Nunnatorn Nunnatorn ehitati aastatel 1311-1320 ja seda hakati nimetama algselt Sadultorniks. Torn ehitati Tallinna linnamüüri kaitseks ja see asub Toompeast põhjas merepoolsel küljel. Nunnatorn sai oma nime Tsisterlaste ordu ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. 1422. aastal ehitati Sadultorn põhjalikult ümber ja kaitsetorn kujundati hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958- 1960 ehitati torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007
luua Toompealt otsetee Taani kuninga aeda. Pikk hermann Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi parlamendihoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp. lühikese jala värav Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse kindlusmüüri ed elalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale. Värava kohal seisab väravatorn, selle kõrvale jääb Tallitorn Pika jala värav Nunna torn Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn
Enamus torne said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn, Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6] 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid 1) Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel nin torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus umbes 38 meetrit ja seina paksus 4 meetrit.[3] 1577
ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliseltBremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud kaitsetorne Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga. Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de
Viru värav ja tornide väljak Koostasid: Kristi ja Jane Tornide väljak e. Näituse väljak Nime sai väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni. Grusbeke tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lippe sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats, seejärel kujundati
· Kiek in de Kök · Kitsetorn · Kloostrivärav (19. saj. lõpul rajatud läbipääs) · Kuldjala torn · Köismäe torn · Lippe torn (pole säilinud, asukohal uuemaaegne väravaava) · Loewenschede torn (ehitatud kokku hilisema müüri-äärse majaga) · Lurenburgi suurtükitorn (pole säilinud, lammutati 1767. aastal) · Lühikese jala värav · Munkadetagune torn · Neitsitorn · Nunnadetagune torn (ehitatud kokku hilisema naabermajaga) · Nunnatorn · Nunnavärav (pole säilinud, lammutati 1868. aastal) · Paks Margareeta · Pika jala väravatorn · Plate torn · Renteni torn (säilinud torni alaosa hilisema hoone sees) 12 · Saunatagune torn (säilinud osaliselt) · Saunatorn · Seegitagune torn (pole säilinud) · Stoltingi torn · Suur Rannavärav (säilinud eesvärav külgtorniga) · Tallitorn
04. Pühavaimu kirik. Toompea linnus. Alustatud XIII saj. Toomkirik. u. 1330- Toomkirik. u. 1330-1430. 1430. Pikilõige. Toomkirik. u. 1330-1430. Vaade linnamüürile Interjöör. Toompealt. Nunnatorn, Oleviste kirik. XV- Saunatorn, Kuldjala torn ja XVI saj. Lowenschede torn Hermen Rode töökoda. Niguliste kiriku altar. Oleviste kirik. XV-XVI saj. Niguliste kirik
19. sajandil rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus. Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnamüür. ja vahi- ning kaitsetornid Tallinna kaitsevööndi kaitsetornide loetelu Toompea põhjapoolselt nõlvalt alates: Nunnatorn Saunatorn Kuldjala torn Nunnadetagune torn Loewenschede torn Lippe torn Köismäe torn Plate torn Eppingi torn Grusbeke-tagune torn Renteni torn Wulfardi-tagune torn Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga Stoltingi torn Hattorpe-tagune torn torn Vana vene kiriku juures Bremeni torn Munkadetagune torn Hellemani torn Viru värav Suure zwingeriga Hinke torn Kuraditorn Assauwe torn
All-linn linnulennult põhjast, mere kohal vaadatuna Vaade all-linnale linnulennult loodest. Vasakult: Loewenschede torn, nunnakloostri kiriku kuppel, Pühavaimu kiriku torn, Nunnakloostri kiriku (praegune kreeka-katoliku kirik) barokne torn, Raekoja torn, Kuldjala torn ja Nunnatorn All-linna kolm tornikiivrit. Vasakult: Pühavaimu kiriku torn, Oleviste kiriku torn ja Raekoja torn Laia tänava läänefrondi keskosa. Vasakult alates elamud Lai 17 (17 sajandist), Lai 19 (15-17. sajandist), Lai 21 (18. sajandist) ning Lai 23 (15. sajandist) Vaade Vanale turule põhjast. Tagaplaanil elamu Kuninga 1 (15. sajandi algusest), paremal Pakkhoone (17. sajandist)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
