Vastus leiad õppematerjalist: Tallinn turistidele

Tallinn turistidele (0)

Turism - Eestimaa tundmine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Keskaegsete katuste?

Tallinn turistidele

Tallinn turistidele
Referaat

Sisukord

Tallinn turistidele 2
1Tallinna kesklinn 2
2Rocca al Mare 4
3Pirita ja Viimsi 5
3.1Tegevused Viimsis 5
4Kadriorg 6
4.1Olulisemad objektid 6
4.1.1Haridus ja kultuur 7
4.2Ajalugu 7
5Kalamaja 10
6Vanalinn 11
6.1Kujunemislugu 12
6.2Vanalinna ümbruskond 13
6.3Tallinn hansalinnana 14
6.4Kaitseehitised 14
6.5Tallinna all-linn 15
6.6Vaatamisväärsused 16
6.7Tallinna vanalinn muinsuskaitsealana 16
7Kasutatud kirjandus 17
8Lisad 18
8.1Piltide loetelu 18

Tallinna kesklinn

Pealinn Tallinn ei ole mitte ainult Eesti poliitilise elu kese , vaid ka tore koht puhkuseks . Pole üldse tähtis, kas satud siia korra-paar elus või oled elupõline pealinlane, avastamisrõõmu jagub kõigile!
Üha keerulisem on leida eestlast, kes poleks kunagi Läänemere regiooni vanimasse pealinna sattunud. Nii ongi kerge tekkima kujutelm, et kõik on nähtud ja kogetud ja elamusi tasub otsima suunduda pigem mujale. Miks mitte võtta aeg maha ja avastada pealinna uutmoodi – läbi külalise pilgu?
Eesti suurima linnana on Tallinn ühtlasi kõige kiiremini muutuv: arenevad tänavad, renoveeritakse vanu ning ehitatakse uusi maju, kerkivad kaubandus- ja meelelahutuskeskused, muutuvad muuseumid ja teatrid … Mitmekesine kultuurielu ning kontrastiderohke atmosfäär (kus mujal võiksid näha klaasist ja terasest pilvelõhkujat vaatamas üle keskaegsete katuste?) ja väikesed vahemaad meelitavad Tallinnasse igal aastal tuhandeid turiste.
Jaluta keskaegses vanalinnas , Kadriorus , Nõmmel, Kalamajas ja meeldivalt jalakäijate valduses olevas Rotermanni kvartalis; külasta Tallinna loomaaeda ja botaanikaaeda; veeda perega aega mõnes interaktiivses muuseumis, Energia Avastuskeskusest traditsioonilise ajaloomuuseumini; naudi luksuslikku õhtueinet tipptasemel restoranis ; lõbutse trendikates ööklubides; vali õhtuks kontsert või teatrietendus; külasta Euroopa parimate hulka valitud jõuluturgu või veeda rannapuhkust – võimalusi on uskumatult palju!
Kui Tallinn juba liiga tuttav tundub, saad alustada üpris puhta lehena, kui osaled mõnel ekskursioonil või teed pealinnale tiiru peale punases kahekordses Tallinn City Touri bussis.
Table 1
Majutatud 2016
(I-IX 2016)
Ööbimised 2016
(I-IX 2016)
Reisi pikkus (ööd)
Muutus
2015/2016
Muutus
2015/2016
Riik
Kogu arv
arv
Kogu arv
arv
Rootsi
40 913
7
2821
68754
13
7652
1,68
Soome
507288
5
22868
775856
7
47599
1,53
Poola
16380
23
3096
30995
18
4799
1,89
Norra
23956
3
601
56119
7
3511
2,34
Holland
12143
18
1893
26785
19
4322
2,21

Rocca al Mare

Rocca al Mare paikneb linna lääneservas. Piirkonna nimi tähendab itaalia keelest tõlgituna kaljut mere ääres. Selle nime pani oma siia rajatud suvemõisale 1863. a kohalik parun Arthur Girard de Soucanton.
Praegu laiub mõisa alal Eesti Vabaõhumuuseum. See parkmets tutvustab traditsioonilist Eesti külaelu. Muuseumi valduses on 74 viimasest kahest sajandist pärit hoonet, sh talud, veskid , võrgumajad, külakool, kabel , pritsimaja. Ajastutruult riietunud muuseumitöötajad tutvustavad vanu töövõtteid ja möödunud aegade eluviisi.
Teine peamine vaatamisväärsus piirkonnas on Põhja- ja Baltimaade parima kollektsiooniga Tallinna loomaaed . Adrenaliiniotsijad saavad end proovile panna FK Keskuse kardirajal ja värvisõjas ning tervisesportlased teha piirkonnast alguse saavaid ja Tallinnast kaugele Harku valda ulatuva rulluisuringi.
Lähikonna einekohtade seas on nii vanu ja peresõbralikke – nagu traditsiooniline Kolu kõrts Eesti Vabaõhumuuseumis – kui ka moodsamaid restorane, nt Lucca ja Rucola ning küpsetiste poolest kuulus Café Lyon.

Pirita ja Viimsi

Populaarse ranna, seikluspargi ja jahisadamaga Pirita on Tallinnas koht, kus nautida toredaid suvehetki. Kosutava männilõhnaga piirkond jääb kesklinnast vaid paari kilomeetri kaugusele. Ning 15-20 min kaugusel Viimsis leiad eest romantilised saared ja vanad kalurikülad kõrvuti moodsate kodudega.
Pirita mereäärsest alast kujunes pühapäevaste väljasõitude ja päikesevõtmise sihtkoht juba 20. saj algul. Et Pirita võlu vaikselt nautida, tuleb minna rannast üle tee Pirita jõe suudmesse, kus saab rentida aerupaate, kanuusid ja vesijalgrattaid. Või siis imetleda 15. saj pärit Pirita kloostri varemeid, kus augustis toimub suurejooneline Birgitta festival . Varemete kõrval moodsas hoones tegutsevasse kloostrisse võib ka öömajale jääda.
Einet ja merevaadet saab nautida rannaäärsetes pubides ja restoranides. Sisemaa poole jääb Eesti kõrgeima vaateplatvormiga Tallinna teletorn . Soojemal ajal on mõnus ühendada torni külastus päris torni külje all asuva Tallinna botaanikaaia külastusega.
Kogu Pirita kant on kena koht, et jalutada või sporti teha: selleks sobib hästi rand , promenaad, seikluspark , ametlik terviserada, aga ka muud metsa all looklevad rajakesed.
Vaid 15 minuti kaugusel kesklinnast leiad hoopis teistsuguse maailma, kontrastide poolsaare - Viimsi. Siin on koht, kust kuiva jalaga enam edasi ei saa. Siin on väikesed romantilised saared, kuhu paistavad pealinna säravad tuled. Siin on vanad rannakülad ja kaluritalud vaatamas merele kõrvuti 21. sajandi moodsate kodudega. Siin on eriline võlupaik, kus päike tõuseb merest ja loojub merre.

Tegevused Viimsis

lugematul arvul kultuurisündmusi: teatreid , kontserte, festivale
põnevaid maitseid gurmeest taluturuni
kahe Eesti suurmehe Johann Laidoneri ja Lennart Meri jäljed
hülgevaatlusretked merel
varahommikused kalasaagid sadamates
öise Tallinna silueti taustal särava imeilusa Põhjakonna trepi
põnevaid loodusradu, jääajal siia triivinud rändrahnusid, põlismetsa, liivaseid ja kiviseid rannaalasid, suurepärased marja- ja seenemetsi ja veel palju ilusat loodust

Kadriorg

Vaikne roheline Kadriorg jääb vanalinnast mõnusa jalutuskäigu kaugusele.
Pärast seda, kui Vene tsaar Peeter I 18. sajandi alguses Baltimaad vallutas, rajas ta siia lossi koos avaliku pargiga. Ta nimetas selle ala oma naise Katariina I auks Jekaterinenthaliks. Barokkloss koos seda ümbritseva pargi , tiikide ja purskkaevudega on üks Tallinna juveele tänagi. Foto 1 Kadrioru park
Järgmise kahe sajandiga sai Kadriorust elitaarne elurajoon . Parki ümbritsevate tänavate äärde ehitati kaunistustega puitmajad. 1938. a valmis presidendi ametihoone, mille sise- ja väliskujundus on suuresti säilinud, ning ümbruskonnas asuvad ka paljud välissaatkonnad.
Kadriorg on Tallinnas jätkuvalt üks meelispaiku, kus jalutamas käia. Park paistab silma mitmekülgse maastikuarhitektuuriga, millest annavad tunnistust erisugused aiad, nt Jaapani aed. Piirkonna õdusates kohvikutes võib nautida kosutavat tassi kohvi ja värskeid saiakesi.
Kadriorus on mitu kunstimuuseumi: Kadrioru lossis eksponeeritakse väliskunsti, Mikkeli muuseum on Eesti ainus erakollektsionääri annetatud väliskunsti kogul põhinev muuseum ning 2006. aastal avatud laiahaardelises Kumus näidatakse Eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani ja korraldatakse rahvusvahelisi näitusi.
Kultuurilukku saab Kadriorus süveneda ka Eesti kirjandusklassikute Tammsaare ja Vilde kortermuuseumides.
Lastele pakub aasta läbi rõõmu Miiamilla lastemuuseum, mida ümbritseb avar mänguväljak.
Kadrioru asumi rahvaarv on aastatel 2011– 2017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 23–31%, üle 68aastased moodustasid 3–9%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50–79% vahele.

Olulisemad objektid

Kadrioru asum on eelkõige tuntud Kadrioru lossi ja Kadrioru pargi poolest. Kadrioru administratiivhoones asub Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents. Kadrioru asumi piiresse jääb Tallinna Lauluväljak.

Haridus ja kultuur

Kadriorus asuvad Eesti Metodisti kiriku teoloogiline seminar, Kadrioru raamatukogu, millega samas majas asub A. H. Tammsaare majamuuseum , ning Maarjamäe loss, mis kuulub Eesti Ajaloomuuseumile. Asumi piiresse jäävad veel Eduard Vilde muuseum, Kadrioru Lastemuuseum Miiamilla, Mikkeli muuseum, Peeter I Majamuuseum, Kumu kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum.
Kadriorus asuvad August Alle tänav, Bensiini tänav, Friedrich Robert Faehlmanni tänav, Filmi tänav, Gonsiori tänav, Joa tänav, Kadri tee, Lydia Koidula tänav, Kuristiku tänav, Johann Köleri tänav, Lahe tänav, Lepa põik, Lepa tänav, Liivaoja tänav, Maarjaheina tänav, Maarjamäe tänav, Mäekalda tänav, Nafta tänav, Narva maantee , Oru tänav, Petrooleumi tänav, Pirita tee, Jaan Poska tänav, Roheline aas, Tormi tänav, Vesivärava tänav, Jüri Vilmsi tänav, August Weizenbergi tänav, Ferdinand Johann Wiedemanni tänav. Foto 2 Kadrioru loss

