Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Tallinna ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

TALLINNA AJALUGU

EESSÕNA

Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn . Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost.
Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne-Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi , tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks.
Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid . Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus . Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.
Kuigi väga paljud ehitised on Tallinnas omaette haruldused ja vaatamisväärsused, on eriline väärtus just see, et säinud on keskaegne miljöö ja struktuur kui tervik, mis enamikes teistes Eesti ja Põhja-Euroopa linnades on suurelt osalt kadunud. Võimsatest kindlustustest tingituna pole Tallinna kunagi hävitatud sõdades ning tänu puitehitiste puudumisele pole Tallinn ka maha põlenud tulekahjudes, nagu on juhtunud teistes Eesti linnades Narvas, Tartus ja Viljandis , aga ka paljudes Saksa linnades nagu Königsbergis, Hamburgis, Kielis, Rostockis ja mujal. Tallinna pole aga ka vana eirates massiliselt ümber ehitatud, nagu toimiti Riias, Stockholmis ning mitmel pool mujal, sest Tallinn oli kuni käesoleva sajandi alguseni suhteliselt kõrvaline ja vaene linn. Lisaks linnale endale on Tallinna käekäigu kohta säilinud ka üsnagi aukartustäratav ürikuline materjal tollaste rae, kirikute ja gildide arveraamatute ning muude dokumentide näol. Enamike kinnistute käekäik on dokumentaalselt alates 14. sajandist kuni tänapäevani pidevalt jälgitav. Seega kujutab Tallinna vanalinn endast üle-Euroopalise ning ka ülemaailmse tähtsusega unikaalset vaatamisväärsust.

1. KUJUNEMISLUGU


Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür
Praeguse Tallinna kohale tekkis asustus kusagil 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. See linnus hõlmas arvatavasti kogu Toompea platoo põhjapoolse kõrgema osa (5 ha). Linnuse ja sadama vahele tekkis seejärel turg ja linn, need paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas . Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas, ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla. Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale. Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi siseujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees.
Selliselt eksisteerinud muistse Tallinna vallutasid 1219 taanlased , kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad võõrvallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1226-27 oli Tallinn paavstile kuuluva puhverriigi koosseisus . 1228-38 kuulus ta Mõõgavendade ordule, siis rajati Toompeale ka kivilinnus ning kivikirik. Need said praeguse Toompea linnuse ning Toomkiriku eelkäijateks. Aastal 1230 kutsus ordu veel peamiselt eestlastega asutatud all-linna Ojamaalt (Gotlandilt) 200 saksa kaupmeest koos peredega. Saksa kaupmehed said krundid praeguse Niguliste kiriku piirkonda ja kujundasid seal välja kindlustatud asula. Seda fakti ongi tihti peetud Saksa asualaga Tallinna linna rajamiseks, kuid eestlaste linlik asula paiknes siin juba ka enne sakslaste sissetungi ning õigem on linna asutamiseks lugeda siiski 10. sajandit. Alates 13. sajandi algusest kuuluski Tallinn ( Reval ) Saksa asuala linnade hulka ning saksa keel ja saksa kultuuri mõjud prevaleerisid siin alates 13. sajandist kuni 20. sajandi algukümnenditeni.
Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248 . Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad . 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete, kui ka elamute osas. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Pärast Jüriöö ülestõusu 1346 läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana.
13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn . Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn.
Kuna Tallinn asus Ida ja Lääne vahelistel tulutoovatel kaubateedel, muutus ta 15. sajandi keskpaigaks tänu vahendustegevusele tiheda kivihoonestusega jõukaks kaubalinnaks, mis sisaldas ligikaudu 325 krunti ning kus elas umbes 5000 elanikku. Sellele võib lisada veel tollase Toompea asustuse umbes 45 krundi ning 1000 elanikuga. Just 15. sajandil omandas Tallinnas enamik ühiskondlikke hooneid, elamuid ja suures osas ka linnakindlustused oma lõpliku kuju, millisena me tunneme neid suuresti ka praegu. Seega võib Tallinna vanalinna (all-linna) pidada eelkõige 15. sajandi arhitektuuripärandiks, kuigi siia on palju olulisi jälgi jätnud ka hilisemad sajandid. Kuid hilisemad muutused on juba otsekui peale kasvatatud 15. sajandiks väljakujunenud luustikule.
Tallinn 13. sajandi algul enne võõrvallutusi (R. Zobeli rekonstruktsioon)
Vaade Toompeale linnulennult loodest. Esiplaanil 17. sajandi hoonestus koos kahe keskaegse ripptorni jäänustega, taamal Toomkiriku torn ja paremal Toompea linnuse tornid Pikk Hermann ja Pilsticker
Vaade Toompeale 19. sajandil. Tolleaegne maal

2. KESKAEGSE TALLINNA STRUKTUUR

Keskaegne Tallinn on ehitatud kohalikust paest. Kohalik ehitusmaterjal on Tallinna arhitektuuri üks omapärasemaid jooni, paekivi erinevaid kihte on kasutatud siin erinevateks otstarveteks. Tänu paekivi heale töödeldavusele on Tallinnas palju kunstilisi raiddetaile ning tänu paekivi vastupidavusele on enamik ehitisi suurepäraselt säilinud, kui neid pole hävitanud sõjad, tuli ega lammutustöö.
Tallinn on ehitatud gooti stiilis, kuid tegemist pole siin traditsioonilise õhulise ja pitsilise gootikaga, mis on Prantsusmaalt lähtununa levinud enamikus Lääne-Euroopas, vaid nn kohaliku Tallinna gootikaga, mis erineb Euroopa gootikast oluliselt, paistes silma massiivsuse ja raskepärasusega. Ühest küljest on seda põhjustanud romaani stiil, mis polnud 13. sajandil Euroopas veel hääbunud ning mõjutas suuresti Tallinna ehitusmeistreid. Teisest küljest on konstruktsioonide massiivuse tinginud aga kohaliku materjali - paekivi - kasutamine, mis ei luba rajada eriti õhukesi seinu. Kolmandaks kujunes Tallinnas keskajal välja oma arhitektuurikoolkond, kes oli suures osas sõltumatu ülejäänud Euroopast ning mõjutas suuresti Tallinna arengut. Selle koolkonna mõju oli tuntud lähemas ümbruses, ulatus aga ka kaugemalegi. Paekivi hea töödeldavus lubas Tallinnas areneda raidkivikunstil, millega oli Tallinn keskajal erakordselt kuulus. Võib-olla mängis omapärase arhitektuuri tekkimises mingit rolli ka siinne kliima, mis nõuab soojapidavaid köetavaid hooneid ning kus talvel on küllaltki paks lumekate. Keskaegse Tallinna ehitisi iseloomustabki massiivsus ja lihtsus, mida kaunistavad ja teevad huvitavamaks arvukad raidkivid ja sepised.
Tallinna gootikat iseloomustab ka asjaolu, et teravkaaremotiivi on kasutatud eelkõige sakraalehitiste juures. Elamutel ja ka ühiskondlikel hoonetel olid teravkaarsed harilikult ainult peaportaal ja viilu petiknishid, aknad olid neil reeglina neljakandilised ning kaubaluugid ja väravaavad ümar- või segmentkaarsed. Seega võib öelda, et keskaegse Tallinna arhitektuur on maailmas täiesti unikaalne ning ainulaadne ning ei sarnane täpselt kusagil mujal viljeldud arhitektuurivooludega. Samuti ei kodunenud siin Saksamaal väga levinud sõrestikmajad, seda arvatavasti paekivi omadustest tingituna, kuid samuti ka tulekahjude kartuses.
Tallinna vanalinn koosneb kolmest eri funktsioone täitnud, seega ka arhitektuuriliselt eriilmelisest osast:
- Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20-30 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Kuni 13. sajandini paiknes Toompeal eestlaste puitlinnus, alates 13. sajandist kuulus Toompea aga ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud.
- All-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning ta hõlmas 29.3 ha. Seega ulatus ringmüüriga piiratud ala Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas.
- Muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16-19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest.
Peale Toompea ja all-linna kuulusid keskajal Tallinna koosseisu veel arvukad väljaspool linnamüüri asunud eeslinnad , mis on aga sõdades korduvalt hävinud. Need olid enamuses ehitatud puidust, kuigi leidus ka kivihooneid. Eeslinnades keskajal leidunust on säilinud ainult 14-19. sajandist pärinev Jaani seegi kirik Tartu maanteel , endises Kivisilla eeslinnas ning 15. sajandist pärineva Pirita kloostri monumentaalsed varemed tolleaegsest linnast 7 km kaugusel kirdes .
Erilist märkimist väärib Tallinna siluett, mis on oma arhitektuurilise väljenduslikkuse poolest Põhja-Euroopa üks ainulaadsemaid, sisaldades 25 m kõrguse Toompea künka sellel leiduvate hoonete ning tornidega. All-linnast annavad siluetile tooni kirikute ning linnamüüri tornid, eelkõige aga Oleviste kiriku 123 meetrine sihvakas torn, mis oli keskajal aga praegusest veel 36 m kõrgem, küündides 159 meetrini.
Vaade vanalinnale linnulennult lõunast. Paremal all Niguliste kirik ja suurtükitorn Kiek in de Kök, keskel Oleviste kirik, vasakul linnamüüri tornid ja taga meri
Vaade vanalinnale linnulennult põhjast, mere kohalt. Esiplaanil Suur Rannavärav ja keskel Oleviste kirik oma kõrge torniga
Vaade vanalinnale linnulennult idast. Vasakult: suurtükitorn Kiek in de Kök, Pikk Hermann, Niguliste kiriku torn, Toomkiriku torn ja Raekoja torn
Vaade linnamüüri loodepoolsele torniderivile, taamal Toompea paeküngas hoonestusega
Vaade Oleviste kirikule kirdest, taustal keskaegsete elamute viilkatused ja linnamüüri tornid.
Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür
Vaade Toompealt all-linnale ja merele 19. sajandil. Stavenhageni gravüür 1850ndatest aastatest . Esiplaanil Pikk jalg, taamal Oleviste kiriku (vasakul) Pühavaimu kiriku (paremal) tornid

