dets- . Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis ja astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. Aastal. Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. Suri 1941 tallinn Tampere maja Tampere Maja on sõpruslinnade Tartu ja Tampere kultuuri- ja koostöökeskus Tartus. Tampere Maja rajati 1997. aastal. Keskuse ülesandeks on arendada sõpruslinnade vahelist kultuuritegevust. Majas korraldatakse kirjandusõhtuid, näituseid ja kontserte. Maja ruume on võimalik avalikeks sündmusteks rentida. Keskuses tegutseb ka väike kuuetoaline külalistemaja. Uppsala majad Uppsala maja on Tartu linna vanim puumaja, see asub Tartu kesklinnas aadressil Jaani 7[1].
Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 14. ja 15. sajand Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone
Kui välis müürid olid püsti aetud, läksid põhiväed Saaremaalt minema. Saarlased tungisid allesjäänutele kallale ja ajasid nad saarelt minema ning lõhkusid ka pooleli oleva kindluse müürid. Selle lahinguga õppisid saarlased tundma kiviheite masina ehitust. õppisid neid ka ise tegema ja õppetasid selleks ka eestlasi. 1223 algus - Algas eestlaste pealetung mandril. Saarema oli juba vaba. Vabastati kogu mandrieesti välja arvatud Tallinn. Sakslased kogusid jõudu ja hakkasid Eestit tagasi vallutama. Eestlased palusid abi venelastelt. Tartumaale tuligi Vjatsko (Vana Kurat), kellele lubati anda maa, mida ta suudab kaitsta. 1224 - Tartu piiramine. Selle vallutamisega oli eesti mandriosa hõivatud. 1226 - Paavsti saadik Modena Wilhelm käis eesti, sest eesti vallutajad olid tülli läinud (Ordu ja Taani). Ta pidi looma nn Vaheriigi Taani ja Ordu vallutuste vahel (Läänemaa, Järvamaa, Virumaa). Ei tulnud välja.
Olla kõrgeim kohtuvõim linnas · KAUBANDUS: Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon Mustpeade vennaskond (nimetus neeger Püha Mauritiusest) Eestlased gildidesse ei kuulunud, kaubanduses osalesid vaid väikepoodnikena Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes suuresti nende asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid kaubalinnade ühendusse Hansa Liitu Eesti oma saadustest oli olulisemaks kaubaartikliks teravili, millest enamus veeti läände Välisturule läks Eestist veel kalu, karusnahku, ehitus- ja hauakive, lina ja hülgerasva Läbi Eesti veeti venemaale kalevit, lõuendit, soola, heeringaid, veine, luksusesemeid jms Venemaalt liikus läände karusnahku, pargitud nahku, vaha, rasva, lina, kanepit jms
Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale. Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi siseujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees. Selliselt eksisteerinud muistse Tallinna vallutasid 1219. aastal taanlased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad võõrvallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248. aastal. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem
8 12 Haldusjaotus 13.sajand 1226 Modena Wilhelmi vaheriik + Virumaa, Läänemaa ja Järvamaa 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti 1237 Liivi ordu + Saule lahingus Mõõgavendade ordu laguneb, rajatakse uus, sakslastega koostöös Liivi ordu + 1238 Stensby leping Taani saab endale Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa tekib Eestimaa hertsogkond, keskuseks Tallinn 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel ROOMA PAAVST + Eestimaa Harju ja Virumaa Ilmalik võim kuulus Taani kuningale, kohapeal kuninga asehaldus, tegeleb Tallinnas (maksud, linnade kindlustamine) Vaimulik võim - Tallinna peapiiskop, Lundi peapiiskopkonnale Rootsis; vaimulik võim + Liivimaa Ülejäänud Eesti, Läti
alla kümne. Umbes 10% mainitud isikutest on eestlased. Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtumisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. 14. Linnad keskajal Lk.60-61, 75-76, 78-79 (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, piiskopiõigus, raad ja selle ülesanded, sündik, bürgermeister, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, kaubaartiklid: teravili ja sool, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422) *9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)-
huvisid koosolekutel linnapäevadel. Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana- Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Al. 1435. a oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud; 2) Ordumeis-ter koos orduametnikega; 3) vasalkondade esindajad; 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Eriti tähtis oli vasallide ja linnade lülitamine aktiivsesse poliitikasse. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Missa - pidulik jumalateenistus
annaabi.ee 
100 punkti
~ 32 lehte
145 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid