Sisukord
1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA
2
2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA
HOOLDUS 10
3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE
19
4. Tund.
LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE
JA SIHTIMINE
26
5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS
32
6. Tund. TULISTAMISKORD
36
7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID
42
8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE
KÕRVALDAMINE
49
9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK
54
10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE
EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK
57
11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD,
LÄHIVÕITLUS
63
1
1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA Automaatrelva taktikalis-tehnilised andmed. OTE nõuded automaatrelva käsitsemisel.
A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Tutvustada Galil 5.56 automaatrelva.
Õpetada ohutustehnika printsiipe.
Õpetada rihma kinnitamist ja relva kandmist.
Kirjeldada sihikuid.
Kestus 2 x 45 min
. Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas.
Varustus : 1) allüksuse varustus
-
automaat 1 igale sõdurile
- salved
2 igale sõdurile
- nugatääk ja selle tupp
1 igale sõdurile
- puhastusvahendite komplekt 1 igale sõdurile
2) instruktori varustus
- automaat
1 instruktorile
- salved
1 instruktorile
- nugatääk ja selle tupp
1 instruktorile
- puhastusvahendite komplekt 1 instruktorile
3) õppevahendid
- relvaalus ja osutaja
1 (kui on)
- laud
1 (kui on)
Ettevalmistused Seadke üles laud ja relvaalus.
Kinnitage instruktori relvale nugatääk ilma tupeta ja
salv ning asetage
relv relvaalusele, suudmekaitse jätke lauale.
Soovitused a. Kui tutvustate mingit relva osa, peab instruktor ütlema selle nimetuse ja
funktsiooni, kuid selles
etapis sõduritelt kõikide relvaosade meeldejätmist veel ei
nõuta.
b. Relvade ohutuskontroll peab olema tehtud enne õppetunni algust..
2
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Eeltööd Tehke kindlaks, et jaol on olemas salved vasakus salvetaskus ning salvetasku on
kinni.
Jagage jagu paarideks ning selgitage neile, et tunni praktilises osas võivad nad
tegutseda paaridena ning võistelda omavahel.
Kordamine.
Puudub.
Sissejuhatus Selgitage:
Automaat Galil on konstrueeritud Iisraeli relvatehases TAAS. Automaadi Galil
mudelid on ARM, AR, SAR(Joonis 1). Relva kandmine on privileeg, millega kaasneb
suurem vastutus seaduste ees ning kohustus
alluda relva kandmise distsipliinile.
See automaat on teie isiklik relv: sellega peate te õppima lahingus vaenlast tapma ja
samas kindel olema, et te juhuslikult oma sõpru maha ei lase. Te peate õppima
relvaga igas olukorras ohutult ümber käima. Alustada tuleks relva omaduste
õppimisest ning ohutu käsitsemise reeglitest.
5.56 MM AUTOMAATRELVADE AR, ARM, SAR ÜLDISED OMADUSED
Automaat Galil (mudelid ARM, AR ja SAR) on mitmeotstarbeline üksikvõitleja relv,
mis on kavandatud kasutamiseks põhirelvana jalaväeüksustes. Automaat on
kergekaaluline, õhkjahutusega, padrunite salvest etteandmisega. Galil AR-i
kasutatakse ainult ühemeherelvana, kuid Galil ARM-i saab lisaks sellele kasutada ka
kergekuulipildujana, kuna sellel relval on harkjalg ja käepide. Tuleümberseaduri
erinevate asendite korral võimaldab see relv lasta nii üksiklaskude kui ka
valangutega. See võimaldab:
1. kiiret ja täpset tuld lähedalasuvate sihtmärkide pihta;
2. suhteliselt kiiret ja täpset tuld kuni 300 meetri kauguseni;
3. efektiivset jaotuld kuni 600 meetri kauguseni;
4. automaadiga Galil ARM võib tulistada kuni 800 meetri kauguseni.
5.
Mudeleid AR ja ARM saab kasutada püssigranaatidega laskmiseks.
6. Galil ARM harkjalga saab kasutada traadi lõikamiseks.
7. Relvadele on võimalik kinnitada nii optilist kui ka öösihikut.
8. Galil AR ja ARM
mudelitele saab kinnitada nugatäägi lähivõitluseks.
9. Kõik Galil automaatrelvad on varustatud
eespool mainitud esemetega
ning muid lisasid neile ette nähtud ei ole.
3
10. Automaatse ümberlaadimise, kiire automaattule ning 35 padrunit
mahutava salve tõttu on vajalik kõrgetasemeline tulekontroll, et ära
hoida liigset
laskemoona kulu.
Kinnistage küsimustega.
Relva osad Relval on 5 põhiosade gruppi: relva
pära , lukukoja grupp, luku ja gaasikoja grupp,
vintraua ning käepideme grupp ning kui ette nähtud siis ka harkjala grupp (vt
jooniseid 2).
Näidake alljärgnevaid osi.
Nugatääk (eemaldada), leegisummuti, vintraua suue ja täägi fiksaatornukk.
Kirp koos aluse, kirbukaitse ning öökirbuga.
Gaasikolb ja laesäär.
Käepide (kui on kinnitatud), lukukoda, lukukoja kaas koos tagumise ja
öösihikuga.
Kokkupandav pära.
Püstolkäepide, päästikukaitse,
päästik ja vinnastushoob.
Salve kinnitamise koht, kinnitusnukk ning salveriiv.
Tuleümberseadur, kaitseriiv ning kestaheiteava (näidake nii vasakult kui ka
paremalt poolt).
Rihma eesmine ja tagumine kinnitus.
Võrrelge AR, ARM ja SAR-i (kui võimalik).
Joonis 2
4
Kinnistage küsimustega.
Nugatääk ja nugatäägi tupp Nugatääk. Selgitage ja näidake (vt joonist 3):
Nugatääk on kujundatud nii, et relva külge kinnitatuna läheb ta surve korral tera ees
kergesti inimese kehasse sisse. Nugatäägi käepide on kujundatud nii, et relva küljest
eraldatuna oleks sellest võimalikult mugav kinni hoida ning kasutada relvana
lähivõitluses vastase elavjõu hävitamiseks. Nugatäägi tera on teritatud kahelt poolt,
mis tuleb hoida teravana lahingu ajal. Rahu ajal tuleb noa tera hoida nürina
turvalisuse säilitamiseks ning et vältida riiete rebestamist.
Joonis 3.
Nugatäägi tupp.
Selgitage ja näidake (vt jooniseid 4 ja 5).
a. Nugatäägi tuppe kantakse tavaliselt rakmetel selleks ette nähtud metallist
kinnituse abil.
b. Metallist kinnituse abil on võimalik nugatäägi tuppe kanda ka Iisraeli rakmetel
selleks ettenähtud kohas selja peal.
c. Nugatäägi
tupe nööri kasutatakse sidumiseks mugavama kandmisasendi
saavutamiseks.
Relvade ohutuskontroll Selgitage.
Relvade ohutuskontroll viiakse läbi:
a) iga õppetunni, harjutuse või laskmise alguses ning lõpus;
b) koheselt peale kasarmusse,
laagrisse tagasisaabumist, peale patrulli või mis
tahes teenistusülesande lõpetamist;
c) relva väljavõtmisel relvaruumist ning tagastamisel.
5
Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi.
a. Käskluse peale “RELVAD KONTROLLIKS NÄIT” tehke alljärgnevat.
Astuge vasaku jalaga samm ette (vt joonist 6),
hoidke parema käega automaadi
püstolikäepidemest nii, et nimetissõrm on väljaspool päästikukaitset. Viige
automaat horisontaalasendisse
vöö kõrgusel. Vasaku käega toetage relva
laesäärest. Sellises positsioonis LAETAKSE RELVA SEISTES.
Vasaku käe pöidlaga asetage tuleümberseadur asendisse R.
Vinnastage relv. Selleks kallutage relva kergelt paremale, võtke vasaku käe
pöidla ja nimetissõrmega kinni vinnastushoovast ning tõmmake see lõpuni taha.
Relva kontrollimiseks (ka siis, kui seda kontrollib mõni teine isik) kallutage seda
vasakule nii, et kestaheiteava
jääks ülespoole. Vaadake avasse ja veenduge, et
lukukojas, padrunipesas ega kestatõmmiku küljes pole laskemoona ega
võõrkehi.
Öösel või pimedas pange vasaku käe pöial tagumise sihiku taha ning vasaku käe
nimetissõrmega hoidke vinnastuskäepidet taga (vaata joonist 7). Parema käe
väikse sõrmega katsuge, kas lukukoda on tühi. Selleks võib kasutada ka
puhastusnööri raskust. Kui olukord võimaldab, võib kasutada ka taskulampi.
Joonis 6.
b. Instruktor peab näitama oma relva ühele sõduritest tõestamaks, et tema relv on
ohutu ning seejärel kontrollima teiste sõdurite relvi.
c. Käskluse peale “KONTROLLITUD” hoidke relva horisontaalasendis.
Vasaku käega vabastage vinnastuskäepide ning
laske relva liikuvad osad ette.
Suunake relv ohutusse suunda ning vajutage päästikule.
Asetage tuleümberseadur asendisse S, lükates parema käe pöidlaga relva
vasakul küljel asuvat tuleümberseadurit.
6
Asetage relv maha nii, et vinnastuskäepide jääb ülespoole ja kirp ühele joonele
parema jala varvastega,
maastikul asetage relv varvastele.
Avage salvekotid ning võtke välja salved.
d. Instruktori salvekotte, salvesid ja laskemoona kontrollib üks sõduritest.
e. Instruktor kontrollib kõikide sõdurite salvekotte, salvesid ja padruneid
veendumaks, et kellelgi pole laskemoona.
Kui ülalkirjeldatud tegevus on tehtud, panevad sõdurid salved salvekottidesse
tagasi, sulgevad need ning võtavad üles oma relvad ja seisavad seistes laadimise
asendis.
Kinnistage küsimustega ja harjutage.
Ohutu käsitlemine: automaat ilma salveta.
Selgitage ja näidake ette. Ilma salveta automaadi üleandmisel teisele sõdurile või
maast ülesvõtmisel suunake relv ohutusse suunda ning viige läbi ohutuskontroll.
Veenduge ise relva ohutuses ning näidake vastuvõtjale, et padrunipesas ei ole
padrunit.
Rõhutage, et kunagi ei tohi relvaga mängida ega teisi inimesi nalja pärast sihtida.
Kinnistage küsimustega.
Kanderihm Selgitage:
Kanderihm on ette nähtud relva kandmise
hõlbustamiseks . On olemas kahte tüüpi
rihmasid, mida kasutatakse – Galili
rihm ja Negevi rihm (vt joonist 8).
Joonis 8.
Kinnitamine. Selgitage ja näidake. Galili rihm on valmistatud rakmete tüüpi
materjalist ning on varustatud ühe pinguti ja kahe kinnitusega. Negevi rihm on
valmistatud tugevamast materjalist ning see on varustatud kahe pingutiga (üks on
suurem kui teine) ning kahe pöörleva kinnitusega. Rihma relvale paigutamiseks
tuleb kinnitused asetada relval selleks ette nähtud aasadesse. Selleks vajutage alla
haagi fiksaator, asetage haak aasa külge nii, et tagumine haak jääks Negevi rihma
puhul suurema pinguti lähedale ning Galili rihma puhul pinguti lähedale. Rihma
pikkust saab reguleerida lühemaks, kui liigutada pingutit piki rihma edasi või
pikemaks, kui liigutada pingutit piki relva rihma tagasi.
Eemaldamine. Selgitage ja näidake: kanderihma eemaldatakse kinnitamise
vastupidises järjekorras.
Kinnistage harjutustega, jättes kanderihma kinnitatuna.
Relva kandmine 7
Selgitage: relva võib kanda
erineval moel, olenevalt taktikalisest olukorrast ning
lahinguvalmiduse
astmest , võttes arvesse alljärgnevaid faktoreid.
a. Vajaduse tekkides peab kiiresti olema võimalik viia relv laskeasendisse.
b. Ohutusreeglid kehtivad ka siis, kui relva kantakse rihmaga.
c. Veenduge, et relv oleks puhas ja kasutuskõlblik.
Relvakandmisviisid Selgitage ja näidake: relva rihma saab kasutada relva rinnal ja seljal kandmiseks (vt
jooniseid 9 ja 10).
a. Relv seljal.
Relv ripub diagonaalis seljal nii, et vintraua ots on suunatud alla. Relva pära võib
olla kas lahtiselt või kokku pandult.
Seda kandmisviisi kasutatakse juhul, kui on vaja midagi kanda ning mõlemad
käed peavad olema vabad. Samuti ohutul alal
viibides . Relva seljal kandmise
miinuseks on see, et vajadusel ei saa seda kiiresti kasutada.
b. Relv rinnal.
Relv ripub diagonaalselt üle rinna nii, et vintraua ots on suunatud üles.
Seda kandmisviisi on hea kasutada suusatamisel, kui seljakott on seljas või kui
millegi kandmiseks peavad mõlemad käed olema vabad. Selle kandmisviisi eelis
seljal kandmise viisi ees on see, et relva saab kiiremini panna kasutamisvalmis.
Kinnistage küsimustega ja harjutage, jäädes seistes laadimise asendisse.
Sihikud Selgitage: tagumise sihtimisseadeldise
sihik on L-tähe kujuline ning seda saab
liigutada alt üles. Seadeldise abil saab sihikut asetada 0...300 meetri distantsile
(kasutades numbrit 3) ning distantsidele 300...500 meetrit (kasutades numbrit 5). On
olemas ka ülestõstetav öösihik, mis on varustatud triitiumist täppidega (kaks täppi
taga ning üks
triip ees). Öösihikut hoitakse all, kui teda ei kasutata. Kui öösihik on
vaja üles tõsta, paigutatakse tagumise sihiku L-tähe kujuline fiksaator keskmisse
asendisse (et see moodustaks V-tähe), et see ei segaks öösihiku kasutamist (vt
jooniseid 11 ja 12).
8
Kinnistage küsimustega.
C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused.
Küsimused jaolt kogu õppetunni kohta.
Kinnistage küsimuste ning viimase harjutusega, kui aeg võimaldab.
Relvade ohutuskontroll.
Varustuse pakkimine.
Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat:
a.
Ohutu käsitsemise tähtsus.
b.
Ülevaade järgmisest
tunnist .
9
2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS Automaaturelva osaline lahtivõtmine ja kokkupanek. Hooldamine.
A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk: Sõdur oskab relva ohutult ja tehniliselt õigesti lahti võtta ja kokku panna ning seda
hooldada .
Kestus 2 x 45 min.
Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas.
Varustus 1) allüksuse varustus
- automaat
1 igale sõdurile
- rakmed
1 igale sõdurile
- salved
2 igale sõdurile
- relvaõli
1 igale sõdurile
- puhastusvahendite komplekt
1 igale sõdurile
- rullmatt/telkmantel (kui tund on väljas)
1 igale sõdurile
-
tool 1 igale sõdurile
2) instruktori varustus
- automaat
1 instruktorile
- rakmed
1 instruktorile
- salved
1 instruktorile
- relvaõli
instruktorile
- puhastusvahendite komplekt
1 instruktorile
- rullmatt/telkmantel (kui tund on väljas)
1 instruktorile
- tool
1 instruktorile
3) õppevahendid
vastavalt vajadusele
Ettevalmistus Kontrollige järgmist.
Puhastusvahendite komplekt oleks täielik (joonis ).
Varuge relva puhastuslappe ja õli, mis sobiks relva puhastamiseks.
Soovitused
a. Osaline lahtivõtmine ja kokkupanemine.
Osalist lahtivõtmist tuleb õpetada sellises järjekorras, et relva osad ei saaks
kahjustada.
10
Relvale vigastuste tekkimise vältimiseks ärge kasutage ajapiiranguid selle
osalise lahtivõtmise ja kokkupanemise käigus.
Relva osad tuleb asetada puhtale alusele loogilises, lahtivõtmise järjekorras ning
puhastada enne relva kokkupanemist.
Relva ei tohi rohkem lahti võtta, kui õpetatud. Edasist lahtivõtmist võib teostada
ainult kvalifitseeritud relvur.
b. Instruktor peab nimetama relva osa eraldamisel selle nime ja funktsiooni.
c. Peatükke “Puhastusvahendid” ja “Puhastamine” võib kombineerida või õpetada
eraldi.
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Eeltööd Jagage jagu paarideks.
Relvade ohutuskontroll
Kordamine a. Relva ja nugatäägi üldised omadused.
b. Ohutu käsitsemine.
Sissejuhatus Selgitage: automaat on sõduri isiklik relv, mida ta peab hästi tundma. Sõdur vastutab
selle eest, et relv oleks alati töökorras ja puhas. Selleks, et läbi viia igapäevast
hooldust, peab sõdur oskama relva lahti võtta ja kokku panna. Relva lahtivõtmise
järjekord on kindlaks määratud, et vältida erinevate osade vigastamist. Kui sõdur
omandab relva käsitsemise oskused, siis võib ta relva lahti võtta
erinevas järjekorras, kui see on loogiline ja ohutu. Relva ei tohi kunagi rohkem lahti võtta, kui
õpetatud. See võib olla ohtlik ja tuua endaga kaasa distsiplinaarkaristuse. Kui
puhastamise käigus avastate mingeid vigu, tuleb sellest kohe oma ülemale ette
kanda.
Relva osaline lahtivõtmine ja kokkupanek Ettevalmistus. Selgitage ja näidake (vt joonist), mida teha enne relva lahtivõtmist.
Viige läbi relva ohutuskontroll, jättes tuleümberseadur asendisse R.
Vinnastage relv ja veenduge, et lukukoda, padrunipesa ja kestatõmmik on tühjad.
Laske lukuraam ette. Ärge vajutage päästikule. Tuleümberseadur peab jääma
asendisse R ning kukk peab jääma vinnastatud asendisse kogu lahtivõtmise ja
kokkupanemise ajaks. Eemaldage relva rihm.
Lukukoja kaas a. Eemaldamine.
Parema käe pöidlaga vajutage lukukoja
kaane kinnitusnukk sisse ja allapoole,
kuni see jääb relva sisse
pidama (vt joonist). Vasaku käega kallutage lukukoja
11
kaant veidi paremale, tõmmake lukukoja kaant tagasi ja tõstke üles, kuni see
vabaneb relva küljest.
Joonis.
b. Tagasipanemine.
Hoides parema käega kinni lukukoja kaanest, pange selle esimene serv
gaasitoru soonde ning vasaku käega suruge lukukoja tagumine serv soontesse
(vt joonist), kuni lukukoja kaane kinnitusnukk tuleb lukukoja kaane avast välja ja
lukustab selle.
Joonis
Taandurmehhanism, lukuraam ja lukk a. Eemaldamine.
Hoidke vasaku käega kinni laesäärest nii, et pöial hoiaks kinni gaasitorust.
Parema käe pöidlaga suruge lukukoja kaane kinnitusnukki
ettepoole soontest
välja, tõstke seda ülespoole, eemaldage ja asetage puhtale alusele (vt joonist).
12
Joonis
Hoidke vasaku käega kinni laesäärest nii, et pöial hoiaks kinni gaasitorust. Võtke
parema käega kinni lukuraamist, tõmmake see tagasi, tõstke üles ja eemaldage
relvast (vt joonist) ning asetage puhtale alusele.
Joonis.
Hoidke lukuraami parema käega nii, et lukk jääks ülespoole. Vasaku käega
lükake lukku sissepoole, keerake lukku vastupäeva ja eemaldage see
lukuraamist (vt joonist). Asetage lukk ja lukuraam puhtale alusele.
Joonis
Lukku ei võeta rohkem lahti.
b. Tagasipanemine.
Võtke lukuraam paremasse ja lukk vasakusse kätte.
Hoidke lukuraami horisontaalasendis nii, et vinnastushoob jääks teie peopessa.
13
Asetage lukk lukuraami, keerake seda päripäeva ja lükake ettepoole, kuni see
lukustub.
Hoidke lukuraami nii, et lukk jääks allapoole ja oleks täielikult ees.
Vasaku käega hoidke gaasitoru paigal. Parema käe pöidlaga hoidke lukku nii, et
see ei liiguks lukuraamis. Suunake gaasikolvi ots gaasitorru (vt joonist), asetage
lukuraam lukukojas asetsevatesse soontesse ja lükake lukuraam ette, kuni see
lukustub omale kohale.
Võtke taandurmehhanism paremasse kätte. Asetage taandurmehhanismi
esimene ots lukuraami taga olevasse avasse. Suruge vedru ettepoole, asetage
lukukoja kaane kinnitusnukk oma soontesse ning libistage kontrollitult omale
kohale.
Gaasitoru ja laesäär
a. Eemaldamine
Vasaku käega hoidke kinni laesäärest. Parema käega võtke kinni gaasitoru
tagumisest osast ja tõmmake tagasi, kuni see vabaneb oma soontest.
Hoidke vasaku käega kinni laesäärest ning lükake parema käe nimetissõrmega
laesääre fiksaator üles (vt joonist). Vasaku käega lükake laesäär ettepoole, kuni
see vabaneb laesääre tugiplaadist. Eemaldage laesääre tugiplaat (vt joonist).
Fiksaatorplaat jääb relva külge.
Joonis.
Joonis.
Relva rohkem lahti võtta ei tohi.
b. Tagasipanemine.
Laesääre tagasipanemiseks asetage
kõigepealt omale kohale laesääre tugiplaat,
seejärel paigaldage vasaku käega omale kohale laesääre tagumine osa ning
suruge tahapoole. Hoidke laesäärt tagumises asendis ning parema käega
paigaldage fiksaatorplaat ning kinnitage laesääre fiksaator.
Gaasitoru tagasipanemiseks võtke gaasitoru paremasse kätte ning juhtige
gaasitoru tagumine osa soontesse. Vasaku käe pöidlaga juhtige gaasitoru
esimene osa gaasikambril olevale randile. Veenduge, et gaasitoru on kindlalt
soontes.
14
c. Relva töökorras oleku kontroll
Vinnastage relv üks kord veendumaks, et see on korralikult kokku pandud ning
asetage tuleümberseadur asendisse S ja vajutage päästikule.
Lasku ei tohi
toimuda. Asetage tuleümberseadur asendisse A ning vajutage päästikule ning
kuulda peab olema klõpsu. Hoides päästikut all, vinnastage relv, kui lukuraam
liigub ette peab kukk automaatselt lööknõelale löögi andma (seda näeb
kestaväljaheiteavast). Asetage tuleümberseadur asendisse R, vinnastage relv
hoides päästikut all – kukk peab jääma alla. Päästikut lahti lastes peab kostuma
vaiksem klõps. Kui kas või üks
nendest protseduuridest ei toimu, kandke sellest
kohe oma ülematele ette.
Kinnistage relva osaline lahtivõtmine ja kokkupanek harjutusega. Harjutamise
lõpuks jäävad relvad lahtivõetuna.
Puhastusvahendid Relva peab hoidma puhtana ja töökorras, kasutades selleks komplekti kuuluvaid
puhastus- ning lisavahendeid:
-
Puhastusnöör.
-
Hari.
-
Õlipudel.
-
Puhastuskalts
-
Lisavahendid: erinevad rattaõlid, relvaõlid.
-
Erinevad pintslid.
-
Hambahari.
-
Sobivad
riidetükid(flanellriie
kuivatamiseks,
linane
riie puhastamiseks ja õlitamiseks.) lõigatuna sobivateks tükkideks relva
üldiseks puhastamiseks ning 50 x 50 mm suuruseks tükiks vintraua
puhastamiseks.
Joonis
Kinnistage küsimustega.
15
Relva igapäevane hooldus. Selgitage ja näidake, jagu teeb järele. Et relva puhastada, tehke alljärgnevat.
Relva hooldatakse väliselt eest taha, järjekorras: vintraua ja lukukoja välispind,
lukukoda, vintraud seest ja ülejäänud osad.
Relv kuivatatakse.
Kergelt õlise lapitükiga puhastage relv väljast- ja seestpoolt, eemaldades vana õli ja
mustuse.
Eemaldatakse rooste.
Kontrollige, et ei ole mehhaanilisi vigastusi (kui on, siis kandke sellest ette otsesele
ülemale)
Kontrollige vintraua puhtust, tõstes relva üles valguse poole ning hoides seda umbes
150 mm kaugusel peast nii, et saate vaadata läbi vintraua leegisummuti poolt.
Vaadake läbi vintraua, keerake relva aeglaselt vintraua sees olevaid keermeid
jälgides.
Kui vintraud ei ole puhas, korrake puhastusprotsessi kergelt õlitatud 50 x 50 mm
lapiga seni, kuni vintraud on puhas.
Õlitage relva kergelt ning pange kokku.
Kinnistage küsimuste ja harjutustega ning pange relv kokku.
Relva puhastamine ebasoodsates tingimustes Selgitage:
Relva puhastamisel ebasoodsates tingimustes jälgige alljärgnevat.
Tugevas vihmasajus ja niisketes oludes kandke leegisummutil leegisummuti kaitset
(harjutustel, kus ei tulistata) ning kontrollige regulaarselt, et relval ei oleks roostet.
Kui on, siis eemaldage rooste.
Külmades oludes puhastage nagu tavaliselt, kasutades mõõdukalt õli (vajadusel
segage õli piiritusega). Kui temperatuur on pidevalt alla nulli, ärge relva õlitage.
Vältige suuri temperatuurimuutusi (näiteks külma käest lühiajaliselt sooja ruumi
viimist ning pärast tagasi külma kätte viimist), kuna see võib põhjustada niiskuse
kondenseerumist ning relva osad võivad teineteise külge kinni külmuda.
Kuivades, liivastes ja tolmustes oludes eemaldage õli täielikult(relva liikuvad osad
peavad jääma kergelt õlitatuks). Võtke relv osaliselt lahti ja laske seista natuke aega
päikese käes. See toob õli hästi esile, mida saab seejärel kuivatada lapiga. Aeg-ajalt
eemaldage padrunid salvest ning puhastage salv liivateradest.
Kinnistage küsimustega.
16
Salved Salved tuleb lahti võtta ja hooldada perioodiliselt ning enne ebasoodsatesse
tingimustesse minekut. Alati kui peate vajalikuks, kontrollige salvede korrasolekut.
a. Lahtivõtmine.
Paigutage salv kindlale pinnale (näiteks vasakule põlvele). Hoidke salve
tagumise küljega vasakus käes, tõkkeliist ülespoole, vasak pöial tõkkeliistu peal.
Joonis
Paremas käes oleva puhastusnööri raskusega suruge tõkkeliistu nukk kaane
avast sisse. Tõmmake salvekaant puhastusnööri metallotsaga väljapoole,
surudes vasaku käe pöidlaga tõkkeliistu sügavamale. Eemaldage salvekaas ja
asetage puhtale alusele. Jätke parema käe pöial tõkkeliistule, et seda kinni
hoida. Sel hetkel hoidke pead salvest eemal juhuks, kui vedru peaks välja
hüppama.
Joonis
Parema käega võtke tõkkeliist ja salvevedru ettevaatlikult salvekorpusest välja.
b. Kokkupanemine.
Hoidke salve samamoodi nagu lahtivõtmisel ja veenduge, et see oleks suunatud
õigesti (vt joonist). Parema käega asetage vedru koos tõkkeliistu ja etteandjaga
korpusesse.
Parema käega vajutage vedru alla ning hoidke seda vasaku käe pöidlaga paigal.
Parema käega lükake salvekaas soontesse, kuni tõkkeliist selle lukustab.
17
Veenduge, et te hoiate salve nii, et see on suunatud näost eemale juhuks, kui
salve vedru peaks välja hüppama.
Kinnistage harjutustega, jättes salve lahtivõetuna. Salve puhastamine. Selgitage: puhastage salv põhjalikult, pöörates erilist
tähelepanu vedrule ja alusele. Kontrollige salve ning õlitage kergelt.
C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused
Küsimused klassilt kogu tunni kohta.
Kinnistage küsimuste ja harjutustega, kui aeg võimaldab.
Relvade ohutuskontroll.
Varustuse pakkimine.
Kokkuvõte.
Peab sisaldama alljärgnevat:
Relva õigeaegse puhastamise ning relva vigadest ettekandmise vajalikkust.
Õige õli ja puhastusvahendite kasutamise ning vintraua puhastamisel õige
suurusega lapi kasutamise vajalikkust.
Tuletage meelde, et kuigi tunnis õpetatakse relva lahti võtma kindlas järjekorras,
võib hooldamise ja puhastamise huvides peale ohutuskontrolli läbiviimist võtta relva
lahti ka teistsuguses järjekorras. Kunagi ei tohi relva lahti võtta rohkem, kui õpetatud,
kuna see võib olla ohtlik ning tuua endaga kaasa distsiplinaarkaristuse.
Ülevaade järgmisest tunnist.
18
3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE Automaatrelva laadimine ja tühjaks laadimine. Padrunisalve laadimine ja selle tühjaks
laadimine. Parunisalve ja nugatääk kinnitamine automaatrelvaga. Sihiku seadmine.
Automaatrelva ohutu käsitsemine.
A. INSTRUKTORI MÄRKMED
Väljaõppetunni eesmärk Sõdur tunneb Galil AR-I laskemoona ja ohutustehnikat laskemoona käsitsemisel,
oskab salve
laadida , relva laadida, relva tühjaks laadida ja ohutult käsitseda.
Kestus 2 x 45 min.
Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas.
Varustus: 1) allüksuse varustus
- automaat
1 igale sõdurile
- salv
2 igale sõdurile
- rakmed
1 igale sõdurile
- tool
1 igale sõdurile + 1 instruktorile
- rullmatt/telkmantel
1 igale sõdurile
2) instruktori varustus
- automaat
1 instruktorile
- salv
1 instruktorile
- rakmed
1 instruktorile
3) õppevahendid
- harjutuspadrunid
35 igale sõdurile
Ettevalmistused Asetage iga sõduri tooli alla 35 harjutuspadrunit.
Paigaldage telkmantlid, kui tund viiakse läbi väljas.
Soovitused Relva lohakas vinnastamine harjutuspadrunitega laetud salve korral võib põhjustada
tõrkeid, mis omakorda võivad põhjustada harjutuspadrunite vigastusi. Seetõttu on
relva laadimise harjutamisel soovitav kasutada tühja salve.
B. TUNNI LÄBIVIIMINE
Eeltööd Relvade ohutuskontroll. Tavaline.
Jagage üksus paarideks.
19
Kordamine Relva ohutu käsitsemine ning relva hooldamine.
Sissejuhatus Selgitage
On väga tähtis, et sõdur oskaks ära tunda erinevaid laskemoona liike ning suudaks
kiiresti ja ilma padruneid kaotamata salve laadida. Väga oluline on ka see, et sõdur
oskaks lahinguolukorras oma relva eest hoolitseda ning seda ohutult käsitseda.
Laskemoona kirjeldus Selgitage:
Relva laskemoon on alljärgnev.
Galil-tüüpi automaadid kasutavad laskemoona kaliibriga 5,56. Iga padruni põhjale on
stantsitud valmistamise aasta, tehase tunnus ja NATO standarditunnus.
Laskemoona väljastatakse tavaliselt 990 padrunit mahutavates kastides M855.
Padrunid on pakitud 30 kaupa papist karpidesse. Laskemoon võib olla ka M193
konteinerites, milles padrunid on 10 kaupa kokkupanduna 150 padrunit mahutavas
vöös.
Laskemoon
võib
olla
ka
teistsugustes
pakendites,
olenevalt
valmistajatehasest.
On olemas nelja tüüpi laskemoona.
Tavaline lahingupadrun M855 või M193.
Sile pronksist kest, kuul vasest täismantliga ning kapsel padruni põhjal.
Trasseeriv padrun M856.
Sarnaneb lahingupadruniga, aga kuuli tipp on värvitud oranžiks või punaseks.
Paukpadrun M200 ja A200.
Sellel padrunil võib olla nii pronksist kui plastikust kest olenevalt sellest, millises
tehases see on valmistatud. Kuul puudub(M200), kesta ots on kokku pressitud ning
tavaliselt värvitud valgeks, kuid võib esineda ka teisi värve (nt tumesinine). A200 on
puust kuuliga.
Harjutuspadrun.
Tehases valmistatud harjutuspadrunid on hõbedast värvi koos sissevaltsitud
soontega padruni kestal, mis lihtsustab padruni äratundmist öösel. Tal on vasest
kuul, kuid ei ole kapslit ning see padrun on täiesti ohutu. Praegu Eesti kaitseväes
ametlikult harjutuspadruneid ei väljastata, kuid erinevad väeosad on neid erineval
viisil valmistanud (kirjeldage oma üksuses olemasolevaid harjutuspadruneid).
Harjutuspadruni juures on tähtis, et ta ei sisaldaks pürotehnilisi aineid ja oleks
lahingupadrunist kergesti eristatav.
20
Joonis
Joonis
Laskemoona ja salvede hoidmine
Selgitage: alati hoolitsege laskemoona eest, hoidke seda puhtana, kuivana ja ilma
õlita.
Ärge kunagi jätke laskemoona otsese päikesepaiste alla, kuna pärast ei saa sellega
enam täpselt lasta.
Ärge kasutage padrunit tööriistana. Kui seda on ilmtingimata vajalik teha, siis ärge
tulistage selle padruniga.
Padruni või kuuli kuju muutmine on ohtlik ja lubamatu.
Salvesid tuleb regulaarselt kontrollida. Vigastatud salved põhjustavad tõrkeid.
Kinnistage küsimustega.
Salve laadimine 21
Selgitage:
Salv
mahutab 35 padrunit.
Tundide ja õppuste ajal laadige salv käsuga määratud
laskemoona tüübi ja kogusega. Enne laadimist kontrollige salve, eriti padrunite
etteandja piirkonda veendumaks, et salvel ei ole vigastusi. Lahingus laadige salv
nõutud laskemoona liigi ja kogusega. Trasseerivaid padruneid võib kasutada
sihtmärkide osutamiseks ning salve tühjenemisest hoiatamiseks.
Salve laadimine lahtiste padrunitega. Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi.
Selleks, et laadida salve lahtiste padrunitega, tehke alljärgnevat.
Võtke salv pärast kontrollimist vasakusse kätte nii, et salve selg oleks suunatud
endast eemale (vt joonist), salve põhi toetage vastu põlve või saapanina.
Salve laadimiseks hoidke padruneid paremas käes. Alustage sellest, et asetage
padrun padruni etteandjale ning hoidke padrunit paigas vasaku käe pöidlaga.
Parema käe pöidlaga suruge padrunit alla ja tahapoole senikaua, kuni see läheb
vastu salve tagumist külge. Laadige kõik padrunid samal moel. Veenduge, et
padrunid on salves korralikult (vt joonist).
Joonis
Salve tühjakslaadimine Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi (vt joonist). Suruge kuuli otsaga salves olev
teine padrun alla, kuni esimene kukub salvest välja. Korrake tegevust, kuni salv on
tühi.
Joonis
Kinnistage küsimuste ja harjutustega.
Salve laadimist saab harjutada lasketiirus esimestel laskmistel.
Sihikute seadmine 22
Selgitage ja näidake ette.
Automaadil on kaks sihikut: öösihik ja mehaaniline sihik. Mehaanilisel sihikul on kaks
asendit: 3 ja 5. Asendi muutmiseks tuleb sihikut lükata ette- või tahapoole. Sihiku
asend 3 on ette nähtud sihtmärkide tabamiseks kuni 300 m, sihiku asend 5
kaugemate sihtmärkide tabamiseks. Öösihikut kasutatakse pimedas kuni 100 m
kaugusel olevate sihtmärkide tabamiseks. Selleks tuleb öökirp ja sälk tõsta
püstasendisse, mehaaniline sihik asetada keskmisse asendisse. Sihtimisel tuleb
asetada ühele kõrgusele nii kirbu kui ka sälgu triitiumtäpid. Kirbu täpp peab jääma
sälgu täppide vahele ja olema suunatud sihtmärgile.
Kinnistage küsimuste ja harjutustega.
Salve kinnitamine, relva laadimine ja tühjakslaadimine Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järele.
Salv on kinnitatud siis, kui ta on paigaldatud relva külge. Relv on laetud siis, kui ta
on vinnastatud ja padrun on padrunipesas. Relv on tühjaks laetud siis, kui salv on
eemaldatud ja padrunipesas padrunit ei ole.
a. Käskluse peale “Salv kinnita”
Vasaku jalaga astuge samm ette ning hoidke relva horisontaalselt maaga
vöö kõrgusel.
Vasaku käega kontrollige, kas tuleümberseadur on asendis S, parema käega
kallutage relva paremale ning vasaku käega avage salvetasku.
Võtke salvetaskust vasaku käega täis salv või käsus määratud padrunite
hulgaga salv, kontrollige, et padrunid on salves korralikult ning kinnitage relva külge.
Kerge tõmbega kontrollige, et salv oleks korralikult kinni.
Kinnitage salvetasku ja võtke vasaku käega kinni laesäärest.
b. Käskluse peale “Relv lae ja kaitseriivista” või käsuga määratud kaugusele
Kontrollige, et sihikud oleks seatud õigesti. Vasaku käega viige tuleümberseadur
asendisse R ja vinnastage relv. Veenduge, et vinnastuskäepide oleks täielikult
tagumisse asendisse
viidud ning laske sellel vabalt ette joosta. Parema käe
pöidlaga lükake tuleümberseadur asendisse S.
Tõstke relva pära õlga, raskus viige eesolevale jalale, hoidke vintraud suunatuna
ette maha ja vaadake üle sihiku ette.
Hoidke pea püsti ning vaadelge ees asuvat maa-ala või teile määratud laskeala.
c. Käskluse peale “Tühjaks lae”
Viige relv horisontaalasendisse. Jälgige, et parem nimetissõrm oleks
päästikukaitsel.
Vasaku käega pange tuleümberseadur asendisse S ning avage salvetasku.
Kallutage relva paremale. Vasaku käega eemaldage salv, vajutades vasaku
pöidlaga salve fiksaatorile ning asetage see salvetaskusse.
23
OHUTUSE
TAGAMISE
SEISUKOHALT
ON
ÜLIMALT
TÄHTIS,
ET
TE
EEMALDAKSITE SALVE SELLEL HETKEL.
Asetage vasaku käega tuleümberseadur asendisse R, kallutage relva paremale,
tõmmake lukuraam tagasi ja hoidke relva nii, et kestaheiteava oleks suunatud
üles.
Kontrollige padrunipesa, lukukoda ja lukku. Vaadake salve kinnitusava
veendumaks, et salv on eemaldatud. Pimedas kontrollige samu asju, kasutades
selleks väikese sõrmega või puhastusnööri raskusega kompimist. Kui see on
tehtud, laske lukuraamil
liikuda ette.
Veenduge, et relv oleks suunatud ohutusse suunda ja vajutage päästikule.
Asetage tuleümberseadur asendisse S. Veenduge, et sihikud oleksid asendis 3.
Kui padrun kukkus maha, tõstke see üles, puhastage ja pange tagasi salve ning
kinnitage salvetasku.
Kinnistage harjutustega, jättes salve kinnitatuna. Relvad ohutuks
Selgitage ja näidake ette: käskluse peale “Relvad ohutuks” laadige relv tühjaks,
nagu eelnevalt õpetati ja kinnitage täis salv.
Kinnistage harjutustega. Laske relvad tühjaks laadida
Kinnitatud salvega relva ohutu käsitsemine Selgitage:
Kui on kästud salv kinnitada, peab sõdur hoidma relva kinnitatud salvega seni, kuni
antakse
käsklus salve eemaldamiseks. Sõdur vastutab kogu aeg relva ohutu
käsitsemise eest ning ta peab jälgima, et
a) tuleümberseadur oleks kogu aeg asendis S, välja arvatud olukordades, mis
nõuavad teisiti. Sõrm oleks päästikukaitsel ja relv oleks suunatud ohutusse
suunda;
b) tuleümberseadur peab alati olema asendis R. Asendisse A pannakse
tuleümberseadur ainult siis, kui on vaja anda automaattuld või valmistutakse
seda tegema;
c) relv laetakse tühjaks käskluse peale või olukordades, kus ei ole enam võimalik
kindlustada selle ohutust nagu näiteks relva üleandmisel või teise sõduri
järelevalve alla jätmisel. Kui osutub vajalikuks relva lahingus üle anda, peab
kaitseriiv olema peale pandud. Relva vastuvõtjale öeldakse, mis seisus relv on
(nt “Laetud”).
Relva saaja peab valjuhäälselt kordama relva seisundit. Relva tuleb üleandmisel
jälgida, et vintraua ots oleks suunatud ohutusse suunda;
d) kui on vaja võtta üles kinnitatud salvega relva, tuleb see tühjaks laadida nii, nagu
eespool õpetati;
24
e) relva ei tohi kunagi naljapärast teise inimese poole suunata.
Kinnistage küsimuste ja harjutustega.
(Kasutage käsklusi “Salv kinnita”, “Relv lae ja kaitseriivista”, “Relv ohutuks”. Laske
sõduritel relva teineteisele üle anda).
C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused: Küsimused jaolt kogu tunni kohta.
Kinnistage küsimuste ja viimase harjutusega, kui aeg võimaldab.
Relvade ohutuskontroll.
Varustuse pakkimine.
Kokkuvõte: Peab sisaldama alljärgnevat.
Õige relva vinnastamise tähtsus.
Relva tühjakslaadimise juures tuleb alati enne relva vinnastamist salv eemaldada.
Relva kiire, ohutu ja
korrektse käsitsemise tähtsus.
Padrunite puhtana hoidmise vajalikkus.
Järgmise tunni teema tutvustus.
25
4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE Automaatrelvast laskmine lamades asendist. Automaatrelva hoidmine ja sihtpunkti valik
ning sihtimine sihtmärgi pihta.
A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Sõdur oskab sisse võtta lamades laskeasendit ja kasutada sihikuid.
Kestus 2 x 45 min.
Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas.
Varustus: 1) allüksuse varustus
- automaat
1 igale sõdurile
- salv
2 igale sõdurile
- rakmed
1 igale sõdurile
- rullmatt/telkmantel
1 igale sõdurile
- tool
1 igale sõdurile + 1 instruktorile
2) instruktori varustus
- automaat
1 instruktorile
- salv
1 instruktorile
- rakmed
1 instruktorile
3) õppevahendid
- väikesihtmärgid
vastavalt vajadusele
- silmaplaat
vastavalt vajadusele
Ettevalmistus Tutvuge lasketehnikaga ja sellega, kuidas erinevates laskeasendites jälgida
erinevaid lasketehnika
etappe . See annab detailset informatsiooni, kuidas erinevates
asendites lasketehnika etappe täidetakse. Need teadmised aitavad instruktoril
efektiivselt vigu parandada ning annavad nõu sõduri lasketehnika parandamiseks.
Leidke sobiv koht tunni läbiviimiseks. Kui tund on väljas peab olema vähemalt 30m
lagedat ala sihtimise harjutamiseks.
Paigaldage sihtmärgid.
Kui tund toimub siseruumis, peab olema piisavalt ruumi, et kasutada abivahendeid
(silmaplaat) sihtimise harjutamisel.
Soovitused Silmaplaati tuleb kasutada, et kontrollida sihikupildi õigsust. Silmaplaadi õige
kasutamise korral peab instruktori silm olema käsivarre kaugusel vintraua suudmest.
Silmaplaati tuleb hoida mõlema käega, küünarnukid kindlalt põrandal. Läbi
silmaplaadis asuva ava tuleb vaadata laskja silma, mitte relva kirpu. Et laskja saaks
uuesti sihtimist alustada, liigutage silmaplaadi
asukohta iga
lasu järel. Silmaplaadi
26
abil saab kontrollida sõduri sihtimist ning hilisemates tundides päästikule vajutamist.
Piisav hulk silmaplaate peab olemas olema, et kõiki jao liikmeid saaks tunnis
maksimaalselt õpetada. Silmaplaate saab teha papist.
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Relvade ohutuskontroll. Tavaline. Jälgige, et tunnis ei kasutataks harjutuspadruneid.
Näidake ette, kuidas kasutatakse silmaplaate.
Kordamine
Salve kinnitamine, relva laadimine, tühjakslaadimine ja ohutuks tegemine. Jätke salv
kinnitatuna relva külge.
Sissejuhatus
On tähtis, et sõdur oleks võimeline oma relvast täpselt laskma erinevates
lahinguolukordades. See
saavutatakse siis, kui sõdur valdab ja rakendab õigeid,
alljärgnevaid lasketehnika printsiipe:
a) relv peab olema suunatud sihtmärgile vabalt, ilma pingutuseta;
b) sihikupilt peab olema õige;
c) päästikule tuleb
vajutada sujuvalt nii, et see ei mõjutaks laskeasendit. Peale lasu
toimumist peab sooritama järelsihtimise.
Lamades laskeasend Selgitage ja näidake ette, üksus teeb järgi (vt joonist). Põhiline laskeasend on
lamades asend, kuna see pakub kõige paremat toetust laskjale ja on stabiilsem ning
kõige vähem väsitav. Selles asendis on laskja vaenlasele kõige väiksem sihtmärk.
Käskluse peale “Laskeasend lamades võtt” tegutsege alljärgnevalt.
Hoidke parema käega püstolikäepidemest, kallutage relva natuke paremale nii, et
pära toetuks käevarre ja õlavarre ühenduskohta ning suunake relv laskesuunda.
Jälgige, et ükski relva osa ei puudutaks maad ja vasaku käega end toetades heitke
pikali.
Pikali olles kallutage relv vasakule ning toetage see laesäärega vasakule
käele .
Parema käega hoidke kinni püstolikäepidemest nii, et nimetissõrm oleks
päästikukaitsel.
Joonis
27
Keha paremaks sihtmärgile suunamiseks pange jalad ja kontsad kokku. Kohendage
asendit nii, et keha oleks suunatud sihtmärgile ning seejärel võtke sisse üks kahest
positsioonist lamades laskeasendis.
Positsioon 1
Hoides keha suunatuna sihtmärgile, viige jalad umbes õlgade laiuselt lahku ning
tundke ennast mugavalt. Varbad peavad olema suunatud väljapoole ning jalgade
siseküljed peavad toetuma maha. Selles asendis on keha väikese nurga all
võrreldes laskesuunaga nii, et parem jalg on täpselt relvaga ühel
joonel , mis annab
maksimaalset toetust ja vähendab tagasilöögi mõju.
Joonis
Positsioon 2.
Kohendage keha nii, et see jääks väikese nurga all vasakule, võrreldes
laskesuunaga. Avage jalad nii, et vasak jalg jääks kehaga
samasse suunda,
jalalihased lõdvestatud, varbad suunatud väljapoole. Kõverdage parem jalg põlvest.
Parema jala varbad on suunatud väljapoole,
säär toetub maha. Selline laskeasend
tõstab rinna maapinnast ülespoole, vabastades rindkere koormusest.
Joonis
Püsti tõusmiseks hoidke parema käega kinni püstolikäepidemest, pöörake relv
paremale ning hoidke suunatuna sihtmärgile. Tõuske püsti, jälgides, et ükski relva
osa ei puudutaks maad ning võtke sisse seistes laadimise asend.
Kinnistage harjutustega.
Relva hoidmine lamades laskeasendis Pärast käsklust “Relv lae ja kaitseriivista“ laadida relv ja võtta sisse korralik
laskeasend. Seejuures on tähtis jälgida järgmisi punkte:
28
Jalgade asend.
Relva pära asend.
Vasaku käe haare.
Vasaku küünarnuki asend.
Parema käe haare.
Parema küünarnuki asend.
Pea asend.
Mugav kehaasend.
Hingamine .
Kinnistage küsimustega.
Selgitage ja näidake ette (vt joonist ????) käskluste “Laskeasend lamades võtt”,
“Relv lae ja kaitseriivista” täitmist.
Võtta sisse lamades laskeasend.
Asetage relva pära õlga ning hoidke relva lõdvalt mõlema käega. Suunake vintraud
sihtmärgile ning kohendage keha seni, kuni relv on suunatud sihtmärgile loomulikult,
ilma pingutuseta.
Pära õige asend õlas vähendab tagasilöögi mõju, aitab tasakaalustada relva ning
hoiab ära pära libisemise laskmise ajal. Pära ei tohi olla vastu õlaluud.
Vasak käsi pange laesääre alla nii kaugele, kui mugav hoidmine võimaldab. Avage
vasaku käe sõrmed ning pange laesäär peopesale. Haarake sõrmedega ümber
laesääre ning ilma pingutuseta viige vasak küünarnukk keskpunktile relva all nii
lähedale kui võimalik. See annab relvale maksimaalse toe käeluult.
Vasak käsi peab jääma lõdvalt, sõrmed koos. Vasaku käega ei tohi relva pigistada
või seda tagasi tõmmata. Vasaku käe haare peab olema piisavalt tugev, et
moodustuks relvale stabiilne tugi ja säiliks kindlus.
Parem käsi on kontrollkäsi, mis peab hoidma relva kindlalt. Et seda saavutada,
tõstke parem küünarnukk maast üles ning avage sõrmed. Asetage pöidla ja
nimetissõrme vaheline koht nii kõrgele püstolikäepideme tagumisele küljele, kui
mugavus võimaldab, ning sulgege sõrmed ümber püstolikäepideme. Nimetissõrm
asetage loomulikult päästikule nii, et sõrme ots ei puudutaks püstolkäepideme teist
külge.
Ilma asendit ja relva hoidmist muutmata asetage parem küünarnukk maha
loomulikult, nii et see pakuks tuge. Tõmmake relva kindla ja stabiilse survega õlga
selleks, et pära püsiks õlas ettenähtud kohas.
29
Laske pea alla ning asetage põsk vastu pära nii, et sihikud oleksid näha. On väga
tähtis, et põsk oleks asetatud samale kohale alati, kui laskeasend sisse võetakse.
See võimaldab laskjal saavutada kindlat ja õiget sihikupilti.
Kinnistage harjutustega tuletage sõduritele meelde, et nad iga kord laskeasendit sisse võttes jälgiksid kõiki
punkte eespool mainitud punktide loetelus.
Mugav kehaasend
Sõdur peab õppima laskeasendis olema vabalt ilma füüsilise pingutuseta. Kui ta
seda ei suuda, tekib lihastes valu, millele järgneb relva ja sihikupildi liikumine.
Sihtimine Kuidas sihtida. Selgitage ja näidake, kuidas kasutada väikeseid pilte,
maastikku ja
väikesihtmärke.
Sihtima peab nii, et moodustuks
korrektne sihikupilt. Korrektne sihikupilt moodustub:
silmast
tagumisest dioptrist
kirbust
sihtmärgist
Korrektse sihtimise puhul peavad need neli punkti olema ühel joonel.
Kuhu sihtida. Esimestel laskmistel on sihtmärgi külge soovitatav kinnitada valge
paberileht. Sihtida tuleb alati selle valge paberilehe alla keskele. See on ka esimeste
laskeharjutuste sihtimispunktiks. Hiljem kasutatakse valget lehte relva nullimisel.
Joonis
Kui tulistate sihtmärki ilma kleebisteta, tuleb valida sihtimispunkt nii, et te tabaksite
sihtmärki keskele.
Lahingus on vaenlast võimalik
avastada liikumise, lasusähvatuste või suitsu järgi.
Kui vaenlase asukohta on raske leida, võib jaoülem osutada vaenlase positsiooni või
positsioonid. Igal juhul valige sihtimispunkt selliselt, et oleks võimalik tabada
sihtmärki.
Tuul ja muud faktorid mõjutavad tabamist. Seetõttu võib mõnikord vajalikuks
osutuda sihtmärgi keskele tabamiseks sihtimispunkti sihtmärgi keskkohast eemal
valida.
Laskeasendi kontrollimine ja parandamine lamades Selgitage ja näidake ette, üksus teeb järgi. Andke käsklused “Laskeasend lamades
võtt”, “Relv lae ja kaitseriivista”.
30
Laskeasendi sissevõtmisel peab sõdur suunama oma keha ja relva sihtmärgile nii,
nagu eelnevalt õpetati ja harjutati.
Enne esimesi laske on tähtis täpsemalt keha kohendada, et relv oleks sihtmärgile
suunatud ilma füüsilise pingutuseta.
Laskeasendit kohendades liigutatakse ainult alakeha. Käsi, küünarnukke ei tohi
tõsta ega liigutada relva suunamisel sihtimispunktile.
Laskeasendi kohendamine.
Väga tähtis on hoida relva, pead ja keha korrektselt.
Käed hoidke paigal ja liigutage alakeha seni, kuni sihikupilt on korralik. Selle
saavutamiseks võib osutuda vajalikuks mitmete väikeste liigutuste sooritamine
jalgade ja jalalabadega.
Vertikaalsete paranduste tegemiseks liigutage keha relvale lähemale või kaugemale.
Ärge liigutage küünarnukke.
Horisontaalsete paranduste tegemiseks liigutage alakeha paremale või vasakule.
Jätke meelde, et käsivarsi ja vasakut küünarnukki ei tohi liigutada.
Laskeasendi kontrollimiseks jälgige kirbu vertikaalset liikumist hingamisel. Kirp peab
liikuma vertikaalselt läbi sihtimispunkti. Kui kirp liigub diagonaalselt läbi
sihtimispunkti, on tegemist veaga.
Kinnistage harjutustega.
C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused
Küsimused jaolt kogu tunni kohta.
Kinnistage küsimuste ja viimase harjutusega, kui aeg võimaldab.
Relvade ohutuskontroll.
Varustuse pakkimine.
Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat:
Täpse ja õige sihtimise ning relva kindla ja korrektse hoidmise tähtsus.
Õige sihikupildi saavutamise tähtsus pea õige asetusega.
Heade lasketulemuste saavutamiseks peab relv olema suunatud sihtmärgile ilma
füüsilise pingutuseta.
Järgmise tunni teema tutvustus.
31
5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS Automaatrelvast laskmise treening lamades laskeasendist koos lasu imiteerimisega.
Hingamise kontroll lasu sooritamise ajal ja päästikule vajutamine.
A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Sõdur teab kuidas lasta relvast lamades laskeasendist, kasutades õiget
lasketehnikat.
Kestus 2 x 45 min.
Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas.
Varustus: 1) allüksuse varustus
- relv
1 igale sõdurile
- rakmed
1 igale sõdurile
- salv
2 igale sõdurile
2) instruktori varustus
- relv
1 instruktorile
- rakmed
1 instruktorile
- salv
2 instruktorile
3) õppevahendid
- väikesihtmärgid
vastavalt vajadusele
- tavalised sihtmärgid (kui on)
vastavalt vajadusele
- silmaplaadid
vastavalt vajadusele
- panoraamsihtmärk
1
- heledad kleebised
vastavalt vajadusele
Ettevalmistused Instruktor peab lugema läbi laskeoskuse põhitõed enne, kui ta hakkab läbi viima
lasketreeninguga õppetundi. See annab üksikasjaliku informatsiooni, kuidas
rakendada laskeoskuse printsiipe kõikide laskeasendite puhul. Need teadmised
võimaldavad instruktoril paremini vigu parandada ning sõduritele nõu anda
laskeoskuse parandamiseks.
Kui tund viiakse läbi väljas, tuleb selleks valida ala, mis võimaldab sihtida vähemalt
30 m kaugusele.
Paigaldage sihtmärgid.
Kui tund viiakse läbi sees, peab olema piisavalt ruumi, et kasutada silmaplaate.
Paigutage eelnevalt või andke igale sõdurile vajalik varustus.
32
Soovitused Sõdurit saab korralikult laskma õpetada ainult tiirus. Sellegipoolest saab selle tunni
käigus läbi võtta lasketehnika ja muud tegevused, mis on vajalikud täpseks
laskmiseks, ilma ühtki lasku laskmata.
Pärast esialgset harjutust võib järgmised harjutused muuta realistlikumaks, jagades
jao 2- või 3-mehelisteks gruppideks (2 meest, kui sihitakse väikesihtmärkide pihta; 3
meest, kui kasutatakse silmaplaate). Kui harjutatakse paaris, siis üks tulistab ja teine
vinnastab. See imiteerib relva tagasilööki ja võimaldab tulistajal vajutada eelnevalt
vinnastatud relva päästikule iga kord, kui ta
laseb . Kui harjutate silmaplaatidega, siis
üks grupp laseb, teine vinnastab ja kolmas tegutseb silmaplaatidega.
Harjutuspadruneid ei tohi kasutada, kui kasutatakse silmaplaate.
Ettenäitamisel peaks instruktor kasutama ühe sõduri abi, kes aitaks tal relva
vinnastada.
Harjutamise ajal, kui normaalolukorras heidetaks välja padrun, peavad sõdurid
imiteerima selle ülesvõtmist.
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Relvade ohutuskontroll. Tavaline. Korjake kokku kõik harjutuspadrunid, kui need on
eelnevalt välja jagatud.
Kordamine. Korrake esimesi kolme lasketehnika printsiipe, kasutades lamades laskeasendit.
Demonstreerige abilise kasutamist relva ümberlaadimisel.
Sissejuhatus Selgitage: viimane lasketehnika printsiip on “
Lask peab olema tulistatud ja
järelsihitud nii, et see ei mõjutaks liigselt laskepositsiooni”. Kui seda tehakse
korralikult ning samal ajal on täidetud ka õige sihikupildi ning relva hoidmise
tingimused, läheb kuul sinna, kuhu vintraud on suunatud. Selles tunnis käsitletakse
tehnikat, mida sõdur peab järgima, et seda printsiipi täita. Ühtlasi kombineeritakse
samal ajal kõiki lasketehnika printsiipe sel määral, et sõdur peaks saavutama õige
lasu sooritamise tehnika.
Lasu sooritamine Selgitage:
Lasu sooritamine ei tohi häirida sihtimist. Selle saavutamiseks peavad laskeasend ja
relva hoidmine olema stabiilsed ning relv peab olema suunatud sihtmärgile
loomulikult. Kasutades kontrollitud hingamist ning vajutades päästikule sujuvalt,
sooritate te lasu, mille tagajärjel kuul väljub vintrauast ilma relva üleliigselt
liigutamata.
Hingamise kontrollimine Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi:
Hingamine on keha loomulik funktsioon, mis toimub muutumatus tempos ja
pingutuseta, kuni inimene teeb midagi, mis rikub normaalset hingamisrütmi. Seetõttu
on vajalik kontrollida ja reguleerida hingamist tulistamise ajal. Päästikule vajutamise
33
ajaks tuleb hingamine peatada väljahingamisel selliselt, et hingamise peatamine ei
kutsuks esile füüsilist pingutust.
Päästikule vajutamine Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi:
Hinge kinni hoidmise ajal sihtige võimalikult täpselt ning vajutage sujuvalt päästikule
nii, et lasu toimumine ei häiriks sihtimist ega parema käe haaret. Millist päästikule
vajutamise Õppetunni vormilt on otstarbekas kasutada, see oleneb olukorrast.
Päästikule vajutamine üks kord hingamistsükli jooksul On olukordi, kus sõduril jääb piisavalt aega, et
sooritada täpselt sihitud lasku ühe
hingamistsükli jooksul. Sellist laskmist kasutatakse sisselaskmisel, tabamuste grupi
harjutamisel ning tulistamisel üksiklaskudega.
Pange tuleümberseadur asendisse R.
Asetage nimetissõrm päästikule.
Hingake paar korda sügavalt sisse ja välja, tõmmates samal ajal eelpäästiku lõpuni.
Sihtige võimalikult täpselt ning hakake avaldama päästikule kontrollitult suurenevat
survet.
Jätkake päästikule surve avaldamist senikaua, kuni sihikupilt püsib korrektne. Kui
sihikupilt läheb uduseks, siis hoidke päästikule juba avaldatud survet ja jätkake
ainult juhul, kui sihikupilt läheb selgemaks. Kui sihtmärk ära kaob, siis lõpetage
sihtimine ja lõdvestuge. Jätkake surve avaldamist päästikule senikaua, kui lask on
toimunud. Surve avaldamise suund on otse taha, kuna see ei avalda mõju relva
loomulikule sihtmärgile suunamisele.
Hoidke survet päästikule edasi ka pärast lasu toimumist ning kontsentreeruge
sihikupildile seni, kuni relva liikumine on lõppenud.
Vabastage päästik ja jätkake normaalset hingamist või alustage uuesti lasu
sooritamise protsessi hingamise kontrollimise ja päästikule vajutamisega.
Päästikule vajutamine üle ühe korra hingamistsükli jooksul On olukordi, kus sõduril on väga vähe aega, et sooritada täpselt sihitud laske.
Sellisel juhul tuleb lasud teha kiiresti ja nii täpselt kui antud olukorras võimalik.
Päästikule vajutamist üle ühe korra hingamistsükli jooksul kasutatakse siis, kui
sihtmärgid ilmuvad ja kaovad
lühikese ajavahemiku jooksul või kui on vaja anda
kiirtuld.
Asetage tuleümberseadur asendisse R.
Asetage sõrm päästikule.
Sihtmärgi ilmumisel hingake välja kuni loomuliku sissehingamiseni, vajutades samal
ajal alla eelpäästiku.
Hoidke hinge kinni ning sihtige võimalikult täpselt ning hakake päästikule survet
avaldama seni, kuni toimub lask. On väga tähtis päästikut mitte äkiliselt rebida.
34
Korraks hoidke päästikut all ühe
osana järelsihtimisest. Vabastage päästik ja olge
valmis koheselt uuesti tulistama.
Järelsihtimine ning tabamisest ettekandmine Selgitage:
On väga tähtis, et pärast lasu toimumist ei tehtaks midagi, mis võiks mõjutada relva
enne, kui kuul väljub vintrauast. Hoides päästikut all ja jätkates sihtimist umbes ühe
sekundi jooksul pärast lasu toimumist, mida nimetatakse järelsihtimiseks, välistab
see kõik liigutused, mida laskja võib teha lõdvestudes või pead tõstes. Järelsihtimine
aitab laskjal ühtlasi jälgida sihikupilti lasu toimumise hetkel, mille põhjal ta võib
avastada vea päästikule vajutamisel.
Lasu tabamisest ettekandmine. Selgitage: kui lask on toimunud, põhjustab
tagasilöök relva liikumist sihtimispunktist natuke kõrvale ning selle liikumise suund
peaks kõikide järgmiste laskude juures jääma samaks.
Laskeharjutustel peab sõdur jälgima sihikupilti lasu toimumise ajal ning ette kandma
sellest, kas sihikupilt oli sel hetkel õige. Kontsentreerudes kirbule ja sihtimispunktile
saab sõdur seda üsna täpselt teha. Võimalusel tuleb ette kanda ka vea suunast,
näiteks “Üles paremale” või “Alla vasakule”.
Kogemustega laskja peaks olema suuteline märkama kirbu liikumise suunda ning
kui see ei sarnane
eelmiste laskudega, sellest oma lasketulemuste jälgijale ette
kandma.
Kinnistage harjutustega jagu töötab paarides või kolmeste gruppidena.
C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused
Küsimused jaolt kogu tunni kohta.
Kinnistage viimase harjutusega, kui aeg võimaldab.
Relvade ohutuskontroll.
Varustuse pakkimine.
Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat
Hinge kinnihoidmise tähtsus lasu toimumise ajal.
Õige päästikule vajutamise tehnika erineva hulga laskude sooritamise ajal.
Järelsihtimise vajalikkus.
Lasu tabamise äraarvamise ja sellest ettekandmise tähtsus, eriti laskeharjutustel.
Järgmise tunni teema tutvustus.
35
6. Tund. TULISTAMISKORD Automaatrelva kohta lahingukomplektiga määratud lahingumoona hulk. Visuaalne
laskemoona
ülevaatus . Erinevad tulistamisviisid sihtmärgi tabamiseks. Tuleavamise
kord laskesektoris.
A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Sõdur tunneb kasutatavat laskemoona ja teab erinevaid tuleliike.
Kestus 2 x 45 min.
Õppetunni vorm Õppetund viia soovitatavalt läbi väljas.
Varustus 1) allüksuse varustus
- relv
1 igale sõdurile
- salv
1 igale sõdurile
- rakmed
1 igale sõdurile
- rullmatt
1 igale sõdurile
2) instruktori varustus
- relv
1 instruktorile
- salv
1 instruktorile
- rakmed
1 instruktorile
- rullmatt
1 instruktorile
3) õppevahendid
- sihtmärgid
vastavalt vajadusele
- väikesihtmärk
1
- laskemoona näidised
1
- silmaplaadid
vastavalt vajadusele
Ettevalmistused a. Instruktor peab lugema läbi laskeoskuse põhitõed enne, kui ta hakkab läbi viima
lasketreeninguga õppetundi. See annab üksikasjaliku informatsiooni, kuidas
rakendada laskeoskuse printsiipe kõikide laskeasendite puhul. Need teadmised
võimaldavad instruktoril paremini vigu parandada ning sõduritele nõu anda
laskeoskuse parandamiseks.
b. Valige sobiv maa-ala (tunni läbiviimiseks välitingimustes) ning asetage
sihtmärgid vähemalt 30 m kaugusele.
Soovitused a. Selles tunnis käsitletakse ainult erinevaid tuleliike, mille kasutamist sõdurilt
lahingutingimustes oodatakse.
b. Pärast esialgset harjutust võib järgmised harjutused muuta realistlikumaks,
jagades jao 2- või 3-mehelisteks gruppideks (2 meest, kui sihitakse
36
väikesihtmärkide pihta; 3 meest, kui kasutatakse silmaplaate). Kui harjutatakse
paaris, siis üks tulistab ja teine vinnastab. See imiteerib relva tagasilööki ja
võimaldab tulistajal vajutada eelnevalt vinnastatud relva päästikule iga kord, kui
ta laseb. Kui harjutate silmaplaatidega, siis üks grupp laseb, teine vinnastab ja
kolmas tegutseb silmaplaatidega. Harjutuspadruneid ei tohi kasutada, kui
kasutatakse silmaplaate.
c. Ettenäitamisel peaks instruktor kasutama ühe sõduri abi, kes aitaks tal relva
vinnastada.
d. Liikuvate sihtmärkide tulistamist õpetatakse järgnevates tundides.
e. Tuleliigi “Vaata ja lase” kinnistamisel andke käsklused “Üles” ja “Alla”, mis
imiteerivad sihtmärkide ilmumist. Alustage ajalimiidiga 4 sekundit lasu kohta,
vähendades seda töö käigus. Vahetevahel andke käsklus “Mööda”, et sõdur
peaks laskma teist korda.
f. Tuleliigi “Kiirtuli” kinnistamisel alustage 5 lasust 30 sekundi vältel. Suurendage
laskude arvu või vähendage ajalimiiti vastavalt vajadusele.
g. Viimaseks harjutuseks jagage jagu gruppidesse ning harjutage kõiki tuleliike.
h. Sobival hetkel tunnis rõhutage hea tulekontrolli väärtust ja efektiivse tule
vajadust, et mitte kulutada laskemoona asjatult.
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Relvade ohutuskontroll. Tavaline. Korjake kokku kõik harjutuspadrunid(kui neid
kasutati).
Tuletage meelde silmaplaatide kasutamist.
Kordamine. Relva hoidmine, sihtimine ja laskmine lamades laskeasendis. Puhkeasend. Jätke
salved kinnitatuna relvade külge.
Sissejuhatus Selgitage: sõdur peab olema võimeline andma erinevat liiki tuld, kui jaoülem käsib
või omal algatusel, kui olukord nõuab. Ta peab tundma kõiki tuleliike ning teadma,
kuidas kasutada neid kiiresti ja efektiivselt.
Lahingukomplekt Selgitage:
Lahingukomplekt on laskemoona hulk, mida sõdur lahingus kaasas kannab.
Sõdurile väljastatakse lahinguolukorras 360 padrunit, millest 240 on salvedes ja
rakmetaskutes. Ülejäänud 120 on majutuskohas või transpordivahendil.
Kuulipildurile väljastatakse 600 padrunit. Kui jaoülem peab vajalikuks, jaotatakse
laskemoon üksuse liikmete vahel, et seda oleks kergem kanda. Ülejäänud 600 on
majutuskohas või transpordivahendil.
37
Kui on kasutada trasseerivaid padrunid, jaotatakse need jaos vastavalt jaoülema
korraldusele. Need on abiks sihtmärgi osutamisel. Kui trasseerivaid padruneid ei ole
igal laskuril, siis nad jälgivad kuulipilduja trasseerivaid padruneid, mis aitavad neil
sihtmärki avastada.
Laskemoona kokkuhoid on väga tähtis. Seetõttu on vajalik kinni pidada
tuledistsipliinist, et vältida laskemoona raiskamist.
Tuleliigid
Selgitage:
Tuleliigid lahingus on alljärgnevad.
Üksiklasud
Aeglane tuli, tavaliselt mitte rohkem kui 10 lasku minutis. Seda kasutatakse tavaliselt
pärast tulevahetuse võitmist eesmärgiga ära hoida vaenlase sihitud vastutuld,
takistamaks vaenlase vaatlust ja liikumist.
Vaata ja lase
Kasutatakse ebaregulaarselt ja lühikeseks ajaks ilmuva vaenlase pihta tulistamiseks,
liikudes ühest laskepositsioonist teise.
Kiirtuli
Kiirtuld kasutatakse tulevahetuse võitmiseks või siis, kui vaenlane ründab meie
positsioone. Tule andmist peab tähelepanelikult kontrollima, et säilitada laskemoona.
Harjutades on võimalik saavutada tase, kus lastakse ühe minuti jooksul kuni 30
sihitud lasku erinevate sihtmärkide pihta.
Automaattuli (valangud)
Valanguid kasutatakse tavaliselt ainult lähivõitluses, eriti rünnaku viimases etapis,
samuti tagasi tõrjudes massilist rünnakut, ruumide puhastamisel linnalahingus,
kaevikute, punkrite ja metsaalade puhastamisel vaenlasest. Olemasoleva
laskemoona hulga põhjal annab jaoülem käsklused valangutega laskmiseks, või
teeb seda sõdur ise.
Kinnistage küsimustega.
Üksiklasud Selgitage ja näidake ette. Andke käsklused “Salv kinnita”, “Laskeasend lamades
võtt”, “Relv lae ja kaitseriivista” või andke kaugus ja osutage sihtmärk.
Kui sihtmärk on osutatud, asetage tuleümberseadur asendisse R, sihtige,
kohendage asendit nii, nagu varem õpetati.
Käskluse “Tuld” peale sooritage lask, kasutades päästikule vajutamist üks kord
hingamistsükli jooksul. Sooritage järelsihtimine. Laskeharjutusel kandke pärast
igat lasku ette tabamusest, kui instruktor on ligidal.
Jätkake pead kergelt tõstes sihtmärkide ala vaatlemist.
Jätkake tulistamist,
lugedes tulistatud laskude arvu.
38
Käskluse ”Tuli seis” peale asetage tuleümberseadur asendisse S. Vajadusel
vahetage salv, olge valvel, relv suunatuna sihtmärkide
alale ja oodake järgnevaid
käske.
Käskluse peale “Jätka” asetage tuleümberseadur asendisse R ja jätkake tulistamist
üksiklaskudega.
Kinnistage harjutustega.
Harjutage käskluste “Tuli seis” ja “Relv ohutuks” täitmist.
Vaata ja lase Selgitage:
Sellist laskmisviisi kasutatakse lühikeseks ajaks ilmuvate sihtmärkide pihta
tulistamisel. Laskmine sarnaneb üksiklaskudega laskmisele, kuid sõdur peab laskma
kiiremini, vähendades intervalli iga lasu vahel. Tavaliselt lastakse üks või kaks lasku
hingamise kinnipidamise ajal. Käsklus on “Vaata ja lase”.
Selgitage ja näidake ette:
Andke käsklused “Laskeasend lamades võtt “, “Relv lae ja kaitseriivista” või andke
kaugus sihtmärgini. Seejärel osutage sihtmärk ja andke käsklus “Vaata ja lase”.
Asetage tuleümberseadur asendisse R. Kui sihtmärk ilmub, siis sihtige ja tulistage
kiiresti ja täpselt, kasutades 1–2 päästikule vajutamist ühe hingamistsükli jooksul.
Jätkake tulistamist, kuni sihtmärk kaob või varjub. Lõpetage laskmine ning jälgige
sihtmärgi piirkonda üle sihiku ja olge valmis uuesti tulistama.
Tegevus käskluste “Tuli seis” ja “Jätka” puhul on sama nagu üksiklaskude korral.
Kinnistage harjutustega. Andke käsklus “Tuli seis” ja “Relv ohutuks” harjutamise lõpetamiseks.
Kiirtuli Kiirtuleks nimetatakse tuleliiki, kus sooritatakse palju sihitud laske kiiresti üksteise
järel. See sarnaneb eelmise tuleliigiga (vaata ja lase), kuid sõdur võib tulistada
rohkem laske (kuni 30 lasku minutis) nii, et vaenlase pihta antakse palju tuld. Kui on
vaja kiirtuld, antakse käsklus “Kiirtuld”.
Selgitage:
Kiirtule puhul on tähtis proovida lasta kindlas rütmis. See võimaldab hingamist
reguleerida, täpselt sihtida, vajutada päästikule ja järelsihtida kindlas järjekorras ning
kindla sagedusega. Selle tuleliigi juures vajutatakse päästikule üle ühe korra
hingamistsükli jooksul. Alternatiivselt saab hingamist reguleerida lisaks eelnevalt
õpetatule ka järgmistel viisidel.
Vähene hingamine laskude vahel kiirtule jooksul.
Hingamise kinnihoidmise jooksul teha kaks või kolm lasku nii, et see ei tekitaks
pinget.