3. TOOMPEA 13 - 20. SAJANDIL

Toompea paikneb ümbritsevast alast ligikaudu 20-30 m kõrgemal paekünkal. Kuni 13. sajandini paiknes siin 10. ja 11. sajandi vahetusel rajatud eestlaste puitlinnus. Keskajal kuulus Toompea Liivi ordule ning koosnes selle edelaosas asuvast Väikesest Linnusest ning ülejäänud osa haaravast Suurest Linnusest. Väikest Linnust, mis on ümberehitatud kujul säilinud, tuntakse tänapäeval Toompea lossi nime all.
Suur Linnus hõlmas künka põhjapoolse kõrgema osa, arvatakse, et sama maa-ala hõlmas ka muistne eestlaste linnus. Suure linnuse keskosas asetseb plats , kuhu 13. sajandi alguses püstitati Toomkirik , mis sai oma praeguseni säilinud välisilme 15. sajandil, torni aga alles 18. sajandil. Suur Linnus, kus juba ainuüksi kõrge ning järsuservaline küngas pakub head looduslikku kaitset, ümbritseti arvatavasti 14. sajandi keskel ringmüüriga. Läänes, põhjas ning idas kulges see mööda künka järsku äärt, lõunas aga mööda vaheastangut, s.o mööda praeguse Lossi platsi põhjakülge. Kogu Suure Linnuse ühendus välismaailmaga käis läbi lõunamüüris asetsenud väravatorni, mida nimetati Kellatorniks ehk Toomväravaks. See värav paiknes praeguse Piiskopi tänava lõunaosas ja sarnanes arvatavasti all-linna väravate peatornidega, olles neist küll veidi madalam ning mõõtmetelt veidi suurem. Peale nimetatud Kellatorni sisaldas Suure Linnuse müür veel arvatavasti 11 sadultorni ja 2 suuremat torni. Kahe sadultorni jäänused on Toompea künka loodepoolses osas hilisemate majade küljes säilinud. Suuremate tornide kuju kohta täpsemad andmed puuduvad, kuna neist pole tänapäevani midagi olulist säilinud.
Toompea tänavavõrk koosneb paljudest radiaalselt paiknevatest tänavatest, mis koonduvad kokku keskel asetsevale platsile, millel asub Toomkirik. Seoses ringmüüri ehitamisega rajati 14. sajandil nimetatud tänavakeste välisotstesse sadultornid. Sellist ringmüüriäärset tänavat, nagu see eksisteeris all-linnas, pole Toompeal arvatavasti kunagi olnud. Arvatakse, et Toompea tänavavõrk on väga vana, mõningate arvamuste kohaselt pärineb ta 11. sajandist, mil praeguse Toomkiriku asemel paiknes tollane eestlaste linnuse peaväljak. Enne 13. sajandit pääses Toompeale arvatavasti ainult mööda praegust Pikka jalga, mis on muistse linnuse juurdepääsutee mantlipärija. Seoses saksa kaupmeeste asula tekkega Niguliste kiriku lähedusse rajati arvatvasti ka praegune Lühike jalg. Umbes samal ajastul või veidi hiljem tekkis Toompeale pääsuks lõunast ka otsetee , mis kulges umbkaudu mööda praeguse Toompea tänava trassi.
Kuid vaatamata tänavastruktuuri iidsusele on Toompeal vanu ehitisi peale Toompea linnuse ning Toomkiriku säilinud väga vähe, enamik hoonestust pärineb 18-19. sajandist. Seda on põhjustanud mitmed laastavad tulekahjud , mis on vanema hoonestuse hävitanud. Need möllasid Toompeal 1288., 1433., 1553 . ning viimati 1684. aastal. Neist viimane hävitas praktiliselt kogu Suure Linnuse hoonestuse koos Toomkirikuga.
Kuna Toompea oli ordu valduses, annavad seal tänapäeval tooni aadlike linnapaleed, mis on ehitatud põhiliselt klassistsistlikus stiilis ja mille kõrgus ei ulatu üle 2-3 korruse. Paljude hoonete keldrid ja osa müüre on aga palju vanemad, ulatudes tagasi  13-17. sajandisse. Toompea krundid on üldiselt suuremad kui all-linna omad, sisaldades sageli avaraid hoove. Keskajal oli Toompea võrreldes all-linnaga asustatud võrdlemisi hõredalt ja hoonestatud põhiliselt ühe- ja kahekorruseliste hoonetega, nagu seda võib näha Erik Dahlbergi valmistatud 1683. aasta maketilt. Ka tänapäeval annavad seal tooni põhiliselt ühe- ja kahekorruselised hooned, sekka ka mõni kolmekorruseline.
Toompea keskaegset ilmet on kõige rohkem kahjustanud 1894-1900 Lossi platsile ehitatud neovene stiilis Aleksander Nevski õigeusu katedraal . Mainitud hoone ehitati sinna venestamise kõrgajal ning on Toompeale arhitektuurselt täiesti võõras. Samuti rikkus ta ka Lossi platsi kui keskaegse eelkindlustusala mantlipärija struktuuri, kuna selle ehitamiseks tuli lammutada kogu platsi hoonestuse lõunakülg, millega muutusid oluliselt ka väljaku mahud ning sai rikutud sealne klassitsistlik ansambel .
Toompea linnulennult läänest vaadatuna. Esiplaanil Toompea linnusekompleks
Rahukohtu tänav Toompeal 18-19. sajandi hoonestusega
Toomrüütli tänav Toompeal, vaade lõunast.
14-17. sajandist pärinev hoone Toomkooli 21. Üks väheseid Toompea reahooneid, mis jäi terveks 1684. aasta tulekahjus
Toompead ümbritsev vallikraavi osa (Schnelli tiik). Taamal Toompea koos hoonestusega ning vasakul Toompea linnuse konsooltorn Pilsticker
Vaade Toomkiriku tornile, taustaks 18. sajandi hooned
17. sajandist pärinev Toompea loodefrondi hoonestus koos hoonete küljes paiknevate 14. sajandi sadultornide jäänustega
Vaade Toompeale õhust, keskel Toomkirik
Vaade Toompeale linnulennult idast, all-linna kohalt
Vaade Toompea künkale linnulennult loodest, esiplaanil paremal sadultornide jäänused, vasakul Toompea linnuse tornid Pikk Hermann ja Pilsticker
18. sajandi alguses ehitatud Toompea vallivärav, vasakul Pikk Hermann. C. Buddeuse joonistus 19. sajandi algusest
Lossi platsi lõunakülg enne Vene Õigeusu kiriku ehitamisele eelnenud 1890ndate aastate lammutusi
Toompea 17. sajandi algul. Fragment Adam Oleariuse gravüürilt
Toompea linnus ja selle eelkaitseala 16. sajandil. Armin Tuulse rekonstruktsioon
Toompea vallivärav koos vallikraaviga 19. sajandi algul. Taamal Toompea linnus koos Pika Hermanniga
Vaade Toompeale põhjast 1850ndatel aastatel. Stavenhageni gravüür

4. ALL ? LINN KESKAJAL

Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lüübeki linnaõigus. Linna valitses raad, mis koosnes 24-26 liikmest, kes valiti sellele kohale eluks ajaks. All-linna keskus oli Raekoja plats, mis on enne 13. sajandit samal kohal asunud eestlaste turuplatsi mantlipärija. Raekoja platsi dominant on selle lõunaküljel asetsev keskaegne Raekoda, platsil paiknesid veel Vaekoda , Raevangla, Raeapteek ning rida uhkeid elamuid. All-linna struktuur kujunes välja stiihiliselt, ilma igasuguse planeerimiskavata, mille käigus peamised ühendusteed muutusid ajapikku tänavateks. Seepärast meenutab all-linna tänavavõrk esmapilgul korrapäratut labürinti, millele on omased mitmed maanteede ajast pärinevad tänavate sujuvad hargnemised. Nendel kohtadel paiknevad linnas väikesed kolmnurksed platsikesed. Tallinna all-linna struktuur pole seega kirjeldatav Saksa koloniaallinna mudeliga, millele vastavad suurepäraselt Kiel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tallinna ajalugu #1 Tallinna ajalugu #2 Tallinna ajalugu #3 Tallinna ajalugu #4 Tallinna ajalugu #5 Tallinna ajalugu #6 Tallinna ajalugu #7 Tallinna ajalugu #8 Tallinna ajalugu #9 Tallinna ajalugu #10 Tallinna ajalugu #11 Tallinna ajalugu #12 Tallinna ajalugu #13 Tallinna ajalugu #14 Tallinna ajalugu #15 Tallinna ajalugu #16 Tallinna ajalugu #17 Tallinna ajalugu #18 Tallinna ajalugu #19 Tallinna ajalugu #20 Tallinna ajalugu #21 Tallinna ajalugu #22 Tallinna ajalugu #23 Tallinna ajalugu #24 Tallinna ajalugu #25 Tallinna ajalugu #26 Tallinna ajalugu #27 Tallinna ajalugu #28 Tallinna ajalugu #29 Tallinna ajalugu #30 Tallinna ajalugu #31 Tallinna ajalugu #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari Õppematerjali autor

Lisainfo

Ajalugu Tallinnast
tallinn , referaat

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
docx
Tartu linna ajalugu
8
docx
Tallinna vanalinn
56
doc
Eesti ajalugu
30
doc
Eesti ajalugu
2
doc
Tallinna vanalinn
83
doc
Eesti ajalugu
24
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun