1. Milliste eri stiilide mõjutusi võib leida Stravinski muusikas? Too näiteid Vene rahvamuusika, mida iseloomistab folkloor ja rahvuslikkus (nt ballett “Petruška”); neoklassitsistlik periood, milles võttis eeskujuks klassikalise muusika žanre ja vorme (nt ballett “Pulcinella” või ooper “Elupõletaja tähelend”); ameerika periood, milles valminud teosed on saanud mõjutust jazz-muusikast, teostes esineb kristlike sümboleid (nt “Ebony Concerto”, “Kuningas Oidipus” 2. Nimeta Gershwini helikeele iseloomulikem joon , mille poolest oli helilooja muusikaajaloos esimene. Too näiteid
Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklass 1963 Tallinna Riiklik Konsevratoorium(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri õpilasena 1958- 1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina, hiljem jäi vabakutseliseks Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja 2005-... 1980 emigreerus NKL'ist Elas aasta Viinis, hiljem Lääne- Berliinis Alates 2005. aastast tagasi Eestis Looming Saab jagada kahte eriilmelisse perioodi Ere omanäoline heliloojaisiksus Alguses neoklassitsistlik Kaks sonatiini ja "Patiita" Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964) Murranguks võib lugeda III sümfooniat (1971) 1976. a tintinnabul (lad k kellukesed) Staatiline, habras, otsekui iga heli kuuldav Esimene tintinnabuli stiilis pala "Aliinale" (1976) Looming 1977. a lisandus 13 tintinnabuli teost Edasi keskendus sakraalmuusikale
Andrus Kallastu Andrus Kallastu (sündis 17. aprillil 1967 Pärnus) on eesti helilooja ja dirigent.Ta on õppinud klaverit Pärnu Lastemuusikakoolis Maimu Partsi ning Tallinna Konservatooriumis Toivo Nahkuri juures, dirigeerimist Tallinna Konservatooriumis Olev Oja ning Sibeliuse Akadeemias Jorma Panula, Eri Klasi ja Ilja Musini juures ning kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljate...
Arvo Pärt (1935) Sündis Rakveres. Õppis Tallinna Muusikakoolis ja konservatooriumis. Konservatooriumi lõpetas 1963. aastal H. Elleri juures. Loominguline vabadus oli piiratud tema usuliste veendumuste tõttu, seepärast emigreerus 1980. aastal Berliini. Loomingus kasutab uusi kompositsiooni võtteid - dodekafoonia, aleatoorika, kollaaz. Loomingu esimesel perioodil huvitub barokkmuusikast ja seob selle uuenduslikuga. Kirjutab põhiliselt instrumentaalmuusikat. Näited: "Partita" (neoklassitsistlik) "Diagrammid klaverile" "Nekroloog" "Kollaaz BACH" 2 sümfooniat (1. Sümfoonia "Polüfooniline") - dodekafoonia kasutamine. Kirjutas ka muusikat lastenäidendtele ja filmidele. Tema muusikas on oluline sisu, mitte kompositsiooni tehniline stiil, talle on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Loomingu teise perioodi stiil ja teosed on nii erinevad, et neid võiks pi...
