooride festivalilt Hollandis. Tallinna Tehnikaülikool kammerkoor kuuleb Eesti Kooriühingusse ja Eesti Kammerkooride Liitu. Sel suvel käis TTÜ
_probleemid__, mille tagajärjeks on __efektiivsuse _langus. Rühm ei ole __püsiv_, vaid _dünaamiline_ . Rühmaliikmeid mõjutavad rühma eesmärk, rühmanormid ,__rollid_ , _staatus_, rühma suurus, _`´meie tunne`_. Enamikus organisatsioonides võib eristada kolme liiki norme: _tegutsemine_ , _riietus_, _lojaalsus_ . 3) Moodusta õiged paarid! Valdo Kalm - AS EMT Sandor Liive - Eesti Energia Peter Hunt - Wendre AS Priit Perens - AS Swedbank Jaanus Murakas - e) AS Swedbank Urmas Sõõrumaa Julgestusteenistus AS ESS Kaido Kaare - AS Kalev Armin Karu - Olympic Entertainment Group 4. Kes valiti 2014. a parimaks juhiks? __Lauri Tabur_
04.08) Ida-Virumaa keskkonnaseisund on aastatega paranenud. Kogu Ida-Virumaa tööstus on järjest üle läinud keskkonna-sõbralikematele tehnoloogiatele Silmet, Narva Elektrijaamad, Viru Keemia Grupp, EP. Riigipoolne kontroll keskkonna kasutamise ja säästmise üle on pidevalt tõhusamaks muutunud. Kõik eelnev lubab väita, et põlevkivienergeetika on jätkuvalt jätkusuutlik. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Ida- Virumaa+majanduskeskkond+ja+perspektiivid%2C+Priit+Perens%2C+Ettev %C3%B5tete+panganduse+tegevdirektor&btnG=Google+otsing&lr=] [Ida-Virumaa majanduskeskkond ja perspektiivid, Priit Perens, Ettevõtete panganduse tegevdirektor] (22.04.08) · Tänane trend rääkida põlevkivienergeetika kahjulikkusest ja kadumisest. · Homne tegelikkus ei kao ta kuhugi, sest on siis lähiaastatel midagi, millega põlevkivi asendada? · Kõigi eelduste järgi võetakse tulevikus kasutusele kombineeritud variandid, kus
maapinnalähedase põhjavee seisundit, on olnud aga valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Vihmavaene sügis on probleemi veelgi süvendanud. [2] Äsja lõppenud oktoober oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv. Võrus on tänavune oktoober aga viimase sajandi kõige kuivem. [2] «Olukord on hetkel tõsine ikka päris paljudes Võrumaa talukohtades,» ütles Võru vallavanem Georg Ruuda, kelle sõnul pole sealkandis ammu vihma tulnud. [2] Hüdrogeoloog Perens selgitas, et kaevu - eriti salvkaevu -, kuivamine oleneb palju ka kaevu paiknemisest reljeefis. Nimelt kõrgematel kohtadel on veetase üldjuhul sügavamal ja ka kaevu kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib rohkem probleeme ette tulla just Lõuna-Eestis. [2] Perensi sõnul on praegu veetase paljuaastasest keskmisest madalam. Nimelt Eesti kõige olulisemal põhjavee toitealal, Pandivere kõrgustikul, on veetase ligi meetri võrra madalam kui mullu. [2]
2000. Promission marketing. Fontes 7. Hayes, B.E. 1997. Measuring customer satisfaction.AQS 8. Hill,N. Allen, R. 2007. Customer Satisfaction: The Customer Experience Through the Customer's Eyes. Cogent Publishing 9. Karjaste, M. 1998. Miks klient rahul ei ole? Kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn: Kirjastus Ilo 10. Mauring, T. 2001. Rahulolematu kliendi hind. Ärielu, 1406 1252 (nr 2), lk 68 11. Mitchell, J. 2004. Kallista oma kliente.Varrak 12. Perens, A. 1998. Teenuste marketing. Tallinn: Külim 13. Tulvi, A. 2004. Klienditeenindus logistikas. Loengukonspekt 14. Vihalem, A. 2001. Turundus uuring. Tallinn: Külim 15. Wilson, C. 2003. Tulusad kliendid. (A. Uustalu ja U. Meister). Tallinn: Eesti Ekspress Kirjastus (Original work published 1996) Projekti koosamise kuupäev:
TARTU LAULUPIDU 2019 | LAULUPIDU 150 TARTUS · 2019 tähistab 150 aasta möödumist esimesest laulupeost, mis toimus 1869. aastal Tartus. · Traditsiooni ajaloolises sünnipaigas tähistatakse laulupeo sünnipäeva muidugi laulupeoga 28. juuni kuni 30. juuni 2019, esinevad Tartu laululaval kõik kooriliigid, puhkpilliorkestrid ning rahvatantsurühmad. · 2019. aasta suvel toimuva XXVII üldlaulupeo muusikaliseks juhiks valiti dirigent Peeter Perens ning XX tantsupeo pealavastajaks tantsujuht Vaike Rajaste. MUUSIKA NÄITED: Juhan Liiv - "Ta lendab mesipuu poole,, Laulupidu XIX Tantsupidu 2014 "Kiigelaul" C-segarühmad Eesti rahvatants "Tuljak" Kalevi keskstaadionil XIX tantsupeo INFO ALLIKAD: · http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/xii-noorte-laulu- ja-tantsupidu-mina-jaan-47766 / · http:// tiigiseltsimaja.tartu
Tuhala jõe maa-alune osa, millel asub nõiakaev, on piirkonnas ainus maa-alune jõgi, mille olemasolu on teaduslikult tõestatud. (BNS 2010) Nõiakaevu paneb keema Tuhala jõgi, mis voolab pooleteise kilomeetri ulatuses maa all. Vajaliku vooluhulga tagab Mahtra soostik ja Leva raba, mis muudab vee nõiakaevus veidi pruunikaks. Leva raba asub aga Nabalast 18 km lõuna pool, mistõttu nõiakaevu veereziimi ei saa seostada Nabala piirkonna võimalike paekarjääridega. (Perens 2009) Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul pole poleemikale selget lahendust. Minister meenutas tõde, et Harjumaal on vaja uusi karjääre avada, sest muidu võib tekkida mõne aasta jooksul tõsine killustikupõud. Samuti märkis ta, et looduskaitseseaduses on kirjas punkt, mis lubab kohalikel omavalitsustel luua kaitsealasid, kuid see pole mõeldud karjääride blokeerimise kohta. Tamkivi leidis kogu olukorras vastuolu, kus keskkonnaministeerium peab
erinevate meetoditega suurendada vastajate hulka. Kõige tavalisem on selleks kasutada mitmesuguseid rahaliste preemiate jagamisi vastajate vahel. Abi on ka meeldetuletuskirjade saatmisest. Samuti on soovitav enne tegeliku küsitluslehe saamist saata kiri, milles teavitatakse vastajat eelseisvast uuringust ja selle tähtsusest. Võimalusi on mitmeid (Oliver 1995 : 140). Tabelis 2.1 on ära toodud postiküsitluse meetodi plussid ja miinused. Tabel 2.1 Postiküsitluse plussid ja miinused (Perens) Plussid Miinused vähe kulusid (võrreldes telefoniküsitlusega) info hulk on piiratud ( ei saa ise juurde vastajal on rohkem aega vastuste välja küsida, küsimust laiendada) mõtlemiseks keeruline saada värskeid andmeid anonüümsus paindamatus hõlmab suurt geograafilist piirkonda suur aja kulu
Käesoleva materjali on Siseministeeriumi tellimusel koostanud Algis Perens. Projektiplaani koostamine Milleks me projektiplaani vajame? Eeluuringu etapi lõpptulemuseks on projekti teostatavuse hinnang, lõpptulemuse täpne kirjeldus ja otsus projekti plaanimise või mitteplaanimise kohta. Projekti tulemused peavad sealjuures olema kokku lepitud ja määratletud selliselt, et neid oleks võimalik üheselt mõista. Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta
kirjeldused. Kontrollitud faktid. Martin Suuroja, Kalle Suuroja "Eesti 100 rändrahnu", 2006 - kirjeldatud on 100 Eesti rändrahnu, tähestikulises järjekorras. Anto Raukas ,,Kalliskivid", 1982, ,,Valgus", Tallinn räägitakse kalliskivide kujunemisest, omadustest, uurimise ajaloost ning kasutamisest ehtena ja tööstuses. Rudolf Dud'a, Lubos Rejl ,,Väike vääriskiviraamat", 1998 räägitakse vääriskividest üldiselt ning toodud on vääriskivide kirjeldused. Helle Perens ,,Paekivi Eesti ehitistes I", 2003 räägitakse Eesti erinevatest paekividest ning paekivi ehitistest. Helle Perens ,,Paekivi Eesti ehitistes II. Harju, Rapla ja Järva maakond", 2004 Helle Perens ,,Paekivi Eesti ehitistes III. Lääne-Viru, Ida-Viru ja Jõgeva maakond", 2006 Pangad: Ago Aaloe ja Avo Miidel ,,Eesti pangad ja joad", 1967 kirjeldatud Eestis olevaid panku ja jugasid. Kalle Suuroja "Põhja-Eesti pangad", 2004 üldiselt klindist, Põhja-Eesti pankade kirjeldused.
