Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus (1)

Tartu Kutsehariduskeskus
Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus
Referaat
Koostaja :Klaarika Leppik
2008
Sisukord lk 2
Sissejuhatus lk 3
ETK lk 4-7
Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10
Selver lk 11-14
Comarket lk 15
Rimi ja säästumarket lk 16
Prisma Peremarket lk 17-20
Maxima lk 21-22
Ektoni hulgikaubandus lk 23
Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24
Kokkuvõtte lk 25
Kasutatud kirjandus lk 26
Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem . Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viimastel aastatel on olnud väga kiire ja erinevused ruttu vähenenud. Kuigi väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad muutused ka praegu oluliselt suuremad kui arenenud maades. Eestis on erastamine lõppenud ja majandust määravad seadused on sarnased Lääne-Euroopa omadele. Rahulikumad ajad on toonud kaasa tasakaalukama majandusarengu – suuremad kriisid ja vapustused on möödas – ja üpriski mõõduka hinnatõusu. Eesti majandus on mitmekesine – olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud.
Eesti kaubandus- ja teeninduskeskkonnas on viimase 10–15 aasta jooksul toimunud radikaalsed muutused. Sarnaselt kogu muu majandusega tegi ka Eesti kaubandus ja teenindus läbi transformatsiooni turumajanduse ja arenenud riikide ärikultuuri suunas. 2003. aastal ei mõju eestlasele enam šokeerivalt naabermaa Soome turul tehtud fotod kuldsete banaanide all lookas lettidest või ööpimeduses kiiskavatest värvilistest neoonreklaamidest. Veel viisteist aastat tagasi tundus see aga olevat ennenägematult luksuslik ja kättesaamatu vaatepilt.
Tänaseks on välja kujunenud paljud kaubandusketid .Üks vanim kaubandukett on Eesti tarbjateühistu Keskühistu mis loodi 1902 .aastal. Sellele järgenvad suuremed kaubandusketid:Selver.Comarket,Rimi ja säästumarket,Prisma,Peremarket,Maxima.Nad on omavahel konkurentsis. Poed on laiendanud oma kette igasse linna.Erinevad toidupoed teevad kampaaniaid,nt rimis on “mammutipäevad”,konsumis ja maksimarketides toimuvad “nädalalõpu soodumüük” selveris toimuvad “laadapäevad jpm.Kuid majanduskriisile hoiab rahvas raha kokku,ning sooritatakse oste,kus tuleb odavam.
Eesti Tarbijateühistute Keskühistu
ETK on vanim ja suurim jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK liikmeteks on 23 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku üle 60 000 klientomaniku ehk ühistu liikme. ETK grupi konsolideeritud jaekaubanduse käive 2006. aastal oli 6,2 miljardit krooni. Esimesed tarbijate ühistud asutati 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 muudeti nimetatud Liidu põhikirja ja organisatsioon sai endale ka uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK. 1939. aasta alguseks oli Eestis 203 ühiskaubandusühistut 612 kaupluse ja 51 176 liikmega . 3. aprillil 1941 toimunud Kooperatsiooni Kongressil nimetati ETK ümber ETKVL -iks (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit) ja selle struktuur viidi vastavusse ENSV seadustega. ETKVL-i loomine oli poliitiline samm, samas säilitas see ETK varad . 19. detsembril 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress , kus taastati nimetus ETK ja uue põhikirja aluseks võeti 1938. aastal vastuvõetud põhikiri. 23. aprillil 1992 võeti vastu ETK uus põhikiri. Esimene Konsum avas uksed 1992. aastal Tallinnas Narva maanteel . 1993. aastal avati esimesed Edu kauplused Raplas ja Keilas. Oktoobris 1994 avati Tallinnas Tihniku Maksimarket ja 1996. aasta augustis esimene A-kauplus Pärnu majandusühistus. Esimene A ja O kauplus avati 1998. aasta oktoobris Haapsalus .  ETK Grupi liikmesühistutele kuulub ca 450 kauplust üle Eesti. ETK-le kuuluvad Maksimarketi, Konsumi , EDU, A,  A ja O, E-Ehituskeskuse, Säästu, Hüva ja Säästukaardi kaubamärgid.

EESTI TARBIJATE ÜHISTUD ASUTAMISE JÄRJEKORRAS:

• Antsla (18.09.1902)
  
• Pärnu MÜ (17.11.1902)
  
• Rapla TÜ (04.04. 1904 )
  
• Vändra TÜ (29.12.1904)
  
• Saaremaa TÜ (10.11.1905)
  
• Räpina TÜ (18.08.1906)-2006.a
  
• Hiiumaa TÜ (09.05.1907)
  
• Viljandi TÜ (26.01.1908)
  
• Tartu TK (20.09.1908)
  
• Lihula TÜ (12.10.1908)
  
• Laekvere TÜ (25.03.1909)
  
• Harju TÜ (13.08.1909)
  
• Keila TÜ (27.08.1909)
  
• Abja TÜ (18.09.1909)
  
• Tõrva TÜ (18.08. 1910 )
  
• Väike-Maarja TÜ (25.09.1910)
  
• Haapsalu TÜ (03.04.1911)
  
• Kilingi -Nõmme MÜ (26.04.1911)
  
• Järva TÜ (03.09.1911)
  
• Võru TÜ (03.11.1911)
  
• TÜ Oma (23.05.1913)
  
• Põltsamaa MÜ (02.01.1914)
  
• Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (07.05.1917)
  
• Kunda TÜ (20.10.1917)
  
• Kadrina TÜ (13.04.1919)
  
• Märjamaa TÜ (23.10.1919)
  
• Jõgeva MÜ (27.10.1919)
  
• Elva TÜ (09.12.1921)
  
• Põlva TÜ (15.08.1932)
  

ETK  TEENEKAD  VETERANID

Autasustatud Eesti ühiskaubanduse 100. aastapäeva tähistamise pidulikul aktusel Estonia Kontserdisaalis 7. novembril 2002 spetsiaalselt ühiskaubanduse juubeliks välja antud tänukirja ja mälestusmedaliga.
Erna Abel 26 aastat töötamist Elva Tarbijate Ühistus   kaubaladude juhataja ja kaubatundjana. Üle 25 aasta ühistu 100-liikmelise pensionäride klubi juhatuse esimees, ühtlasi selle asutaja -liige. Ühiskaubanduses aktiivselt osalenud 51 aastat.
Andres Aruvald pikaajaline töö ETK süsteemis erinevatel ametikohtadel; sellest 12 aastat Eesti Tarbijateühistute Keskühistu juhatuse esimehena.
Enn Fuchs tänuväärne töö Rapla Tarbijate Ühistus alates 1957. aastast. Üle 20 aasta töötanud juhatuse esimehe ja ase-esimehena; Rapla Tarbijate Ühistu juhatuse liige.
Ever Kaptein 53 aastat töötanud ETK süsteemis, sellest 50 aastat Põlvas.
Rolando - Romeo Kuusik töötanud Antsla Tarbijate Ühistus alates 1955. aastast; 30 aastat Antsla ühistu sajast tegevusaastast olnud ühistu juhatuse esimees.
Richard Ligi   ühiskaubanduses alates 1937. aastast; töötanud erinevates kauplustes müüjana ja juhatajana ning pikka aega rajooni tarbijate kooperatiivi kaubabaasi direktorina.
Veera Maurer pikaajaline kohusetruu töö Harju Tarbijate Ühistus.
August Niinemets kauaaegne Haapsalu Tarbijate Ühistu aseesimees ja ühiskaubanduse edendaja.
Juta Nurk Keila Tarbijate Ühistu eesrindlik töötaja ja hea teenindaja ; ühistus töötanud üle 35 aasta.
Mati Nurs Hiiumaa Tarbijate Ühistu liige aastast 1958; 1970. aastatest alates ühistu volinik ; 1980. aastatel aktiivne ühistu juhatuse liige; alates 1998. aastast Hiiumaa Tarbijate Ühistu Nõukogu esimees.
Juhan Pihlap ühiskaubanduses tegev üle 50 aasta. Töötanud Abja Tarbijate Ühistus; hiljem pikka aega Tartu Tarbijate Kooperatiivis ja ETKVL Hulgibaasis; väga paljude tänaste kaupmeeste õpetaja ja koolitaja ; 1996. aastast tegev Kaupmeeste Liidus.
Jaan Päeva kauaaegne Jõgeva Majandusühistu esimees, ühiskaubanduse teenekas veteran.
Endel Randrüüt rohkem kui 50 aastat töötanud ühiskaubanduse süsteemis, sh juhtivatel ametikohtadel; alates 1993. aastast  ühiskondlikel alustel Põltsamaa Majandusühistu juhatuse esimees.
Georg Reinaste eriliseks teeneks Tõrva Tarbijate Ühistu taastamine 1990. aastal, mis sai võimalikuks tänu tema aktiivsele tegevusele.
Salme Rosenberg Võru Tarbijate Ühistu kauaaegne pearaamatupidaja, eluaegne kaubandustöötaja.
Väino Simson töötanud Järva Tarbijate Ühistus üle 50 aasta transpordiosakonna juhatajana.
Silvi Sooaru 1964?2002 Tartu TK-s raamatupidaja , ökonomist,  osakonnajuhataja asetäitja.
Heljo Valgiste Kilingi-Nõmme Majandusühistu kauaaegne pearaamatupidaja.

ETK Ühiskaubandusmuuseum

Muuseumi kollektsiooni kuuluvad 37 stendi ühiskaubanduse ajalugu puudutava materjaliga sõnas ja pildis , möödunud sajandi 30-ndate aastate stiilis kauplus ca 400 eksponaadiga, üle 100 raamatu, kogumiku ja bro?üüri, hulgaliselt ajakirju, albumeid, fotosid, kroonikaid, dokumente, kaubanäidiseid, karikaid jm. materjali.

Muuseum asutati 1974. aastal ETKVL Kooperatiivkooli poolt ja asus Köleri tänaval ühe elumaja keldrikorrusel. Pärast kooli likvideerimist 1993. aasta algul ja maja tagastamist omanikule muuseumi tegevus katkes. Muuseum taastati 1994. aastaks ja tegutses algul endise kaubanduskooli ühiselamu, hiljem ETK ruumides Narva maanteel. Seoses ruumide üleminekuga hotellile 1990-ndate aastate keskpaiku katkes muuseumi tegevus uuesti. Taasavatud 2003. aastal Tallinnas ETK ruumides aadressil Kalda 7c.
Muuseumi stendidelt saab ülevaate ühiskaubanduse tekkimise ja arengu kohta nüüd juba rohkem kui 100 aasta pikkusel ajavahemikul. Muuseumis on võimalik külastada kauplust, mis näeb välja nii, nagu satuksite ühte möödunud sajandi 20-ndate või 30-ndate aastate poodi. Ülevaate saab ka ETK süsteemi tänapäevaste tegemiste kohta. Muuseum kajastab samuti ühiskaubandusega kaasnenud tegevusharusid nagu omatööstus, ehitustegevus , transport, toitlustus , varumine, koolitus, kirjastustegevus ja vaba aja veetmine .
Muuseum tegeleb ühiskaubanduse ajaloo uurimisega. On koostatud stendimaterjalid Lihula Tarbijate Ühistu 95. aastapäevaks, Kolga-Jaani Tarvitajate Ühisuse 100. aastapäevaks, Tartu Tarbijate Kooperatiivi 95. aastapäevaks, Rapla Tarbijate Ühistu 100. aastapäevaks ja väljapaistvate ühistegelaste sünniaastapäevadeks.
Muuseumi on võimalik külastada teisipäeval ja kolmapäeval 12.00 - 16.00 ning neljapäeval 9.00 - 12.00 või mõnel muul ajal vastavalt eelnevale kokkuleppele. Muuseumi külastamine on tasuta. Selgitusi jagab muuseumi töötaja.
Võimalik on fotografeerimine. Muuseumi kogusse kuuluvaid arvukaid vanaaegseid kaubandusalaseid ajakirju saab kohapeal lugeda.
Muuseum soovib oma varasid täiendada. Selleks sobivad ühiskaubandust kajastavad fotod, ajakirjanduses ilmunud kirjutised, kroonikad , tähtpäevaliste sündmuste materjalid, infolehed, märgid, medalid, vimplid, suveniirkilekotid, -mütsid, -klaasid jm. Eriti oleme huvitatud vanemat aega kajastavatest esemetest, raamatutest ning ajakirjadest ja ajalehtedest, mille palume tuua või saata ETK sekretariaati aadressil Kalda 7c, 11625 Tallinn.

