[ 5, lk 48; 6, lk 32, 60, 195] Kloostri arheoloogilisest uurimisest Eesti ajalooteadus on kloostritele, kui keskaegsetele hoonetele üldiselt vähe tähelepanu pööranud, siiski on viimasel ajal huvi keskaja kultuuri vastu järjest suurenenud. [ 5, lk 8, 9] Tallinna Püha Miikaeli kloostrihoone ajaloo vastu tundsid esmalt huvi gümnaasiumiga seotud inimesed 19. sajandil. Esialgu kirjutati kooli ajaloost, esimese ülevaate kloostri arhitektuurist andsid E. von Nottbeck ning W. Neumann. Kui 1920. aastatel avanes võimalus uurida ehituskehandit, esitas arhitekt E. G. Kühnert kloostriruumide plaanilise rekonstruktisooni. Suuremaid väliuuringuid polnud võimalik sooritada ka Nõukogude ajal. Kirik kui ka klausuur mõõdistati siiski E. ja J. Armuliku poolt. [ 6, lk 8, 9] Arheoloogid liitusid kunstiajaloolastega 1972. aastal, kui tekkis võimalus teha surfe kloostri aidahoone vundamendi juures. [5, lk 121] 1990. ja 1992. aastal algasid suuremad
Skandinaavias võib sel ajal juba rääkida päris korralikult keskaegsete linnade kaevamisest. Norras kaevati ja kirjeldati 1880. aastatel raudtee ehitamisel avastatud keskaegse Oslo jäänused. Rootsis kaevati Lundi vanalinna. Algas süstemaatiline kaevamisleidude kogumine. Eestis uuriti Tallinna keskaegset arhitektuuri ning seda ka publitseeriti. Kaevamistel avastatud müüride kirjeldamine ning ilusamate leidude kogumine (Tartu, Pärnu, Tallinn). Wilhelm Neuman ja Eugen von Nottbeck. Nottbeck oli erialalt jurist, Neumann arhitekt, nende teened Tallinna keskaja uurimisele on väga olulised. Avaldasid esimese Tallinna keskaegset arhitektuuri käsitleva monograafia. 20. sajandi I pool Ühed sensatsioonilisemad ja huvitavamad arheoloogilised kaevamised just Vene linnades. Novgorodi kohta on arheoloogilistest kaevamistest kõige rohkem uurimusi, kuid neid toimus ka vana Laadogas. Vana Laadoga uurimisega alustas Repnikov, avastas ruttu vana Laadoga asula, viikingitega seotud leide jne
aasta õhurünnakut ja järgnenud varinguid Restaureerimistööd 20. sajandil Huvi Tallinna ajaloo ja arhitektuuri vastu tekkis baltisakslaste hulgas 19. sajandi lõpul. Sellega seoses hakkasid nad kaitsma veel säilinud ajaloolisi ehitisi, näiteks parandama eriti halvas seisukorras olevaid linnamüüri lõike ja torne. Samuti propageerisid nad Tallinna keskaegset arhitektuuri mujal Euroopas. Tollest perioodist väärivad esiletõstmist kunstiteadlane Eugen von Nottbeck ning arhitekt Wilhelm Neumann, kes avaldasid 1896-1904 esimese Tallinna ajalugu ja arhitektuuri käsitleva monograafia. Sarnane tegevus jätkus ka Eesti Vabariigi aastail kuni 1940. aastani, mil vanalinn ka suures osas heakorrastati. Vanalinna teaduslik restaureerimine ning põhjalik uurimine sai alguse 1950ndatel aastatel, mil hakati restaureerima sõjas purustatud ning muidu väga halvas tehnilises seisukohas olevaid rajatisi. 1953
Ajaloo politiseerimine. Keskaeg pole enam domineeriv – lokaalajalugu (ehk linnade ajalugu), genealoogia (suguvõsade uurimine; annavad hoogu juure juubelid: Suur isamaasõda) - Georg von Wrangel. 1893.aastast hakkab ilmuma genealoogia-alane ajakiri. Agraarajalugu - Transche-Roseneck; Tobien; Gernet; Hermann v Engelhardt; R Stael von Holstein; Adolf Agthe; Gustav von Stryk. Lokaal- ja kunstiajalugu Heinrich Hansen- Narva Eugen Nottbeck- Tallinn Wilhelm Neumann- oli saksa päritolu Liivimaa arhitekt ja kunstiajaloolane. Georg Dehio- põhiline Balti kunstiajaloo äss, põhilise osa elust tegutses Saksamaal. Seetõttu ka rahvusvaheliselt tuntud. Genealoogia - Põhitegijaks Georges von Wrangell, kes toimetas asja nimega Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik Miitavis (Jelgava). 13
tasemel väidelda. Eestikeelses ajalookirjanduses ka neid seisukohti kajastatud st päevakajalised seisukohad, mitte vaid tippude arutelu, ka laiemal pinnasel samad küsimused. Lokaal- ja kunstiajalugu 19. sajandi lõpus algab arhiivide korrastamine. Heinrich Hansen korrastas Narva linna arhiivi 1860. aastatel ja algatas Narva aja uurimise seltsi 1864. Raamat Narva linna ajaloost. Tallinna ajaloo ja kunstimälestiste uurijad on jurist Eugen von Nottbeck (1842-1900) ,,Geschihte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" koos Neumanniga, ilmus 1896, 1894. Arhitekt ja kunstiajaloolane Wilhelm Neumann, tegevarhitekt. Huvi kunstkäsitöö vastu Baltikumis keskajast uusajani. Neumann projekteeris Läti kunstimuuseumi ja oli üle kümne aasta selle direktoriks. Georg Dehio (1850-1932) Hausmanni õpilane, koolitas Tartus, ülesaksamaaline korüfee, töötas kümme aastat Königsbergi ülikoolis (1883-1892) ja Strassburgis (1892- 1899). VII loeng
annaabi.ee 
