*Pühavaimu (Tallinn). Tallinn: Toomkirik, Niguliste, Oleviste (15.saj muudeti basiilikaks). Tartu: Jaani kirik 14saj (punane tellis, terrakotafiguurid (terrakota e põletatud savi kujud)), *Toomkirik(13-16saj). Kloostrid: Pirita klooster, Padise klooster. Ilmalik arhitektuur(PROFANNE): *Linnused: Paide tornlinnus, Kuressaare ja Viljandi konvendi honed. *suurtükitornid- linnakindlustused. *ühiskondlikud hooned- Tallinna Raekoda 13-15saj, *kaupmeeste majad- mantelkorstnaga ja trepil etikukivid. Linnused: 1)Neemik linnus- korrapäratult looklev, 2)Tornlinnus, 3)Kastelllinnus- 4 nurkne, müüriga piiratud ala. Konvendihoone. Kivist linnamüürid: linnamüürisasusid ka tornid. Tallinna linnamüür: Paks Margareeta, Kiek in de Kök. Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal (kiriku aknad väikesed) Eestis on minimalistlikud ja neid on vähe. Tahvelmaal: 1)Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar
Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14.saj), Toomkirik (1233) 6. Tallinna linnamüür: Tallinna linnamüür on 25 km, tornid on 23 korruselised, Kik in de Kök 6korruseline, torne on kuskil 30ne ringis. 7. Seleta mõisted ja too näiteid: profaanarhitektuur ühiskondlikud hooned Nt: Suurgildi hoone etik etikukivid (ukse ees). Etikukividele raiuti nimetähed, vapp või maarjaroosi kujutis. Nt: Suurgildi hoone petik nagu oleks aknad aga tegelikult neid pole. Nt: Suurgildi hoonel siir ristikheinalehte meenutav kaunistus Nt: Suurgildi hoone portaal hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik vitraaz üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel Nt: Keila kirik, Niguliste kirik, Rahvusraamatukogu
Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. Surmatants. Herman Rode Niguliste kiriku altar(76 figuuri) . Puuskulptuur ( punane, sinine ja kuldne)- Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: Etikukivid. Hans Pavelsi Kenotaaf. Suure Rannavärava vapikivi. Terrakotafiguurid Jaani kirikus.
kliente vastu võttis, aga ka söögitoaks ja köögiks. Koja nurgas oli lahtine kolle, selle kohal kõrge mantelkorsten. Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa põrandas olevate avade kaudu. Kojast läks trepp ülemistele korrustele, kus olid enamasti laoruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi , majamärki , mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. · Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda, mida hakati ehitama juba 13. Saj lõpus ,kuid praeguse kuju sai see 15. Saj alguses. · 15.saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on
teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina. Linnakindlustustest on ainult Tallinnas säilinud ulatuslikke osi. Kindlustustöid alustati umbes a
portreemaalijana. Madalmaade peenmaalitehnika meisterliku valdajana maalis ta suhteliselt väikesemõõtmelisi pilte, mille tumedal neutraalsel taustal ta kujutas säravate värvidega poolfiguur-portreid või madonnasid. (,,Taani kuninga Christian portree", ,,Aragoni Katariina portree" , ,,Maarja kroonimine" ) · Muutused arhitektuuris : sisekujundus muutus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, raidkunst (etikukivid). · Hollandist tuli Eestisse 1589. Aastal arhitekt ja kujur ARENT PASSER. Tema tähtsamad teosed on Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus, Mustpeade maja fassaadi ümberehitus.
5. Nimeta raidkivikunsti meistreid Tallinnast - Hans von Aken ja Arent Passer 6. Mustpeade Vennaskonna hoone ümberehitus toimus ,1597 aastal, mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttig. 7. Hoonete omanikku tähistas ... Keskajal oli kombeks, et hoone tänapäeva mõistes "juriidilist staatust" kajastasid maja trepi kõrval seisvad kõrged raidkivist etikukivid. Harilikult raiuti neile majamärgid, vapid või tekstid, mis asendasid maja numbrit ning edastasid omaniku nime. 8. Raidkivikunstis viljeldi kõige rohkem ... dekoratiivsest skulptuuri. 9. Tähtsaim looduslik ehituskivi Tallinnas oli ... Paekivi ja dolomiiti. 10. Kas ja kuhu veeti tallinna kiviseppade töid ? Gotlandile 11. Renessansi ajastust pärinev vanim säilinud hoone ...? Mustpeade maja. 12. Mustpeade vapil kujutati ...? Püha Mauritiuse büsti kujutist.
tööliste ruumidest. Kloostri kirik oli vahevõrega jaotatud kaheks, millest üks osa oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmikele, kes soovisid kirikus jumalateenistusel käia. 28. Kõige paremini säilinud konvendihoone eestis on Kuressaares (Kuressaare linnus). 29. Kõige tuntum gooti ühiskondlik hoone Tallinnas on raekoda. 30. Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. 31. Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse lõid peaaltarid Bernt Notke ja Hermen Rode. 32. Surmatantsude sõnum on elu kaduvus ja kõige surelikkus. Tallinna "Surmatantsu" maalis Bernt Notke. .
Pirita klooster. Põletati Liivi sõja ajal, katus põles maha, Eesti suurim kloosterkirik. 28. Kus on kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis? Kuressaare piiskopilinnus Saaremaal 29. Milliseid gooti ühiskondlikke hooneid Tallinnas tead? Tallinna raekoda, linnamüür, Kiek in de Kök, Paks Margareeta, Pikk Hermann, Pikk jalg, Lühike jalg, Suurkildi hoone 30. Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Kõrge teravkaare niss(petik), etikukivid. 31. Kes lõid peaaltarid Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse? Pühavaimu altari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku tiibaltari lõi Hermen Rode. 32. Mis on surmatantsumaalide sõnum? Kes lõi Tallinna ,,Surmatantsu"? Kõik on surma ees võrdsed, alates talupojast kuni keisrini/kuningani. Bernt Notke. Must katk tappis inimesi.
Renessanss ja manerism Eestis · Renessanss Eestisse 16. saj algus seguneb sajandi keskel manerismiga, mis domineerib kuni 17. saj keskpaigani. · Hansakaubanduse langus · Liivi sõda (1558-83) · Peamised näited Tallinnas Mustpeade maja (1597--1600) Arent Passer kõnelev arhitektuur 59 17.10.2011 Raidportaal ja etikukivid Mustpeade maja saal avar, kumerate akendega ja võlvimata laega 60 17.10.2011 Vaekoda Raekoja platsil (1555) Moresk: stiliseeritud araabiapärane põimornament, kasutati nt talalagede kaunistamisl 61
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
Mida tähendavad sõnad “diele” ja “dornse”? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad (siseportaalid). 10.Nimeta eri liiki ühiskondlikke hooneid keskaja Tallinnas. Keskaja ühiskondlikud hooned Tallinnas on: raekoda, gildi hooned ja kirikud. Keskaegne kujutav ja tarbekunst 1.Millise stiiliga on seotud Eestis säilinud 13.sajandi kunstiteosed? Too paar näidet? 13. sajandi kunstiteosed on seotud romaani stiiliga, näiteks Haapsalu ja
Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähenduse võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Diele oli elamu tähtsaim ruum. Oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Koja nurgas oli lahtine kolle ja selle kohal kõrge mantelkorsten. Dornse oli kojatagune tuba ja ainuke köetav ruum. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa põrandas olevate avade kaudu. Petik- Kõrge teravkaarne niss Etikukivid- Kandsid maja omaniku nime, vappi, majamärki või mõnda sümboolset teksti või kujutist. Vanalinnas on ka säilinud mitu keskaegset ühiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda, mis kehastas jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama juba 13. Sajandi lõpus, kuid praeguse kuju sai alles 15. Sajandi alguses. Siis ehitati idaviilule 8-tahuline torn ja II korruse laiendamisel toetati uus
Omandab peenmaali tehnika. Saab tuntuks üle Euroopa kui üks parimaid portretiste, maalinud ka näiteks tuntumaid kroonitud päid ( Henry VII, Aragoni Katariina). Tema maalid on väikesemõõdulised. Taust on neutraalne,kristallpuhtad värvid. Inimesed vaatavad küljele, mitte otse. Sittowi eeskujul hakati viljelema Eestis renessansskunsti. Arhitektuur- sisekujundus muutub valgemaks ja mugavamaks. Majadele ehitati ärklikorruseid. Levis raidkunst- Etikukivid. Kunsti arengut pidurdas Liivi sõda. Arent Passer- Hollandi kunstnik, viljeles madalmaade manerismi, oli arhitekt ja kujur.Tegi Tallinna Mustpeade maja fassaadi. Ta sai tuge ja inspiratsiooni Florise mustriraamatust. On teinud ka nt Pontius de la Gardie hauamonumendi Toomkirikus. Saksa kunst 15.sajandil Seal levib ikka veel gootika. Tähtsaim uuendus on trükikunsti leiutamine ( 1450-1460 J. Guttenberg). Trükitakse raamatuid ja sinna lisatakse pilte- see paneb aluse trükigraafikale.
müüri. Majad erinesid keskajal üksteisest vähe, sest ajastule oli individualism võõras ja omapäratsemist peeti häbiväärseks. Õige oli ehitada nii, nagu teised samast seisusest inimesed olid juba ehitanud. Majad olid praktilised ja asjalikud, kuid fassaadide kujundamisel kordusid mõned detailid, mille ülesanne oli kaunistada. Üks selliseid motiive oli kõrge teravkaareline niss. Kui maja ukseni viis trepp, siis seisid selle kõrval sageli etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki või mõnd sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. Iga ajastu jälgi, kuid eriti palju just hiliskeskaja pärandeid, on Eestis näha Tallinna vanalinnas. Nii üldilme kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja- Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ning on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis.
Õiglust on kujutatud naisekujuna,kelle käes kaalud ja mõõk ning Rahu palmioksana.. Portaalis asuv värvikas uks pärineb 1640. aastatest. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori (milledest vanimad on 1575. aastast pärinevad etikukivid) - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali
Oleviste gild-tähtvõlvid saal (Mustpeade Vennaskonna hoone ümber ehit renessanssstiilis. Kuni 15.saj ehit elamuid puidust aga 1433.a all-linna hiigeltulek,keelat vanimad kiv majad pärin seega 15.saj. keskaegn elumaj on 3nurxe sadulkatusega, tihedast teise maja kõrvale. Majad olid sarnased,õige oli ehit nii nagu teised samast seisust inim olid ehit. Kordusid mõned-ül kaunistada- 1 motiive on kõrge teravkaareline petikniss. Kui maja ukseni viis trep(etikuosa) seisid kõrval etikukivid, mis kands omaniku nim, vappi, majamärk, sümbol textid v kujut. Sisekujund: olulisim korrus oli I- asus tähts rum eeskoda(Diele) ning ainuk köetav rum, kojatagun elutuba (Dornse). Diele oli võõrastetoajaox ja töörumix kaupmehele, keal seal klien vastu võtis aga ka köögix ja söögitoax. Koja nurgas lahtin kolle ja sel kohal kõrge mantelkorsten. Kojatagust elutub köet keldrist(kalorifeerküte), soe õhk läbi avade. Ülem korr laoruumid. N: Linnateatri hoone, Linnamuuseumi hone,
2. Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessans-stiilis fassaad. Fassaadil on rohkesti kasutatud raiddekoori -lõvi ja sokumaski, Kristust, ,,Õiglust" ja ,,Rahu" kujutavad reljeefid, turniiril võitlevate mustpeade kujutised, mitme hansalinna vapitahvlid ning Poola-Rootsi kuningapaari skulptuurpead. Ümarkaarse portaali kohal on vennaskonna vapitahvel ning kahel pool varasema etiku juurde kuulunud etikukivid. Mitu korda esineb portaali piirkonnas kivisse raiutuna Püha Mauritiuse- vennaskonna mustanahalise kaitsepühaku pea. Ja selle autor on Arent Passer kes oli pärit Hollandist. Prantsuse kunst 16. sajandil 1.Loire`i oru lossid- 16. sajandil ehitati mitmeid losse Pariisist lõuna pool, Loire`i orus. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduk jahipidamiseks sobivat maastikku
lihtne. Puhaste raidkividega olid reeglina piiratud ka fassaadil leiduvad kaubaluugi- ja valgusavad ning vahel koguni petiknishid. Peasissekäigu ees asetses elamutel ning ka ühiskondlikel hoonetel tavaliselt nelinurkse platvormi kujuline etik, mis kujutas endast peaportaali ette tõusvat sirget treppi. Mainitud trepp oli sageli väga kõrge, ulatudes kuni 2 meetrini, seega ka väga pikk. Kahel pool treppi paiknesid kivipingid, nende otstesse olid asetatud aga püsti seisvad paeplaadid ehk etikukivid, millega etik oli kaunistatud. Etikukividele olid raiutud omaniku peremärgid ning sageli ka muud kaunistused. Raidkunsti teosteks muutusid etikukivid peamiselt just renessanssperioodil, 16. sajandil. Ükski keskaegsetest elamutest pole säilinud tänaseni küll terviklikult, kuid väiksemal või suuremal määral ümberehitatult on neid säilinud massiliselt. Ligikaudu kaks kolmandikku keskaegsetest elamutest on ümberehitatuna või uute hoonete koosseisus fragmentidena säilinud
Nende teostega lõpetati Eestis gootika. Keskaegsed elamud ja ühiskondlikud hooned Tallinna vanalinnas on säilinud palju keksaegset ehituskunsti, eriti 15.sajandist võib rääkida omapärasest ehituskunstist Eestis. Mitmes vanalinna hoones on säilinud keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli kaupmehe võõrastetoaks ja tööruumiks. Ainuke köetav ruum hoones oli kojatagune tuba. Ülal paiknesid laoruumid. Majad olid praktilised ja asjalikud. Maja trepi kõrval seisid etikukivid, need kandsid omaniku nime, vappi ja majamärki. Vanalinnas on säilinud kaks olulist ühiskondliku hoonet. 13.sajandil alustati Raekoja ehitust, praeguse kuju saita 15ks sajandiks. Raekoda kehastas tol ajal jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Suurgildihoone. Nii üldilme kui detailide poolest esindab Tallinn Euroopa hilisgootikat kõige paremini. Mõisted · Akantus taim, mille lehtedega kaunistati Korintose sambaid · Akt toiming, tegu
suurtükitornid-rondellid, Paks Margareta, Kiek in de Kök, konvendihoone praegune Riigikogu hoone · Vastseliina ja laiusel tulirelvadele kohandatud tornide jäänused · Säilinud palju maju Tallinna raekoda, kodanikesaal, Suurgildi hoone (kasutati välisseinal petikuid), tammepuust uksed, lõvipeaga uksekoputid, Oleviste gildi tähtvõlvid, Tallina majadel ka lahtised terrassid etikukivid · Kolme õe kompleks hetkel luksushotell UNESCO kaitse all, vanalinn · Kodanikumaja, 1 korrus käsitöölise, kaupmehe kauplus (diele), 2 korrus köetav ruum (dornse), 3 korrus laoruumid, panipaigad Itaalia vararenessansi skulptuur Lorenzo Ghiberti · Valiti võitjaks, kes saab valmistada Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimismaja põhjapoolsema pronksukse (võistlustööks Iisaku ohverdamine) 28 reljeefi (kullatud),
Värvavad mitmeastmeline tõstesillad. 14. sajandil tulid suurtükid, mille pärast hakati müüre veel paksemaks ehitama, tornid eenduvad Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Tavalised elamumajad keskaegne ruumijaotus koda(diele), mis oli võõrastetoaks ja köögiks, söögitoaks; Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda avade. Ülemistel korrustel paiknesid laoruumid. Maja ukseni viis trepp, mille kõrval seisid sageli etikukivid omaniku nimega, vapiga või majasümboliga vms. Raekoda, Suurgildi hoone, Oleviste gildi hoone. 27.Keskaegne kujutav kunst Eestis Eestis tehtud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutavat kunsti. Seinamaal kiriku seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Vööndkaared, päiskivid, võlviroided, konsoolid jms värviti värviliseks. Ehitisega seotud skulptuurid. Puuskulptuurid ja tahvelmaalid
Ka teistele tornidele pandi saksapärased nimed.Ainsana oma keskaegsed vormid täielikult säilitanud on kuubikujuline Kuressaare konvendihoone.(e linnus) Ehitustegevusele avaldasid keskajal mõju vajadus kokku hoida müüriga piiratud pinda ja püüe vältida tulekahjusid-loobuti puitehitistest.(väljaspool müüri mitte)Majad erinesid üksteisest vähe,sest keskajale oli individualism võõras.Majad olid praktilised ja asjalikud.Kui maja ukseni viis trepp siis seisid seal sageli etikukivid-millel oli omaniku nimi või vpp või majamärk.Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad.Elamu tähtsaim ruum oli koda-võõrastetuba/tööruum kaupmehele/köök/söögituba/nurgas lahtine kolle.Keskaegne kuulus ühiskondlik hoone-raekoda.15 saj alguses ehitati ka suurkaupmeesteühingu Suur gildi hoone.Tähelepanuväärsed on gildihoone uksed. Iga ajastu on endast jätnud jälje Tallinna vanalinna,eriti palju on pärandanud hilsikeskaeg.Nii
korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina. Linnakindlustustest on ainult Tallinnas säilinud ulatuslikke osi. Kindlustustöid alustati umbes a
Foto: H. Foto: H. Kuningas 2015 Kuningas 2015 7 (Vikipeedia, 2016) (Muinsuskaitseamet) 8 (Vikipeedia, 2016) 8 Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarkaarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali juures seina müüritud olevad etikukivid on 16.sajandist, etikut pole säilinud. Tallinna üks pilkupüüdvamaid uksi pärineb ca 1640. aastast. Järgmine suur ümberehitus tehti 1908-1922. aastal; interjöör sai uusklassitsistliku välimuse. Muuhulgas oli algselt Mustpeade maja saal kahelööviline, kolmele 8-tahulisele piilarile toetuvate võlvidega, kus piilaritel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise-, joomise ja lobisemise vastu. Tänaseks on saal
Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad "diele" ja "dornse"? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad (siseportaalid). 10.Nimeta eri liiki ühiskondlikke hooneid keskaja Tallinnas. Keskaja ühiskondlikud hooned Tallinnas on: raekoda, gildi hooned ja kirikud. Keskaegne kujutav ja tarbekunst 1.Millise stiiliga on seotud Eestis säilinud 13.sajandi kunstiteosed? Too paar näidet? 13
Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele. Kojast läks trepp ülemistele korrustele, kus paiknesid peamiselt laoruumid. Laiemate ruumide katmisel pandi lae toeks ematala ja selle alla kivipiilar, mis sageli oli dekoreeritud. Majad erinesid üksteisest vähe, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. Majad olid praktilised ja asjalikud. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli ka nn etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki vms. dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. Raekoda hakati ehitama juba 13. saj lõpus, kuid praeguse kuju sai see 15. saj alguses, siis ehitati selle idaviilule 8-tahuline torn. 15. saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud ja neliksiirud. Tähelepanu väärivad
annaabi.ee 
