nõukogude ajal, ehitatud. Loomulikult ei pruugi ka tänane sisearhitektuur olla vastavuses 76-nda aasta joonistega. Seetõttu tasuks hoone võimalikul rekonstrueerimisel kindlasti kaaluda vaheseinte lammutamist ja otstarbekamalt paigutamist. Võib oletada, et algselt polnud arhitekt arvestanud ka katusealuse kasutuselevõttu eluruumina, kuna selle kohta ei leidu joonist ja lõikel pole näidatud sinna viivat treppi. (Isegi antud vundamendiplaan ei vasta tegelikkusele, fassaadijoonised puuduvad üldse. Arvatavasti on hoone efektne ehisvöö ja karniis siiski juba selle rajamise ajal lisatud.) Algsetel joonistel võib märgata ka vanni tähistavat tingmärki, aga tegelikkuses pole sinna pesemisvõimalust tänaseni rajatud. Samas on elamus mingil ajahetkel 11 leibkonda elanud (1976. a. inventariseerimisaruande alusel)! OBJEKTI TEHNILINE SEISUND Maja on aga mahajäetud tondilossina kokkukukkumise äärel.
seinalõõrid, vaod, torustikkude kanalid, avad, nisid, sanitaarseaded. Punktiiriga antakse talade asetus. Mööbli paigutus. Piisavalt mõõtmeid, et ei oleks vaja arvutada. Plaanidele kirjutatakse 36. Kuidas antakse projektis kõrgused? Kõrgused antakse esimese korruse viimistletud põranda pinnast(nt parketi pealt).See on siis 0.00 m. 37. Mida iseloomustatakse hoone vaadetel ja kuidas? Vaated tehakse tavaliselt mõõtsuhtes 1:50. Vaated on fassaadijoonised. Vaadetel on ära märgitud kõrgused ühest kindlast ehituslikust tasapinnast lähtudes. 38. Mis on hoone mahamärkimine ja kuidas seda tehakse? Jooniste ülekandmiseks maastikule ja hiljem ehitisele on kõigepealt vajalik kindlaks määrata ehituskohal vähemalt kaks kindelpunkti või üks kindelpunkt ja mingi määrav suund. Asulais on sellisteks määrajateks harilikult kas krundi piirid või nn. Punased ehitusjooned. Nende tegeliku
teoreetilistest kirjutistest, on mitmekihilsem ja särvam kui ühelgi teisel 20. sajandi arhitektil. Seejuues tugines Wrighti loovus rangel ,,orgaanilisel arhitektuuri" põhimõttel. Ta pidas oma ülesandeks looduse vormide abstraheerimist ning ,,õigemasse" vormi valamist. Wright asus ikka ja jälle otsima ebatavalisi vorme ja materjale. Wrighti hilisemat loomingut iseloomustavad ebaharilikud põhiplaanid. Sageli vastavad põhiplaanidele ka fassaadijoonised: näiteks unitaaride kiriku kolmnurgakujulise põhiplaani kohal kõrgub kolmnurkne katus. Wright eksperimenteeris ka uute materjalidega. Ta oli näiteks üks esimesi arhitekte, kes asi kogu hoone betoonist valada. Tema põhivaldkonnaks oli kogu karjääri jooksul elumajad. Ta arendas preeriamaja näol välja täiesti iseseisva majamudeli, mida iseloomustab horisontaalsete joonte rõhutamine, seotus ümbritseva loodusega ning loobumine siseruumide üksteisest eraldamisest uste ja seinte abil
hoonete ning vabade platside asemele. Tuntumatest selle perioodi ehitistest võiks nimetada barokset von Dellingshauseni maja Pikk 19, kus praegu asub Vene saatkond, varaklassitsistlikku hoonet Lai 5 ning Tolli ja Laia tänava nurgal asunud asetsenud Peeter I linnapaleed, mis taastati pärast 1767. aasta tulekahju oluliselt muudetud kujul 1782 tollimajana (praegu osaliselt restaureeritud ning linnaarhiivi käsutuses). 1825. aastast on säilinud linna üksikasjalik plaan ja fassaadijoonised, mis näitavad, et tol ajal oli valdav enamik Tallinna all-linna hooneid pärit veel keskajast, kuigi juba mitmete ümberehitustega. 19. sajandi algul jõudis Eestisse klassitsism ja seda peamiselt Tsaari-Venemaa vahendusel. Seal kehtestati tollal tüüpfassaadid, millest tuli juhinduda hoonete ehitamisel või ümberehitamisel kõikides linnades. Selle tagajärjed hakkasid Tallinnas mõju avaldama 1830ndatel aastatel, mil keskaegseid hooneid hakati "ametlikus stiilis" ümber ehitama
annaabi.ee 
