Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rondeel" - 8 õppematerjali

rondeel - ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak.
Maastikuarhitektuuri ajalugu
6
odt

Maastikuarhitektuuri ajalugu

T. Chruch- Ameerika maastikuarhitekt, lihtsus, avarad vaated, abstraktsed vormid F.charuncho- Hipaania aiakunstnik, viljapõllud- parterid, kivideks pügatud pukspuud J. Wirtz- belgia aiakunstnik, peegelduv veepind, pügatud hekid skulptruuidena, kõrrelised Ron Herman- Ameerika maastikuarhitekt, Jaapaniaed, lihtne selge vorm T. Delaney- Amerrika aiakunstnik, julged värvid ja materjalid, väike rõhk taimedel M.Scwartz- ameerika aiakunstnik, installatsioonid Rondeel on ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga lai suurtükitorn Boskett- lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane. Ekseeder- aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -nišš. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks.

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
2 allalaadimist
Puurmani minevik
2
txt

Puurmani minevik

asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 18. sajandist prinevat kivist aita, mida hendas kangialusega vravatorn. Tna thistavad sissesidutee alguses pargipiiri kaks 19. sajandist prit neogooti kujunduses tellistest laotud krohvitud vravatorni. Esivljaku lneklge ristavad endised misa majandushooned, neist pilkupdvaim on endisaegsel kujul silinud tellis- ja maakividest tllakuur; idast piirneb vljak jega. Esivljaku keskel asetseb ringteest mbritsetud ovaalne rondeel, millele on 1934. aastal lisatud sissesiduvravast lossini viiv sstrahekiga ristatud kesktee, mille lpus paikneb ringikujuline purskkaev. Traditsiooniliselt avatud esivljakule on 19. ja 20. sajandi jooksul lisatud eriliigilisi puid-psaid. Vljaku algne barokne ldilme ei pse tna enam mjule ning on asendunud keskteljele keskendunud paraadlikuma muljega. Sissesidutee kesktelje lpus paiknev loss poolitab pargi kaheks. Hrrastemaja asukoht on pargi barokset

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Rakvere ordulinnus
9
doc

Rakvere ordulinnus

Viimati nimetatud torni ehitamise ajal sai lõpliku kõrguse ka eeshoovi läänesein. Alles nüüd omandas pealinnus konvendilaadse kavatise, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis vähemalt esimesel korrusel oli võlvitud. Sissepääsu linnusesse moodustasid kaks teineteisele järgnevat idaväravat, millest välimine oli varustatud tõstesilla ja nn. hundiauguga, sisemine langevõrega. Vahetult väravaehitisega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel asus kamina ja hüpokaustahjuga vahiruum (mõlemad 15. sajandi lõpust - 16. sajandi algusest. Vastu lõunaeeshoovi ringmüüri toetusid mitmed ääremajad, mis korduvate ümber- ja kokkuehitamiste tulemusena moodustasid Liivi sõja alguseks tugevaid eeshoovi tiibu hõlmavaid hooneteplokke. Läänemüüri põhjapoolse lõigu sisekülg oli oli hoonestatud juba 14. sajandil. samal sajandil või järgmise sajandi

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu I
5
docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas". Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Rokokoo- iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. Rondeel- ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak. Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. Topiaarium- puude ja põõsaste modelleerimine lõikamise teel. Viridarium- puudesalu rooma aias, ümbritsetud müüriga

Maateadus → Maakorralduse ajalugu
48 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu
6
docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas". Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Rokokoo- iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. Rondeel- ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak. Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. Topiaarium- puude ja põõsaste modelleerimine lõikamise teel. Viridarium- puudesalu rooma aias, ümbritsetud müüriga

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
47 allalaadimist
TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST
13
doc

TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST

gooti ja kreeka-rooma - st antiigi - elemente. Teiseks nurgakiviks oli loodus ja arenenud loodusetunnetus. rokokoo (pr.) baroki dekoratiivne hilisstiil arhitektuuris ja dekoratiivkunstis, tekkis 18. saj ning saavutas õitseaja Prantsusmaal Louis XV ajal. Rokokood iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. romantism suund ja stiil Euroopa rahvaste kultuuris 19. saj I poolel. rondeel (pr. rondelle) ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak (pr. toile). Ka kaheksanurkne muruväljak aia sissepääsu juures, vrdl radiaalne hanejalakujund (pr. patte d'oie). Eesti mõisaparkides oluline element - ringikujuline muruväljak mõisa peahoone ees. 11 Koostanud: Kadi Karro kadi.karro@emu

Ajalugu → Ma ajalugu
47 allalaadimist
Tallinna ajalugu
32
doc

Tallinna ajalugu

Mingil määral võib muldkindlustuste eelkäijaiks pidada aga ka juba 14. sajandil ida- ja lõunapoolsete müüride ette rajatud vallikraavi. Muldkindlustuste kui omaette kaitserajatiste rajamine algas Tallinnas 16. sajandi keskel, kui seni kehtinud vertikaalkaitse põhimõtetelt mindi üle horisontaalkaitse põhimõtetele. Esimese suurema tööna rajati Tallinnas 16. sajandi alguses linna edelaküljele, Kiek in de Köki ette 15-18 meetri kõrgune Kõrge Rondeel, mis ümbritseti vallikraaviga. 1538 jätkati valli pikendamist ida suunas, millega seoses rajati Karja vallivärav koos selle juurde kuulunud suurtükitorniga Lurenburg (lammutati 1767). Äsjavalminud teise eesväravaga Harju värav aga suleti sellega eoses hoopis. Viru värava ette püstitati seejärel Uus Rondeel ning Viru värava ja Väikese Rannavärava vahele rajati ka uus muldvall. Muldvall (nn Nunnavall) rajati samuti ka läänepoolse müüri

Ajalugu → Ajalugu
148 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

kõrgemaid hooneid ja terviklikumaks hakkas muutuma ka hoonete ümbrus. Kujunesid Koostanud: 94Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a toretsevad mõisaansamblid esinduslike peahoonete ja nendega sobitatud rohkete kõrval- ja majandushoonetega. 18. sajandi keskel ilmus mõisahoone esise ruumi kujundusse nelinurkse väljaku asemele ringikujuline väljak - rondeel. Esialgu oli algse nelinurga asendumine ringiga üsna primitiivselt lahendatud, aga ansambli kujunemisel sidus see nii mõisahooned kui pargiosad ühtseks kompositsiooniliseks tervikuks - hooned paigutati ümber rondeeli. 18. sajandi viimasest kolmandikust hakkas ka mõisaomanike maitset ja ehitustegevust mõjutama Lääne-Euroopas moesolev barokk- ja seejärel klassitsistlik stiil, milles püstitati suurem osa Põhja-Eesti mõisate

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun