Tallinna Vanalinn (1)

Vanalinn
Kadri Polakes Ltk09
Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna
vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja
struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.
Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult
olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid.
Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et
hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas
massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.
Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja
sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja
ladudega.
Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada
Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas
rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks,
samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks.
Vaatamisväärsused
Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud,
ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval
paiknev ordulinnus.
Raekoja plats
Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning
kogunemiskohana.
Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil
viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi.
Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi
laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja
jõululaat.
Raekoja platsist on kujunenud ka iga-aastaselt korraldatavate Vanalinna päevade
traditsiooniline keskpunkt. Ei puudu juba möödanikust tuntud traditsioonid, nagu
paraadid, rüütliturniir, "papagoilaskmine" ega Maikrahvi valimine. Vanalinna tänavad
ja hoovid on täidetud muusika, tantsu, teatrietenduste, näituste ja laatadega.
Tallinna Raekoda
Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa vanim säilinud keskaegne raekoda.
Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehituslugu ulatub 13.
sajandisse. Oma keskaegse kuju sai raekoda aastatel 1402-1404. Tänaseni täidab raekoda oma ajaloolist rolli
linna esindushoonena: teise korruse peasaalides korraldatakse linnavalitsuse pidulikke vastuvõtte ja kontserte.
Kodanikesaali uhked võlvid ning raesaali hinnalised kunstiteosed peegeldavad omaaegse hansalinna jõukust
ja ideaale. Kõige haruldasemad on keskaegsed raepingid, millest ühe, 14. sajandi raepingi kaunis nikerdatud
külgleen Tristani ja Isolde kujutisega on andnud nime ka raekoja all tegutsevale kohvikule.
Juulis ja augustis on raekoda avatud keldrist kuni pööninguni välja. Pööningu võimsal katusealusel avaneb
külastajale raekoja restaureerimise lugu, ilusa ilma korral aga ka võrratu vaade Toompeale.
Maist kuni septembri lõpuni ning jõuluajal ootab külastajaid raekoja iidne kelder. Siin kutsub interaktiivne
linnamüüri makett huvilisi virtuaalsele jalutuskäigule mööda linnamüüri, mis maketil on esitatud 1530. aasta
seisuga.
Raekeldris on aukohal Tallinna tuntuim sümbol ­ tuulelipp Vana Toomas, mis valvas linna raekoja torni tipus
üle 400 aasta. Praegu on tornis juba Vana Tooma noor järeltulija. Originaal aastast 1530 naudib rahulikku
pensionipõlve raekoja keldris.
Vana Toomas pole aga ainus, kes raekoja tornist avanevat vaadet imetleda saab ­ suvel on see võimalus kõigil,
kes torni ronimiseks läbivad 115 järsku ja kõrget astet. Vaade on vaeva väärt.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tallinna Raekoja apteek
Tallinna Raekoja apteek on Euroopa üks vanemaid tänaseni samas kohas
töötavaid apteeke. Raekoja platsi nurgal asuvat apteeki mainitakse esimest korda
ajalooürikutes aastal 1422.
Tänapäeval apteegis enam keskaegseid ravivahendeid - jahvatatud nahkhiiri ja
maonahku - ei pakuta, kuid proovida võib keskajast tuntud ja hinnatud vürtsitatud veini
klaretti.
Mustpeade maja
Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis.
Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi
kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll
viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on
seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit
mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli
tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed
lahkusid Tallinnast 1940.ndatel.
1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad
Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud
kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Oleviste kirik
Oleviste kirik on keskaegse Euroopa kõige kõrgem kirik. Esimesed andmed selle
gooti stiilis kiriku kohta pärinevad aastast 1267. Kiriku ehitamisest ja algaastatest on
vähe teada, kuid praeguses kohas võis see asuda juba 12. sajandil koos Skandinaavia
kaubahooviga. Nime sai kirik pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni
järgi. Püha Olevit peeti aga ka meresõitjate kaitsjaks. 16. sajandil oli hoone kõrguseks
159 meetrit, mis tegi temast tollal maailma kõrgeima ehitise. Praegu on Oleviste kirik
123,7 meetrit kõrge. Kiriku ülikõrge torni ehitusajendiks oli arvatavasti selle
kasutamine meresõidutähisena, mis tegi tollase tuntud kaubalinna võimalikult kaugele
merele nähtavaks. Kõrgusega kaasnes paraku oht: vähemalt kaheksal korral on torni
tabanud välk ning kogu kirik on kolmel korral hävitavalt põlenud; kahjutuli paistis neil
puhkudel üle mere Soome.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tallinna linnamüür
Tallinna vanalinna ümbritsev linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandil
Põhja­Euroopa üks võimsamaid ja tugevamaid.
Keskaegsed kindlused, mis tekkisid linna arengu käigus 13. sajandi lõpus, muutsid
kesklinna suletud kaitsetsooniks. 16. sajandiks oli Tallinna kaitsesüsteemist saanud
Põhja-Euroopa üks võimsamaid ja tugevamaid.
Linnamüür oli siis 3 meetrit paks ja 16 meetrit kõrge ning moodustas koos 46
kaitsetorniga 4 km pikkuse ringi ümber linna. Algsest müürist on tänapäevani säilinud
2 km ja tornidest 26.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kiek in de Kök
Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn.
Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu
Läänemere kaldal. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel. Ümmarguse torni
läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus ca 38 m ja seina paksus 4m.
Torn oli parasjagu nii kõrge, et vahimeestel avanes torni akendest vaade lähedal
asuvate hoonete köökidesse, kuid eelkõige ilmselt vaenlase tagalasse. Siit ka torni nimi
"Kiika kööki".
Torni on korduvalt ümber ehitatud, kuid kuni 20. sajandini kasutati torni
püssirohuhoidlana ning laona. Torn on restaureeritud 17. sajandile lähedase sise- ja
väliskujuga.
Täna on tornis Tallinna sündi käsitlev püsiväljapanek, mis tutvustab vaatajale
Tallinna tekkelugu ja arengut ning tähtsamaid sõjasündmusi 13.-18. sajandini. Torni
välisfassaad säilitab aga siiani oma seintes Vene tsaari Ivan IV kivi- ja malmkuule.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Suur Rannavärav ja Paks Margareeta
Suur Rannavärav ja Paks Margareeta ehitati linna merepoolse külje kaitseks,
ent ka merelt tulevatele külalistele mulje avaldamiseks.
Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärava asub vanalinna põhjaosas
sadama vahetus läheduses.
16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks
Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbimõõduks oli 25 m ning kõrguseks
umbes 20 m, püstitati sadama kaitseks. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt
selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel on suurtükitorniks
püstitatud ehitis olnud kasutusel nii laskemoona- ja relvalaona kui ka vanglana.
Täna asub Paksus Margareetas Eesti Meremuuseum, kus on Eesti merenduse ja
kalanduse ajalugu käsitlev väljapanek. Katusel asuvalt vaateplatvormilt avaneb kena
vaade vanalinnale ja Tallinna lahele.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Toompea loss
Toompea loss on Eesti üks vanemaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi
komplekse.
13.-14. sajandil ehitatud loss asub järsu pankranniku ääres 50 m kõrgusel
merepinnast. Tänapäeval asub siin Eesti Vabariigi Riigikogu.
14. sajandi lõpul rajati Toompea linnuse edelanurka torn PIKK HERMANN. Torni
nimi on tõlge saksakeelsest väljendist Lange Hermann ehk "pikk sõjamees" või
"pealik" ning tuleneb keskajal ihaletud kangelase Hermanni lugudest. Niisugune nimi
anti tavaliselt kõige tugevamatele linnusetornidele.
48-meetrise Pika Hermanni torni tipus lehvib Eesti lipp.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Aleksander Nevski katedraal
Aleksander Nevski katedraal on Tallinna suurim ja suursuguseim kupliga katedraal.
Suur ja rikkalikult dekoreeritud historitsistlikus segastiilis õigeusu kirik valmis
Toompeal 1900. aastal, ajal, mil Eesti kuulus tsaaririigi koosseisu. Peterburi arhitekti
Mihhail Preobrazhenski projekteeritud kirik on pühendatud Novgorodi vürstile
Aleksander Jaroslavitz Nevskile, kelle juhtimisel toimus 5. aprillil 1242. aastal kuulus
Jäälahing Peipsi järvel, millega pandi seisma sakslaste edasitung itta.
Heas korras hoitud katedraal on Tallinna suurejoonelisim näide õigeusu
sakraalarhitektuurist. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel.
See koosneb 11 kellast, mille seas on ka Tallinna suurim, 15 tonni kaaluv kell. Kogu
ansambli kellamängu saab kuulata jumalateenistuste eel. Vaatamist väärib ka
mosaiikide ja ikoonidega kaunistatud interjöör.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Püha Vaimu kirik
Püha Vaimu kirik on ainus algse kuju säilitanud sakraalehitis Tallinnas, mis on
valminud 14. sajandil. Püha Vaimu kirikul on oluline koht Eesti kultuuriloos. Siin peeti
esimesi eestikeelseid jutlusi ning siin pidas õpetajaametit Liivimaa kroonik Russow,
keda mõned peavad eestlaseks. Püha Vaimu kiriku pastorit Johann Koelli peetakse
esimese eestikeelse raamatu ­ 1535. aastal ilmunud katekismuse - autoriks.
Kiriku fassaadil asuv maalingutega kell on aga Tallinna vanim avalik ajanäitaja
(17.saj.).
Kirikus asub üks neljast Eesti hinnalisimast keskaegsest kunstiteosest - Berndt
Notke kahetiivaline kappaltar (telliti Bernt Notkelt 1483. aastal), mis on üks kahest
säilinud kunstniku maalitud kappaltarist ja seda eksponeeritakse konstruktsioonide
kulumise tõttu
ainult ühes asendis. Kappaltar on Niguliste kirikus eksponeeritava Surmatantsu kõrval
kuulsamaid Berndt Notke töid, mida tullakse vaatama kaugemaltki.
1433. aastal valatud kiriku tornikell oli vanim Eestis, kuid mis kahjuks 2002. aasta
maikuus puhkenud tulekahjus purunes. Kahjustatud sai ka tornikiiver, mis vahetati
välja 2003 a. sügisel. 1630. aastal valminud tornikiiver põles 1684. aastal. Sellega
sarnanev, 1688. aastal taastatud kiiver oli Tallinna hilisrenessans-stiilist vanim.
Tallinna keskaegsed elamud
Tallinna keskaegsetest elamutest on ligi kaks kolmandikku säilinud rohkemal
või vähesemal määral ümber ehitatult. Paremad hästisäilinud näited on Matkamaja
(Raekoja plats 18), Tallinna Linnateatri hoone (Lai 23), hooned aadressidel Vana turg
6, Kuninga 1, Pikk 71, Lai 29, Lai 40, Vene 17 ja 23, Rüütli 12, Suur-Karja 8.
Keskajal ehitati elamuid tavaliselt sarnaste põhimõtete järgi. Ka ruumijaotuse
poolest olid keskaegsed elamud omaniku jõukusele vaatamata üksteisega võrdlemisi
sarnased, erinedes vaid mõõtmetelt ja kujunduselt. Elamu koosnes harilikult avarast
eeskojast (diele) koos väikese mantelkorsten-köögiga, ühest köetavast eluruumist
(dörnse), mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide
peal paiknevatest laoruumidest.
Väliselt oli keskaegsele elamule iseloomulik kitsas esisein ja kõrge teravatipuline
viil. Kuna elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe elamu viilule
iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Paekivist seinad
kaeti krohviga, katusekattena kasutati tavaliselt põletatud savist kive.
Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult
üksteise kõrval, neil olid ühised vahemüürid. Elamu taha jäi tavaliselt pikk kitsas hoov.
Hoovihoonetes asusid majapidamisruumid, aidad, tallid, laudad ning sulaste ja
teenijate eluruumid.