16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? 18. Vihmavee süsteemi osad? 19. Katusekatete lisad (detailid). TREPID 1. Mis on trepid? 2. Kuidas liigitakse treppe asukoha järgi? 3. Mis võib olla treppide materjaliks? 4. Millest koosneb trepp? 5. Nimeta raudbetoonist treppide tüüpe. 6. Millest koosneb puidust trepimarss? 7. Mida mõistetakse umbtreppi all (puittrepp)? 8. Millest koosnevad aknaplokid? 9. Trepi lõige ja selle osad nimetused (joonis) 10. Akna materjalid. 11. Millest koosnevad ukseplokid? 12. Ukse käelisus (joonis) VASTUSED 1. Trepid on hooneosad. 2. Sisetrepid ja välistrepid. 3. Puidust, terasest, raudbetoonist, kivist, klaasist. 4. Trepp koosneb trepimarsist, korruse ja vahemademest ning trepi võrest-käsipuust. 5. Monteeritavad ja kohapeal valmistavad (monoliitsed) 6
vasakul). Otsetrepid laiusega alla 100 cm (foto 1) koosnevad moodulitest ühel keskkandjal. Trepiastmed valmistatakse valdavalt liimpuidust. Keerdtreppide läbimõõt on vahemikus 130...220 cm. Keerd-trepp koosneb monteeritavatest moodulitest (foto 4). Ava laes võib olla ümar või nurgeline (fotod 4 ja kõrval paremal). Trepp kinnitatakse vahelae podesti külge. · Puittreppe on lubatud ehitada ainult kuni 2korruselistele hoonetele. Puittrepp (joonis 6.7) koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Põsklauad peavad olema vähemalt 18...22 cm laiad ja 7...8 57 cm paksud. Astmelaud valmistatakse tavaliselt 4...5 cm paksused. Varvaslauda kasutatakse trepi ehitamisel juhul, kui on ette nähtud valmistada umbtrepp. Varvaslaua paksus on reeglina 25 mm. Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu
trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel? Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele. Konstruktsiooni koha pealt on tähtis friisastme paigutus. 88. Milline on puittrepi konstruktsioon? Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud on tavaliselt 40- 50mm paks. Trepi põsklaud on vähemalt 180-220mm lai ja 70-80mm paks. Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu ning ühendused tehakse tappidega, naeltega, poltidega. 89. Kaasaegsete raudbetoontreppide ehitus? 1. Kogu trepp monteeritakse kokku kahesugustest elementidest;marsi- ja podestipaneelidest. 2. Kogu trepp monteeritakse ainult üht tüüpi suurelementidest
16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? 18. Vihmavee süsteemi osad? 19. Katusekatete lisad (detailid). TREPID 1. Mis on trepid? 2. Kuidas liigitakse treppe asukoha järgi? 3. Mis võib olla treppide materjaliks? 4. Millest koosneb trepp? 5. Nimeta raudbetoonist treppide tüüpe. 6. Millest koosneb puidust trepimarss? 7. Mida mõistetakse umbtreppi all (puittrepp)? 8. Millest koosnevad aknaplokid? 9. Trepi lõige ja selle osad nimetused (joonis) 10. Akna materjalid. 11. Millest koosnevad ukseplokid? 12. Ukse käelisus (joonis) VASTUSED 1. Trepid on hooneosad. 2. Sisetrepid ja välistrepid. 3. Puidust, terasest, raudbetoonist, kivist, klaasist. 4. Trepp koosneb trepimarsist, korruse ja vahemademest ning trepi võrest-käsipuust. 5. Monteeritavad ja kohapeal valmistavad (monoliitsed) 6
Trepi käigupinna viimistlus võib olla: Sile vormipind Pesubetoon Liivapritsiga töödeldud pind Mosaiikbetoonist plaadid või klinkerplaadid Trepi alumise pinna viimistlus võib olla Harjatud, silutud jne, Monoliitbetoonist trepid võib valmistada kas kandva plaadina, kahe või ühe talaga trepina. Trepp võib toetuda külgseintele või mademele See määrab ära trepi armeerimisskeemi. Raketis määrab ära trepi alumise pinna viimistluse. Puittrepp Puittrepp tehakse 50x200 mm prussidest, põskpuudest ja 30 ...40 mm paksustest astmeplaatidest. Puittreppi ei ole mõistlik teha väga laia. Tekib suur läbipaine. Traditsiooniliselt on trepiastmete jaoks süvistatud avad põskpuudesse, kui see töö on üsna keerukas ja töömahukas. Trepiastmed võivad kinnituda ka põskpuudele külgede pealt või toetuda nende peale. Trepi valmistamisel kasutatakse põskpuudena tavaliselt mändi või kuuske mida vajadusel spoonitakse.
tagumises nurgas asus mantelkorsten-köök, mis kujutas endast umbes 10 ruutmeetri suurust ruudukujulist eeskotta avatud ruumi, mille seinad koondusid ülalpool esimest korrust korstnaks. Mantelkorsten oli toestatud harilikult väikese mitmetahulise raidkivipostiga. Eeskojast viis uks selle taga paiknevasse köetavasse elutuppa. Elutoa taga (harvemini kõrval) paiknes omakorda kas üks või mitu kitsast kütmata kambrit, kus elati ainult suvel. Teisele korrusele viis eeskojast kivi- või puittrepp, mis sageli lõppes eeskojas teise korruse rõduga, kust pääses kitsa trepi kaudu ülemistesse aidaruumidesse. Keldrisse viis eeskojast tavaliselt teine trepp (müüritrepp). Reeglina pääses keldrisse ka otse tänavalt, eeskoja akende all paiknevate sissepääsude kaudu (sageli säilinud ulatuslike ümberehituste käigus ning veel praegugi tihti kasutatavad). Laiade eeskodade korral kasutati selle vahelae toestamiseks raidkiviposti (-poste), mis olid reeglina rikkalikult
annaabi.ee 