1. Ap3.ee [http://www.ap3.ee/] 12.12.2009. 2. ESTERM [http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp? conceptID=28529&term=avaal] 25.01.2009. 3. Ettevõtte finantseerimine [http://leisi.oesel.ee/~toni/Finantseerimine.htm] 25.01.2009. 4. Kuura, A.Sissejuhatus erialaõpesse. Konspekt. 2008 [http://pc.ut.ee/~akuura/AINED/SJEAO/]. 5. Kõomägi, M Sissejuhatus erialaõpesse konspekt 2008 [http://pc.ut.ee/~akuura/AINED/SJEAO/]. 6. Perens, A. Projektijuhtimine. Tallinn: Külim, 2001, 176 lk. 7. Reiljan, A. Strateegiline juhtimine, Kosnpekt ärijuhtimise diplomiõppele. 8. Tarkinvestor [http://www.tarkinvestor.ee/] 01.01.2009. 9. Tugi.taavi.ee [http://tugi.taavi.ee/WebHelp/winpalk/avanss.htm] 25.01.2009. 10. Äripäev.ee[http://www.aripaev.ee/] 26.01.2009.
Vardo alustas õpinguid 1996. aastal ning õppis kolm ja pool aastat. Selle aja jooksul omandas ta lisaks õpingutele ka palju mälestusi. Halvimateks olid pikad koolipäevad nädalavahetustel ning rasked koduülesanded. Parimateks olid aga uued tuttavad ning omandatud teadmised ja ülikooli loengud. Loenguid pidasid TTÜ õppejõud kui ka professionaalid erinevatest ettevõtetest ning need tarku inimesi kuulasid lisaks Vardole umbes 40 üliõpilast. Vardo lemmik õppejõuks kujunes Algis Perens. Koos oma erialaga kaasnesid talle veel juhtimine ning majanduse eriala. Loengud tegi Vardo meelest meeldejäävaks näited elust, mitte tuim tuupimine. Kuna ta õppis kaugõppes, siis jäi tal aega ka muudeks tegevusteks nagu laulmine, võrkpall ning töötamine Statoilis. Vardo on rahul oma eriala valikuga kuigi ta ei tööta tänapäeval sel erialal, kuid kasutab omandatud teadmisi ka tänapäeval oma töös. Allikad I. Kaasik ''Tallinna Tehnikaülikooli ehitised 1918-2008'' V
Isiksuse omadusi käsitletakse IPMA (Rahvusvaheline Projektijuhtimise Assotsiatsioon) käitumusliku kompetentsi all ja see koosneb 15. elemendist. Edukas projektijuht ei ole see inimene, kes on omale selgeks teinud kõik projektijuhtimise reeglid ja omab kõikvõimalikke erialaseid ning juhtimisalaseid teadmisi. Edukaks projektijuhiks saamisel on väga tähtis omada õigeid isiksuse omadusi ja osata neid kasutada õiges kohas ning õigel ajal. Algis Perens toob oma raamatus “Projektijuhtimine” välja 8 tähtsat projektijuhi isiksuse omadust: 1. meeskonnatööle orienteeritud, 2. loominguline, 3. kergesti inimestega kontakteeruv, 4. algatusvõimeline, 5. osav läbirääkija, 6. usaldusväärne, 7. läbilöögivõimeline, 8. otsustusaldis. Eesti kutsestandardi järgi on projektijuhi isikuomadused ja võimed: 1. otsustusvõimeline 2. analüüsivõimeline 3. vastutustundlik 4
7 KASUTATUD ALLIKAD TÜ Pärnu kolledz Teenusedisain : (29.04.2013. a.): http://www.teenusedisain.ee/mmttk.html Juhtimine.ee. Kvaliteedijuhtimine: (29.04.2013. a.): http://www.juhtimine.ee/kvaliteedijuhtimine Kreegimäe, K Kvaliteedijuhtimine (õppematerjal) : (29.04.2013. a.): http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1531/Konspekt.pdf Wikipedia. (Aprill 2013. a.). ISO 9000.: (29.04.2013. a.) Perens, A. Teenuste marketing. Tallinn: Külim, 1998, 168 lk. Grönroos, C. Service management and marketing : a customer relationship management approach. Chichester [etc.] : Wiley, c2000. TIP Konsultatsioonid OÜ Terviklik kvaliteedijuhtimine: (29.04.2013. a.): http://www.tip.ee/konsultatsioonid/kvaliteedi-juhtimine Kurvits, M. Juhtimisteooria ajalugu: kaasaegsed juhtimisteooriad http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/2328/kaasaegsed_juhtimisteooriad. zip/william_edwards_deming.html
erinevates teenuseid pakkuvates asutustes ja organisatsioonides. Viie põhikomponendi alusel (füüsiline keskkond, usaldatavus, teenindusvalmidus, kindlus ja sisseelamisvõime) töötasid Ameerika majandusteadlased A. Parasuraman, V.Zeithamli ja L.Berry välja teenuse kvaliteedi mõõtmise mudeli ja küsimustiku SERVQUAL, mis on tänapäeval kõige enam kasutatav ja ka kritiseeritum teenuse kvaliteedi mõõtmise metoodika maailmas. ( Perens 1998:86; Grönroos 2000:77) SERVQUAL metoodika klassikaline protokoll(Parasuraman 1988: 38-40) sisaldab viie komponendi kaupa grupeeritud 22 väidet teenuse kvaliteedi kohta, millega vastajal tuleb nõustuda või mitte. Kõik vastused esitatakse seitsmeastmelisel Likerti skaalal, kus 1-le vastab ,,üldse pole nõus" ja 7-le - ,,täiesti nõus". Sellele lähenemisele on iseloomulik, et kliendilt ei küsita otse, kui rahul ta teenusega on, vaid talle esitatakse lausepaarid, mis
1.3 Asukoht Teenindusettevõtete puhul on äärmiselt oluline, kus ta paikneb. Erinevalt tootmisettevõtetest peavad teenindusettevõtted arvestama asukoha otsimisel head kättesaadavust klientidele. Edukad teenindusettevõtted peavad süstemaatiliselt tegelema asukoha uuringutega, mille käigus on vaja välja selgitada, kes on tarbija, kuidas ja kus ta liigub ning millal on teenuse tarbimise kõige intensiivsem aeg. (Perens, 1998, lk. 61) Asukoha valiku puhul tuleb teenindusettevõttel lähtuda alljärgnevalt toodud kuuest olulisemast asukoha omadusest: asukoha struktuur, ümbritsev keskkond, konkurents, liiklus, rajatise nähtavus ning ruum. (Perens, 1998, lk. 121) Teenindushoone asukoht Geograafiline Hoonete Optimeerimis- kujutis arv kriteeriumid
Ilma ettevõtluskeskkonna analüüsita on võimatu püstitada ettevõtluse eesmärke. Samuti ei saa vastu võtta muid ärilisi otsuseid. (Vihalem 1999, 21) Ettevõtluskeskkonda võib liigitada mikrokeskkonnaks ja makrokeskkonnaks. Ettevõtluse mikrokeskkonnaks on need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust. Ettevõtluse mikrokeskkonna analüüsi juures tuleks vaadelda firmat, hankijaid, konkurente, tarbijaid ja huvigruppe. (Perens jt. 2007) Eelpool käsitletud jaekaubanduskeskkonna osas on peamiselt analüüsitud mikrokeskkonda. Rahvusvahelise ettevõtluskeskkonna osas on analüüsi all peamiselt makrokeskkonda. Ettevõtluse makrokeskkond koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujutavad endast ettevõtluse ohte ja võimalusi. Makrokeskkonna faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, seda enam pean ta aga neid teadma ja tundma, et nendega arvestada ning võimaluse korral oma
Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Gruppides erinevate konfliktide käsitlemiseks neli teed Gruppides esinevate konfliktide käsitlemiseks on Algis Perens pakkunud neli teed: konflikti mahavaikimine konflikti reguleerimine konflikti lahendamine konflikti vältimine Konflikti mahavaikimine Eriarvamusi ei räägita "sirgeks", vaid "mätsitakse kinni" kuna kardetakse et: konfliktist võib välja kasvada asjatu riid halveneb tööõhkkond seni veel nähtamatud probleemid võivad teravneda Lühiajaliselt võib see strateegia olla isegi väga edukas (kui ei ole aega arutluseks ega
Üks viis teenust defineerida on järgmine: “Kõik inimlike vajaduste rahuldamise eesmärgil tehtud tegevused on teenused, kui nad sooritatakse inimese vaimse või füüsilise tööjõuga, olles või mitte olles samal ajal kokkupuutes materiaalse maailmaga“ Perens (1998: 11) Terviklik kvaliteedijuhtimine tähendab püüet pakkuda kliendi ootustele vastavat teenust ja ületada neid ootusi selliste kooskõlastatud süstemaatiliste protsesside abil, milles osalevad kõik organisatsiooni liikmed. See protsess hõlmab:
jääb järgi nii palju vaba raha, et nad saaksid laenu võtta. Selle alusel võiks väita, et laenuvõimelisus on kasvanud küll võrreldes suvega. Aga numbreid ei tahaks öelda. Vahepeal oli olukord, kus laenuvõimet jagus kuuks kuni aastaks. Me vaatame, kui me sama tempoga laenu edasi annaks, siis kaua me saaksime seda jätkata. Neli aastat tagasi me arvasime, et see on kuskil 4-5 aastat, kaks aastat tagasi arvasime 1,5-2 aastat ja aasta tagasi 1-1,5 aastat," rääkis Perens Hansapanga pressilõunal. [Kruusma, S. 2008, 16.veebruar. Hansapanga juhid: eestlaste laenuvõimekus on viimastel kuudel tõusnud. Äripäev] Laen ja liising 14 9. KAS LAEN VÕI LIISING Ettevõttel , kes soovib firmale soetada põhivara võib paratamatult tekkida küsimus,et kas need liisid või soetada läbi laenu. Sobiva finantseerimistoote valik sõltub erinevatest asjaoludest:
20. Tuntuimad koorid ja dieigendid: · Eesti Fiharmoonia Kammerkoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Daniel Reuss Direktor: Esper Linnamägi · Eesti Rahvusmeeskoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Mikk Üleoja Direktor: Indrek Umberg · Tallinna Kammerkoor ; Dirigent: Aivar Lestsinski · Segakoor Noorus ; Dirigent: Raul Talmar · Kammerkoor Voces Musicales ; Dirigent: Kaspar Mänd · Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ; Peadirigent: Peeter Perens · Kooristuudio Ellerhein ; Dirigent: Tiia-Ester Loitme · Rahvusooper Estonia Poistekoor ; Administraator ja dirigent: Anne Ojalo Direktor ja dirigent: Hirvo Surva · Tallinna Poistekoor ; Kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula .
31 KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS Carlson, Mim. 1995.. Winning Grants. Step by Step. San Francisco. Eesti Linnade Liit. 1998. Projektikavandi koostamise juhend. Tallinn. European Foundation Centre. 1998. Independent Funding. Feurt, S. 1999. Community Foundations. EFC. Brussels. International Management Center. 1999. Strategy Development Workshop. Budapest. Lees, M. 2007. Projektijuhtimine väljakutsed ja võimalused. Tallinn. Perens, A. 1999. Projekti juhtimine. Tallinn. Perens, A. 2001. Projekti juhtimine. Tallinn. Projektijuhtimise käsiraamat. Äripäeva Kirjastus. Tallinn Projektikavandi koostamise juhend Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise Nõukogude Liidu riikide jaoks. 1995. Budapest. Phare CBC. Rahvusvaheline projektijuhtimise käsiraamat. 2001. Tallinn. Raha taotlemine Euroopa Liidust. 2001. Tallinn. The Foundation Center. 1997. International Grantmaking. A report on U.S. Foundation Trends. New York.Wagner, Lilya
Arvan veel, et püsima jääda suuremate firmade keskel, siis kõige tähtsam oleks saavutada väga tugev toodangu kvaliteet. Reklaamida oma firmat võibolla rohkem, kui praegu seda tehakse. Kindlasti tuleks siis ka investeerida firmasse uuemate seadmete ostmiseks, kuna vanade ja kasutatud seadmetega kvaliteetset toodangut ei ole võimalik lõpuks toota. Firma on puidutöötlemise alal juba aastaid ja siiamaani on firma järjest paremuse poole läinud. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Algis Perens. Teenuste marketing. Tallinna Raamatutrükikoda. Külim 1998 2. Helen Allik, Inna Dolgovskaja, Sten Hansson, Sirje Jüriso, Rait Kaarma, Kaja Kaur, Urve Miidla, Kaie Piiskop, Mare Räis, Kaie Saar, Rein Taagepera, Erko Vanatalu, Liina Võsu. Kodaniku käsiraamat. Tallinn 2006 3. Jaak Leimann, Per-Hugo Skärvad, Juhan Teder. Strateegiline Juhtimine. Tallinn 2003 4. Aivar Tamm. Reklaam väikeettevõttes. Tallinn 2001 Lisad
(planeerimine, teostamine, lõpetamine) ja projektijärgne faas. Tema konspektis on põhjalikult kirjeldatud projektieelseid ülesandeid ja projekti planeerimist. Projekti teostamist käsitletakse põgusalt. Suure praktilise väärtusega on konspekti lõpus asuv projekti näidisplaan. Erinevaid allikaid võrreldes, ei ole selget piiri, kust lõpevad eeltööd ja algavad planeerimisülesanded. Magistritöö autorile on sümpaatseim PMBOK Guide viis jagada projekt viieks põhifaasiks. Algis Perens, Projektijuhtimine, Külim, 1999 - Perens jagab projekti neljaks põhifaasiks: käivitamine, kavandamine, läbiviimine ja lõpetamine (eestikeelse projektijuhtimise terminoloogias valitseb suuremat sorti segadus). Õpik on hea struktuuriga. Pisut häirib see, et näited on projektijuhtimise õpiku koostamise projektist. Äripäeva projektijuhtimise käsiraamat. 1999 … 2003 – pidevalt täienev kaheköiteline väga põhjalik käsiraamat
EMT lojaalsusprogramm on kombinatsioon boonus-, rabatt ja partnerlusprogrammist. 2.13. Rahulolu uurimine ja sellest saadavad kasud Turundusotsustele on klientide rahulolematuse põhjused ja seda tinginud situatsioon erilise tähtsusega. Kui suudetakse välja selgitada põhjused, pole raske leida kohaseid 30 meetmeid, tagamaks tarvilikke muudatusi teenuse osutamise kõigis faasides (Perens 1998). Klientide rahulolu on võimalik hinnata mitmeti. Objektiivseks hindamisaluseks loetakse neid andmeid, mida saadakse kliente otseselt küsitlemata. Subjektiivseteks hindamisaluseks on klientide küsitlused kaebuste kohta. Tabel 8. Kliendi rahulolu hindamise alused Turule ehk objektile suunatud hindamine Subjektile suunatud hindamine
Kehtima jäi Eesti Vabariigi aegne territoriaalne jaotus, hakkasid tegutsema kohtud. Legaliseeriti ka kohalike omavalitsuste tegevus, mis olid kokkuleppel sõjaväevõimudega tegutsenud okupatsiooni esimestest päevadest saadik. Siiski ei taastatud sõja oludes kohalike omavalitsuste esinduskogusid volikogusid ning kohalike omavalitsuste funktsioonid pandi linnapeadele, maa- ja vallavanematele. Saaremaa maavanem Hendrik Otstavel ja Kuressaare linnapea Johannes Perens olid esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal arreteeritud ja Venemaale viidud. Maavanema võimaliku kandidaadina olnuks sobiv varasem Saaremaa maanõunik Arnold Paas, kes oli selle aasta üle elanud. Kuid Paas oli sügisel õnnetuses viga saanud. Uue maavanemana asus esmalt tegevusse varasem Kuressare jaoskonna loomaarst Aleksander Koov (Amtsblatt, 1942, 1, 4). Kuressaare linnapeana määrati ametisse varasem linnanõunik Vladimir Kallas, Oskar Sepp kandis esialgu abilinnapea kohuseid. 18
jt. 2010. Teadlik turundus. Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Mark, M., Pearson, C.S. Kangelane ja lindprii. Fontes 2002 8. Mandino, O.G. Maailma parim kaupmees. Väikevanker 2002 9. Miljan, M. Turunduse juhtimine. Tartu TÜ kirjastus 1998 10. Miljan, M. Hinnakujundus turunduses. Tartu Ülikooli kirjastus 1996 11. Mänd, K. Marketing . Võimalus ja vahend tulemuste saavutamiseks. Tallinn Infotrükk OÜ 2002 12. Norberg, J. Inimeste rikkus - globaalne turumajandus. EE kirjastus 2003 13. Perens, A. Teenuste marketing. Külim 1998 14. Sepp, K. Turunduse situatsioonide kogumik. PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm, Tallinna Kommertskool, Tallinn 1999 15. Sirkel, R. Turundusuuring. AS Kirjastus Ilo 2001 16. Thompson, M., Pringle, H. Hingega bränd. Pegasus 2003 17. Tooman, H. Turismiturundus. Tallinn, EKK trükikoda 2000 18. Turunduse käsiraamat. Äripäeva Kirjastus 19. Vihalem, A. Turunduse alused. Külim 2003 20. Vihalem, A. Turundusuuring. Külim 2001 21. Vihalem, A. Marketing
Vajadused, mille rahuldamist teenindusettevõttelt oodatakse, on keskendunud rohkem teenuse osutamise protsessile kui lõpptulemusele. Teenuse osutamise välisteguri, kliendi või tema objekti kaasamine sünkroniseerib teenuse tootmise ja tarbimise. Eelpoolnimetatud teatrietenduse kui teenuse osutamiseks on vaja sünkroonset ajalist ja ruumilist kontakti teenuse pakkuja ja kliendi vahel. Seetõttu on teenuse puhul lõpptulemus väga tugevasti mõjutatud asjaolust, kuidas kujunevad 305 Algis Perens. Teenuste marketing. Külim 1998, lk. 11 306 samas lk. 13 307 Algis Perens. Teenuste marketing. Külim 1998, lk. 12 308 samas lk. 13 kliendi ja teenuse osutaja omavahelised suhted ning kuidas klienti osatakse kaasata protsessi. Eriti oluline on see isikudominantsete teenuste puhul (näiteks ravimine). Ravimise puhul sõltub tulemus sageli väga palju patsiendi enda hoiakust ja suhtumisest ning arsti oskustest neid hoiakuid õiges suunas muuta, s.t. kuidas ta suudab patsienti
The Politics of Social Polity in Europe. UK: Edvards Elgar Publishing Limited.. Mäkela, J. 1996. Menneisyyden nykyisyys: kvalitatiivisen ja kvantitatiivisen tuolla puolen. Rovaniemi Mäkelä, K. 1990. Kvalitatiivisen aineiston analyysi ja tulkinta. 1990 Nachmias, C-F., Nachimias, D. 1996. Research Methods in the Social Sciences. St Martins´s Press, Inc. Patton, M-Q. 1987. How to Use Qualitative Methods in Evaluation. Center for the Stady of Evaluation. Los Angeles: University of California. Perens, A. 1998. Teenuste markenting. Tallinn: Külim. Sipilä, J. 1994. Lühike sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse. Sotsiaaltöö küsimusi. Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Sirkel, R. 2001. Turundusuuringud. AS Kirjastus Iloy. Sosiaalinen pääoma: globaaleja ja paikallisia näkökulmiä. 2000. Toim. Kajanoja, J. & Simpura, J. STAKES. Saarijärvi: Gummerus Kirjapaino OY. Tamm, V. 1996. Statistika baasmõisted ja meetodid. Tartu Ülikool 1996 Toivonen, T. 1999
annaabi.ee 
