Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"heintze" - 7 õppematerjali

Kunsti mõisted - renessanss
9
pdf

Kunsti mõisted - renessanss

paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Kaaludega Õiglus ja palmioksaga Rahu ­ naisfiguurid. Keila kiriku altari ja kantsli valmistas? Keila kiriku altari tellis maanõunik Bernhard von Scharenberg ning selle valmistas Tallinna tolle aja parim puunikerdaja Tobias Heintze u.1632.a. Kantsli valmistas Tobias Heintze ja abilisena Hans Wentzel u.1632.a. (Kõlaräästa servas gooti kirjas: Hääl ütleb: ,,Kuuluta! Kõik liha on kui rohi kui lilleke wälja peal, aga Jumala sõna püsib igawesti. Seinatahvlil gooti kirjas: Jeesus ütleb: ,,Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulewad ja seda tallele panewad.") Tobias Heintze - Keila kiriku altar Tobias Heintze - Keila kiriku kantsel Kenotaaf? Näide. Kenotaaf on sümboolne hauamälestis ehk tühi haud.

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
15 allalaadimist
Renessanss küsimused vastused
9
doc

Renessanss küsimused/vastused

nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640. 9. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Mustpeade maja on kaunistatud raidreljeefidega Õiglus ja Rahu. Õiglust on kujutatud naisekujuna,kelle käes kaalud ja mõõk ning Rahu palmioksana. 10.Keila kiriku altari ja kantsli valmistas, mis aastal? Tänase kiriku sisustus pärineb ajast peale Liivi sõda. Kirikulise tähelepanu köidab suur renessanssaltar, mis pärineb tallinlase Tobias Heintze töökojast. Altari kinkisid Saku ja Sausti mõisnikud Bernhard von Scharenberg ja Anna von Rosen 1632.a. Kantsel pärineb samuti T. Heintze töökojast ning valmis 1632; kantsli kinksid Klooga mõisnikud von Klugenid. 11.Kes on kenotaaf ja näide? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Kaupmees Hans Pawelsi hauatähise sümbolitele sobib rohkem kristlik tõlgendus. Kenotaaf on

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
67 allalaadimist
Renessansi test 11 klass
3
doc

Renessansi test 11.klass

kloostriga 28. märts 1400.a. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama 22. Keila kiriku altari ja kantsli valmistas ...? Millal? Tobias Heintze , umbes 1632 aastal. 23. Polükroomia on ...? Puunikerduskunst. 24. Maailma kuulsaimaks maaliks renessansist peetakse ? Praegu asub see (kus?) ''Mona Lisa'', mis asub Pariisis Louvre's Maarja Pent 11 klass 2012 25. Kes tegi Sixtuse kabeli laemaali? Michelangelo

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
35 allalaadimist
RENESSANSS
7
docx

RENESSANSS

Nüüdse kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk t. 24 hoonega ühtse krohvrustika sai hoone alles 1834. a. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Nad mõlemad olid naisfiguurid ning Rahu kujutati palmioksaga ja Õiglust kaaludega. Kes valmistas Keila kiriku altari ja kantsli? Keila kiriku altari valmistas Tallinna selle aja parim puunikerdajaTobias Heintzeu ja kantsli valmistas samuti Tobias Heintze ja ta abilisena Hans Wentzel.Mõlemad valmisid umbes 1632 aastal. Mis on kenotaaf? Kenotaaf on hauamärk inimesele,kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Sõna pärineb vana-kreeka keelest: kenotáfion (tühi haud): kenós (tühi), táfos (haud).Näiteks Oleviste kiriku kõrval asuva Maarja kabeli idapoolse välisseina kahe tugipiida vahel asuv Hans Pawelsi kenotaaf. Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on?

Kultuur-Kunst → Kunst
18 allalaadimist
Niguliste kirik-referaat
8
doc

Niguliste kirik (referaat)

1677 · Hermann von Nierothi ja tema abikaasa Gertrudi hauaplaat. Umbes 1642 Kujutatud pühakud: · Kristuse esitamine templis. 1430. aastad (Liechtensteini lossi meister) · Püha Nikolaus, Neitsi Maarja, evangelist Johannes. 1510. aastad (Henning van der Heide) · Püha Jüri lohega. Umbes 1520 (Michel Sittow) · Püha Kanut. Umbes 1540 (Andreas Bornemann) · Püha Dorothea Umbes 1510; Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus. Umbes 1500 · Tobias Heintze. Püha Kristoforus. 1624 · Püha Birgitta või Püha Anna. Umbes 1500 Altarid: Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478- 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid ­ laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildija Mustpeade vennaskonna tellimusel ­ mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Eesti kunsti ajalugu
12
odt

Eesti kunsti ajalugu

figuurid, leegitsevad urni sarkofaagi nurkadel ja ornamentika. A.Passer on loonud veel teisigi hauamonumente Toomkirikus ja mujal, selhulgas Evert Hornile Turu Toomkirikus. Renessansilikku raidkivikunsti viljelesid Tallinnas mitmed teisedki meistrid, näiteks Hans von Aken. Peamiselt Madalmaade manerismist lähtusid ka Tallinna puunikerdajad, kes valmistasid kirikutel altareid, kantsleid, pinke ja muud inventari. Neist meistritest olulisim on Tobias Heintze (1589 ­ 1653), kelle loomingus võib täheldada juba üleminekut barokkstiili. Tema peateosed on Keila kiriku altar ja kantsel. Sammaste ja teiste arhitektuuriliste detailide kõrval näeme seal ka hoogsates poosides ja maalilise voldistikuga rüüdes figuure. Saaremaal 17.saj algupoolele tegutsenud Balthasar Raxky loodud kantslites, mille oluliseks kujunduselemendiks voluudid, nähakse poola kunsti mõjusid. Renessansiliku puunikerduskunsti kõige kaunimad teosed, Tallinna Niguliste kiriku 16

Kultuur-Kunst → Kunst
334 allalaadimist
Tallinna ajalugu
32
doc

Tallinna ajalugu

tornikiiver (1627 valminud kiivri eeskujul 1952 taastatud) Raekojas paikneva barokse nikerdfriisi detail (1667-96, Elert Thiele) Niguliste kiriku Bogislaus von Roseni kabeli barokne ehissein (1655, Franz Hoppenstätt). Hävis Tallinna pommitamisel 1944, säilinud fragmente Niguliste kiriku kantsel (1624, Tobias Heintze). Hävis Tallinna pommitamisel 1944 1651. aastast pärinev barokne nikerduks keskaegsel elamul Pikk 71 Barokne nikerduks keskaegsel elamul Suur-Karja 1 (Elert Thiele 1665, portaal aastast 1498). 1903 teisaldati hoone rekonstrueerimisel selle teisele küljele Alllinna saatus 17101940 18

Ajalugu → Ajalugu
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun