Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING
Henri Täht
TALLINNA LINNAMÜÜR
REFERAAT
Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU
Ehitusteaduskond
Õpperühm: Kei 33/43
Juhendaja : Piret Multer
Tallinn 2009

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.Tallinna linnamüür 3
1.2 Tornid 5
1.2.1 Näited mõningatest tornidest 5
Kiek in de Kök 6
Paks Margareta 7
Neitsitorn 7
1.3 Väravad 8
1.3.1 Näited mõningatest väravatest 10
Harju värav 10
Viru väravad 10
Suur Rannavärav 11
1.4 Linnamüüri tornide ja väravate loetelu 12
KASUTATUD KIRJANDUS 14
LISAD 15
Lisa 1. Tallinna linnamüüri üldskeem 15
Lisa 2. Tallinna linnamüüri vaated 16

SISSEJUHATUS


Tallinna linnamüüri vanimad säilinud lõigud kuuluvad XIII sajandisse. Kujunenud lõplikult välja järgnenud kolme sajandi jooksul, oli Tallinna linnamüür üheks oma aja suuremaks ja tugevamaks kaitsesüsteemiks kogu Põhja-Euroopas. 1
Tallinna linnamüüri üldandmed:
  • Lõpppikkus: 2,35 km;
  • Paksus: 3 m;
  • Kõrgus: 16m;
  • Kaitsetornid: 35 tk;
  • Kaitsetornidest oli väravaehitisi: 8 tk;
    • Ühenduse pidamiseks Toompeaga: 2 tk;
    • Välisväravaid: 6 tk;
  • Eeskaitsetorne: u 10 tk;
  • All-lina kaitsetornide kogu arv: u 45 tk
  • Müüride üldpikkus koos eesväravate ja topeltmüüridega: u 3 km;
  • Lisaks olid müüride ette ehitatud vallikraavid, sillad ja puittõkked.

Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.2
  • Tallinna linnamüür

  • Linnamüüri ajalugu
    Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all-linna kindlustustest. Tallinna vanalinna ehk Toompead ja all-linna kaitsevast kivist ringmüürist3 kui olemasolevast objektist pärinevad esimesed ürikulised andmed aastatest 1265 ja 1310.4 Kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. Aastatel, hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür kujunes lõplikult välja kolme sajandi jooksul, linnamüüri enamikud osad valmisid 16. Sajandi keskpaigaks. Tallinna linnamüür oli üks oma aja suuremaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas.
    Linnamüür oli keskaegse linna kõige olulisem rajatis. See määras ära linna suuruse ja vahel isegi piiras selle kasvu. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik , ehitati 13. sajandi teisel poolel. Linnamüüri hakati tõsiselt tugevdama 1310. aastal. Müür sai valmis 1355. aastal, kuigi vallikraav täideti veega juba 10 aastat varem. Linnamüüri hakati nimetama Kanne müüriks. See oli 6.5 m kõrge ja 2.3 m paks. Kaitsekäik asus müüri siseküljel ja toetus võlvitud kaartele.5 15. sajandi esimesel poolel rekonstrueeriti müüri - müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid.
    Sellest võimsast kaitsesüsteemist on tänapäeval avalikkuses maapealse linnamüürina teadvustunud üle poole, täpsemalt 1,85 km müürifronti ja 26 kaitsetorni. Palju maapealseid müüri-osasid on teadvustamata - majade seinadena, kruntidevaheliste müüridena jms. Tänu Tallinna maapinna kiirele tõusule (peamiselt täitmise tõttu) on maapinnas säilinud kõikide tornide alumised osad ja kogu linnamüüri alumine osa.

    1.2 Tornid


    Linnamüüri neli torni püstitati 1373. aastaks. Hobuseraua või poolringi kujulised tornid ehitati 14. sajandil. 1400. aastal valmis Pikk Hermanni, mis oli järgmise sajandil tornide ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhjaplaaniga. 16. Sajandi alguseks oli 2,35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni.
    Tornid oli põhiliselt kolmekorruselised ning kuni 24 meetri kõrgused. Tornidele ei olnud algul katuseid, kuid viimane korrus oli ehitatud veekindlaks, tornides paiknesid tuleasemed ja algelised käimlad.
    Selleaegsed tornidele pandud nimed on küllaltki huvitavad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi – nt. Tallitorn , Köisimäe torn, Sauna torn jne. Mõningad nimed tunduvad olevat narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele.

    1.2.1 Näited mõningatest tornidest


    Pikk Hermann
    Pika Hermanni torn rajati Toompea linnuse rekonstrueerimise aegu selle edelanurka 1370. aastatel. Umbes aastal 1500 ehitati ta 10 m kõrgemaks ja ta saavutas kõrguse 50,2 meetrit. Torn on üheksakorruseline ja tema läbimõõt on 9,5 meetrit. Alumistel korrustel olid laoruumid, keskel köetavad eluruumid , samuti laskemoonalaod, üleval lahtine platvorm .
    Foto nr 1. Pikk Hermann
    Pikk Hermann, saksa keeles Lange Hermann, tähendab tõlkes "pikk sõjamees ehk pealik " ja tuleneb keskajal ihaletud kangelase Hermanni lugudest; niisugune nimi anti tavaliselt kõige tugevamatele linnusetornidele, meil veel Narvas ja Kuressaares. Alates 1920. aastatest on torni tipus lipuvarras lipu heiskamiseks.

    Kiek in de Kök

    Kiek in de Kök. Torn valmis esialgsel kujul 1475. aastal, 16. sajandi alguses aga ehitati ümber. Rasketele tulirelvadele mõeldud ümartorni läbimõõt on 17 meetrit, tema praegune kõrgus 49,4 meetrit ja seina paksus 4 meetrit. Kuuekordne kuppelvõlvidega torn tegi auga läbi Liivi sõja (1558-1583) katsumused. Torni väliskülg purustati osaliselt, ehitis aga ei varisenud ja säilitab tänini.
    Foto nr 2. Kiek in de Kök
    Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu Läänemere kaldal.
    Legendi järgi sai Kiek in de Kök ("kiika kööki") nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid.

    Paks Margareta

    Paks Margareeta rajati Suure Rannavärava eesväravate rekonstrueerimisel 1518 -1529 a. See oli kolmekorruseline suurtükitorn, milles oli kokku üle 155 laskeava . Põhjasõja eel ehitati tornile täiendav korrus. Torni läbimõõt on 25 m, seinte paksus ulatub 4,7 - 5,1 meetrini. Alates 18. sajandi teisest poolest oli tornis laskemoona- ja relvaladu. Humoristliku nime Paks Margareeta on suurtükitorn saanud arvatavasti meremeestelt.
    Foto nr 3. Paks Margareeta
    Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.

    Neitsitorn


    Neitsitorn on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool.
    Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga.
    Foto nr 4. Neitsitorn
    Neitsitorni nime ei ole lihtne seletada. Ühe versiooni järgi on seda kunagi valesti tõlgitud ja mugandatud ja nimetusest Mägedevahe sai hoopiski saksakeelne Magd või Mädchen.6 Teine versioon aga seletab torni nime kui narrivat viidet faktile, et mõnda aega kasutati seda torni asutusena, kus hoiti linna tänavail töötanud prostituute kuni nad sündsate eluviiside juurde tagasi pöördusid.

    1.3 Väravad

    Väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega. Kahjuks ei ole ühtegi sellist säilinud. Väravatel oli kaks ümmargust torni.
    Kaheksa väravat Tallinnas olid:
    • Harju värav;
    • Karja värav;
    • Viru värav;
    • Väike Rannavärav;
    • Suur Rannavärav;
    • Nunnavärav;
    • Lühikese Jala värav ;
    • Pika Jala värav.

    1.3.1 Näited mõningatest väravatest


    Harju värav

    Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana (Harju tänav kandis sellel ajal nime Sepa või Seppade tänav).
    Harju tänav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asjus praeguse Müürivahe, Rüütli ja Harju tänava ristil ning praeguse Vabaduse
    väljaku ja Müürivahe tänava vahelisel Harju tänava alal.
    Foto nr 5. Harju värav
    Harju värava peatorn oli neljakandiline ja viie korruseline.. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrguseks 21 m. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus

    Viru väravad


    Viru Väravad ehitati 14. sajandil, nüüdseks säilinud tornid on vaid osa algsest ehitisest. Viru värav paikneb linnamüüri idalõigus. Värava peatorn ehitati algsel kujul aastail 1345-55. Tänapäeval on Viru väravad üks Raekoja platsi sissekäikudest, mille kaudu pääseb Viru tänavale paljude kaupluste ja söögikohtadega.7
    Foto nr 6. Viru väravad

    Suur Rannavärav


    Suur Rannavärav on Tallinna linnamüüri osa, mida on esimest korda selle nime all mainitud 1359. aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte".8
    Esmane Suur Rannavärav ehitati kohta kus linnamüür ja Pikk tänav kokku said. Esmane Suur Rannavärav pole säilinud, kuid tänaseni säilinud Suur Rannavärav ehitati 1518 - 1529 ja oli eelvärav. Uus eelvärav ehitati saleda lääne- ja tüseda idatorniga. Alul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks". Alates 1842. aastast kannab torn nime "Paks Margareeta".
    Foto nr 7. Suur Rannavärav

    1.4 Linnamüüri tornide ja väravate loetelu


    • Assauwe torn
    • Bremeni torn
    • Duveli ehk Kuraditorn (pole säilinud, lammutati 1882. aastal)
    • Eppingi torn
    • Grusbeke tagune torn
    • Harju värav
    • Hattorpe tagune torn (19. saj. rekonstrueeritud Pikk 62 elamu osana )
    • Hellemani torn
    • Hinke torn
    • Karjavärav (pole säilinud, lammutati 1849. aastal)
    • Kiek in de Kök
    • Kitsetorn
    • Kloostrivärav (19. saj. lõpul rajatud läbipääs)
    • Kuldjala torn
    • Köismäe torn
    • Lippe torn (pole säilinud, asukohal uuemaaegne väravaava)
    • Loewenschede torn (ehitatud kokku hilisema müüri-äärse majaga )
    • Lurenburgi suurtükitorn (pole säilinud, lammutati 1767. aastal)
    • Lühikese jala värav
    • Munkadetagune torn
    • Neitsitorn
    • Nunnadetagune torn (ehitatud kokku hilisema naabermajaga)
    • Nunnatorn
    • Nunnavärav (pole säilinud, lammutati 1868. aastal)
    • Paks Margareeta
    • Pika jala väravatorn
    • Plate torn
    • Renteni torn (säilinud torni alaosa hilisema hoone sees)
    • Saunatagune torn (säilinud osaliselt)
    • Saunatorn
    • Seegitagune torn (pole säilinud)
    • Stoltingi torn
    • Suur Rannavärav (säilinud eesvärav külgtorniga)
    • Tallitorn
    • torn endise Vene kiriku juures (pole säilinud)
    • Viruvärav (lammutati 1843. aastal, säilinud eesvärava tornid)
    • Wulfgardi tagune torn (säilinud torni alaosa)
    • Väike Rannavärav (pole säilinud)

    • Toompea lõunapoolse kaitsemüüri maa- aluses osas avastati 2008. aastal Ingeri ja Rootsi bastioni maa-aluseid käike Kiek in de Kökiga ühendavat tunnelit kaevates seniteadmata värav, mis võidi kinni müürida juba 475–500 aastat tagasi.9

    KASUTATUD KIRJANDUS


    LISAD

    Lisa 1. Tallinna linnamüüri üldskeem


    Foto nr 1. Tallinna linnamüüri üldskeem

    Lisa 2. Tallinna linnamüüri vaated


    Foto nr 1.
    Foto nr 2.
    Foto nr 3.
    1 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16299
    2 http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST
    3 ringmüür - linnuse, kindlustatud linna v. küla ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega. Tihti on linnustel sisemine ja väline ringmüür ja nende vahel ümbriskäik või väljak
    4 http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnam%C3%BC%C3%BCr
    5 http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST
    6 http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST
    7http://www. tourism .tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn/article_id-443
    8http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Rannav%C3%A4rav
    9 http://www.postimees.ee/140108/esileht/siseuudised/tallinn/306049.php?arheoloog-leidis-toompeal-maa-alt-ammuunustatud-muurivarava
    17
  • Vasakule Paremale
    Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #1 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #2 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #3 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #4 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #5 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #6 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #7 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #8 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #9 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #10 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #11 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #12 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #13 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #14 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #15 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #16 Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Henri Täht Õppematerjali autor
    Natuke üldist Tallinna linnamüürist ja siis:

    Kiek in de Kök, Paks Margareta, Neitsitorn, Harju värav, Viru väravad, Suur Rannavärav


    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tallinna linnamüüri tornid ja väravad
    13
    odt

    Tallinna linnamüüri tornid ja väravad

    Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 10.a klass ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" Referaat Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................

    Giidindus
    Linnamüür
    17
    docx

    Linnamüür

    Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 60­70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti

    Ajalugu
    Linnamüür
    14
    odt

    Linnamüür

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav .......

    Ajalugu
    Linamüür esitlus
    23
    pptx

    Linamüür esitlus

    LinnaMüür Argo, Martin, Joosep, Tanel Linnamüür Stoltingi torn 1410. aastal mainis Tallinna tornipealike loend kedagi Stoltynkinimelist. Sellest sai torn kunagise hüüdnime Väike Uhke (keskalamsaksa stolt ja saksa Stolz 'uhkus').Stoltingi torn oli Tallinna sadama esimene kaitsetorn ning sellena ilmselt osa Margareti müürist. Hattorpe-tagune torn Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale

    Ajalugu
    Tallinna ajalugu
    32
    doc

    Tallinna ajalugu

    TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni

    Ajalugu
    Tallinna vanalinn
    8
    docx

    Tallinna vanalinn

    Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses

    Ajalugu
    TALLINNA AJALUGU
    3
    docx

    TALLINNA AJALUGU

    TALLINNA AJALUGU ANNAMARIA LJUBIMOVA EUROGUMNAASIUM Tallinn Taani kuninga ja Saksa Ordu võimu all Esimesed usaldusväärsed kirjalikud andmed Tallinna kohta pärinevad Läti Henriku kroonikast. Kroonika kirjelduse kohaselt maabus 1219. aasta juunis Lindanise linnuse all Taani laevastik kuningas Valdemar II juhtumisel. Taanlaste retk oli osa saksa-skandinaavia kolonisatsioonist tollasele Liivi- ja Eestimaale, mille käigus saksa ristisõdijad hõlvasid Läti ja Lõuna- ning Kesk-Eesti alad, samuti Saaremaa, Taani kuningas aga Põhja-Eesti. 1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse

    Ajalugu
    Tallinna Vanalinn
    23
    pptx

    Tallinna Vanalinn

    Vanalinn Kadri Polakes Ltk09 Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks

    Turism




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun