suurtäheline Teie tähendab ainult ainsust või siiski mitmust. [5] Viisakus-Teie kasutus on lai, ta hõlmab muidki isiklikumat laadi pöördumisi. Nt sularaha- või järjekorraautomaadi peale või sisse pandud õpetuses näib see päris kohane olevat. [5] 6 Kirjandus 1. Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147- 149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2. Erelt, Tiiu 2004. Stratigraafia ja õigekiri. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3. Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik
....................................................................... 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemetsa artikli ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" põhjal. Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 3" , mille koostajaks on Maire Raadik. Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist ,,Test ja testima", mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku artiklit ,,Võõrad võõrsõnad" ja Argo Mundi artiklit ,,Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme", mis on mõlemad ilmunud 2008.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 4".
pahatihti ei võeta arvesse õigekrja reegelid. Saame ka tead et stratigraafia ja õigekiri on tihedalt seotud olnud juba läbi aegade .Ja ,et piltlikest väljenditest võiks rohem kasutada kuna need ilustavad ja muudavad ilmkaks kõne ja lisavad vürtsi ka kirjapildile.Sammuti võiks teada ka kudas neid piltlike väljendeid kirjutatakse . Kasutatud kirjandus: 1) Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2)Erelt, Tiiu2004. Stratigraafia ja õigekiri. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3)Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik
SÕNARAAMATUTE KÕRVUTUS 1. Sõnaraamatute ÕS 2013 ja võõrsõnade leksikoni kirjeldus. ÕS 2013 on suunav ja soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad järgida hea keelekasutuse tava (Erelt, Leemets, Mäearu, Raadik, 2013). ÕS 2013 on universaalsõnaraamat, mis annab käepärast infot sõnade õigekirja, häälduse ja käänamise-pööramise kohta, selgitab vajaduse korral ka võõramate või muidu vähem tuntud sõnade tähendust ning õpetab sõnu lausesse sobitama Sõnaraamatu sisu on üksjagu uuenenud: Rakendatud on uut morfoloogia ja häälduse esitamise süsteemi, värskendatud on sõnavara ja näitestikku ning ühtlustatud on märgendeid ja soovitusi on ajakohastatud.
2015 SEE TÜHINE TÜHIK AUTOR: HELIKA MÄEKIVI JA MAIRE RAADIK NR 1 SISSEJUHATUS Suur osa kirjalikke tekste valmib praegusel ajal arvutis. Käsitsi kirjutamise puhul võib kahe sõna või sõna ja mõne sümboli vaheline tühik olla üsna suvalise pikkusega, siis ervutikirjas tähistab seda vahet vastav märk. Kui tühik lüüa valesse kohta, torkab see kohe silma, vahel isegi muudab lause tähenduse. KIRJAVAHEMÄRGID- PUNKT Koma, punkti, kooloni semikooloni, küsimärgi ja hüüumärgi ette
add picture picture Reinar Hallik Pilt 3 Click Click icon icon to to add add picture picture Martin Müürsepp Pilt 4 2009-2010 Mängijad Rainer Amor, Richard Elias Anderson, Reinar Hallik, Mattias Hunt, Sven Kaldre, Sander Karro, Cristo Kens, Marko Kostap, Valmo Kriisa, Jörgen Martinson-Hiiuväin, Oliver Metsalu, Martin Murumägi, Martin Müürsepp, Andreas Märtson, Rain Raadik, Kristo Saage, Janis Vahter, Rain Veideman, Raido Villers, Ardo Ärmpalu Treener: Andres Sõber. 2010-2011 Muudeti palju mängijaid meeskonnas. Esimene hooaeg mil otsustati mängida Balti Korvpalli Liigas. See hooaeg jäid nad Eesti Liigas neljandaks. 2010-2011 Mängijad Richard Elias Anderson, Martin Dorbek, Howard Frier, Matthew Ambrose Hall, Sander Karro, Cristo Kens, Aron Kuusik, Renato Lindmets, Jörgen Martinson-Hiiuväin, Brett McGee, Oliver Metsalu, Joosep Pokla, Heiko
Kirill Žukov AA-16 Võõrsõnad 1.enormne- määratu suur Osaleda soovis enormne hulk kunstnikke. 2.massiivne – raske Massiivne propaganda kutsub sööma Eesti toitu. 3.raporteerima – teadeannet tegema. Akt reguleerib tehingute raporteerimist. 4.simuleerima – teesklema,matkima Venemaa simuleerib lendu Marsile. 5.defekt – viga Kohvimasin oli väikese defektiga. 6.manipuleerima – käsitsema Ma ei poolda suuri manipulatsioone,aga ebameeldiva vistriku eemaldan küll. 7.piloteerima – piloodina juhtima Testid piloteeriti ja valideeriti. 8.kommunikeerima – edastama Juht peab muutusi töötajatele kommunikeerima. 9.tolereerima-sallima Riigid tolereerivad pahemäärmuslikke terroriste. 10.valideerima- kinnitama ...
Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt. Folkmuusika vallas jätkavad varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö(Lauri Saatpalu), Metsatöll, solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson, Maian Kärmas, Anu Taul jpt. Eesti 21. sajandi alternatiivmuusika on tihedalt seotud klubikultuuriga.Kaasaegne klubindus, oli sajandivahetuseks jagunenud kaheks: peavooluks ehk peamiselt kommertsmuusikat mängivateks klubideks ning paljudeks klubilisteks üksiküritusteks ja peosarjadeks. Viimased lähtuvad programmivalikul eri tantsumuusikastiilidest, toimumispaigaks on klubid või improviseeritud ruumid. Tähtsamad klubimuusika stiilid on trance, hiphop, reggae, jungle.
Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü Võõrtähed: c, q, x, y, w Võõrsõnatähed: f, s, z, z võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumen...
Talvehullus Marianne Harju 2010.a MARIBEL KALLAS - Peategelane. Sokolaadi pruunide juustega ja roheliste silmadega (9.b klass; nelja-viieline) MEELIS- Maribeli poiss-sõber (1,5a koos) Tumedate juustega, pikad ripsmed. Käib 11 klassis MERLE- Maribeli ema.Tema lemmikuks joogiks on must tee kolme suhkruga. PAULO- Maribeli vend, 14 aastane. Tumepruunid juuksed, rohelised silmad, pikka kasvu. Maribel kutsus teda itaallaseks, tema ilu pärast. KATI- Maribeli parimsõbranna. Punaste juustega. Käib 8 klassis. (jäi 7 klassis istuma) KRIS(KRISTOFER)- Meelise sõber,21 aastane, modell, elab üksi. Naistemagnet, brünett, silmipimestava naeratusega. Rikkad vanemad. ERIK- Meelise sõber. Kiilakas, tüse, natuke üleolev. Rikkad vanemad. Käib 11 klassis, eliitkoolis. Tema üle tehti pidevalt nalja. ROBERT- Meelise sõber 18 aastane, andekas, blond, kena, vaikne, kirjutab väga p...
Swimming Jorke Raadik 7.B Tallinna Kristiine Gümnaasium Some of my personal facts about swimming I have been swimming for 7 and half years. The clubs were i have trained were Redmoto, Kalevi Ujumis kool and Orca swim club. How many years i have been swimming in other clubs At Redmoto i swam for half a year At Kalevi Ujumis kool i swam 2 years And at Orca Swim Club were i currently am for 5 years Question Name 1 swimmer who is known in Estonia and 1 who is know in the world About Michael Phelps He has won 28 medals and 23 of them are olympic golds He has a 200 m freestyle world record https://www.youtube.com/watch?v=Era0VAIUATw About swimming history Evidence of recreational swimming in prehistoric times has been found, with the earliest evidence dating to Stone Age paintings from ar...
PIRET JÄRVIS Piret Järvis born February 6, 1984 in Tallinn, Estonia. She is an Estonian musician, guitarist and songwriter. Piret Järvis is 22 years old. She has one brother, Peeter, who is 3 years younger and sister, Mari, who is 3 years older. She favourite drink is water, favourite car is Jaguar, favourite animal is dog, favourite season is summer, favourite fruits are banana and apple. She has blue eyes, dark blonde hair. She hobby is reading, drawing, playing the guitar and shopping. She nicknames are Pirks, Pirku, Piraat and Pirru. She went the school 7 year artlap, 3 year dance. She started sing already , 3 years old. Piret Järvis is Vanilla Ninja member. She writer Vanilla Ninja bands songs example ,, Clab Kung Fu" and any others songs. She play band guitar. Band idea came form Piret and Katrin. 2003. year May came first album. She favourites musicastyle is Nu Metal, Punk, Punkrock, R...
Neile on olemas lihtne lahend. Tuleb küsida kahtlase sõna kohta küsimus. Küsimuse kes korral tuleb kirjutada j ning ilma siis, kui küsimuseks mida teha. Teadma peaks ka seda, et eesti keelsetel sõnadel puudub tähejärjend üi. Kasutatakse hoopis hüüa, püüa, lüüa, süüa, tüüakas. 8 Kirjandus Erelt, Tiiu 2004. Need rasked võõrsõnad.- Keelenõuanne soovitab 3. Koost. Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 123-132; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/voorsonad.html Mund, Argo 2004. Kimpus omasõnade õigekirjaga. - Keelenõuanne soovitab 3. Koost. Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 137-145; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/omasonad.html 9
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava SOBILIK TEHNILINE VARUSTUS JA KESKKOND ARVUTI KASUTAMISEL referaat Läbiv pealkiri: Arvutitöö ergonoomika Tartu 2014 Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel Arvutitöö ergonoomika Tänapäevases ühiskonnas pole ammu enam arvutiga töötamine inimese jaoks valik, vaid pigem paratamatus. Kiirelt arenevas infoühiskonnas veedab üha enam inimesi suure osa oma päevast arvuti taga. Statistikaameti andmetel (2014) veedab keskmine eesti mees oma vabast ajast arvuti taga keskmiselt kaks tundi. Naised veedavad vaba aega arvutis pool tundi. Arvuti t...
Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt. Folkmuusika vallas jätkavad varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö(Lauri Saatpalu), Metsatöll, solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson, Maian Kärmas, Anu Taul jpt. Eesti 21. sajandi alternatiivmuusika on tihedalt seotud klubikultuuriga.Kaasaegne klubindus, oli sajandivahetuseks jagunenud kaheks: peavooluks ehk peamiselt kommertsmuusikat mängivateks klubideks ning paljudeks klubilisteks üksiküritusteks ja peosarjadeks. Viimased lähtuvad programmivalikul eri tantsumuusikastiilidest, toimumispaigaks on klubid või improviseeritud ruumid. Tähtsamad klubimuusika stiilid on trance, hiphop, reggae, jungle.
Ka selle interpretatsiooni puhul võib olla uhke eestlaste heliloomise ning selle ettekandmise oskuste üle. Tartu marss RAM-1, Venda Tammani trio Sellest Valgre viisist on saanud Tartu hümn. Tõenäoliselt teavad seda lugu peast enamik Tartlastest. Ei tasu kahelda Rahvusakadeemilise meeskoori esimese kvarteti lauluoskuses. Väga hea esitus. Kuigi on oma esitaja tõttu ka akadeemilisema kõlaga kui teised Valgre töötlused. Tiiu, Tiiu Jaak Johanson, Tõnu Raadik Väga mõnus lugu. Kui see kõlaks mõnes teises keeles ja keegi ütleks, et see pole eestlase kirjutatud laul, siis ma usuks teda. I Hear a Little Story in the Music (Muinaslugu muusikas) Silvi Vrait Mulle meeldis, et selles interpretatsioonis ei ole ära kaotatud kõrtsi või salongi hõngu. Just selline klassikaline 30-ndate tunnetus on säilitatud. Hääd ööd Karavan Järjekordne meeldiv Raimond Valgre töötlus ansamblilt Karavan. Meeldiv vokaal- ja ka instrumentaalosa.
Tallinna Kristiine Gümnaasium Naarits referaat Jorke Patrick Raadik 5.B Juhendaja:Jana Kosk Tallinn 2015 Sisukord 1.Välimus 2.Toitumine 3.Elupaigad 4.Vaenlased 5.Huvitavad Tähelepank Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug.
TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID Täispiimatooted: JOOGIPIIM Definitioon: Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Rasvasisalduse põhjal liigitakse joogipiim rasvata joogipiimaks (rasvasisaldus mitte üle 0,5%), väherasvaseks piimaks (rasvasisaldus mitte alla 1,5% ja mitte üle 1,8%) ja täispiimaks (rasvasisaldus mitte alla 3,5%).Joogipiim on standardiseeritud, homogeniseeritud, pastöriseeritud piimatoode. Eestis on kõige enam levinud 2,5% rasvasisaldusega joogipiim. Pastöriseeritud piim on valge, piimale omase nõrgalt magusa maitsega ning ilma kõrvalmaitse ja -lõhnata. Joogipiimana saab turustada tooteid, mille tooraineks on lehmapiim. Joogipiim on mõeldud tarbijale tarnimiseks ilma edasise töötlemiseta. Joogipiimana turustatavat piima on lubatu...
Pop muusika Eesti 1970-2000. 70- ndad Biitmuusikast sai rock-muusika. Paranenud oli instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka rockmuusika viimane röögatus- süntesaator.Sven Grünbergi asutatud ansamblist "Mess" sai üks eesti elektroonilise rock'i alustalasid.1970. a algul tekkis ansambel Ruja, mida võib pidada üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks.Heavy rock'i tuntumatest esindajatest tuleks märkida Ornament'i.Jazzrock'i ja Fusion'i harrastas ansambel Psycho, millest hiljem kasvas välja Radar.Kesktee- popmuusika tuntuimad esindajad olid Apelsin ja Vitamiin.Naislauljatest olid tol ajal kuulsad Anne Veski & Marju Länik.Iseloomulik joon eesti 1970.ndate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus.Täielikult kantrimuusikale pühenduvatest ansamblitest tuleks mainida Kukerpille ja Palderjani, samuti ka Justamenti. 80-ndad Eesti popmuusika oli jõudnud NSVL tipptasemele. Mõõtmatu idaturg janunes...
noorusaja suhtes Margit Roosaarega tütar Laura-Lisete. Ta elas pikka aega koos näitleja Liina Vahtrikuga. On olnud abielus Marion Uuspõlluga (neiupõlvenimega Marion Magdalena Poom), neil on poeg Fred. Alates aastast 2010 on tema elukaaslane Gerli Tiganik, nad abiellusid. Kasutatud kirjandus Hint M.,1987. Eesti keele õpik Valgus. Tallinn. Ehala M.,1997. Eesti keele struktuur. Künnimees. Ehala M.,1998. Eesti kirjakeel. Künnimees. Erelt M., Erelt,T., Raadik,M.,Leemets,T.,Mäearu,S.,2000. Keelenõuanne soovitab. Eesti Keele Sihtasutus. Erelt M.,Erelt T., Ross K.,1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn. Erelt T.,1999. Eesti ortograafia. Tallinn. Kraut E.,Liivaste E.,Tarvo A.,1998. Eesti õigekeel. Koolibri. Tallinn. Valmis A. Valmis, L.,1999. Eesti õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Virgela, Tallinn. Valgma J.,1974. Kirjuta õigesti. Valgus.Tallinn.
(,,Everybodi’’) Vaiko Epli, Liisi Koikson, O Jazz-muusika traditsioone Hanna-Liina Võsa, Kaire kannab edukalt festival Vilgats, Nele-Liis Jazz-kaar Vaiksoo, Bert Pringi jt O Folkmuusikas jätkavad O Uus tulnukad: Helin-M ari ansamblid Eesti Keeled, Arder, jazz-pianist Jürmo Jäääär, Dagö, Metsatöll, Eespere, saksofonist Siim solistid Jaan Tätte, Tõnu Aimla jt Raadik, Jaak Johanson, O Tähtsamad klubimuusika Maian Kärmas, Anu Taul stiilid trance, hiphop jpt LÕPP
Jazz muusikat hakkas edukalt plaadistama ka poplauljana tuntud Hedvig Hanson. Uue sajandi algus 21. sajand algas eesti popmuusikale väga positiivselt, kui Tanel Padar ja Dave Benton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga “Everybody” (muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas). Jazz-muusika traditsioone kannab edasi festival Jazz-kaar. Folkmuusika vallas jätkavad juba varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö, Metsatöll ja solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson jpt. Eesti 21. Sajandi alternatiivmuusika on seotud klubikultuuriga. Tähtsamad klubimuusika stiilid on trance, hiphop, reggae ja jungle.
Leiti, et veebiehel võib olla mitmeid nö nurgataguseid kohti, mida kõik pole märganud kasutada. Tuuli Rehemaa tõdes, et tihti kasutavad nad ise kohanimeandmebaasi. Isikunimeandmebaas olevat nende üks uuemaid baase. Keelehuvilistele soovitati sirvida Keelenõuanne soovitab väljaandeid. Neid on juba viis, aga viimane pole veel veebi jõudnud. Sealt saab selliseid vastuseid, mida käsiraamatust või Õs-ist tihtipeale ei saa. Õigekeelsussõnaraamatu toimetaja Maire Raadik rääkis, kuidas nende uute sõnadega täpsemalt on ehk kust need tulevad ja kuidas need jõuavad sõnaraamatusse. Pikemalt räägiti, kuidas uudissõnad jagunevad. Uudissõna võib olla nii oma liitsõna või sõnaühend, nt idufirma, viipemakse; omatuletis, nt survestama – survet avaldama, guugeldama – Google’ist otsima; uue tähendusega sõna nagu näiteks pooletoobiline – poolearuline. Suure osa keeleküsimustest moodustuvad ka sõnamoodustis küsimused. Selgitati
Katrin Raadik AR II 6. rühm Probleemanalüüs: farmakoloogiliste meetodite kasulikus unehäirete ravimisel Insomnia ehk unetus on väga sage haigus. Unehäirete levimus on suhteliselt sarnane hoolimata maailmajaost ja kultuurikeskkonnast, jäädes 20- 30% vahele üldpopulatsioonist.
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Eesti keel Diana Vahkel, Kerli Telve MIDA ARVAD SOKOLAADIST? Uurimustöö Juhendaja: Elga Raadik Pärnu 2009 SISSEJUHATUS Me valisime oma uurimustöö teemaks ,, Mida arvad sokolaadist," sest meile endile maitseb sokolaad väga ja seega huvitas meid, kas ka teiste jaoks on see lemmik maiustuseks. Leidsime internetist palju huvitavat materjali sokolaadi leiutamisest, selle valmistamisest ja Euroopasse jõudmisest. Samuti saime teada, et sokolaad on üks kasulikemaid maiustusi üldse.
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Sven Veek RS 130 Tuuleenergia Juhendaja Taavi Raadik Tallinn 2014 Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas
mäluaugus. Ja ometi leidsid nad keset surmatrotsivat elupõletamist endas jõudu ning viitsimist luua kõige imelisemad laulud." Vaatamata kohati brutaalsena paistvale muusikute elupõletamisele suhtub autor neisse poolehoiu ja mõistmisega, tegemata neile liiga. (Või siis tehes seda õige pisut.) Kõik muusikud, kes neil aastail vähegi tuntud olid, on siin raamatus mainitud: Ivo Linna, Gunnar Graps, Tarmo ja Toomas Urb, Tõnu Raadik, Sven Grünberg, Henri Laks, Hendrik Sal-Saller, Alo Mattiisen, Rein Rannap, Igor Garsnek, Anne Veski, Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tõnis Mägi, Hardi Volmer, Eerik Olle, Roald Jürlau, Tõnis Mägi, Allan Sarri, Arne Valmis, Margus Kappel, Olav Ehala, Vello Orumets, Karl Madis, Joel Steinfeldt, Riho Sibul... Algselt oli ta plaaninud ainult Singer-Vingeri biograafiat kirjutada, kuid tööd alustades oli selge, et sellest ei piisa
publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena) tegelevad Rudolf Karelson, Margit Langemets, Urmas Sutrop ja Ene Vainik. Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile. Tartus ilmusid vihikud, süntaksist ilmus 1974. aastal ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I"
õpetatakse eesti keele eriala. esimees Helle Metslang abiesimehed Karl Pajusalu Jüri Viikberg liikmed Mati Erelt Annika Kilgi Jüri Valge Asta Õim Krista Kerge, Tallinna Ülikool Liikmed: Reili Argus, Tallinna Ülikool Külli Habicht, Tartu Ülikool Reet Kasik, Tartu Ülikool Katrin Kern, Tartu Ülikool Einar Kraut, Eesti Rahvusringhääling Helika Mäekivi, tõlkebüroo Luisa Urve Pirso, Riigikontroll Peeter Päll, Eesti Keele Instituut Maire Raadik, Eesti Keele Instituut TiitRein Viitso, Tartu Ülikool
2.2 Korvpalliklubid ja koondis Eesti Alexela korvpalli meistriliigas hooajal 2015/2016 mängib 9 meeskonda: Tartu Ülikool/Rock, BC Kalev Cramo, AVIS Rapla, Rakvere Tarvas, KK Pärnu, BC Valga/Maks&Moorits, TTÜ KK, Audentese SG/Noortekoondis ja TLÜ/Kalev. Eesti korvpallikoondise kandidaadid aastal 2016 Tanel Sokk Sten Sokk Martin Dorbek Rain Veideman Gert Dorbek Gregor Arbet Erik Keedus Siim-Sander Vene Kristjan Kangur Tanel Kurbas Kristjan Kitsing Joosep Toome Janar Talts Timo Eichfuss Rain Raadik Reinar Hallik 2.4. Noorte treenimisvõimalused Noortel on treenimisvõimalusteks palju korvpallikoole kõikides Eesti maakondades, treenimiseks on võimalus valida mitme erineva korvpallikooli vahel. Harjumaa korvpallikoolid: BC Kalev/Cramo Korvpallikool Audentese Spordiklubi BC STAR Haabersti Sport Spordikool Keila Korvpallikool Kesklinna KK KK Rae Koss KK Viimsi Lasnamäe Korvpalliklubi/Tallinna Kalev Saku KK Spordiklubi RIM Tabasalu Palliklubi Tiit Soku Korvpallikool/SK Nord 3
1980. aastal kerkisid esile uue põlvkonna heliloojad Rein Rannap, Alo Mattiisen jne. Popmuusikas kerkisid esile ansamblid Karavan, Rosk Hotel. 1990. aastail kerkis esile tantsumuusika. Disko, techno ja hiphop. 21. sajandil esindasid popmuusika peavoolu peamiselt Tanel Padar, Dave Benton, Ines, Liisi Koikson, Blacky jne Jazzmuusika traditsioone kannab edasi festival jazzkaar. Folkmuusika vallas jätkavad ansamblid Jäääär, Dagö, Metsatöll ja solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Anu Taul jpt. Tähtsaimad klubimuusikastiilid on trance, hiphop, reggae ja jungle. Tanel Padar ja Dave Benton Eurovisioonil (2001) Kasutatud allikad http://miksike.ee http://et.wikipedia.org http://youtube.com http://countrymusichalloffame.org/instrumentsincountrymusic/ Muusikaõpik; 8. klass Tänan kuulamast!
Ei, see on 25 cm lõik. Võib kirjutada nii §-ga 89 (käändelõpp on paragrahvimärgi järel) kui ka § 89-ga (käändelõpp on arvu järel). Kui hinna täis- või kümnendosa on null, võib hinnasildil kasutada selle asemel mõttekriipsu, nt 12. (= 12 eurot), .25 (= 25 senti). Jooksvas tekstis olgu kriipsu asemel sõna (euro, sent) või lühend, nt 12 eurot ~ 12 , 25 senti ~ 25 s. Eurohindade kirjutamist on selgitanud Maire Raadik aadressil http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=175 ja raamatus ,,Väikesed tarbetekstid" (lk 5759). Õige on 11 meetri jooks, mitte sidekriipsuga ,,11-meetri jooks". Kirjutage avame 4. detsembril (mitte ,,4.-ndal detsembril"). Kirjutage 50. eluaastani (punktiga).
· Ei, see pole laimujutt, vaid tõde. Andres, noh, tema on niisugune, nagu ta on. Oi heldeke, niisuguste juttude vastu ei või ma midagi. · Ah seda inimest küll! (Ei ole koma vaja.) · Tappa mitte ellu jätta. Selgemaks saada mitte käega lüüa. Teksti koostamisel on kasutatud järgmist kirjandust: 1. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Tartu, 2006 2. Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Tallinn, 1968 3. Argo Mund, Maire Raadik, Selge(ma)ks saada mitte käega lüüa. -- Oma Keel 2006 nr1 4 4. Aavo Valmis, Lembetar Valmis, Eesti keele õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Tallinn 1999 5
või Kuusik, E. 1996. Eesti tüvemuutuste süsteemi modelleerimine. Magistritöö. Käsikiri Tallinna Tehnikaülikoolis. Viide tekstis: (Kuusik 1996: 4). Liiv, Jakob 1960. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Või 19 Liiv, J. 1960. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Viide tekstis: (Liiv 1960: 4). Mitme autoriga teos Erelt, T., Leemets, T., Mäearu, S., Raadik, M. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Viide tekstis: (Erelt, Leemets , Mäearu, Raadik 2006: 4). Kui uurimistöö autor kasutab mitme autoriga teost ja näidises toodud varianti, siis tuleb bibliokirjes kasutada kõigi autorite puhul eesnimetähte ja lisada punkt. Kogumik, millel on koostaja või koostajad, mitte autor Vanasõnaraamat. 1984. Koostanud A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat.
olmekeemia aine, mida kasutatakse kodudes. Sellega saab eemaldada küünelakki ja muid lakke. Selle saamine on aga keeruline keemiline protsess. See on mürgine ja seda saadakse järgmisel viisil: CH3CH(OH)CH3+0,5O2® CH3-CO-CH3+H2O Atsetooni keemiline valem: 5 KASUATUD ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Kirjastus ''Valgus''/Eneke2/1983aasta/lk. 102, 112 2. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tiiu Erelt/Eesti ÕS/1999aasta/lk. 564 3. Rein Ristlaan, Friedrich Teppor/Keemia meie kodudes/1964aasta/lk. 156, 44, 89 Kasutatud koduleheküljed: 1. http://www.minut.ee/articles/05/09/08/0928246.shtml 2. http://www.epl.ee/artikkel/300233 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Kodukeemia 4. http://www.parnupostimees.ee/040506/esileht/tarbija/10064306.php 5. http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/orgaaniline1.pdf 6. http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html
muutuma vahekord, tingiva kõneviisi vormistik) o õigekirjaotsused (verbide ning muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutus, lühendireeglistik, maade ja pealinnade nimed) Emakeele Seltsi keeletoimkond · 27. VI 1993 valiti seltsi üldkoosolekul vanemaks Jaak Peebo · 17. XII 1993 kinnitati liikmed: Jaak Peebo, Tiiu Erelt, Reet Kasik, Leelo Keevallik, Krista Kerge, Katrin Kern, Peeter Päll, Maire Raadik (5/8) · Keeletoimkonna vanemad: o 1993-1996 Jaak Peebo o 1996-2000 Tiiu Erelt o 2000-2004 Reet Kasik o 2004-2006 Tiit-Rein Viitso Keeletoimkond al 2008: Külli Habicht, Reet Kasik, Krista Kerge, Katrin Kern, Einar Kraut, Urve Priso, Peeter Päll (vanem), Maire Raadik ja Tiit-Rein Viitso. 23. Eesti murrete uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd).
pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel); andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon). Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik. -> Aavik 1924 Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006 Kogumikuartikkel Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Mõttekriips jagab viitekirja pooleks, Mõttekriipsu ette jääb alati teave artikli kohta ja mõttekriipsu järele info ajakirja või kogumiku kohta. Näide: Ehala, Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. - Eesti kirjakeele
Eller 1907. aastal Peterburi konservatooriumi prof. Krügeri viiuliklassi. Sunnitud käe üleharjutamise tagajärjel katkestama õpingud viiuli alal, siirdus Eller 1908. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis viis aastat. · Kes oli esimesed eesti heliloojad- asjaarmastajad? Aleksander Saebelmann Kunileid, Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson, Karl August Hermann · Nimeta vähemalt 5 väljapaistvat kaasaegset eesti muusikut Heljo Sepp, Arvo Pärt, Tõnu Raadik, Rein Rannap, Veljo Tormis, Piret Rips, Jaan Rääts, Ester Mägi,Olav Ehala, Tõnu Kõrvits · Barokiajastu iseloomustus. Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris.
süsteemi häälikuliselt, vormiliselt kui ka tähenduslikult. KIRJANDUS 1. Leemets, Tiina 2003. Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles. Keel ja Kirjandus nr 8, lk 571584 2. Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1 (kevad), lk 41-46. 3. Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2, lk 28-35. 4. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 5. Raadik, Maire 2000. Tsitaatsõnad. http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/tsits.html (30.04.2011)
Eller 1907. aastal Peterburi konservatooriumi prof. Krügeri viiuliklassi. Sunnitud käe üleharjutamise tagajärjel katkestama õpingud viiuli alal, siirdus Eller 1908. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis viis aastat. · Kes oli esimesed eesti heliloojad- asjaarmastajad? Aleksander Saebelmann Kunileid, Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson, Karl August Hermann · Nimeta vähemalt 5 väljapaistvat kaasaegset eesti muusikut Heljo Sepp, Arvo Pärt, Tõnu Raadik, Rein Rannap, Veljo Tormis, Piret Rips, Jaan Rääts, Ester Mägi,Olav Ehala, Tõnu Kõrvits · Barokiajastu iseloomustus. Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris.
ALKOHOL MINU KEHAS Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus OÜ Lege Artis Koostamist nõustanud dr Airi Värnik, dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, dr Pille Ööpik Kujundanud Egle Raadik Kunstnik Kairit Orgusaar Rahastanud Eesti Haigekassa Tasuta jagamiseks ISBN © OÜ Lege Artis 2007 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. Miks osa inimesi naudib alkoholi ja osa on selle vangis? Kui palju on palju? Alkoholi joomine on kahe otsaga. Ühelt poolt
kaldkirjas. Artikkel ajakirjast, ajalehest: Autor(id). Aasta. Pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number), leheküljed. Näide: Saava, M. 2005. Vajalikud vitamiinid tasakaalustatud toidust. – KÖÖK, 13 (5), 36–40. Artikkel kogumikust: Autor(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. – Kogumiku pealkiri. Leheküljed. Toimetaja nimi. (Toim). Väljaandmiskoht : Kirjastus. Näide: Erelt, T. 2004. Sõnavõistlus andis uued sõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. 11– 35. Maire Raadik (Toim.). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje E-artikli kirje koostatakse sarnaselt traditsioonilise artikli kirjega, lisada tuleb vahendusallika nimetus või internetiallika pealkiri ja täielik aadress (URL), kasutamise kuupäev ümarsulgudes. Autor(id). Aasta. Pealkiri. – E-väljaande nimetus, köide, leheküljed. Vahendusallika nimetus (Kasutamise kuupäev) Näide: Kokassaar, U. 2011. Jalakad pakuvad meile ka kehakinnitust. – Eesti Loodus
kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam tähele- panu. Põhjus on lihtne: söömine on eluks vajalik. Toitumis- harjumused mõjutavad inimese heaolu söömine võib tagada
keelte nimede hääldamise juhised; vene, kreeka ja hiina nimede ümberkirjutustabelid. Käänd- ja pöördsõnadel tüübinumbrid. Valikuliselt on antud infot sõnaliigi, rektsiooni ja tähenduse kohta. Rohkesti kasutatud eriala- ja stiilimärgendeid. 8. Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 (Eesti Keele Instituut. Toim Tiiu Erelt, koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Marire Raadik ja Tiiu Erelt). Erinevalt eelmistest Õsidest läheb sõnaraamat sõnatasandilt edasi ning näitab ka, kuidas sõnu lausetes kasutada. Rohkesti näiteid sõnade hariliku ümbruse, väljendite, rektsiooni jm kohta. • 1918 õigekirjutuse-sõnaraamat 1925-37 õigekeelsuse-sõnaraamat 1933-46 ja 1948-51 õigekeelsus-sõnaraamat 1953 ja 1960 õigekeelsuse sõnaraamat 1976 õigekeelsussõnaraamatut
Kriiska jt .2006. (koost) Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen , A., Pajur, A. Eesti ajaloo atlas. Tallinn: AS BIT. Teose pealkiri esitatakse täielikult tiitellehe muu andmestikuga: pealkiri koos tiitellehel oleva alapealkirjaga, kordustrüki trükk märgenditega täiendatud, parandatud; toimetaja nimega jne, nt (tekstiviide (ÕS 1999)): ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Autori ja tiiteltoimetajata raamatute puhul (entsüklopeediad, sõnaraamatud), mille tekstiviideteks on suurtähtlühendid ((ENE 1 1985), (ENE 3 1988)), vormistatakse kirjed eraldi, kui teosest on kasutatud üksikuid osi ja need on ilmunud eri aastatel, nt: ENE 1. 1985. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. A-Cent. Tallinn: Valgus. ENE 3. 1988. Eesti nõukogude entsüklopeedia. Film-Issõ. Tallinn: Valgus.
1979 olid keelekorraldusküsimused väga aktuaalsed ja kokku pandi uus vabariiklik õigekeelsuskomisjoni koosseis, kelle ülesandeks oli õigekeelsussõnaraamatu järelkontroll. Keskne probleem oli keelenormide õpetamine koolis ja nõuti normide lihtsustamist. Keelekorraldustöö tulemused on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Viimase aastakümne keelehoolderaamatud on keelekorraldajate kirjutatud. Tiiru Erelti kõrval on keskseteks Maire Raadik, Tiina Leements ja Sirje Mäearu. Nemad on kahe viimase õigekeelsussõnaraamatu koostajad. Olulisemad keelehooldekirjutised on kogutud kogumikku ,,Keelenõuanne soovitab". Oskuskeelekorraldus-esimene eesti keele oskuskeelekomisjon alustas tööd 1908, see oli matemaatikaterminite töörühm. Ka oskuskeelekorralduses on kaks poolt-nii teoreetiline kui praktiline. Kolmekümnendad ja seitsmekümnendad olid oskuskeele tippaeg. Algselt vajati uut
põhiosas. Vaata järgnevat näidet: teose autor, pealkiri, loomisaeg. Nikolai Triik. Oskar Lutsu portree. 1928 26 3.7. Soovituslik abimaterjal Järgnevad allikad on lõputöö koostajale toeks töö vormistamisel (klõpsa järgnevatel linkidel). ÕS Eesti keele käsiraamat E-keelenõu Helika Mäekivi ja Maire Raadik „See tühine tühik“ Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendile“ JUHENDI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD Dreier, T., Tarro, E. (2014). Uurimistöö arvutil. Programmi „Õppiv Tiiger 2008–2013“ lisakursus. [www] http://tiiger3.havike.eenet.ee/uurimus/ (28.09.14). Kiin, A. (2000). Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Maagümnaasiumi toimetised nr 4. Viljandi: Viljandi Maagümnaasium. Linnas, S
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE......................
Omamoodi huvitav on kuidas tähtsa rolli haarab uuenduste rakendamises tarbekunst, mida ideoloogiline kontroll sedavõrd ei puuduta. Uute vormide kasutuselevõttu põhjendatakse uute materjalide kasutusspetsiifikaga. Kõrge tehniline tase võimaldab Eesti tarbekunstnikel osaleda paljudel näitustel ja praktikatel välismaal. 1958 osaleb Helene Kuma UNESCO stipendiaadina pikemat aega lääneriikides. Metallehistöö ja keraamika viljeledes paistsid silma: Aivi Raadik, Lilian Linnaks, Anu Ivask, Luule Kormasova, Tiiu Lass, Esta Voss. 1960ndatel kujunes välja Eesti kunsti pealiin. Selle kujunemist saab jälgida just sula-aegses keskkonnas kasutatud "eesti kunsti iseloomujoonte" rakendamises kaitsemehhanismina, see on omapäraste koloriidi tunnetuse, vormitaju, diskreetuse ja selgete vormide kasutamine püüdes igav võimalikul moel vastandus sotsialistlikule realismile. Seda näeb nii kujutavas-, kui tarbekunstis.
Eesti Seltsi Toimetused, XXXIII, Dorpat, 1943. - R. Kenkmaa, G. Vilbaste, Tallinna bastionid ja haljasalad, Eesti Raamat, Tln., 1965. - A. Kivi, Tallinna tänavad, Valgus, Tln., 1972. - J. Maiste, Mustpeade maja, Kunst, Tln., 1995. - M. Männisalu, Suurgildi hoone, Eesti Raamat, Tln., 1972. - E. v. Nottbeck, Die alte Immobilienbesitz Revals, Reval, 1884. - E. v. Nottbeck, W. Neumann, Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval, Franz Kluge's Verlag, Reval, 1896-1904. - E. Raadik, Tallinna linnus, Eesti Raamat, Tln., 1971. - V. Raam, Pirita klooster, Eesti Raamat, Tln., 1984. - V. Raam, Tallinna Toompea linnuse ja lossi ehitusloost/Toompea linnus ja loss, Kunst, Tln., 1978. - V. Raam, Toomkirik, Eesti Raamat, Tln., 1973. - B. Russow, Liivimaa kroonika, Tln., 1993 (originaal: Rostock, 1584). - Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni, Eesti raamat, Tln., 1976. - E. Tool-Marran, Tallinna Dominiiklaste klooster, Eesti raamat, Tln., 1971. - A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