ETK SÜSTEEM JA STRUKTUUR

Põlva Tarbijate Ühistu tutvustus
Põlva Tarbijate Ühistu on Eesti Vabariigi Põlva Maakonna, Põlva linna ja Põlva, Kanepi, Ahja , Vastse -Kuuste, Mooste , Laheda, Kõlleste, Valgjärve valdades elavate füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Kaubandusega tegeldakse kogu Põlva maakonnas ja Valga linnas.
Ühistu asukoht on: EESTI VABARIIK, PÕLVA LINN, KESK TÄNAV 10.
Põlva Tarbijate Ühistu on juriidiline isik, tal on oma vara, iseseisev bilanss ja nimetusega pitsat .
Ühistu on vabatahtlikkuse alusel EESTI TARBIJATEÜHISTUTE KESKÜHISTU liige.
Ühistu tegevusaladeks on:
               1.1. Toidukaupade jae- ja hulgikaubandus;
               1.2. Alkohoolsete jookide jaekaubandus ;
               1.3. Õlle jae- ja hulgikaubandus;
               1.4. Tubakatoodete jaekaubandus;
               1.5. Tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus;
               1.6. Väärismetallist ja vääriskividest toodete müük;
               1.7. Komisjonikaubandus;
               1.8. Ühiskondlik toitlustamine koos alkoholiga .
               1.9. Majutusteenuse osutamine
Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek, volinike koosolek, nõukogu ja juhatus.
2007. a tegevusaruanne
2007.a. jaekäibe 459,1 miljonit krooni, käibekasv võrreldes 2006.aastaga 18,1% ehk 70,5 miljonit krooni
Toidu- ja esmatarbekaupluste käive 351,3 mijonit krooni ehk 76,5% ühistu käibest
Tööstuskaupluste käive 101,2 miljonit krooni ehk 22,1% ühistu käibest
Toitlustuse jaekäive 6,6 miljonit krooni ehk 1,4% ühistu käibest.
Toitlustuses on omatoodangut aasta jooksul valmistatud 11,2 miljonit krooni
Ühistu käibest umbes pool müüakse ära Põlva linnas.
Kõige suurema käibega kauplus on Räpina Selvehall- aastakäive 74,4 miljonit krooni
Köige suurema käibega tööstuskauplustest on Põlva Kaubanduskeskuse garderoobikaupade osakond aastakäibega 21,8 miljonit krooni
ETK süsteemis on Põlva Tarbijate Ühistu käibe tasemelt neljandal kohal.
Aastalõpu seisuga töötab ühistus 335 töötajat. Seega Põlva maakonnas üks suuremaid tööandjaid.
Ostuboonuseid maksti Säästukaardi omanikele kokku 7 339 030 milj. krooni. Säästukaardiomanike arv seisuga 31.12.07 oli 14 183.
2007. aastal tehti ühistu kauplustes kokku 3 900 000 ostu.
Tähtsamad tegevused 2007. a
Algatati detailplaneeringu muudatusi Maarja 1,3 ja 5 kinnistute kohta, et kohandada paremaid asukohti ja teid tulevastele kaubandushoonetele. Algatasime veel detailplaneeringu Räpinas Võhandu tänaval ja Põlvas Ringtee 2 ja D ning Jaama 14 D.
2. veebruaril avasime Kanepi A ja O, kus viidi läbi remont ja vahetati kaupluse sisustus välja.
3. mail avasime taas Põlgaste kaupluse peale renoveerimist.
6. juulil sai avatud Orava A ja O kauplus, kus viidi läbi remont ja vahetati välja kaupluse sisustus.
13. novembril paigaldasime nurgakivi uue kaubanduskeskuse jaoks. Hoone üldpind on 3500 m2 ( kahekorruseline ). Ärihoone valmib 2008. a. suvel.
Ärihoonesse on planeeritud toidukauplus, kohvik, bowling ning teenindus- ja äripinnad.
Üüripinda kokku ca 800 m2, millest suurim üüritava pinna suurus ca 450 m2.
Ärihoone juurde on planeeritud 130- kohaline parkla .
5. detsembril toimus Saverna Konsumi avamine , mis on üks meie ühistu ilusamaid maapoode.
Ülevaade Põlva Tarbijate Ühistu ajaloost
1902 - loodi Eestis tarbijate- ja majandusühistud Antslas ja Sindis.
1917 - tulid kokku seitsmeteistkümne rahvusliku kaubandusühistu esindajad ning panid aluse oma kaubanduskeskusele – Eesti Tarvitajate Ühistute Keskühistule (ETK), mis asutati ühiskaubanduse korraldamiseks.
1932 - alustas tegevust Põlva Majandusühing, mis jäi halduslikult Võru maakonda. Põlva linn, kus varem võistlesid eraärid omavahel, sai suure muutuse  osaliseks , uus ühistu lõi kohe paljud kaubahinnad alla ja eraärid pidid asuma koos võitlusse uustulnuka vastu. Asi arenes isegi niikaugele, et Põlva Majandusühingu kaupluse ette ehitati kõrge plankaed, et takistada ostjate juurdepääsu kauplusesse, seetõttu pidid ostjad tegema suure ringi, et lõpuks plangus oleva umbes sammulaiuse ava kaudu kauplusse pääseda. Ometi ei takistanud see ühistutegevuse võidukäiku.
