keskaegsest linnusest). Interjöör hävis Teises maailmasõjas. III Skulptuur Tähtsal kohal oli nii kivi- kui puuskulptuur. Tähelepanuväärsem on 17. sajand, 18. sajand on vaesem. Barokiaeg on värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Rõhutati vormi, liikuvust. Ornamentika oli rikkalik, värviline. Väga palju meistreid töötas Tallinnas. Paljud kirikud said uue sisustuse (altarid, kantslid, pingid, vapid jne.) Nimekas meister oli Elert Thiele /tiile/ (surnud 1674). Tema töid: · kantslid Ridala, Pärnu-Jaagupi ja Vormsi kirikutes · rõdu (=väär) Tallinna Pühavaimu kirikus · friis (=horisontaalselt seina liigendav kaunistatud riba) Tallinna Raekoja raesaalis. Seal on nn. pahkmikornament ning käsitööd ja jahti kujutavad reljeefid. Thiele surma tõttu jäi Raekoja friis pooleli, selle lõpetas teine meister Joachim
Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö. Wrangelite vapiga pingi otsatugi aastast 1513, millel Püha Andreas ristiga, oletatav autor Michel Sittow. Teine pingi otsatugi Virgiliuse-legendi teemal, u. 1530.a, autor tundmatu. Kantsel 1597.a., renessanss. Rõdurinnatise kaunistused 1660-ndatest,oletatavalt Elert Thiele poolt valmistatud. 3 epitaafi (Soertsi, Roterti ja Frosa) 17.saj. keskelt 10 kroon- ja 7 seinalühtrit 16 – 17. saj. Kiriku Maarjakell oli Eesti vanim kirikukell, valatud 1433.a. Merten Seiferti poolt, hävis tulekahjus 2002.a. Kellal oli tekst – Ma löön õigesti nii teenijale kui sulasele, nii emandale kui isandale ja seda ei või mulle keegi ette heita. Uus kell on valatud Hollandi firma poolt 2003.a.
Pühavaimu kirik Püha Vaimu kirik on Tallinna Raekoja naabruses väikseim keskaegne kirik. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks Tallinna vanemaid säilinud ajanäitajaid. Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a
· uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut pastjoni: Ingveri, Harjumäe, Roosti e. linnamäe, Skanne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid.Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. BArokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents
Majad olid pikema küljega tänava poole. Narva Tallinn Pärast sõda taastati Narva raekoda, millel oli väga paraadne sissekäik. Samal ajal tehti Niguliste kirikule barokk stiilis juurdeehitus. Barokk stiilis on ka Kadrioru loss. Selles on laemaal, mis on on algselt kantud lõuendile ja alles siis lakke. Eesti barokki eripära on värvilised puuskulptuurid. Nende põhiliseks valmistajaks oli Taani kunstnik Elert Thiele. Ka mujal Eestis leidus barokseid ehitisi. Pärnus on mingi barokne värav. Kuressaares vae- ja raekoda. Kõige paremad baroki näited on terviklikud mõisakompleksid. Palmse, Maardu ja Sagadi mõis. Kaunistamiseks kasutati palju stukke. Stukk-on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. Rokokoo Eestis Rokokoo jõudis Eestisse 18.sajandi lõpul
uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut bastioni: Ingeri e. Harjumäe, Rootsi e. lindamäe, Skåne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid. Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. Barokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents
Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi 1945. Aastaks alles ainult 1200 liiget. Pärast sõda on liikmete arv pidevalt vähenenud, sest vanad
6. Mitu ja millist saali on raekojal? Raekojal on 3 saali. (Kaubasaal, kodanikesaal ja raesaal) 7. Millal tehti raesaali sisekujundus? Kes tegi piibliainelised lünettmaalid? Mida neil kujutatakse? Raesaali sisekujundus tehti 1667. aastal. Piibliainelised lünettmaalid tegi Johann Aken. Neil kujutatakse Kuningas Salomoni kohtupidamisi, Kristus Pilaatose ees, Abielu rikkunud naine. 8. Kes ja millal tegi puust nikerdfriisid? Alustas Taani päritolu Elert Thiele ja jätkas sakslane Joachim Armbrust. (1667) 9. Mida on kujutatud nikerdatud pingileenidel? Stiil? Kujutatud on Tristani ja Isolde lugu ning Simsoni võitlust lõviga.Neitsi Maarja, Ristija Johannes, Püha Peetrus, Viimne kohtupäev, Jeesus kristus. Pingid on gooti stiilis. 10. Mida sümboliseerivad kodanikesaali sammastel olevad värvid? Värvid kodanikesaali sammastel ei sümboliseeri midagi. Värvidega on seotud mõned legendid. 11
Hall as well as the windows of the basement and the ground floor were walled up. Partitions were built into the Citizens' Hall, turning its space into several separate rooms. A lot of the medieval architecture of the Town Hall was destroyed or distorted in the course of that reconstruction. In 1667 the interior decor of the Council Chamber was modernised. Lunette paintings to themes of the Bible were ordered from painter Johann Aken and carved wooden friezes beneath them from Elert Thiele and Joachim Armbrust. In the 19th century both the windows of the Town Hall and its eastern façade were rebuilt in the Gothic Revival style. The structure stepped into the 20th century with big changes in its exterior and interior decoration, and smaller changes followed in the first half of the 20th century. The spire of the tower was consumed in flames in a Soviet air raid on 9 March 1944. This triggered the start of restoration work after the war.
· Suuremõisa Castle. Suuremõisa Castle was built in the second half of the 18th century on the initiative of Countess EbbaMargaretha Stenbock (17041776). The wings are erected in 1772. There are 64 rooms in the Castle. 6 ponds were dug in the grounds of the Castle and a park and a garden established. In 1796 the Castle was sold to Baron UngernSternberg. The attic of the Castle has doubleceiling, where the Baron used to hide the treasures stolen from ships that had sunk in the Näkimadalad. On 19 October 1802 the Baron killed Karl Johannes Malm, the Captain (of Swedish origin) of his ship "Brig Morian", in this Castle. For this the baron was deported to Siberia. There are currently two schools in the Castle: Suuremõisa Gymnasium and Suuremõisa Technical School. In the latter one can also study how to become a ship's captain. · The Estonian Railway Museum is located in the s...
seinu Enamasti saksa soost aadliperekondadele Traditsioon ulatub tagasi 14. saj, kuid muutub eriti populaarseks 17. saj Esialgu väikesed, u pool meetrit, nii et üks sulane suutis seda matuserongkäigu ees kanda. Peale matmist hauakambrisse paigutati vappepitaaf kiriku seinale: tuli maksta kiriku kogudusele: mida lähemal altarile, seda rohkem 17 saj- nõudlus suurte dekoratiivsete järele Esimene suurmeister - Elert Thiele. Tema õpilane ja töökoja pärija Christian Ackermann viis selle kunsti õitsengule. - abiellus Thiele lesega. Viimistleti lüstermaalingu põhimõttel: kaeti lehtkulla- ja hõbedaga ning sinna peale kanti värvid ja lakid. Küünlatulede valgel helkis metall läbi värvikihi ja paistis nii kirikuhämaruses paremini silma 18 saj II poolel keelati kirikutesse matmine- ei tellitud enam massiliselt vappepitaafe
antiikset armastusjumalat Erost. Barokiajastu oli Eestis värvilise puuskulptuuri ehk nikerduskunsti õitseaeg. Sellest on peamiselt säilinud kirikuinventari. Umbes 1680.aastani domineerib kujunduses ornamentika. See on nn. pahkmikornament, mille tähtsamateks motiivideks on skemaatilised taimevarred (köitraag), rullkujund ja kõhr (kõrvalesta meenutav kujund). Kõige kunstipärasemalt kasutas pahkmikstiili taani päritoluga Elert Thiele, kes töötas Tallinnas 1652 1674. Tema peateos on raekoja raesaali nikerdatud friis, kus voolavalt ja vaheldusrikkalt on ühendatud ornament, musitseerivate naisfiguuride kujulised konsoolid ning reljeefid, mis kujutavad käsitööd ja jahti. Friis jäi Thiele surma tõttu pooleli ja selle lõpetas 17.saj. viimastel aastatel teine meister Joachim Armbrust. Pahkmikstiili asemel kasutab ta just siinsele kõrgbarokile omast lopsakat ja naturalistlikku lillornamenti ning
Hoppenstätt). Hävis Tallinna pommitamisel 1944, säilinud fragmente Niguliste kiriku kantsel (1624, Tobias Heintze). Hävis Tallinna pommitamisel 1944 1651. aastast pärinev barokne nikerduks keskaegsel elamul Pikk 71 Barokne nikerduks keskaegsel elamul Suur-Karja 1 (Elert Thiele 1665, portaal aastast 1498). 1903 teisaldati hoone rekonstrueerimisel selle teisele küljele Alllinna saatus 17101940 18. sajandi algul algas Põhjasõda, mille käigus alistus katkust nõrgestunud Tallinn 1710 Vene vägedele. Seejärel kinnitas tollane Vene tsaar Peeter I 1713 enamiku Tallinna senistest privileegidest ja õigustest, sellest tingituna jäi enamikes osades paika ka linna senine struktuur ja elukorraldus
inclination to unconsidered over-criticism. ..." The W.N.V. supervised communications, including communications security, and intercept operations;* it served as a kind of staff, an advisor and controller, for the service branches that largely operated the communications and intercept networks for the Army, Navy, and Air Force, much as the O.K.W. itself advised and directed the service commands. Under the Chef W.N.V. came the Amtsgruppe W.N.V. Its chief was Major General Fritz Thiele, 48, a close colleague of Fellgiebel's who had previously headed the O.K.H. communications and intercept organization. He became Chef, Amtsgruppe W.N.V. the day the war began. The unit comprised radio and wire branches, which maintained communications between the headquarters of the three armed forces high commands, a technical equipment office, an administrative office, and the Chiffrierabteilung ("Cipher Office"), usually abbreviated "Chi."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