Ajalugu

1725. aastal valminud Kadrioru loss. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelni aadlisuguvõsalt suvemõisa koos väikese pargiga. 1718. aasta suvel rajati maa- alale , mis jäi Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele, lossi- ja pargiansambel, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti . 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ja kujundustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist.
Lisaks Kadrioru lossiansamblile rajati praeguse Poska tänava piirkonda maju lossi teenijatele ja ehitajatele. Seda hoonerühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk slobodaaks. Kadrioru lossi ja teenijaskonnale vajalike elamute ehitamine lõi piirkonda suurema hoonestuse – enne seda asusid seal kandis Tallinna rae kirjutaja Heinrich Fonne kinnistud ja Drentelnide suvemõis.
18. sajandil Kadrioru lossi teenijaskonnale rajatud majad moodustavad tänapäevase Kadrioru hoonestuse vanema ja väärtuslikuma osa. Rida vanemaid maju hävis 1843. aasta tulekahjus, osa aga lammutati nõukogude ajal. Säilinud hoonetest on ühed vanemad aadressil Poska tänav 19 asuv hoonekompleks, mitmes järgus kujunenud hoovitiivaga elamu aadressil Poska tänav 33 ja ülevenemaalise klassitsistliku tüüpfassaadi järgi ehitatud ühekorruseline hoone aadressil Poska 35. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad kinnistud ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres. Lossialevi piirkonna üheks omanäolisemaks majaks on rikkaliku venepärase puitpitsdekooriga õigeusu preestri elamu aadressil Poska 41 – Poska ja Koidula tänava nurgamaja.
Seoses Peeter I ootamatu surmaga 1725. aastal kadusid päevakorrast nii lossi kui ka pargi lõpetamine ning kavatsetust jäi nii mõndagi teostamata. Lossi ümbritseva kauni pargi lähedale tekkis küla, kus elasid lossi ja pargi ehitusega seotud inimesed. 19. sajandil kujutas Kadriorg endast Narva maantee äärset eeslinna ja rahvasuus kutsuti seda piirkonda slobodaaks. Tol ajal elas Kadriorus peamiselt vaesem rahvakiht ja ükski tallinlane ei söandanud minna " tatarlaste pessa" suvitama vaatamata sellele, et Kadriorus asus tsaari loss ning uhke park.
Supelasutuste rajamine 19. sajandi alguses mõjutas asumi edasist arengut oluliselt. Kadriorust sai Tallinna elanike ja arvukate kuurordi külastajate jaoks armastatud suvitus- ja jalutuspaik. Kadriorgu sõideti puhkama ja tervist kosutama isegi tsaaririigi pealinnast Peterburist. 1832 . aastal suvitasid Kadriorus keiser Nikolai I kolm tütart. Korduvalt nähti suvitajate seas keiserliku perekonna liikmeid, kelle viibimine Kadriorus suurendas ka linnas elukallidust.
Kui Peterburist hakkasid kohale sõitma suvitajad , kes olid huvitatud soojadest vannidest ja meres suplemisest, hakkas Kadrioru tähtsus ka linnakodanike silmis suurenema. 1861. aastal ehitati Weizenbergi tänavale, praeguste Lahe ja Tormi tänavate vahele suplusasutus Supelsalong ( arhitekt Ludwig Bohnstedt (1822–1885)). See oli mahukas puitehitis, mille osaks olid avarad salongiruumid ja restoran , lugemistuba ning vannitoad . Kõrgete akendega ühekorruseline hoone oli ümbritsetud sihvakate sammaste reaga, mis toetas kogu hoone pikkuses kulgevat galerii rõdu. 1881. aastal ehitati Supelsalong Bellevue ja Koževnikovi restoran (hilisem "Kontsertaed") ning tekkis Mäekalda tänav. Narva maantee ääres on kuurordiperioodi esindavatest hoonetest ainsana säilinud kunagine supelsalongi vannimaja (Narva maantee 80). Ülejäänud supelsalongi kompleksi hoonestus on hävinud. Aadressil Poska tänav 15 asus halvatuse ja muude raskete närvihaiguste raviasutus Kadrioru sanatoorium. Suvituspiirkonda ehitati väiksemaid ja intiimsemaid hooneid , millest on säilinud näiteks L. Koidula 4 ja 6, Mäekalda 9 ja 11, aga ka suuremaid esindusvillasid, näiteks villa Patria (J. Poska 36a), villa Mon Repos (Narva mnt 92), villa Favorita (Narva mnt 108). Suvilate juurde kuulusid suured rohke kõrghaljastusega aiad.
Alates 1888. aastast, kui Kadrioru suunal avati hoburaudteemarsruut, said Kadriorgu külastada ka linnakodanikud. Raudteevõrgustiku arenguga Venemaal vähenes aga Venemaalt tulnud puhkajate arv Tallinnas, kuna avatud raudteed võimaldasid kasutada uusi puhkusevõimalusi Krimmis ja Musta mere rannikul. 1891 . aastal rajati Tallinna lahe äärde ligi poole kilomeetri pikkune ja üle 6 meetri laiune Kadrioru rannapromenaad. 1902 . aastal püstitati rannapromenaadi algusse Russalka monument , mis mälestas soomuslaev Russalka hukkumist 1893. aastal teel Tallinnast Helsingisse.
1880. aastal toimus Kadriorus Lutheri heinamaal (praegusel Poska, Wiedemanni, J. Köleri ja Faehlmanni tänava vahelisel alal) III üldlaulupidu. See oli esimene laulupidu , mis peeti Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus.
20. sajandi alguses alustati Kadriorus ulatuslikku ehitustegevust, mille käigus rajati piirkonda ka suuremaid üürimaju. Nende paigutustihedus erines senisest villa tüüpi hoonestusest. Esimene grupp esinduslike kodanlike korteritega puitelamuid ehitati aastatel 1904 –1906 seni hoonestamata heinamaale Köleri ja Vesivärava tänava vahel (hooned J. Köleri 10, 12, 14, 16a ja 16 jt). Aastatel 1911–1914 ehitati Weizenbergi ja Koidula tänava äärde rida juugendstiilis puidust üürimaju (A. Weizenbergi 10, 12, 14; L. Koidula 10a, 7 ja 9).
1930. aastatest pärinevad Kadrioru funktsionalistlikud ja art déco sugemetega kortermajad ning villad Koidula tänaval ja Narva maanteel (Narva maantee 55). Sama aastakümne teisel poolel ehitati Kadriorgu ka üksikuid suuremaid funktsionalismimõjulisi või esindustraditsionalistlikke kivimaju (A. Weizenbergi 8, L. Koidula 3, 14a, 22, F. J. Wiedemanni 6, J. Poska 49 jt). Köleri tänava lõpuosa hoonestati nn Tallinna maja tüüpi kivitrepikodadega puumajadega.
1934. aastal toimusid Kadrioru staadionil I Eesti mängud, mille raames toimus I üldtantsupidu, kus osales üle 1500 tantsija . II tantsupidu toimus Kadrioru staadionil 1939. aastal.

Kalamaja

Kalamaja on olnud ammustest aegadest Tallinna peamine kalasadam , millele viitab ka nimi. Piirkond on tuntud omal ajal töölisklassile ehitatud puitmajade ja nende boheemlasliku võlu poolest.
Alates 14. saj elasid siin kalurid, kalakaupmehed ja paadisepad. Kõik muutus aga 1870. aastal, kui valmis Tallinna–Peterburi raudtee . Linnaossa kerkisid suured tehased, mis tõid endaga kaasa tuhandete töötajate sissevoolu . Kõige enam tööstuspärand, aga ka Euroopa tasemel muuseum Lennusadam ja Peeter Suure aegne merekindlus loob linnaosa nägu ka tänapäeval.
Osa Kalamaja vanast tööstuslikust infrastruktuurist on säilinud ja toimib tänaseni, näiteks asub Kungla tänaval jätkuvalt Estonia klaverivabrik. Paljusid tehasehooneid aga kasutatakse nüüd uuel otstarbel , moodsa kunstielu ja loovagentuuride koduna, samuti söögi- ja joogikohtade avangardi asukohana .
Hea võimalus seda fenomeni kogeda on Telliskivi loomelinnakus. Tehasehooned on muutunud populaarseks kohtumispaigaks neile, kes naudivad omanäolisi restorane, kunstinäitusi, vaadiõlut, disaini- ja vintage- poode , alternatiivteatrit ja klubiüritusi.
Kalamajas peaksid tegema giidiga tuuri arhitektuuri- ja ajaloohuvilised. Asumile ühtlase näo ja hinnatud kinnisvarapiirkonna renomee andvatel puitmajadel on jutustada oma lugu: alates sellest, mis vahe on Lenderi ja Tallinna tüüpi majadel ning miks kaitseb vana aus linaõlivärv maju paremini kui moodsad ja kuidas seda majadelt eristada.
Ka väikeste lastega peredel tasub sammud ka kehva ilmaga Kalamajja seada: peale Lennusadama ootavad veel Energia Avastuskeskus ja Kalamaja lastemuuseum Miiamilla.

Vanalinn

Tallinna keskaegne vanalinn on maailmas unikaalne oma terviklikkuse poolest ja kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Jaluta keskaegses miljöös ja õpi tundma kaunist hansalinna arhitektuuri!
Tallinnas on kõige paremini säilinud vanalinn Põhja-Euroopas. Erinevalt teistest Põhja-Euroopa pealinnadest ei ole siin linna sajandite jooksul saatnud rahapuuduse tõttu massiliselt uusehitisi, kaitserajatised on hoidnud suuremate sõjapurustuste eest ja kivi kasutamine peamise ehitusmaterjalina on vähendanud tulekahjustusi. 11.–15. saj välja kujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid, samuti kõik olulisemad tollal püstitatud esindus - ja sakraalhooned on säilinud oma keskaegsel kujul ja annavad hea võimaluse ajas tagasi rännata.
Paljudes hoonetes asuvad nüüdseks hubased kohvikud, luksuslikud hotellid, tipptasemel restoranid või väikesed kunsti- ja antiigigaleriid. Talvise lumesaju eest on mõnus kaminavalgele teed jooma peituda, suvel pakuvad toidu- ja joogielamusi rohked väliterrassid.
Kindlasti tasub ette võtta jalutuskäik Tallinna linnamüüri ääres – mitmed kaitsetornid on külastajatele avatud ja pakuvad suurepäraseid vaateid. Harju mäe nõlval asuvas tornis Kiek in die Kök on alati mõni põnev näitus, suurtükitorn Paks Margareeta tutvustab Eesti merenduse ajalugu. Kaitsemüüri ennast näed kõige ehedamal kujul Müürivahe tänavas. Raekoda ise on ainus gooti stiilis raehoone Põhja-Euroopas, meenutades
Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.–16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad.
Eesti ühe tähtsama väljaku Raekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab ainukest punkti, kust on näha kõik viis Tallinna keskaegset torni. Nende seas Oleviste kiriku torn, mille puhul pakub võrdselt elamusi nii selle otsa ronimine kui ka sealt avanev vaade, ning ka Euroopa kõige kuulsama kunstiteost Eestis, "Surmatantsu" eksponeeriv Niguliste kirik . Raekoja platsi servast leiad aastast 1422, Euroopa vanima samas hoones katkematult tegutsenud apteegi , kust peale tänapäevaste rohtude on au sees ka keskaegsed retseptid .
Toompeal jalutades tutvu praeguse luterliku peakiriku ja sajandeid Põhja-Eesti peakirikuna tegutsenud Toomkiriku uhke vapikoguga ning kuula, milline signatuur saadab lipu heiskamist ja langetamist parlamendihoone 45 m kõrguses nurgatornis. Astu läbi Patkuli ja Kohtuotsa vaateplatvormidelt, kus suur osa Tallinnast mahub peopesale: keskaegse linna punased katused, kirikutornid, moodsa ärikeskuse kõrged hooned ja taamale jääv Soome laht koos sadama ja Piritaga on vaatepilt , mis pakub elamusi igal aastaajal ja iga ilmaga.
Küsi lähemat infot ja uuri giidiga tuuri võimalusi vanalinnas Raekoja platsi kõrval asuvast Tallinna turismiinfokeskusest!
Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11. –15. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Foto 4 Raekoja plats
Foto 3 Paks Margareeta
Foto 5 Niguliste kirik

Kujunemislugu

Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lyndaniseks.
Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas .
Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ega ole üldiselt tänapäevani säilinud.
11.–12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla. Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale.
Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi ujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees.
Selliselt eksisteerinud muistse linna vallutasid 1219. aastal taani ristisõdalased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad vallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi.

Vanalinna ümbruskond

Tallinna vanalinn koosneb neljast eri funktsioone täitnud, seega ka arhitektuuriliselt eriilmelisest osast:
Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20–30 m kõrgemal asuval paekünkal ja hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ja oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud.
Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lübecki õigus ja all-linn hõlmas 29,3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35,3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas.
Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,5 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav .
Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ja 16.–19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ja see kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest.
Taani riigi koosseisus
Aastail 1238–1346 kuulus Tallinn Taani kuningale ja sai linnaõigused Lübecki koodeksi näol 1248 . aastal.
Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompeaks, mis kuulus maaisandale, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad .
Traditsiooni järgi Ojamaalt Tallinna ümberasunud 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Oleviste kirikukihelkond ja Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovis kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal .
Niguliste kirikukihelkonda kuulusid Tallinna vanalinnas asuvad kinnisvaraomanikud: Vanaturu kael – Raekoja platsi idaküljel – Apteegi tänava paarisnumbrilised hooned – Vene tänav – Viru tänav – Suur-Karja tänav – Sauna tänav – Väike-Karja tänav – Vana-Posti tänav – Harju tänav – Rüütli tänav – Lühike jalg – Niguliste tänav – Rataskaevu tänav – Voorimehe tänav – Raekoja platsi läänekülg – Dunkri tänav – Kraampoodnike tänavatel.
Oleviste kirikukihelkonda kuulusid Tallinna vanalinnas asuvad kinnisvaraomanikud: Apteegi tänava paaritud hooned – Raekoja platsi põhjakülg – Mündi tänav – Kinga tänav – Nunne tänav – Lai tänav – Tolli tänav – Suure Rannaväravani – Pikk tänav – Suurgildi hooneni – Olevimägi – Vene tänav kuni Vene tänava Dominiiklaste kloostrini[2].
13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Püha Katariina klooster ja naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ja ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamute osas. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Aastateks 1310–1320 oli Tallinna all-linn kujunenud välja oma tänapäevastes vanalinna piires, ulatudes põhja pool kuni tänase Tolli tänavani ja Harju värava ees asetsenud vallikraaviga lõunaküljes; loode-kagu pool piirnes linna hoonestus Tsistertslaste ordu ja Jutlustajate Vendade Ordu (dominiiklaste kloostri kruntidega[3].
Pärast Jüriöö ülestõusu 1346. aastal läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana.

Tallinn hansalinnana

13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn .
Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse.
14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn.

Kaitseehitised

Sauna- ja Kuldjala torn Tallinna linnamüüris
Tallinn kuulus hansalinnade liitu ja tal oli mõjuvõimas roll Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks.
Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ega ole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi. Et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud . Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.
Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16.–19. sajandil rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnamüür. ja vahi - ning kaitsetornid
Tallinna kaitsevööndi kaitsetornide loetelu Toompea põhjapoolselt nõlvalt alates: Nunnatorn – Saunatorn – Kuldjala torn – Nunnadetagune torn – Loewenschede torn – Lippe torn – Köismäe torn – Plate torn – Eppingi torn – Grusbeke- tagune torn – Renteni torn – Wulfardi-tagune torn – Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga – Stoltingi torn – Hattorpe-tagune torn – torn Vana vene kiriku juures – Bremeni torn – Munkadetagune torn – Hellemani torn – Viru värav Suure zwingeriga – Hinke torn – Kuraditorn – Assauwe torn – Kitsetorn – Kiek in de Kök – Megede torn – Tallitorn – Seegitagune torn – Saunatagune torn – Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga – ordulinnuse Stür den Kerli , Pika Hermanni , Pilstickeri ja Landskrone torniga – ordulinnuse värava ( Kellatorn ) ja ca 13 müüritorni – Sadamatorn.
Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Šnelli tiik – Hirvepark –
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd. ja Tallinna bastionid
17. sajand, Skoone bastion – Rannavärava bastion – Väikese Rannavärava bastion – Viru värava bastion – Ingeri bastion – Rootsi bastion

Tallinna all-linn

Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lübecki õigus. Linna valitses Tallinna raad. All-linna keskus oli Raekoja plats. Raekoja platsi dominant on selle lõunaküljel asetsev keskaegne Raekoda, platsil paiknesid veel Vaekoda , Raevangla, Raeapteek ja elamud.

Vaatamisväärsused

Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.–15. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned (Raekoda koos Raekoja platsiga ja Toompea nõlval paiknev ordulinnus), aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju.

Tallinna vanalinn muinsuskaitsealana

Tallinna vanalinna, I–II aastatuhande muinsuskaitseala on tunnistatud kultuurimälestiseks.
2002. aasta 15. jaanuaril esitas Kultuuriministeerium Eesti Vabariigi Valitsusele seaduseelnõu "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi alade kinnitamiseks". Seaduseelnõu kohaselt piiritleti Tallinna vanalinna kaitsevöönd, mis piirneb Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega, Pirita teega, Narva maanteega kuni lõikumiseni Rävala puiestee pikendusega, Rävala puiestee ja selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga koos pikendusega raudteest , Tööstuse tänavaga kuni Kalamaja kalmistu loodepiirini, Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni. Sektoritena liituvad kaitsevööndiga: sektor Laululava ülemiste väravate juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule, sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca-al-Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale. Koridoridena liituvad kaitsevööndiga: Tartu maantee siht raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga kavandatud ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Gonsiori tänava siht Pronksi tänavast Viru väljakuni olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Pärnu maantee siht raudteeviaduktist Tõnismäe tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Nõmme tee siht Tüve tänavast Kotka tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Kolde puiestee siht Stroomi rannast Sõle tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani.

Kasutatud kirjandus

https://www.puhkaeestis.ee/et/ponevad-paigad/tallinn
https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_vanalinn
http://www.kadriorupark.ee/

Lisad

Piltide loetelu

Foto 1 Kadrioru park 6
Foto 2 Kadrioru loss 7
Foto 3 Paks Margareeta 12
Foto 4 Raekoja plats 12
Foto 5 Niguliste kirik 12
Lk 18/20

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

xsassx Õppematerjali autor

Mis on Tallinna vaatamisväärsused?
Mis on Tallinna turistide sihtpunktid?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Tallinna ajalugu

Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos

Ajalugu

pdf

MAAKONDADE TÖÖ

TALLINNA TEENINDUSKOOL MAAKONDADE TÖÖ Tallinn 2019 Sisukord: 1. Tallinn 1.1 Tallinna lühitutvustus 1.2 Transport Tallinnas 1.3 Turismiinfo Tallinnas 1.4 Tallinna Vanalinn 1.4.1 Tallinna Vanalinna lühitutvustus 1.4.2 Tallinna Vanalinna muuseumid 1.4.3 Tallinna Vanalinna vaateplatvormid 1.4.4 Tallinna Vanalinna söögikohad 1.5 Tallinn väljaspool Vanalinna 1.5.1 Muuseumid väljaspool Vanalinna 1.5.2 Vaatamisväärsused väljaspool Vanalinna 1.5.3 Söögikohad väljaspool Vanalinna 2. Maakond 2.1 Maakonna kirjeldus 2.2 Transport Tallinn-maakond 2.3 Vaatamisväärsused maakonnas 2.4 Toidukohad maakonnas 2.5 Majutuskohad maakonnas Kokkuvõte Kasutatud allikad Tallinn. Tallinna lühitutvustus. Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus

Turism

docx

Tallinna vanalinn

Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 14. ja 15. sajand Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone

Ajalugu

docx

Linnamüür

Nõukogude ajal kuulus torn Kinoliidule. Torni all on sissepääsuta alusruum, mis tõenäoliselt tehti niiskuse vähendamiseks. 1960. aastatel kaldus torn koos külgneva müürilõiguga meetri võrra välja, see toestati ja konserveeriti. [2] Hellemani torn restaureeriti põhjalikult 2006. aastal, Hellemani ja Munkadetagust torni ühendav kaitsekäik taastati 2007. Koos Hellemanni tornist Viru tänava poole mineva kaitsekäiguga on kaitsekäigu pikkus ligi 200 meetrit ning see on turistidele avatud.[3] Kui torn sai 16. sajandil uue omaniku, hakati torni tema järgi Kampferbecki torniks kutsuma. 17. sajandini oli torni kahel korrusel vangla, hiljem peeti seal püssirohuladu. 1950. aastatel raiuti läbipääs Bremeni käiku, hiljem avati käigus Bremeni baar. [1] Viru värava eesvärav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni, ning mida ekslikult peetakse 19.

Ajalugu

doc

Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Henri Täht TALLINNA LINNAMÜÜR REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid.............................................................................................

Arhdektuuri ajalugu

odt

Linnamüür

TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ..................................................................................

Ajalugu

doc

Tallinna vanalinn

Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale. Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi siseujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees. Selliselt eksisteerinud muistse Tallinna vallutasid 1219. aastal taanlased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad võõrvallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248. aastal. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem

Kunstiajalugu

docx

Vanalinna arhitektuur

Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968. aastal avati seal Tallinna li

Arhitektuur

Rohkem sarnaseid