1950 - aasta 1. novembril moodustati Põlva Tarbijate Kooperatiivide Rajooni Liit, kuhu kuulusid Põlva, Ahja ja Kanepi kooperatiiv. Rajooniliit ühendas rajooni tarbijate kooperatiivid ja teostas nende organisatsioonilist ning majanduslikku juhtimist. Loodi Põlva TKRL Varumisladu ja toitlustamisega hakkas tegelema Põlva TKRL Teemaja, kaupade realiseerimise ja jaotamisega tarbijate kooperatiividele hakkas tegelema Põlva TKRL Kaubaladu ja tööstuse ning tootmisega asus tegelema Põlva TKRL Tööstuskombinaat.
1957 - aasta 1. juulist muudeti nimi ümber Põlva Rajooni Tarbijate Kooperatiiviks.
1965 - 1. aprillil muudeti nimetus Põlva Rajooni Tarbijate Kooperatiiv ümber Põlva Tarbijate Kooperatiiviks.
1977 - valmis Himmaste kauplus-söökla.
1979 - valmis Põlva Kaubanduskeskus ning kaubanduselu elavnes märgatavalt.
1980/1981 - valmisid Saverna ja Peri kauplus-söökla.
1985 - uued kauplused Maaritsas ja Põlva Piimatoodete kombinaadis.
1987 - ehitati Põlvasse vorstitsehh.
1988 - asusid tööle 3 rändkauplust.
1992  - avati kaubamajas valuuta eest müüdavate kaupade osakond.
1993 - Firma nimi muutus Põlva Tarbijate Ühistuks ja toimus mitmeid suuri ümberkorraldusi. Näiteks lõpetas  tegevuse 15 kauplust, kuna ruumid ei kuulunud Põlva Tarbijate Ühistule ja uued omanikud ei sõlminud enam lepinguid tarbijate ühistuga.
1995 - osteti soomest esimene suur kaasaegne kauplusauto ja avati kauplus Selvehall.
1997 - avati kauplus EDU ja kauplus Ehitaja.
1998/1999 Kaubanduskeskuse renoveerimine.
2000 - Põlva Kaubanduskeskuses avati lihatsehh, avati Räpina Ehitaja ja Meistri kauplus Edu kaupluse kõrval
Lähiajalugu:
15.12.2004 avati Räpina Selvehall
15.06.2006 avati Ülenurme Konsum
01.01.2006 osteti Räpina TÜ-lt 13 kauplust
12.12.2006 avati Veriora A ja O peale renoveerimist. paigaldati esimene taara -automaat ühistus
02.02.2007 avati peale renoveerimist Kanepi A ja O kauplus
03.05.2007 avati peale renoveerimist Põlgaste kauplus
06.07.2007 avati peale renoveerimist Orava kauplus
Selver
on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver.
Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet .
2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel kolmkümmend kauplust, neist kümme Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub.
Selveri missioon ehk peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Loome sõbraliku õhkkonna, teenindame kiiresti ja asjatundlikult, pakume kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid. Selveri kauplused asuvad liikluse sõlmpunktides ja võimaldavad seetõttu kliendile kiiret ja mugavat poeskäiku.
Selveri eripäraks on oma Selveri Köök, mis pakub laias valikus maitsvaid ja uudseid salateid, kulinaaria - ja pagaritooteid. Lisaks on Selveril juba suur hulk oma kaubamärki kandvaid tooteid, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile. Kõik omatooted on tervislikud , sõbraliku ja silmatorkava kujunduse ning hea hinnaga.
Iga nädal saavad meie kliendid valmistada Selveri retseptide järgi isuäratavaid toite ja koguda neid kauplustest Selveri retseptikaante vahele. Selveril on kasutusel ka kinkekaardid, mida on hea sünnipäevadeks ja muudeks tähtpäevadeks oma sõpradele ja tuttavatele kinkida .
Selveris töötab üle Eesti kokku ca 3000 inimest. Oma igapäevases töös lähtume järgmistest põhiväärtustest:
• ausus – oleme avatud ja siirad, räägime alati tõtt;
• asjatundlikkus – teeme oma tööd hästi ning püüdleme selle poole, et olla oma ala meistrid;
• koostöö – tegutseme koos ühiste eesmärkide nimel;
• hoolivus – oleme sõbralikud ja abivalmid, peame kinni oma lubadustest;
• pühendumus – tunneme tööst rõõmu ja oleme uhked oma firma üle.
Vormi algus
Vormi lõpp
Selver on Eesti linnades tegutsev super-ja hüpermarketite kett, mis põhineb Eesti kapitalil. Selveri ketti kuulub kolmkümmend kaks kauplust, neist 10 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub.
Selveri ketti kuulub 27 supermarketit ning 5 hüpermarketit . Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevaselt vajaminevad kodu- ning tööstuskaubad. Selveri hüpermarketites on lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele müügil ka laiendatud valik tööstuskaupu. Kõikides Selverites on esindatud ka Selveri Köögi tooted.
Supermarket on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on kuni 2500 m2 ning kus toidu ja esmatarbekaupade osatähtsus moodustab kaks kolmandikku. Supermarketid asuvad enamasti suurtes elamurajoonides.

• Hüpermarket on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on üle 2500 m2 ning toidu-ja esmatarbekaupade osakaal ületab 50%. Hüpermarketid asuvad peamiselt suurte magistraalide ääres või suurtes kaubanduspiirkondades.
  

Supermarketid
Hüpermarketid
Tallinnas:
Punane Selver, avati 19.12.1995
Merimetsa Selver, avati 30.05.2002
Pelgulinna Selver, avati 29.09.2005
Mustakivi Selver, avati 13.10.2005
Marienthali Selver, avati 19.06.2008
Mujal Eestis:
Pärnus, Mai Selver, avati 10.05.2002
Pärnus, Suurejõe Selver, avati 18.08.2005
Rakveres , Krooni Selver, avati 05.10.2002
Viljandis , Männimäe Selver, avati 17.10.2002
Kuressaares, Saare Selver, avati 10.06.2004
Võrus, Vilja Selver, avati 03.03.2005
Tartus, Anne Selver, avati 26.05.2005
Tartus, Ringtee Selver, avati 02.06.2005
Tartus, Sõbra Selver, avati 08.12.2005
Tartus, Veeriku Selver, avati 15.12.2005
Tartus, Jaamamõisa Selver, avati 12.04.2007
Valgas , Valga Selver, avati 15.09.2005
Jõhvis, Jõhvi Selver, avati 04.05.2006
Jõgeval, Jõgeva Selver, avati 19.07.2007
Põltsamaal, Põltsamaa Selver, avati 18.12.2007
Narvas, Kerese Selver, avati 28.02.2008
Kohtla- Järves, Kohtla- Järve Selver, avati 13.03.2008
Hiiumaal, Hiiumaa Selver, avati 29.05.2008
Põlvas, Põlva Selver, avati 03.07.2008
Pärnus, Ülejõe Selver, avati 24.07.2008
Paide, Paide Selver, avati 28.08.2008
Keilas, Keila Selver, avati 20.11.2008
Tallinnas:
Kadaka Selver, avati 08.10.1998
Pirita Selver, avati 23.05.2000
Järve Selver, avati 27.09.2000
Tondi Selver, avati 17.05.2001
Torupilli Selver, avati 12.12.2002
Vormi algus
Vormi lõpp
Comarket
AS Comarket kaupluste kett alustas tegevust 2002. a. alguses ostes 10 SPAR kaubamärgi all töötavat kauplust. 2003. aastal alustati kaupluste viimist Comarket identiteedi alla. 2009. a. jaanuarist töötab Comarket kaubamärgi all 20 kauplust, lisaks on ketiga liitunud 2 teiste kaubamärkide all töötavat kauplust. Ühes kuus külastab keti kauplusi 1 400 000 klienti.
AS Comarket on 100% Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kus töötab hetkel 370 töötajat.
Me pakume oma klientidele väikestes supermarketites kuni 7 500 värsket ning vajalikku pakitud toidu- ja esmatarbe kaupa ja lisaks: suures valikus kulinaariatooted, kohapeal grillitud ning küpsetatud tooteid ning kiirtoitu, lähikauplustes kuni 5000 pakitud toidu- ja esmatarbekaupa ning kohapeal grillitud või küpsetatud tooteid.
Kaupluste tüübid:
Hüpermarket - jaeettevõte, kus müügipind on üle 2500 m2 (Profindex ja Nielsen) (piirkonnas elanikke vähemalt 50 000)
Supermarket - jaeettevõte, kus müügipinda on 300 - 2500 m2 (Nielsen) ja toidu- ning esmatarbekaupade osatähtsus üle 2/3.
Suured supermarketid (1000- 2500 m2) asuvad Eestis nagu ka hüpermarketid suurtesse elurajoonidesse suunduvate teede ääres (piirkonnas elanike vähemalt 25 000).
Väikesed supermarketid (300-1000 m2) asuvad elurajoonides (elanikke 5000-10000)
“Diskaunter” - (Profindeks kauplusladu) jaeettevõte, kus müügipinda on 500-800 m2.
Raske (Hard) diskaunter - kus sortiment on alla 1000 ühiku (piirkonnas elanike vähemalt 50000 )
Pehme (Soft) diskaunter - kus sortiment on 2500 - 3500 ühikut (piirkonnas elanikke vähemalt 10 000)
Lähikauplus - jaeettevõte, kus müügipinda on kuni 300 m2 ning toidu- ja esmatarbekaupade osatähtsus on 90-100%
Minimarket - lähikauplus, kus toidu-ja esmatarbekaupade osatähtsus ei ületa 2/3. Asuvad väiksemates asulates.
Kiirkauplus - mugavuskauplus, müügipinda kuni 200 m2, asuvad bensiinijaamades või rahvarohketes kohtades (ingl.k. “seven eleven ”)
Rimi ja Säästumarket
Rimi hüper- ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevõtte Rimi Baltic AB kaupluste hulka. Eestis on ettevõtte ärinimeks Rimi Eesti Food AS. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB.
Rimi Eesti Food AS, mis on Rimi Balticu tütarettevõte Eestis, opereerib hüper-, supermarketite ja hard discounteri kontseptsioone. Rimi Baltic AB omanik on ICA Baltic AB, mis kuulub Rootsi ICA Gruppi.
Ettevõttele kuulub Eestis 207 kauplust.
Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 228 kauplust (Eestis 73, Lätis 96 ja Leedus 59), sealhulgas Eestis:
- 9 hüpermarketit
- 7 supermarketit
- 56 odavmüügikauplust
- 1 hulgiladu
Eestis kannavad Rimi odavmüügikauplused nime Säästumarket, Lätis ja Leedus on nimeks Supernetto. .
Rimi Baltic on tööandjaks rohkem kui 10 000 inimesele. Rimi Eesti Foodis töötab neist 2400 .
Prisma peremarket
Alates 2000.a sügisest tänaseni, on Tallinnas avatud viis Prisma peremarketit ja üks Restoranimaailm.
Sikupilli Prisma ja Restoranimaailm -
Sikupilli kaubanduskeskuses
Rocca al Mare Prisma -
Rocca al Mare kaubanduskeskuses
Kristiine Prisma -
Kristiine kaubanduseskuses
Mustamäe Prisma -
Mustika kaubanduskeskuses
Lasnamäe Prisma -
Mustakivis
Prismade ja Restoranimaailma omanikuks on Soome Tarbijateühistute Keskühistu ( Suomen Osuuskauppojen Keskuskunta ehk SOK, tegutseb aastast 1904). SOK ühendab Soomes 46 Prisma peremarketit, 38 Sokos hotelli, 20 Sokose kaubamaja, 7 Radisson SAS hotelli, 6 Holiday Club spaahotelli, üle 170 bensiinijaama, ligi 380 S-marketit ning üle 550 ketirestorani ja kohviku.
ETK Säästukaart, millega saab ka Prismast boonust koguda, on juba üle 300 000 Eesti perel, SOK kliendikaart S-Etukortti® on üle 1 100 000 Soome perel.
Väärtused
Prisma on kogu pere ostukoht, kus on alati:

soodsad hinnad,

lai ja mitmekesine sortiment,

värsked ja kvaliteetsed kaubad ,

sõbralik teenindus.
Meie kõige olulisem eesmärk on see, et meil oleksid
TALLINNA KÕIGE RAHULOLEVAMAD KLIENDID.
Selle eesmärgi saavutamiseks järgime põhimõtteid:
SOODSAD HINNAD

• Prismas on püsivad ja soodsad hinnad;
  
• Prismas on hea hinna ja kvaliteedi suhe;
  
• Prismas saab Säästukaardiga boonust koguda.
  

MITMEKÜLGSUS

• Prismast leiab endale vajaliku kogu pere, vanaemast lapselapseni,
  
• lisaks toidukaupadele lai valik tarbekaupu ja riideid .
  

OSTMISE LIHTSUS

• Prismasse on lihtne tulla ja hea parkida - kõikide Prismade juures on üle 800 parkimiskoha ning parkimine on tasuta. Sikupilli ja Mustamäe Prisma juures on ka maa-alune köetav parkla;
  
• Prisma on avatud igal nädalapäeval 8.00-23.00;
  
• Prismas on lihtne liikuda ja vajalikke tooteid leida - vahekäigud on avarad, tooted on püütud paigutada võimalikult loogiliselt, leidmist hõlbustavad suured viidad riiulite kohal;
  
• Prismas on rõõmsameelne, reibas ja teenindusvalmis personal;
  
• Prismas on kiire ja kliendisõbralik kassateenindus.
  

Tootepoliitika
Sikupilli Prisma kogupindala koos Restoranimaailmaga on u 10 000 m², Rocca al Mare Prismas 12 000 m², Kristiine Prismas 9000 m², Mustamäe Prismas 11 000 m² ning Lasnamäe Prismas 7000 m² . Nendel ruutmeetritel on kliendil võimalik endale vajalik valida umbes 60 000 tootenimetuse seast.
Tallinna Prismade sortiment erineb Soome omast, kuna see koostatakse kohapeal, lähtudes kohalike klientide soovidest ja eelistustest . Sortimendi koostamisel lähtutakse põhimõttest - igale pereliikmele midagi. Valiku teevad meie ostujuhid, kasutades oma kogemusi ja teadmisi. Valikul jälgitakse ajakohasust - sortiment ja uudistooted vaadatakse üle kord nädalas ning vajadusel muudetakse sortimenti.
Pea kõik toiduained, mida Prismades müüakse, on pärit Eestist. Hankijate valikul peetakse oluliseks mõlemapoolset usaldusväärsust, efektiivsust ja pikka koostööd. Hankehinnad püütakse hoida madalal, kuna nii on võimalik klientidelegi odavaid hindu pakkuda.
Suureks abiks on olnud tagasiside, mida saadakse Prisma klientidelt. Prismade müügisaalis on kliendil võimalik jätta kirjalikult oma arvamus. Klientide tagasisidet ei jäeta kahe silma vahele - seda loetakse ja arutatakse regulaarselt.
Prismades müüakse:

• toiduaineid
  
• esmatarbeid
  
• garderoobikaupu
  
• kodukaupu
  
• vaba aja kaupu
  

Kliendipoliitika
Prisma on peremarket.
Püüame pakkuda midagi igale pereliikmele - vanaemast lapselapseni.
Meie kõige olulisem eesmärk on see, et meil oleksid
TALLINNA KÕIGE RAHULOLEVAMAD KLIENDID.
Selle eesmärgi saavutamiseks järgime põhimõtteid:
SOODSAD HINNAD

• Prismas on püsivad ja soodsad hinnad;
  
• Prismas on hea hinna ja kvaliteedi suhe;
  
• Prismas saab Säästukaardiga boonust koguda.
  

MITMEKÜLGSUS

• Prismast leiab endale vajaliku kogu pere, vanaemast lapselapseni,
  
• lisaks toidukaupadele lai valik tarbekaupu ja riideid.
  

OSTMISE LIHTSUS

• Prismasse on lihtne tulla ja hea parkida - Prismade juures on üle 800 parkimiskoha ning parkimine on tasuta. Sikupilli Prisma ning Mustamäe Prisma juures on ka maa-alune köetav parkla;
  
• Prisma on avatud igal nädalapäeval 8.00-23.00;
  
• Prismas on lihtne liikuda ja vajalikke tooteid leida - vahekäigud on avarad, tooted on püütud paigutada võimalikult loogiliselt, leidmist hõlbustavad suured viidad riiulite kohal;
  
• Prismas on rõõmsameelne, reibas ja teenindusvalmis personal;
  
• Prismas on kiire ja kliendisõbralik kassateenindus.
  

Maxima
Baltimaade suurim jaemüügivõrk sai alguse ülikooliaegsete sõprade ettevõtmisest 1992.aastall,kui avati esimesed kolm kauplust Leedus Vilniuses.Alates sellest ajast lisandus igal aastal kümneid uusi kauplusi.Eriti kiire oli aeg Leedus 90.- aastate lõpul,kuid hõivati turuliidri positsioon Leedus.Eesmärgiks oli avada kauplus kõikjal,kus tarnijate arv küünib 10 000 inimeseni.Praeguseks kuulub Maxima kauplusketile Leedus üle 230 kaupluse nind keti turuosa küünib 36 protsendini.
Lätis ja Eestis avas Maxima oma esimesed kauplused T- Marketi kaubamärgi all 2001.aastal.Lõunanaabrite juures saavutati turuliidri positsioon juba paari aastaga.hetkel on Maximal Lätis ligi 130 kauplust.Pärast jaekettide kesko ja Rimi ühinemist pllakse turul 21-protsendilise turuosaga teisel kohal.
Eestis hakkas Maxima kaupluskett kiiresti leienema 2004.aastal.Tänaseks on Maximal Eestil üle 50 kaupluse ja keti turuosa on kiiresti kasvanud üle 12 protsendi,millega jagatakse koos Selveri ketiga 3.kohta turul.
Kogu ketti kuulub praeguseks Balti riikides ja Bulgaarias üle 430 kaupluse, kontserni aastakäive ulatub tänavu ligi 45 miljardi kroonini ja töötajaid on üle 250 000.Igal päeval külastab Maxima kauplusi Balti riikides miljon inimest.Eestis üle 100 000.Võib väita,et sellesarnast edu pole saavutanud üksiki Baltikumi ettevõte,mille asutamisaeg on jäänud taaiseseisvuse väljakuulutamise järgsesse perioodi.Selline edukus on saanud võimalikuks tänu igapäevasele tööle,otsusekindlusele ja julgetele ideedele.
Olulised sündmused:
1992-avati esimesed kauplused Vilniuses,alsusaastatel kasutati T-Marketi kaubamärki.
1998-avati esimene kauplus Maxima kaubamärgi all.
2001-laieneti Lätti ja Eestisse.
2005-laieneti Burlgaariasse.
2005-2006-kõik kauplused läksid üle Maxima kaubamärgile.
2008-moodustati emafirma MAXIMA Grupp,kuhu kuuluvad tütarfirmad MAXIMA LT Leedus,MAXIMA Latvia Lätis,MAXIMA Bulgaarias ning MAXIMA Eesti.
Missioon ja visioon:
Missioon:
Kergendada inimese igapäevaelu
Soovitame pakkuda oma klientidele maksimaalset kasu,rahuldades nende igapäevaseid vajadusi laiatarbekaupade järele.
Maxima plaanid tulevukuks:
Olla liidriks jaemüügikabanduses Balti reginoonis ja ka eraldi võetud riigis, rajoonis ,linnas ja tänaval.laiendada teisetele turgudele:
Meie plaanidele elluviimine on võimalik vaid puhul,kui saavutame oma ostjale,töötajale,partnerile ja üldsusele orienteeritud eesmärk.Ühine püüdlus nende eesmärkide poole on see,mis meid hingestab,toetades organisatsiooni elulisust ja tervet konkurentsivaimu.See on loomulik püüdlus,mille vahetust kasu tunnevad ka meie kliendid.Nagu ka meie kliendid ja koostööpartnerid,hindame vastastikulist usaldust ja lojaalsust ning liidrile omaselt teame,mida tähendab.
Maxima on tegevus on lihtne ja loogiline-luua kauplusi ,kus inimestel oleks mõnus oma sisseoste teha ja kust oleks lihtne leida küike igapäevaselt vajaminevaid esmaterbekaupu.
Kaupluste asukoht,sortiment,kaupade hinnad ja teenused on kindlaks määratud viisil,mis muudab kõik pakutavad tooted ja teenused kättesaadavaks ja vastuvõetavaks elanike absoluutsele enamusele.
Püüdleme pidevalt selle poole,et MAXIMA oleks ostjate jaoks kõige mugavam ostukoht.Ostja jaoks seisneb mugavus eelkõige täpses,korralikus ja loogilises kaupade paigutuses ning,et meie pakutava kauba hinna ja kvaliteedi suhe ei tooks esile mingeid kõhklusi.
Arvestades ostjate erinevaid vajadusi,oleme loonud ka äärmiselt erineva suurusega kauplused:alates väiksematest,mille kaubavalikus on põhirõhk asetatud esmaterbekaupade ning lõpetades hiiglaslike kaubanduskeskustega,kust on võimalik osta praktiliselt kõike,mida hing ihkab.MAXIMA kauplusi on äärimiselt kerge leida,sest nad ei paikne mitte sinult suurlinnades,vaid ka väiksemates linnades ja rajoonikeskustes.
MAXIMA poolt pakutavate tarbekaubate-ja teenuste valiku arendamine on meie igapäevane ülessane ,sest ainult sel viisil suudame muuta MAXIMA’s leiduva veelgi kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks.
Kõik eelnev kajastub MAXIMA loosungis-“kõik on läbi mõeldud”.Need sõnad on mõeldud mõtestamaks meie tegevussfääri ja kinnistama meie pidevat püüdlusr muuta MAXIMA oma klientidele veelgi mugavamaks.
Kvaliteet,hind,sortiment
Enne igat kauba-või teenustevalikut puudutava otsuse lanegtamist uurime äärmiselt põhjalikult oma tarijate vajadusi,kontrollime pakutavaid teenusied ja kauoa ,analüüsime oma sortemendis sisalduvat ning kehtestame sobivaimad hinnad.
Kolmekordne kvaliteedikontroll.
MAXIMA jaoks on äärmiselt oluline,et ostjatele pakutav kaup oleks kvaliteetne.Selleks kehtestasime kolmeastmelise kontrollsüsteemi,mis jälgib tootmist,tarneid ja müüki.
1.Tootja garanteerib toodetud kauba vastavuse kõigi kvaliteedinõuetega.
2.Tarnija kohustub toimetama toodetud kauba MAXIMA ladudesse,järgides absoluutselt kõiki kehtestatud protseduure,mis tagavad kauba kindla kvaliteedi.
3.Kõigi MAXIMA kaupade kvaliteet on kinnitatud vastava akrediteeringuga asutuste poolt.Kontrollimist teostavad ka MAXIMA kvaliteediosakonna eksperdid .
Alles pärast kõgi kolme etapi läbimist ilmub kaup meie müügiriiulitele.Ostjate kindlustunde ja mugavuse tagamiseks on kasutusel tasuta kvaliteediinfo liin,kust saab alati täiendavat infot meie kaupade kohta ning kuhu võib pöörduda ka kõikvõimalike märkuste,tähelepanekute ja ideedega.
Parimad hinnad ja üksikasjalikult selekteeritud sortiment.
MAXIMA järgib alati parima hinna politiikat,kuid ühtlasi mõistame ka muid ostja jaoks tähtsaid aspekte ,nagu selge ja loogiline hinnasüsteem nind erinevad müügiaktsioonid.Seetõttu on kõigis MAXIMA kaubanduskeskustes ühtne hinnakujundus .
Teame juba enne kaubasortimendi koostamist,millised ostjad meie kauplusesse tulevad ja mida meie valikust leida loodavad.Eesmärk,mille poole püüdleme,on lihne –kui ostja tuleb MAXIMA kauplusesse,siis leiab ta alati selle,mida ta meie kauplusesse ostma tuli.Pole kahtlustki,et suurte MAXIMA hüpermarketite kaubavalik erineb kardinaalselt meie väiksemates kauplustes pakutavast.
Kui sama tüüpi kauplustes on põhisortiment alati identne,erinedes vaid täiendustega,mis on vajalikud erinevate regioonide iseärasusi ja vajadusi arvestades.
Ektoni Hulgikaubandus
OÜ Ektoni Hulgikaubandus on 1992. aastal asutatud kodumaisel kapitalil põhinev toidu- ja tööstuskaupade hulgikaubandusega tegelev ettevõte. Meie tegevuse eesmärk on tarbijate soove ja vajadusi arvestades pakkuda neile kvaliteetseid kaupu võimalikult soodsate hindadega. Hankijateks oleme valinud just sellised firmad, kelle pakutavad tooted on kvaliteetsed, kuid hinna poolest vastuvõetavad ka Eesti keskmise ja väiksema sissetulekuga elanikkonnale. Kaupade hinnatase on madalam ka seetõttu, et kasutame kaupade laialiveoks oma transporti.
Ettevõttel on praeguseks sõlmitud üle 1200 koostöölepingu üle Eesti tegutsevate kaubandusettevõtetega. Kokku on erinevaid tarnimiskohti rohkem kui 1500. Meie kliendid on supermarketid, keskmised ja väiksemad kauplused.
Kaupadega varustavad meid 51 tootjat 20 erinevast riigist. Tarnijate arv on viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud. Lisaks ostame tooteid ka paljudelt kodumaistelt firmadelt .
Põhilised kaubaartiklid on puu- ja köögiviljakonservid ning maiustused . Peale selle müüme makaronitooteid, teed, kohvi, maitseaineid, toidukontsentraate, kastmeid , toiduäädikat, mittealkohoolseid jooke , kuivaineid ja kosmeetikatooteid. 95 % kaubavalikust moodustavad toidukaubad. Kokku on kaubavalikus üle 800 erineva tootenime.
Tootevalik gruppide lõikes
Maiustused
Soolased snäkid
Köögivilja-, puuvilja-, kala- ja lihakonservid
Kohv, tee, kohvikoor
Makaronitooted
Kastmed , ketšup, majonees
Maitseained, puljongid ja kiirtoidud
Karastusjoogid , siirup, alkohol
Tööstuskaubad
Toiduäädikas ja sinep
Õiglase kaubanduse ajalugu
Õiglase kaubanduse ajalugu ulatub kuuekümne aasta taha. Mõned allikad väidavad, et ameeriklased panid aluse õiglase kaubanduse liikumisele, kui nad ostsid 1946. aastal otse Puerto Ricost käsitööd. Esimeseks õiglase kaubanduse tegevuseks Euroopas peetakse Hiina pagulaste käsitöömüüki Briti heategevusliku organisatsiooni Oxfami poolt 1950. aastate lõpus. 1960. aastatest alates tegutsevad Euroopas paljudes riikides spetsiaalselt arengumaade tooteid müüvad nn. "maailmapoed". 1964. aastal loodi Hollandis esimene Õiglase kaubanduse organisatsioon ja roosuhkru müüki alustasid Kolmanda maailma toetusrühmad.
Maailmapoodidel ehk õiglase kaubanduse poodidel on olnud oluline roll Õiglase kaubanduse liikumise käimalükkamises. Lisaks arengumaade toodete müügile, osalevad nad aktiivselt ka teavitustegevuses ja kampaaniate korraldamises. 1960. ja 1970. aastatel loodi mitmed Õiglase kaubanduse organisatsioonid Aasias, Ladina Ameerikas ja Aafrikas, kes arendasid sidemeid arenenud riikide organisatsioonidega. Euroopa maailmapoodidel on ühine võrgustik - NEWS!
Õiglase kaubanduse organisatsioonid kauplesid alguses vaid käsitööga, mida vahendasid maailmapoodidesse lääneriikide misjonärid. 1973. aastal toodi esmakordselt Euroopasse Guatemala väiketalunike ühistu toodetud kohvi. Holland oli esimene riik, kes alustas toodete sertifitseeritud märgistust - Max Havelaar. Nüüdseks on süsteem laienenud 21 heaoluriiki ning tooteid, millele on loodud rahvusvahelised standardid , on kaheksateist.
Eestis tegutsevad erinevad kaubandusketid.Osad on kaubavalikult suuremad,teised väiksemad.Võrdluseks saaks siin tuua maximad, ühe x-ga maximas on vähem kaupa kui kahe x-ga.
Lisaks toidukaupadele pakuvad ka erinevad kauplused tööstus ja -esmatarbekaupu. Suuremates poodides saab ka osta valmistoitu,mis teevad perenaiste elu lihtsamaks.Tänapäeval saab poest kõikke eluks vajalikku. Poodide missiooniks on luua ja hoida kliendi usaldust,kiiret teenindust.
Võõreldes esimeste poodide rajamisega,siis olid nad väiksemad kui tänapäeva ketid.Mida aeg edasi arenes,sellega liikusid ka kaasa poodide kassaaparaadid ja muud vajalikud tarbeasjad.
Prognoositakse,et majandus paraneb taas aastal 2010. Eratarbimine võib paraneda 2009. aasta teises pooles, kui alaneb inflatsioon ja tugevneb tarbijate kindlustunne. Investeerimise aktiivsuse taastumine on küsitav, positiivset   efekti oodatakse tõukefondidega seotud avaliku sektori projektide elluviimisest.
Tänu neile,kes on loonud kaubanduskeskuseid-on paljud töötud saanud omal töökohad.
Kasutatud materjal:
http://www.maxima.ee/
http://www.rimi.ee/
http://www.smarket.ee/
http://www.etk.ee/
http://www.comarket.ee/
http://www.prismamarket.ee/
http://www.selver.eu/?lang=ee_ee
http://www.fairtrade.ee/en/alamlehed/ajalugu.html
http://www.ektoni.ee/
http://www.estonica.org/est/teema.html?kateg=3
http://www.pty.ee/index.php
26