19.04 külastasin Eesti Meremuuseumit, mis asub Paksus Margareetas. Muuseumis võis näha nii lühiajalist kui ka neljakorruselist püsiekspositsiooni , mis lõi hea ettekujutluse Eesti merendusest ning kalandusest. Olles mereäärse rahvana, on merel on olnud alati suur majanduslik, aga kindlasti ka kultuuriline roll meie elus. Läänemeri on olnud läbi aegade eestlaste töö, toidu, kultuuri ja traditsioonide allikaks ning seetõttu tuleb meil seda väärtustada. Muuseumiskülastuse käigus tekkis hea ettekujutlus eesti merekultuuri algusaegadest tänapäevani. Iga sündmuse kohta, mis Läänemerel toimus, leidus mitmeid detailseid eksponaate ja kirjeldusi. Uurides ekspositsiooni, saab väita, et eestlaste merekultuur on tihtipeale olnud mõjutatud meie naaberriikide ja rahvaste poolt, kuna Läänemeri ning selle kallas on olnud läbi aegade heaks strateegiliseks positsiooniks. Sain teada, et Eesti merekultuur on oma alguse saanud 18. sajan...
Mina käisin 16. oktoobril Meremuuseumis, mis asub Paks Margareetas. Muuseumisse sisenedes tundsin kohe merelist atmosfääri, sest igal pool olid laevakesed, erinevad päästerõngad, kaardid ja mitmed pildid kuulsatest meresõitjatest. Muuseumis on 4 korrust, mis on väga huvitavad. Muuseumi põrand oli kivist tehtud ning lagi oli sinist värvi. Esimesel korrusel ei olnud väga palju eksponaate, kuid oli piisavalt põnevaid elemente. Näiteks seina peal oli kaart, millel oli märgitud Eesti asulakohad keskmisel ja nooremal kiviajal. Põrandal seisis ühepuupaat, mida sai lähedalt vaadata. Klaasi taga sai näha kivist võrguraskuseid, vasest süvavee tuukriülikonda ning mitmeid kaarte. Seina peal oli plaat, mis oli mälestuseks soomuslaeva Russalka hukkunutele inimestele. Laev oli suunaga Tallinn Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast. Seinal oli ka inglise auriku ,,Auk" rooliratas, barkantiin ,,Loviisa" ning klipper ,,Cutty Sark". Teisel korrusel...
· . , . · . 2000 . "a" · "a" . . 1893 "a". - I · - - . . . · - . II 1773
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara.
Meremuuseum on nuud uuesti avatud peale multimillioni dollari taasehituse milleeniumi tähistamiseks. Lapsed saavad nüüd tasuta siseneda et näha imelisi aardeid merenduse ajaloost. Seal on paljuid reliikviaid ja meri nagu ärkab ellu! Terve perekond võib nautida igat momenti selles populaarses kohas. Meremuuseumisse on lisatud modernsed multi meedia näitusi ja viimased tunnused. Suur klaaskatus on tehtud et kujutada Neptuni hoovi. Neptuni hoovi sees võid sa lähedalt näha kõike kuninglikust lodist kuni jõe Thamesi Greenpeace kapsliteni. SA VÕID NÄHA LÄHEDALT ROBIN KNOX-J OHNSONI ÜMBERMAAILMA J AHTI VÕI TEEL ÜLESSE PEATU TITAANICU AIAS J A VAATA IMEILUSAT DELFIINIDE PÄIKESEKELLA. DELFIINIDE SABADE J ÄRGI ON NÄHA TÄPNE KELLAAEG. Tuuker Laevamudel mõõgaga Meremuuseum pimedas Propeller maja sees uur
Mustamäe College Tallinn's Seaplane Harbour Report Anna Elise Rohtmets G2K Tallinn 2010 Table of Contents 1. Introduction.................................................................................................3 2. History.........................................................................................................4 3. Early History...............................................................................................4 4. The Post-War Years....................................................................................5 5. Recent History.................................................
Hoone on aegade jooksul olnud kasutuses kaitsetorni, elamu ja kohvikuna, räägitakse, et seal kummitab endiselt! Siin on töötanud kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, kellele on Neitsitorni kõrval asuvas Taani Kuninga aias püstitatud kivist mälestustahvel. Praegusel ajal on torn avatud muuseumkohvikuna, kus saab külastada kolmel korrusel asuvat kohvikut, nautida vanalinna vaadet linnamüüril jalutades ning vaadata vahetuvaid näitusi hoone keldris. 4.6 Paks Margareeta Eesti Meremuuseum Suur Rannavärav on ehitatud Tallinna linnamüüriga samal ajal, 14.sajandil. Paarsada aastat hiljem, 1529. aastal, püstitati värava kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta, üks varasemaid rannakaitse ehitisi Eestis. Selle omapärase ümara ehitise seintes on 155 laskeava ning läbimõõt on linnamüüri torni kohta suur, nimelt 25 meetrit. Oma nime on Paks Margareeta saanud tõenäoliselt oma kuju järgi - on ta ju kõige tüsedam torn linnamüüris. Torn on olnud
Holck, P. (2006). The oseberg ship burkal, Norway: New thoughts on the skeletons from the grave mound. European Journal of Archaeology, 9(2-3), 185-210. doi:10.1177/1461957107086123 Karlep, I. (2017, 6. november). Jüri Kuuskemaa: Eestlased olid viimased viikingid, kes hiljem viisid idamaade valitsejatele viagrat. Pealinn. Loetud aadressil: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/juri-kuuskemaa-eestlased-olid-viimased-viikingid- kes-hiljem-viisid-n205424 Käsmu Meremuuseum. (s.a) Kes olid viikingid. Loetud aadressil: http://www.kasmu.ee/et/content/kes-olid-viikingid Trafford, S., Pluskowski, A. (2007). Antichrist Superstars: the Vikings in hard rock and heavy metal, Mass Market Medivial, 57-73 Viikingite maailma hiilgus. (s.a) Ajaleht raamat nr 16 Loetud aadressil: https://tnp.ee/ajaleht/ajaleht-raamat-nr-16/viikingite-maailma-hiilgus
2. märtsil 1917 vabastati seal olnud vangid ning torn pandi põlema. 1930 kasutas torni säilinud osa Tallinna Linna Muuseum. Paks Margareta renoveeriti 19781980. Nüüd on Paksust Margaretast saanud Click to edit Master text styles turistide lemmik. Second level Third level Eelkõige on torn tuntud Fourth level kui meremuuseum. Fifth level Pilte Paksust Margaretast Öine Paks Margareta
Paks Margareta Algselt oli torni nimeks Roosikrantsi, et aga torn oli linna kõige kogukam, hakkas rahvas seda kutsuma nimega ,,Paks Margareeta". Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärava asub vanalinna põhjaosas sadama läheduses. Värav oli linna merepoolse külje kaitseks ja ka üle mere Tallinnasse saabuvatele külalistele mulje avaldamiseks.16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbimõõduks oli 25 m ning kõrguseks umbes 20 m, seinte paksus ulatub 4,7 - 5,1 meetrini. Algselt kutsuti seda ümmarguseks torniks, siis Uueks torniks Roosiaias, alates 17. sajandist kandus sellele Roosikrantsi nimetus Toompea vallivärava samanimelise suurtükitorni järgi, mis Rootsi bastioni muldkehasse maeti. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel on suurtükitorn...
Turism Tallinnas I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1.Pirital asub rand on ideaalne suplemiseks, samuti võib jälgida Pirita jõe ürgorgu. 2.Linnas on palju vaatamisväärsusi, neist eteimad Vanalinn, mis samuti kuulub Unesco maailmapärandi nimekirjas, samuti on see üks kõige parem säilinud vanalinnadest põhjamaades ulatudes 11. sajandisse. Kadrioru külastades saab aga näha hilisema, tsaariaegse arhitektuuri ja uhkuse. 3. Kultuuriliste vaatamisväärtuse hulka kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Tallinna sünagoog, Vabaduse väljak ning Eesti Arhitektuurimuuseum. 4. Tallinnas on peaaegu üle kogu kesk- ja vanalinna tasuta Wi-Fi, igalepoole saab liikuda bussidega ning trammide, trollidega. Samuti on palju kohvikuid, resrorane ja ka kõiksuguste esemete poed ja laenutused, lisaks sellele on linnas piisavalt odavat majutust pikemaks külastuskäiguks. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külas...
kirik Emmaste mõis AKEL Tartu adventkiri k Äksi Andrease kirik Ambla kirik Monumendid Muuseumid Teemapargid Kaubandus- ja vaba aja Üritused keskused Käsmu kapteniteküla Elistvere loomapark Jääaja Keskus Tartu maraton Vabaduse väljak ja meremuuseum Tallinnas Kadrioru park Elva Matkakeskus Hansapäevad Kurgja talumuuseum Kaali Külastuskeskus Tudengipäevad Taevaskojad A.H.Tammsaare Seto muuseum Lõunakeskus Õllesummer
Muuseumitundide koostamisel oleme endale seadnud eesmärgiks täiendada ja toetada õpetajate tööd, tuletades õpilastega meelde juba koolis õpitu ning samas julgustades neid esemelise ajaloo kaudu tegema uusi järeldusi ja avastusi. 5 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS Olen käinud paljudes muuseumides, milledest kõige meeldejäävam on olnud Tallinna Meremuuseum. Tallinna meremuuseum asub paksude paekivimüüride vahel Paksus Margareetas. Muuseum pakub palju huvitavat Eesti meresõidu ja kalanduse algusaegadest kuni tänapäevani. Merendus on väga mitmekülgne mõiste ja loomulikult ka kõige ulatuslikum ja ajalooliselt kõige vanem muuseumi tegevusvaldkond. Muuseumi ekspositsioon asub neljal korrusel. Esimesel korrusel on näha muuseumi suurim mudel suur purjelaev. Teisel korrusel on esitatud lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning
kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut.1 Skandinaavia varasel keskajal Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal kultuuripiirkonna, kus valitsesid ühesugused tavad ja tõekspidamised ning räägiti peaaegu sama keelt. Kuni umbes 1000. aastani kummardusid skandinaavlased omi jumalaid Odinit, Thori, Freyri ja paljusid teisi -, see eristas neid kristlikest Lääne-Euroopa elanikest. 2 1 Mägi, M. (2011). Käsmu Meremuuseum. [13.mai 2012] http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F 2 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26. Tollased lääneeurooplased tundsid skandinaavlasi kui põhjast pärit julmi sõdalasi, keda nimetati kas normannideks või viikingiteks. Sageli kasutatakse nimetust viiking üldistavalt kõigi tolleaegsete skandinaavlaste kohta. 3 Väga pikka aega arvasid ajaloolased keskaegsete kroonikatele tuginedes, et
rahvusvahelisel Matkamessil. Suurimat huvi tuntakse Eesti pealinna- Tallinna vastu mis kannab ka ,,Euroopa Kultuuripealinn 2011" tiitlit. Tallinna suurimaks tõmbenumbriks on ehk vanalinn, mille suur kultuuriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris. Olulised on ka meie suurejoonelised kultuurisündmused nagu laulu- ja tantsupeod ja muuseumid, millest tasub kindlasti ära märkida KuMu, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Meremuuseum ja Eesti Kunstimuuseum. Öösiti pakub aga vanalinn kirevat pubi- ja klubielu oma teada tuntud headuses. Kultuuri- ja reisielamusi pakuvad aga ka sellised Eesti linnad nagu Tartu, Pärnu, Haapsalu ja paljud teised väiksemad linnad. Nagu ka soomlased, on eestlased väga loodussõbralikud ning metsamajandus ja põlluharimine on meie riigis tähtsal kohal. Olemuselt sarnaneme me põhjamaa rahvastega- karged, rahulikud, kindlameelsed. Kindlasti mitte pole meil kombeks
merega ja teiste merega seotud aspektidega. Tegu on kõige laiema defineerimisväljaga. Vetega seotud perspektiivis saab kõneleda nii merenduslikust arheoloogiast, sisevete arheoloogiast kui ka näiteks märgalade arheoloogiast, samuti laeva- või 4 vrakiarheoloogiast, miks mitte ka sadamate arheoloogiast jne termini valik sõltub eelkõige uurimisel esitatud küsimustest ja kasutatavatest meetoditest. Allveearheoloogia Eestis Eesti Meremuuseum tegutseb allveearheoloogia vallas 1978. aastast alates. Muuseumi kaasaegse varustusega uurimislaeva "Mare" abil tehakse suveperioodil aktiivseid välitöid, kus Eesti vrakiregistri koostamise eesmärgil otsitakse ja registreeritakse uppunud laevu. Valikuliselt tõstetakse üles esemeid muuseumi ekspositsiooni täiendamiseks. Aastail 1980 - 1994 tegutses muuseumi juures allveearheoloogiaklubi "Viikar". Meremuuseumi
Kokkuvõte Kuna Hiiumaa on saar, siis erineb kultuur ja inimeste elu tunduvalt mandrielust. Emmaste vald on omapärane just seetõttu, et kõik eluvaldkonnad toetuvad merele ning ka igapäevane elu on sellega tihedalt seotud. Emmaste valla kujunemislugu on väga pikk ja keeruline, seepärast üritasin anda lühiülevaate valla tekkest ja arengust. Neile, kes elavad mandri keskosas, soovitaksin kindlasti külastada Hiiumaad ja Emmaste valda, kuna Sõru sadam ja meremuuseum on kindlasti huvitavad ja annavad ülevaate sealsest merekultuurist, mis kindlasti erineb ükskõik millisest Eestimaa mereäärsest sdamast või linnast. Kasutatud allikad Bruno Pao - ,,Emmaste", Maalehe raamat, Tallinn 2001 Tiiu Viirand ,,Eestimaa. Ranniku teejuht", kirjastus ,,Kunst", 2006 Artikkel ,,Hiiumaal on vanade purjelaevade kodu", autor Merike Pitk, Maaleht 2005 Artikkel ,,Emmaste kiriku kellade lugu", autor Eha Rammo, Eesti kirik 2001
TALLINNA TEENINDUSKOOL MAAKONDADE TÖÖ Tallinn 2019 Sisukord: 1. Tallinn 1.1 Tallinna lühitutvustus 1.2 Transport Tallinnas 1.3 Turismiinfo Tallinnas 1.4 Tallinna Vanalinn 1.4.1 Tallinna Vanalinna lühitutvustus 1.4.2 Tallinna Vanalinna muuseumid 1.4.3 Tallinna Vanalinna vaateplatvormid 1.4.4 Tallinna Vanalinna söögikohad 1.5 Tallinn väljaspool Vanalinna 1.5.1 Muuseumid väljaspool Vanalinna 1.5.2 Vaatamisväärsused väljaspool Vanalinna 1.5.3 Söögikohad väljaspool Vanalinna 2. Maakond 2.1 Maakonna kirjeldus 2.2 Transport Tallinn-maakond 2.3 Vaatamisväärsused maakonnas 2.4 Toidukohad maakonnas 2.5 Majutuskohad maakonnas Kokkuvõte Kasutatud allikad Tallinn. Tallinna lühitutvustus. Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Transport...
16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbimõõduks oli 25 m ning kõrguseks umbes 20 m, püstitati sadama kaitseks. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel on suurtükitorniks püstitatud ehitis olnud kasutusel nii laskemoona- ja relvalaona kui ka vanglana. Täna asub Paksus Margareetas Eesti Meremuuseum, kus on Eesti merenduse ja kalanduse ajalugu käsitlev väljapanek. Katusel asuvalt vaateplatvormilt avaneb kena vaade vanalinnale ja Tallinna lahele. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toompea loss Toompea loss on Eesti üks vanemaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse. 13.-14
külastatuim koht. Mis on Biarritz? Linn Biscay lahe ääres. Luksuslik mereäärne linn, mis on just selle poolest kuulus. Ta on väga turistirohke, peamiselt tegeletakse seal surfamisega. Külastatuimad kohad: meremuuseum, St-Martini kirik, Chapelle Imperiale- suurim ja parim hotell, sokolaadimuuseum, kasiinod Barriere ja Bellevue. Valitsus, riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (577 liiget), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist (321 liiget), mille senaatorite
arhitektuuripärandit ning väärtustama piirkonnaga seotud vaimset pärandit. Näiteks Pärispeal tegutsev külaselts korraldab aktiivselt seltsimajas üritusi - näidatakse kino, toimuvad teemapäevad, konverentsid jms. Leesi külaseltsi traditsiooniks on pühapäevane lastehommik, rannakeele tunnid ning kord kuus toimuvad tantsuõhtud. Rajatud on mitmeid muuseume, kus tutvustatakse kohaliku piirkonna ajalugu ja kultuuripärandit (Käsmu Meremuuseum, Viimsi Rannarahva muuseum jt). Samuti korraldatakse rannakülades erinevaid kultuuri- ja vabaõhuüritusi. Populaarseks suvelavastuste paigaks on Viinistu keskus, Käsmu kaptenitekülas toimuvad aga arvukad kontserdid ning pärimusmuusika festival Viru Folk. Rannikumadalikul asub väga palju ning erinevaid pärandkultuuri objekte, mis aitavad ilmestada erinevate ajalooetappide mõjutusi ala kujunemisel ning arengul. Leidub nii
a. Järgneval kolmel aastakümnel ehitati Käsmu ja Vainupea vahelisel rannal rohkem kui poolsada purjelaeva. Kolga ja Kõnnu kandi laevaehitus oli koondunud Hara randa. Paljusid Lahemaa rannakülades ehitatud laevu juhtisid kaptenid, kes said hariduse 1884. a. avatud ja 47 aastat tegutsenud Käsmu merekoolis. Siinsetes randades ehitatud laevu võis kohata kõigil maailmameredel. Neid jõukamaid aegu meenutab ainulaadne Käsmu kaptenite küla ja sealne meremuuseum. Viinistu uhkemad majad pärinevad 1920-1930ndate aastate salapiirituseveo ajast. 5 3. Looduslik mitmekesisus Lahemaa rahvuspargi looduslikud väärtused tulenevad tema asukohast rannikul, hõlmates nii mere- kui ka maismaa ökosüsteeme, paiknemisest mitmes eriilmelises maastikurajoonis ning pikaajalisest inimasustusest.
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
eripära, supelrandade kujundus ja sadamalinnade mererajatised ning elulaad. Eestis on vanema merekultuuri näiteid – sadamaehitisi, meremeeste maju, kirikute sisustust, laevaehituskohti jms.- säilinud Tallinnas, Pärnus , Narvas, Kuressares ja Haapsalus ning Ikla Kabli, Häädemeeste, Kihelkonna, Emmaste, Käsmu, Eisma jt. rannakülades. 1980 a-te algul tõhustus merekultuuri uurimine kogu maailmas. Eestis tegeleb sellega meremuuseum. Sügisel 1994 asutati Kuressaares esimene merekultuuriselts- Saaremaa Merekultuuri Selts (juhatuse esimees mereajaloolane B.Pao s.1931 1.2 MERESÕIDU AJALUGU.FOINIIKLASED JA NENDE PEAMISED TEGEVUSALAD Meresõidu Ajalugu Arheoloogid on avastanud Kreeta saarelt tõendeid sellest, et inimesed oskasid juba väga kaugetel aegadel merd sõita. Saare põhjarannikult leitud kivikirveste ja muude tööriistade vanuseks on hinnatud 130 000 kuni 700 000 aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