Arvo Pärt Sündinud 1935. Kõige kuulsam helilooja, tuntud kogu maailmas. Tallinna Konservatoorium, H. Elleri õpilane, enne seda õpetas teda V. Tormis. Mõnda aega töötas Eesti Raadios, alates 1967 vabakutseline helilooja, 80. immigreerus Eestist, elab praegu Saksamaal. Helilooming jaotatakse kahte perioodi. Murdepunkt on 1971. aasta, kui kirjutas III sümfoonia pühendusega Neeme Järvile. I periood oli neoklassitsistlik periood (tänapäevase kõlaga, rõhutatakse lihtsust) 2 sonatiini ja partiita, ,,Nekroloog" Eesti I dodekafooniline helitöö, kirjutatud 60. aastal. Tuntuim orkestriteos on ,,Perpetuum mobile". 60. aastate keskel hakkab kasutama kollaaz-tehnikat (kleepetöö),kus pannakse kokku erinevate ajastute muusikastiilid. ,,Collage teemal bach", tsellokontsert ,,Pro et contra" 68. aastal kirjutas teose ,,Credo". Peale selle esiettekannet pöördub vana muusika poole,
2. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on lihtsustatud vorm, orkestratsioon, meloodia ja harmoonia. 3. Igor Stravinski muusika iseloomustus: olulisel kohal on tämbri ja rütmi dramaturgia. Iseloomulik on erinevate zanrite ühendamine. Suur hulk muusikat on lavamuusika, samas kirjutas muusikat pea kõikides zanrites. Muusika jaguneb kaheks erinevaks perioodiks: Vene periood (balletid ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus") ning neoklassitsistlik periood (muusikaline etendus ,,Sõdurilugu" ja ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"). 4. Carl Orffi peateos on ,,Triumfid". Selle teose esimene osa kannab nimetust ,,Carmina burana", mille aluseks on 13. sajandil kirjutatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ja linnakodanike luulet. 5. Benjamin Britteni tuntuimad teosed on ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale", ,,Peter Grimes" ja ,,Lihtne sümfoonia". Brittenit on võrreldud Henry Purcelliga, kuna
Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Igor Stravinski- balletimuusika (,,Tulilind", Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu"), neoklassitsistlik periood (,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood. ,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed. Atonaalsus- loobumine helistikest, seeriatehnika, dodekafoonia- 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine- kõnelaul. Vanade muusikavormide kasutamine, orkestripillide tämbriliste ja
O ettekannete juures näeb suurt vaatemängu, efektid, kostüümid, dekoratsioonid valgus- ja püroefektid Arvo Pärt (1935)(Eesti) Sündis Paides, muusikalise alghariduse omandas Rakvere muusikakoolis. Edasi Tallinna muusikakoolis H.Otsa ja V.Tormise kompositsiooniklassis. Tallinna riiklikus konservatooriumis H.Elleri kompositsiooniklassis Loometeel IV perioodi I Neoklassikaline hõlmab õpingute aja. Parimad teosed Solfedzo segakoorile, kantaat Aed, 2 sonatiini jm. II Dodekafooniline ja neoklassitsistlik, tuntuimad teosed: Tsellokontsert ,,Pro et contra", Collage BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus orelimuusikast, uute otsingute ja leidmiste ajajärk, muusikalise küpsuse saabumise aeg IV periood "Tintnabuli ja modernism", algab 1976/77
ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". • Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. • Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi: Vene periood, Neoklassitsistlik periood, Ameerika periood. • Aastal 1959 anti Stravinskile Léonie Sonningi muusikaauhind, mis on Taani kõrgeim muusika-alane tunnustus. • Igor Stravinskil on oma täht Hollywoodi Walk of Fame'il ja talle anti postuumselt Grammy elutööauhind aastal 1987. • Stravinski auks on nimetatud üks Merkuuri kraater. • Tema auks on loodud purskkaevude kompleks "Stravinski purskkaev" Pariisis Pompidou keskuse vahetus läheduses. Eduard Tubin • Sünd: 18
Hilisromantism-19.ja 20.saj vahetusel Saksamaal ja Austrias, eeskujuks Wagner-hiigelkoosseisud ja vaskpillide suur osatähtsus, ebapüsiv harmoonia. Gustav Mahler- Austria.Pärit Böömimaalt, peres 12 last, isa voorimees, oli juut. Trots alanduse vastu= läbilöögivõime. Õppis Viini konservatooriumis, tuntud pigem dirigendi kui heliloojana. Peeti despoodiks, oli nõudlik. Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varak...
peterburi ük-s õigusteaduskonna. Muusikaalaseid õpnguid juhendab N. Rimski-Korsakov. Kuni Am perioodini tunti teda kui Vene heliloojat. 1917 rev ajal viibis Pr-l, samal ajal oli teine elemine sveitsis. 1939 Usasse, põhj: soov vabaneda vana maailma taagast: 2 viimase a jooksul mattis naise, tütre, ema ja lähenev Iims. Usasse elulõpuni. LOOMING: jaguneb 3 perioodi. 1. Vene periood: -1923. valmib tuntud teos "Pulm", see ühendas kantaadi, pantomiimi, ürgsed Vene kombed. 2. Neoklassitsistlik 1953. 3. Dodekafooniline- kogu perioodi iseloomustab tavapäraste zanrite puudumine. Helitööte nimikiri sulgub 150 tööga. Vokaalsümf. on tuntumad "Pulm",neli kantaati, laulutsükklid "naljajutud", "Neli Vene laulu", "Kassi hällilaul". Palju erisugust koorimuusikat. Klaverimuss on arvukas: kontsert 2le klaverile, sonaat 2le laverile, klaveri duett. Sooloklaverile: tsükkel "Viis tooni", "Viis kerget klaveripala". Orkestrimuusikas tähtis psalmide sümf, orkestri süidid
muusikateooriat ja Tallinna konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni õppides. Juba tol ajal saavutasid tema teosed menu. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga ja asus elama Lääne- Berliini, misjärel pühendus peaaegu täielikult sakraalmuusikale. Arvo Pärdi loomingus eristatakse üldjuhul kolme perioodi. Esimest, 1958-1968 aastatel kestnud perioodi iseloomustab neoklassitsistlik ja avangardistlik vorm. Nende kümne aasta jooksul kasutas Pärt näiteks esimesena Eesti muusikas dodekafooniat (,,Nekroloog" 1960 - esimene dodekafooniline teos eesti muusikas), samuti kollaazitehnikat, kus ühildas näiteks erinevate ajastute muusikastiile (,,Collage teemal B-A-C-H", ,,Credo"). Alates 1968. aastast otsis Pärt uut helikeelt, ta uuris Notre Dame'i koolkonna muusikast ja Madalmaade vokaalpolüfooniat, gregooriuse koraali. 1971. aastal ilmunud III sümfoonia
Kontsert algas Eino Tambergi teosega ,,Festivo" ,mille ta ongi pühendanud samale dirigendile - Nikolai Aleksejevile. Selle teosega avati näiteks pidulikult Tallinnas 2008/2009 hooaeg ning hiljem järele uurides avastasin, et tegemist ongi piduliku teosega, kuid Tambergi mälestuseks mängiti seda tollel kontserdil veidi nukramas ja tumedamas võtmes. Hoolimata sellest kõlas teos võimsana. Eino Tambergi oli Eesti neoklassitsistlik helilooja ning kirjutas eesti klassikalise muusika ühe tähtteose Concerto grosso op 5. Järgmisena esitati Max Bruchi kontsert viiulile, vioolale ja orkestrile e-mollis (op 88). Max Bruch oli saksa romantiline helilooja ja dirigent, kes on eriti tuntud oma I viiulikontserdi poolest. Solistideks olid eesti viiuldaja Arvo Leibur ja Mihhail Zemtsov, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud muusik ning kogenud pedagoog, kammermuusik ja tipporkestrite esimängija
Vioolakontserdi, lõpetas tema õpilane pärast Bartóki surma. Looming. Juba enne Stravinski "Kevadpühitsust" püüdis B.B. muusikas edasi anda ürgsust jõuliste, agressiivsete rütmide abil (primitivismi esteetika ürgse, arhailise tähenduses): nt klaveriteos "Allegro barbaro" 1911 (klaveri löökpillilik käsitlus). Varases loomingus mõjutusi ka ekspressionismist, nt ooper "Hertsog Sinihabeme loss" 1911 ja ballett "Võlumandariin" 1919. 1920. aastatest peale valitseb loomingus neoklassitsistlik suund, mida rikastab impressionistliku harmooniaga. Endiselt oluline tegelemine folklooriga ja mõjutused sellest. Huvitub just ungari/madjari-, mitte mustlasmuusikast. Kasutab autentseid rahvaviise ja tuletab neist omi meloodiaid. Nt viiuliduettides. Komponeerimismeetod on üsna teoreetiline: sageli on teose aluseks üks intervall, mis eriti rohkelt esineb meloodias ja harmoonias ning mida nimetab konstruktiivseks intervalliks. Selleks on tal enamasti kvart:
Hoiduti rmuslikest emotsioonidest, lakooniline ja lhike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt vljapeetud lesehitus. Igor Stravisnski (1882- 1971) vene helilooja, sai aadlikasvatuse ja mitmeklgse hariduse. Lpetas Peterburi igusteaduskonna. 1905 kohtus Rimski-Korsakoviga, sai tema erapilaseks. Hakkas elama maailmarnduri elu, 1939 kolis USAsse. 1962 klastas Venemaad. Looming: I vene periood( vene klassikalised traditsioonid, muusikal etendus "Sduri lugu") II neoklassitsistlik periood( ballett "Pulcinella", ooper "Elupletaja thelend"), III seeriatehnika periood(dodekafoonia- 12helitehnika). Lavateoseid isel. anrite hendamine(ooper, ballett, pantomiim, oratoorium). Tus tippu oli kiire. Ballett "Tulilind", "Petruka". Tstis ballettianri uuele tasemele. Kasutas Vene muusikat, tundis vanemate tegijate muusikat, uus lhenemine instrumentide tmbri ja rtmiksitlusele. Mir isskustva- sellist nime kandis 1890date a lpus Peterburis tekkinud kunstirhmitus
Tema tuntuim teos on orkestripala ,, Boolero" mis tuli ettekandele balletina. Neoklassitsism-iseloomulikuks jooneks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Igor Stravinski varajane looming kannab veel tugevat vene koolkonna mõju , kuid alates 1910.aastast elas helilooja Pariisis ja Sveitsis. Uus, neoklassitsistlik ettapp tema loomingus algas balletiga ,,Pulcinella".Stravinski ei kopeerinud klassikalisi heliloojaid vaid kirjutas nende vaimus. Kuuik oli heliloojate rühmitus, kuhu kuulusis Darius Milhaud, Francis Poulenc, Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre ja Arthur Honegger.Kuuiku esteetilise programmi nurgakiviks sai põhimõte vältida liigset keerukust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Teisalt sai Kuuiku liikmetele väga oluliseks meloodia. Näitamaks oma
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Ara...
Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90) · Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper ,,Tasuleegid" (1945) sisuks Jüriöö ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper · ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971 · Veljo Tormis (1930) dodekafoonial tuginev ooper ,,Luigelend" · Regilaulule toetuv kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" 1980 · 1970ndatest aastatest regilaulul/rahvalaulul põhinev · Raimo Kangro (1949-2001) ooper ,,Süda" laulumängude paar ,,Uku ja Ecu" · Rockooper ,,Põhjaneitsi" koos Andres Valgoneniga Sümfooniline muusika
mälestustest. Kahe aasta jooksul mattis ta naise, ema ja vanema tütre. Ameerikasse jäi elu lõpuni. 1940 abiellus Vera Sudeikinaga ja asus elama Hollywoodi. 1962 külastas veelkord Venemaad. S suri New Yorkis. Maetud on ta Veneetsiasse San Michele kalmistule Sergei Djagilevi lähedusse. Stravinski looming jaguneb 3perioodi: 1)Vene periood (kuni1923), mil valmis tema teos "Pulm". See ühendas endas pantomiimi, kantaati ja ürgseid vene kombeid. 2) Neoklassitsistlik periood (lõppeb1953). 3) Dodekafooniline periood (1953-1971).Kogu tema loomingut iseloomustab tavapäraste žanrite puudumine. Need on teadlikult segi paisatud. Helitöid on kokku umbes 150. Vokaalsümfoonilistest on tuntumad: "Pulm", "4 kantaati", laulutsüklid "Naljajutud", "4 vene laulu", "Kassi hällilaul". Palju on erisugust koorimuusikat. Klaverimuusika on arvukas, kusjuures on palju kirjutanud
Klaverile on hulk programmita palu, seaded teiste heliloojate ooperitest. Saavutuste rohkemasse ossa jäävad orkestriteosed, ebatradits ioonilised nii vormilt kui esitajate poolest. Kuulsaimas: sümf. poeem "Pelleas ja Melisande". Üks eredamaid saavutusi on kantaat "Ellujäänu Varssavist", mis jutustab juudigeto likvi deerimisest. S on avaldanud muusika publitsistikat, teooria ja kompositsiooni alast pedagoogilist literatuuri. Tuntud on harmooniaõpetus. PAUL HINDEMITH (1895-1963) Saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent, pärineb tööliskeskkonnast kuid vanemad võimaldasid muusikalise hariduse. Hakkab õppima viiulit, klaverit ja löökpille. Haridusteed alustab 1908 Frankfurdi konserv-s viiuli ja kompos. erialal. Edasi Darmstadti konser-sse. Mängis viiulit, klaverit, löökpille, tundis orkestri spetsiifikat. Eriti tugev kompos. valdkonnas. 1928 asutab Amar kvarteti kus ise mängis vioolat. 20a sai temast Frankfurdi kontsertteatris kontsert meister
Picassolt. ”Komponeerimine on korra loomine”, ütles Stravinski. Tähtis oli rütm - ta oli üks esimesi, kes kasutas motoorset ja ebakvadraatset rütmikat. Tema muusika jäi tonaalseks, kasutas ka vanu helilaade. Iseloomulik on faktuuri lineaarsus, puhtad kõlavärvid. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruška, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918. (Hot.ee) Fotod: Igor Stravinsky Paul Hindemith oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. Sündis Saksamaal Hanau´s Frankfurdi lähedal, 9-aastaselt alustas viiuliõpinguid ja sealt jätkas ta oma õinguid ka koolides. Alates 1927 kompositsiooniprofessor Berliinis. 1933 tekkinud natsionaalpartei suhtes näitas avalikku antipaatiat. 1934 keelustati tema muusika. Goebbels: "Hindemith on atonaalne mürategija". Hindemith on öelnud: "Muusikaga tegelemine on tähtsam kui muusika kuulamine. muusikast aru saada, peab ise seda mängima
kromaatilise helirea kõik 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda kuni ülejäänud 11 on kõlanud. 24. Schönbergi dodekafoonilist tehnikat hakkasid kohe edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes olid mõlemad ka Schönbergi õpilased. Neid kolme heliloojat nimetataksegi uusviini koolkonnaks. 25. Hindemithi 1920. aastate loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned, 1930. aastatel ekspressionistlik kallak kaob ja tugevneb neoklassitsistlik hoiak. 26. Ta oli äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides žanrites, näiteks sümfooniat, ooperit ja klaverimuusikat. 27. Orffi teoseid iseloomustab kõige paremini stiilimääratlus neobarokk. 28. Orff lõi uutmoodi muusikalise draama tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Ta töötas välja sellise žanri, mis ühendab endas oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draamaetenduse iseloomulikud jooned.
Igor Stravinski (Igor Stravinsky, Igor Strawinsky, Игорь Фёдорович Стравинский) oli vene, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist. Igor Stravinski sündis 17. juuni 1882. aastal Oranienbaumis ning suri 6. aprill 1971 Los Angeleses. VENEMAA Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882 Oranienbaumis Peterburi lähedal. Tema isa Fjodor Stravinski oli Poola päritolu laulja, Maria teatri solist (bass), Igori ema Anna Holodovskaja mängis väga hästi klaverit. Igor Stravinski oli neljalapselise pere kolmas laps. Tema lapsepõlv möödus Peterburis Krjukovi kanali naabruses. Üheksa-aastaselt hakkas Igor võtma klaveritunde. Kuigi tema vanemad oli tihedalt seotud muusikaga, lootsid nad, et pojast saab advokaat. Seepärast õppis Igor Stravinski aastail 1901-1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat. Aastal 1902 suri tema isa ning 1903. aastal hakkas Stravinski õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi j...
PÕLTSAMAA MUUSIKAKOOL Igor Stravinski Referaat Ergas-Ever Kask 12/9/2014 Pilt võetud: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg/220px- Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg Sisukord Elulugu ..................................................................................................................................................... 2 Venemaa.............................................................................................................................................. 2 Šveits ................................................................................................................................................... 2 Prantsusmaa...
meloodilist väljenduslaadi. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" Paul Hindemith(1895-1963) 16. november 1895 Hanau 28. detsember 1963 Frankfurt, oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. 1908 alustas viiuli- ja kompositsiooniõpinguid Frankfurdis. 1915- 1923 oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister. 19221929 mängis ta Amar-kvartetis altviiulit. 1940 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kuid tuli 1953 Saksamaale tagasi. Pärast 1957. aastat tegutses peamiselt dirigendina. Looming. Atonaalsuse kastumine, kujundas välja oma harmooniasüsteemi. Lavamuusika. ooperid: "Mõrvar, naiste lotus", "Nusch-Nuschi", ooper-skets ,,Sinna ja
vabakutseline helilooja, 1980. aastal emigreerus Lääne-Berliini ning saavutas ülemaailmse tuntuse. Loomingu läte: õigeusk ning vaimulik helilooming Uue stiili selgitus: Tintinnabulit võib pidada kui pihtimuseks või palveks, mis kõlaliselt meenutab kellukeste helinat. Selle stiili tähtsaimaks elemendiks on kolmkõla, mis koos vaikusega moodustab salapärase aga samas ausa heli. Loomingu iseloomustus ja näited: Tema loomingu võib jagada kolme perioodi: Varane periood (1959 - 1968) ehk neoklassitsistlik ja avangardistlik - modernistlik periood, millel oli iseloomulik dodekafoonilisus ja kollaažitehnika. Selle perioodil kirjutas ta peamiselt instrumentaalmuusikat. Näited: 1. ja 2. sümfoonia, laste kantaat “Meie aed” ja “Credo”, mis keelatakse Jeesuse nime tiheda kasutamise pärast (ühtlasi algas sellega ka kriisi periood) Kriis ja tintinnabuli sünd (1968 - 1976): Alates 1968. aastast ei kirjutanud ta kolm aastat mitte ühtegi nooti ning peale seda hakkas endale oma stiili otsima
Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Eitab romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. ,,Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu." Olulisism muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Loomingus võib eristada kolme perioodi: I. Vene periood (folkloori mõjud) II. Neoklassitsistlik periood III. Ameerika periood (mõjutatud jazzmuusikast) 3 Pariisis tegi koostööd kuulsa vene balletiga, trupi eesotsas vene balleti impressaario Sergei Djagilev. Tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsusue heliloojana. Nn vene perioodi kuuluvad balletid: · Tulilind · Petruska (vene laadateatrist) · Kevadpühitsus ehk Püha kevad
Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega. Peterburi ...
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli “MANDRAGORA” referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. „Mandragora“ 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist „Mandragora“. Machiavelli tegevus, just commedia ...
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli "MANDRAGORA" referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. ,,Mandragora" 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist ,,Mandragora". Machiavelli tegevus, ju...
Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". 3. XX sajandi muusikat pole võimalik iseloomustada üheselt. On kasutatud sageli pluralismi mõistet: käibel on ühteaegu palju stiile ja tehnikaid. Modernistlikule suunale järgneb ikka vastureakstsioon - restauratsioon, mis toetub kaugema mineviku traditsioonidele ning otsib muusika aegumatuid väärtusi. Neoklassitsistlik suunitlus oli valdav esimeste sõjajärgsete aastate uusloomingus. 4. Karl August Hermann (23. september 1851 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. 18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust
Pärnu väiksus ning rohelus muudavad linna ideaalseks elukeskkonnaks igas vanuses inimestele, linnas asuvad üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolid pakuvad kvaliteetset haridust ning võimalust enesetäiendamiseks. Linna kõige suuremad positiivse arenguga majandussektorid on tervise- ja heaolusektor, elektroonikatööstus, metallitööstus, puidu- ja mööblitööstus ning keskkonna- ja taastuvenergeetikatoodete tootmine. Pärnu mudaravila Mudaravila neoklassitsistlik hoone on Pärnu kuurordi üks olulisemaid sümboleid. Hoone valmis 1926-1927 I maailmasõjas mahapõlenud supelasutuse asemele. Pärnu mudaravila, samuti kuurordi ajalugu võib alustada aga juba aastaga 1838, mil mereäärses supelasutuses pakuti suvel sooje merevanne ning talvel saunamõnusid. Kuurordi tormiline areng saabus 1890-ndatel. Nõukogude ajal jätkas nn tervisetempel töörahva tervise teenistuses, Eesti isesesvudes jäi aga tühjaks ja funktsioonita.
Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses lu...
aastatel Euroopas. Kirjuta, mis mõjusid uudsena 20. sajandi esimese poole muusikas. Hoidumine äärmuslikest emotsioonidest. Väärtustati selget meloodilist joonist ja vormi tähtsust . Iseloomulikud olid lakoonilised (lihtsad) lühikesed meloodiad. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine mängimisel. Väärtustati muusikateoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Igor Sravinski (1882-1971). Esimene tema loodud neoklassitsistlik teos oli ballett ,,Pucinella" Iseloomusta tema tähtsust 20. sajandi muusikaloos. Ta on kirjutanud muusikat kõikides zanrites sakraalmuusikast jazz`ini. Tema lavamuusikale on iseloomulik eri zanrite - ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi ühendamine. Kirjutanud muusikat kokku 20 lavateosele, neist kolm on ooperid. Enamik balletimuusikast kõlab tänapäeval orkestrisüitidena. Samuti eksperimenteeris ta esituskooseisudega ja sünteesis omavahel
Sissejuhatus: kursus, teema, terminoloogia Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised...
Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi. 1) Vene periood 2) Neoklassitsistlik periood 3) Ameerika periood Stravinski ameerika perioodil (1940-71) kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused dzässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950-ndatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Ameerika perioodil kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Ebony Concerto" 13
murdis leiba.tal on mitu selle süzeega maali. loss) Pildil on eriline nn keldriluuugivalgus. juunis 1800 üllatas napoleon austerlasi põhja itaalias, ületanud grand-saint-bernaard'i mäeahelikulõi ta austerlasi maregno all.see pilt on neoklassitsistlik paraadportree, sis teatud määral romantismi jooni. rembrandt 1606-1669 öine vahtkond(amsterdam, rijksmuseum) esindab madalmaade barokki, maal koosneb 18 vabatahtlike korravalvurite kompanii, kes soovis ehtida sellega enda peastaapi. Maal lõigati väiksemaks, sest see ei mahtunud sisse(pikkusest63, kõrgusest 34cm).telliad Jaques louis david soovisid pildil näha 18 in, kuid kunstnik maalis 1748-1825 sinna 32 tegelast(k.a
Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruska, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918. Teoseid iseloomustab rahvuslikkus, muinasjutulisus, allegooria, grotesk. Side vene rahvamuusika ja -tavanditega. Kasutab idamaist koloriiti. Lühikesed meloodiad kõlavad polüfooniliselt või paralleelselt, puhtad tämbrid - mitte impressionistlikult segatud, rütm vabaneb meetrumist, ürgsete rütmide orgia (skandaal Kevade pühitsemise ettekande ajal). 1920-1940-ndad aastad - neoklassitsistlik periood. 1920 Pulcinella - ballett lauluga barokk-muusika ainetel, dekoratsioonid Picassolt. "Komponeerimine on korra loomine", ütles Stravinski. Tähtis oli rütm - ta oli üks esimesi, kes kasutas motoorset ja ebakvadraatset rütmikat. Tema muusika jäi tonaalseks, kasutas ka vanu helilaade. Iseloomulik on faktuuri lineaarsus, puhtad kõlavärvid. Oktett puhkpillidele 1923, ooper-oratoorium Kuningas Oidipus 1927 ooper oratoorium, Psalmide sümf. 1930, Viiulikontsert 1931.
Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem...
Palma de Mallorca Katedraal valmis lõplikult aastal 1601 ning tema peamised mõõdud on 121 m. pikkust ja 55 m. laiust. Edaspidistel aastatel on katedraali muidugi ka rekonstrueeritud ja vähesel määral ka ümber ehitatud. Pealinnas asub ka Bellver Castle kindlus, mis asub 137 meetrit üle merepinna. Vaatamisväärsus on seegi paljude teiste seast. Sõitmine mägedes autoga on selline elamus, mis jääb meelde pikaks ajaks, kui mitte öelda- kogu eluks. Valldemosa neoklassitsistlik klooster õnnistati sisse 15. augustil 1812. aastal. Seda just sellisel kujul nagu me teda tänapäeval võime näha. Kuulsaks teeb Valldemosa kloostri see, et aasta 1839 - 1839 talvel elas seal Frédéric Chopin ja George Sand. Huvitav on teha ka autosafari läbi selleks spetsiaalselt loodud loomaaia, mis asub vaid mõni kilomeeter Porto Cristost. 40. hektaril laiuvas loomaias saate autoaknast jälgida paljude Aafrika loomade igapäevaelu ja toimetusi.
Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi: • vene perioodi - iseloomustab eelkõige rahvuslikkus ja folkloor. • Neoklassitsistlik periood 14 • ameerika periood - iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Arthur Honegger (1892 –1955) oli Šveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja.
Posti tänava ja Müürivahe tänava lääneosa on mõneti laiemaks tehtud. Keskaegse linna seisukohalt täiesti sobimatu on aga neoklassistsistlikus stiilis kino "Sõprus" rajamine Müürivahe ja Vana-Posti tänava nurgale 1950ndatel aastatel, millega tekitati keskaegse kvartali nurga asemele vanalinna kohta tavatult suur plats ning keskaegsele linnale võõras dominant. Ka ei sobi keskaegsesse linna Vana- Posti ja Suur-Karja tänavate nurgale Nõukogude mereväe rajatud viiekorruseline neoklassitsistlik pillava dekooriga hoone. Kuid ka need ümberehitused pole all-linna keskaegset üldilmet olulisel määral rikkunud ning ta paistab sellega silma tänapäevalgi. Enamik silmapaistvamaid ajaloolisi ehitisi siiski ju säilis või taastati (v.a Vaekoda) ja uusehitisi püüti enamikul juhtudel vana ajaloolise asumiga sobitada. Ka säilis vana tänavavõrk, mõne üksiku tänavalõigu laiendamine kogu vanalinna kui struktuuri juures olulist mõju ikkagi ei avaldanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