39
Selgitage ja näidake ette. Andke käsklused “Laskeasend lamades võtt”, “Relv lae ja
kaitseriivista” või andke kaugus sihtmärgini ning seejärel osutage sihtmärk. Seejärel
andke käsklus “Kiirtuld”.
Asetage tuleümberseadur asendisse R ning sihtige osutatud sihtmärki.
Käskluse peale “Tuld” vajutage päästikule üle ühe korra hingamistsükli jooksul, laske
nii kiiresti kui saate ja nii täpselt kui võimalik. Kui sihtmärk kukub, siis valige järgmine
ning kohendage oma asendit vastavalt vajadusele.
Kattes laias sektoris mitmeid sihtmärke, veenduge, et laskeasend on iga sihtmärgi
jaoks ümber seatud. Jätkake laskmist, kuni sihtmärgid on hävitatud. Kogemuse
suurenedes on võimalik saavutada tase kuni 30 lasku minutis.
Tegevus käskluste “Tuli seis” ja “Jätka” puhul ning salve vahetamine on sama nagu
üksiklaskude korral. Väga tähtis on lugeda sooritatud laske.
Pärast kiirtuld tuleb relva käsitseda ettevaatlikult, sest mõned relva osad võivad olla
väga kuumad.
Kinnistage harjutustega. Lõpetage harjutamine käsklustega “Tuli seis”, “Relv ohutuks”.
Automaattuli Selgitage:
Kui on vaja anda automaattuld, antakse käsklus “Valangutega tuld”. Pärast käsklust
asetage tuleümberseadur asendisse A ning vajutage päästikule piisavalt kaua, et
tulistada välja 2–3-lasuline valang. Valangutel, mis on
pikemad kui 3 lasku, on
kalduvus muutuda ebatäpseteks, kuna peale esimest lasku hakkab relv kalduma
üles ja paremale. Tugev haare eesmise käega võib kõrvalekaldumist märgatavalt
vähendada. Tegevus käskluste “Tuli seis” ja “Jätka” puhul on sama mis kiirtulegi
puhul.
Ülekuumenemine. Selgitage: automaat on õhkjahutusega. Pideva kiirtule või
automaattule andmise käigus muutuvad vintraud ja padrunipesa väga kuumaks.
Ülekuumenemine võib põhjustada tõrkeid relva töös, mis tähendab, et lask toimub
ilma päästikule vajutamiseta. Seda võib põhjustada väga kõrge temperatuur
padrunipesas.
Kinnistage küsimustega.
C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused Küsimused jaolt kogu tunni kohta.
Kinnistage viimase harjutusega, kui aeg võimaldab.
Relvade ohutuskontroll.
Varustuse pakkimine.
Kokkuvõte.
Peab sisaldama alljärgnevat.
Lasu tulistamisel õige sageduse rakendamise tähtsus iga tuleliigi juures.
40
Korrektne päästikule vajutamine erineva arvu laskude juures ühe hingamistsükli
jooksul.
Järgmise tunni teema tutvustus.
41
7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID Laskeasendid põlvelt-, püsti-, iste- ja kükkisasendist.
A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Sõdur teab erinevaid laskeasendeid ja millal neid kasutada ning oskab erinevaid
laskeasendeid sisse võtta.
Kestus 2 x 45 min.
Õppetunni vorm Tavaline õppetund, eelistatavalt välitingimustes.
Varustus: 1) allüksuse varustus
- relv
1 igale sõdurile
- rakmed
1 igale sõdurile
- salved
1 igale sõdurile
- tool
1 sõdurile + 1 instruktorile
2) instruktori varustus
- relv
1 instruktorile
- rakmed
1 instruktorile
- salved
2 instruktorile
3) õppevahendid
- panoraamsihtmärk
1
- väikesihtmärgid
vastavalt vajadusele
- sihtmärgid koos kleebisega
vastavalt vajadusele
- silmaplaadid
vastavalt vajadusele
Ettevalmistused Instruktor peab lugema läbi laskeoskuse põhitõed enne, kui ta hakkab läbi viima
lasketreeninguga õppetundi. See annab üksikasjaliku informatsiooni, kuidas
rakendada laskeoskuse printsiipe kõikide laskeasendite puhul. Need teadmised
võimaldavad instruktoril paremini vigu parandada ning sõduritele nõu anda
laskeoskuse tõstmiseks.
Valige koht, kus üksus saab sisse võtta põlvelt-, iste-, kükk- ja püstiasendeid.
Asetage sihtmärgid vastavalt sõduri laskeasendile, ideaalne sihtmärkide kaugus on
100m .
Soovitused Õpetatavad asendid on ebastabiilsemad kui lamades laskeasend. Väga raske on
hoida relva sihtimise ajal täiesti kindlalt. Aktsepteeritav peab olema teatud ala, mitte
kindla punkti sihtimine. Sellegipoolest peavad instruktorid nõudma, et see ala oleks
võimalikult väike. Sihtimisala suureneb või väheneb sõltuvalt asendi stabiilsusest,
laskja käsivarre tugevusest ja päästikule vajutamise kiirusest.
42
Harjutuspadruneid selles tunnis ei kasutata.
Tuleb märkida, et lahinglaskmiste ajal hoitakse relva alati horisontaalselt ja sihitakse
ainult sihtmärgi piirkonda.
Harjutamise ajal vinnastab paariline relva käsitsi (nööri abil).
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Relvade ohutuskontroll. Tavaline. Jälgige, et tunnis ei kasutataks mitte mingit
laskemoona.
Kordamine. Laskmine lamades laskeasendist, ka salv
maas . Tuletage meelde, et laskeasendi
sissevõtmisel on vaja läbi teha tegevused, mida õpetati 4.tunnis. Erinev päästikule
vajutamise tehnika hingamistsükli ajal.
Sissejuhatus. Selgitage:
Taktikalistel harjutustel või lahingus on sageli võimatu sihtida lamades
laskeasendist. Põhjuseks võib olla võsastunud ala, viljapõld, kõikvõimalikud varjed
teedel või ehitustes. Seetõttu peab iga sõdur õppima ka teiste laskeasendite
(põlvelt-, kükk-, iste- ja püstiasendi) sissevõtmist. Ükskõik, missugune neist
asenditest valitakse, tuleb see sisse võtta võimalikult kiiresti ning saavutada
võimalikult stabiilne ja mugav asend.
Põlvelt laskeasend Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi (vt joonist): põlvelt laskeasendi saab võtta
kiiresti ja kergesti, eriti hea on seda teha edasiliikumisel. Samuti on see mugav, kui
kasutatakse madalat varjet. See asend võimaldab saavutada rahuldavat stabiilsust.
Kui
põlv on mugavalt paigas, võib sõdur olla põlvelt laskeasendis küllalt pikka aega,
ilma suurema ebamugavustundeta. Põlvelt laskeasendi sissevõtmiseks tehke
alljärgnevat.
Pöörake ennast laskesuunaga pooleldi paremale. Laske ennast paremale põlvele,
hoides seda piisavalt väljapoole suunatuna ning istuge parema jala kannale. Saabas
võib olla asetatud nii, et varbaosa on otse allapoole või jalg on küljega vastu maad.
Paremat küünarnukki hoidke pigem võrdsel kaugusel parema jalaga kui paremale
väljasuunatuna.
Vasak jalg peab olema toetatud täie tallaga maapinnale, varbad suunatuna kergelt
sissepoole. Vasak põlv peab andma toetuspunkti vasakule küünarnukile, samas ei
tohi
luud kokku puutuda.
43
Joonis
Toetage relva raskust vasaku käega, suruge küünarvars vasakust põlvest kas ette-
või tahapoole. Haarake püstolikäepidemest parema käega ja toetage pära paremale
puusale. See on puhkeasend (vt joonist).
Joonis
Käskluse peale “Relv lae ja kaitseriivista” võtke sisse valmisolekuasend (vt joonist).
Pära asetage õlga kõrgemale kui lamades laskeasendis, et pea jääks püsti. Asetage
vasak küünarnukk kas ette- või tahapoole vasakust põlvest ning toetage relva
laesäärest. Laske vintraud pisut allapoole ning vaadake üle sihiku. Keha peab jääma
lõdvestunult, kogu raskusega paremale jalale.
Joonis
44
Lasketehnika on sama, nagu lamades laskeasendis, kuid alati enne laskmist tuleb
asendit kontrollida ja kohendada (vt joonist).
Käskluse peale “Tuli seis” asetage kaitseriiv asendisse S, asetage sõrm
päästikukaitsele ning jääge valmisolekuasendisse, hoidke relva kogu aeg
laskesuunas ja vaadates üle sihiku.
Käskluse peale “Lõdvestu” või “Relv ohutuks” võtke relv õlast, toetage põlvele ning
tegutsege nii, nagu eelnevalt õpetatud.
Kinnistage harjutustega.
Tuletage sõduritele meelde, et nad jälgiksid võtmesõnade nimekirja, kui võtavad
sisse laskeasendit.
Kükkasend (vt joonist)
Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi:
Kükkasend on väga sobiv alternatiiv põlvelt-asendile ning seda saab palju kiiremini
sisse võtta. Laskja peab laskeasendi sissevõtmisel arvestama oma kehaehitusega.
Kükitage maha, jalad õlgade laiuselt harkis, küünarnukid toetatud põlvedele.
Keha ja laskejoone vahele jääb väike nurk, vasak jalalaba võib osutada sihtmärgile.
Reied toetuvad sääremarjadele. Võimaldage põlvedel painduda kogu ulatuses.
Pinge reielihastes põhjustab valu säärelihastes.
Selles asendis on kõige tähtsam jalalihaste lõdvestamine, seega peab iga laskja
katsetama erinevaid asendeid, et leida endale sobiv. Asendi stabiilsuse tagab
mõlema
labajala toetumine maapinnale. Asendit kohendatakse jalgu liigutades, kui
aeg seda võimaldab, kuni relv on vabalt suunatud sihtmärgile. Kõrgust saab muuta
reguleerides küünarnukkide asetust põlvedel.
Joonis
Käskluse peale “Relv lae ja kaitseriivista” võtke sisse valmisolekuasend (vt joonist)
ning hoidke pead püsti ning kergelt paremale kaldu.
45
Tegevuse järjekord lasu sooritamisel on sama nagu lamades laskeasendis (vt
joonist).
Kinnistage harjutustega Tuletage sõduritele meelde, et nad jälgiksid võtmesõnade nimekirja, kui võtavad
sisse laskeasendit.
Isteasend Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi (vt joonist): isteasendit kasutatakse siis, kui
lastakse ettepoole jäävalt kallakult, madala
varje tagant, varitsusest või liikuvate
sihtmärkide pihta lühikestelt distantsidelt. Asendi sissevõtmiseks tehke alljärgnevat.
a. Istuge ristatud jalgadega või harkis jalgadega ning asetage labajalad mugavasse
asendisse. Vajadusel lööge kannad maasse, või kaevake nende jaoks süvend.
Alakeha on sihtmärgi suhtes kergelt nurga all. Relva hoidke samuti nagu põlvelt
laskeasendis (vt joonist).
Joonis
Joonis
46
b. Käskluse peale “Relv lae ja kaitseriivista” võtke sisse valmisolekuasend (vt
joonist) Nii nagu põlvelt laskeasendis, peab ka selles asendis pea olema
kõrgemal kui tavaliselt. Kallutage keha ettepoole, kõverdage selg ning asetage
küünarnukid põlvedest ettepoole, tahapoole või sissepoole. On väga tähtis, et
küünarnuki tipp ei toetuks põlvedele nii, et see satub kontakti kondiga.
Relva toetage laesäärest vasaku käega, hoidke pead püsti ja natuke paremale
kaldu.
Joonis
Tegevuse järjekord lasu sooritamisel on sama nagu lamades laskeasendis (vt
joonist).
Püstiasend Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi (vt joonist):
Püstiasendit kasutatakse siis, kui tulistatakse kaevikust või liikuvate sihtmärkide
pihta edasiliikumisel. See on tavaliselt esmane asend tulekontakti sattumisel. Pärast
varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mingi teine positsioon.
Seiske püsti ja võtke relv kätte.
Joonis
Käskluse peale “Relv lae ja kaitseriivista” võtke sisse valmisolekuasend (vt joonist)
ning hoidke pea püsti.
47
Võttes sisse püstiasendit, toetage vasaku käega relva laesäärest ning astuge
vasaku jalaga samm ette. Seiske sirgelt ja hoidke parema käega tugevalt
püstolikäepidemest (vt joonist), mis peab relva õlga tõmbama.
Hoidke pead püsti ning säilitage tasakaal. Vasak jalg peab olema suunatud
sihtmärgile, parem jalg asub tagapool ja on suunatud kõrvale. Keha raskus on
toodud veidi kõverdatud vasakule jalale, mis aitab vähendada relva tagasilöögi mõju.
Tegevuse järjekord lasu sooritamisel on sama, nagu lamades laskeasendis (vt
joonist).
Kinnistage harjutustega.
Tuletage sõduritele meelde, et nad jälgiksid võtmesõnade nimekirja, kui võtavad
sisse laskeasendit.
C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused Küsimused jaolt kogu tunni kohta.
Kinnistage viimase harjutusega, kui aeg võimaldab.
Relvade ohutuskontroll. Tavaline.
Varustuse pakkimine.
Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat:
Kõikides laskeasendites tuleb rakendada täpse laskmise printsiipe.
Laskepositsiooni vahetamine võib mõjutada relva täpsust. Hiljem, laskmiste ajal
õpetatakse sõdurile, kuidas sellest üle saada.
Järgmise tunni teema tutvustus.
48
8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE Automaatrelva ehitus ja tööprintsiip. Tuleümberseaduri asendi muutmine automaat- ja
üksiktule asendisse. Tõrked ja nende kõrvaldamine.
A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Sõdur tunneb relva tööpõhimõtet ja oskab tegutseda tõrke korral.
Kestus 2 x 45 min.
Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas.
Varustus 1) allüksuse varustus
- relv
1 igale sõdurile
- rakmed
1 igale sõdurile
- salv
2 igale sõdurile
2) instruktori varustus
- relv
1 instruktorile
- rakmed
1 instruktorile
- salv
2 instruktorile
3) õppevahendid
- sihtmärgid
vastavalt vajadusele
- harjutuspadrunid
10 igale sõdurile
- plakat (ARi läbilõige)
1
Ettevalmistused Paigaldage sihtmärgid nii, nagu vajalik.
Laadige salved harjutuspadrunitega.
Soovitused Lubage jaol kasutada omi relvi, et lihtsustada sõduritel selgitamist relva töö käiku ja
mehhanisme puudutavatele küsimustele vastamisel.
Instruktori relva kasutage relvamehhanismi tundmaõppimisel, samuti tuleks
kasutada kõiki saadaolevaid õppevahendeid, mis aitavad tundi läbi viia.
Harjutades tegevust tõrgete korral, peavad sõdurid kasutama eelnevalt õpetatud
teadmisi, nagu laskeasendi kohendamine, sihtimine ja päästikule vajutamine.
Esmase õpetamise käigus kasutage alljärgnevaid käsklusi ja väljendeid, et
iseloomustada tõrget ning selgitada relva olukorda.
(1) Käsklused esmase tegevuse korral.
“Relv laseb korralikult – tõrge”.
49
Esmase tegevuse õpetamisel “Kontrolli” – “Vinnasta” – “Hoia” – “Vaata”.
Lukukotta sisse vaadates “Padrunid salves, padrunipesa tühi” – “Salv tühi,
padrunipesa tühi” – “Takistus lukukojas”.
Viies läbi esmast tegevust takistuse korral, öelge “Takistus kõrvaldatud” või
“Takistus ei ole kõrvaldatud”.
(2) Käsklused edasise tegevuse korral.
Pärast esmast tegevust ning laskmise jätkamist “Relv ei tööta ikka”.
Vaadates lukukotta “Katkine kest” või “Purunenud kest” (tõmmik on eemaldanud
kapsli osa, ülejäänud kest ikka padrunipesas).
Vaadates välja heidetud padrunit “Kapsel löögijäljega” – “Kapsel puutumata” –
“Kapslil nõrk löögijälg”.
Esialgset treeningut võib läbi viia nii, et jagu istub. Edasist tundi võib läbi viia nii,
et sõdurid tegutsevad paaris, üks laskja ja teine vinnastaja. Tõrkeks loetakse
seda, kui peale tühja lasku vinnastaja ei vinnasta instruktori märguande peale
relva.
Tegevus kontrollides lukukoda ja padrunipesa: instruktor võib määratleda tõrke
põhjuse või relva seisukorra, kasutades selleks sobivaid sõnu või näidates tühja
salve, salve korralikult laetud padrunitega või salve, mille ülemine padrun on
valesti paigutatud.
Sobival võimalusel peab instruktor rõhutama jaole, et omaalgatuslikult relva
ümber ehitada või osasid muuta on ohtlik ja keelatud.
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Relvade ohutuskontroll. Tavaline. Pange ühte salve kolm harjutuspadrunit.
Kordamine. Nimetage relva osad, mis aitavad kaasa relvamehhanismi õpetamisele.
Sissejuhatus Selgitage:
Kui relv, salved ja padrunid on hoitud puhtalt ja hooldatud korralikult, tekib tõrkeid
vähe. Kui sõdur teab, kuidas relv töötab ja on suuteline ära tundma tõrke
sümptomeid, on ta võimeline kindlaks tegema põhjuse ja võtma kasutusele abinõud,
et saada relv võimalikult kiiresti taas tööle.
Automaadi tööpõhimõte Tuleümberseadur asendis R. (Relv peab olema laetud harjutuspadrunitega täidetud
salvega. Õpetamise ajal võib lukukoja kaas olla eemaldatud, et näidata relva
tööpõhimõtet. Gaasitoru võib olla kinnitatud teibiga laesääre külge.) Selgitage ja
näidake ette.
50
Joonis
Tuleümberseadur asendis S paikneb üle kuke tagumise osa, hoides ära selle
liikumise.
Joonis
Vajutades päästikule tuleümberseadur asendis R, pääseb kukk ning lööb vastu luku
tagumises osas asuvat lööknõela. Löögi tagajärjel annab lööknõel järsu ja tugeva
löögi edasi padruni süütekapslile. Padruni süütekapslis olev aine (paukelavhõbe)
süttib ja süütab püssirohu. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli
vintrauast välja.
Vintraua suudmepoolses otsas on gaasikanal, millesse kuuli möödumisel siseneb
osa gaase. Gaasikanalist jõuavad gaasid gaasikotta. Gaasikojas avaldavad gaasid
survet gaasikolvile, mille surve mõjul hakkab lukuraam koos gaasikolvi ja lukuga
tagasi liikuma.
Tagasiliikumisel teeb lukk pöörde ning samal ajal haarab tõmmik kinni padruni
põhjast ja eemaldab selle padrunipesast. Padrunikest saab löögi lukukojas asuvalt
kesta väljaheitjalt, mille tagajärjel heidetakse tühi kest heiteava kaudu välja.
Kui lukuraam koos lukuga liiguvad tagumisse asendisse, vinnastatakse kukk ning
surutakse kokku taandurmehanism. Taandurmehhanismi mõjul hakkab lukuraam
jälle ettepoole liikuma, viies järgmise padruni salvest padrunipessa.
Tuleümberseaduri asendis R hoiab päästikuhoob kukke paigal. Kukk ei saa liikuda
enne, kui uuesti vajutatakse päästikule. Kui vajutada päästikule, vabastatakse kukk
ning kogu eelmainitud protsess toimub uuesti.
Tuleümberseadur asendis A. Selgitage (vt joonist ????): üldine relva tööpõhimõte on
sama nagu üksiklaskude puhul. Erinevus seisneb selles, et relv jätkab laskmist seni,
51
kuni päästik on alla vajutatud ja salves on padruneid. Tuleümberseaduri asendis A ei
takista automaattule hoob luku liikumist, kui päästik on alla surutud. Kui päästik
vabastatakse, hoiab seda kinni üksiktule hoob.
Joonis
Esmane tegevus Jagu toolidel istumas andke käsklus “Salv kinnita” – “Relv lae ja kaitseriivista” –
“Tuld”. Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi: kui relv ei hakka tööle või kui tekib
tõrge, tuleb viia läbi esmane tegevus. Kontrollige, kas salv on korralikult kinnitatud.
Vinnastage relv, hoides lukuraami taga. Kallutage relva vasakule ja vaadake
lukukotta sisse. Sellest, mida te seal näete, oleneb, mida te edasi peate tegema.
Tegevus kontrollides lukukoda ja padrunipesa Selgitage ja näidake, jagu teeb järgi: esmase
tegevusega te avastate ja kõrvaldate
sellised relva mittetöötamise või tõrke põhjused nagu tühi salv, etteandmata padrun,
osaliselt ette antud padrun ning takistus lukukojas.
Kui padrunid on salves aga padrunipesa ja lukukoda on tühjad, vabastage
vinnastuskäepide ning jätkake laskmist.
Kui salves ei ole padruneid, vabastage vinnastuskäepide, vahetage salv, vinnastage
relv uuesti ning jätkake laskmist.
Kui lukukojas või padrunipesas on takistus, kallutage relva paremale ning üritage
see tühjaks raputada. Kui takistust ei õnnestu raputamise teel kõrvaldada, laske
lukuraam
vaikselt takistusele ning eemaldage salv. Tõmmake lukuraam uuesti taha
ning proovige takistust eemaldada, kasutades selleks sõrme, mingit tööriista või
padrunit.
Padruneid, mis tekitasid tõrke või mida kasutati tööriistana tõrke eemaldamisel, ei
tohi tagasi salve laadida ega mingil muul moel ära lasta.
Pärast tõrget laskma hakates peab alati uuesti laskeasendit kohendama.
Kinnistage harjutustega.
Selgitage käske ja signaale, mida hakatakse kasutama.
Edasine tegevus Selgitage ja näidake, jagu teeb järgi: kui pärast esmast tegevust relv ikkagi ei lase
või kui esmase tegevuse käigus ei õnnestu kõrvaldada takistust või kui takistus jääb
korduvalt padrunipessa, tehke alljärgnevat:
52
Eemaldage salv, ärge vajutage päästikule.
Võtke üles ja kontrollige välja heidetud padruni süütekapslit. Kui süütekapslil puudub
löögijälg või on see nõrk, vihjab see vigastatud või murdunud lööknõelale või
taandurvedrule.
Kontrollige tõmmikut, kesta väljaheitjat, lööknõela ning taandurvedru.
Leides vigastatud osa, teavitage sellest oma ülemat, kes organiseerib osa
väljavahetamise.
Kui padrun on kinni jäänud padrunipessa, proovige seda eemaldada käe või
abivahendiga. Juhul, kui tõmmik oli vigastatud ning seda on võimalik koheselt
vahetada, pange relv kokku ja vinnastage takistuse eemaldamiseks.
Kui te ei avasta vigastatud osi ega takistust lukukojas, kontrollige, kas padrunipesas
ei ole purunenud kesta tükke. Kui te neid leiate, kandke sellest ette oma ülemale,
kes viib relva tehniku kätte takistuse eemaldamiseks.
Harjutuse komplekssuse eesmärgil pange relv kokku ja jätkake laskmist.
Kinnistage küsimuste ja harjutustega.
C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused Küsimused jaolt kogu tunni kohta.
Kinnistage viimase harjutusega, kui aeg võimaldab. Sõdurid võivad vajadusel
kasutada oma relva, et seletada relva tööpõhimõtet.
Relvade ohutuskontroll. Tavaline.
Varustuse pakkimine.
Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat:
Relva ja salvede hooldamise tähtsus soodsates tingimustes.
Järgmise tunni teema tutvustus.
53
9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK Sihtimine. Erinevad sihtmärgid. Sihtimise kõrvalekalded tabamuste keskpunktist.
Sihtimispunkti
valikul tuule suuna ja selle tugevuse arvestamine. Tegevus
möödalaskmise korral.
A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Õpetada sõdurile, kuidas korrigeerida vigu
valides sihtimispunkti tuulest sõltuvalt
ning tegutsemist möödalaskude korral.
Kestus 45 min.
Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas.
Varustus 1) allüksuse varustus
- automaat
1 igale sõdurile
- salved
2 igale sõdurile
2) instruktori varustus
vastavalt vajadusele
3) õppevahendid
- sihtmärk (püstkuju)
vastavalt vajadusele
- tahvel
vastavalt vajadusele
- rõhknaelad
vastavalt vajadusele
Ettevalmistused Valmistage ette ja jagage välja vajalikud sihtimise abivahendid.
Vaadake üle kõik sihtmärgid ja sihikud.
Valmistage ette tahvel tunni läbiviimiseks.
Soovitused Tuuleparanduste tegemist õpetades öelge sõduritele, et reeglite kohaselt paranduste
sisseviimine enne laskma hakkamist tõstab lahingus esimese lasuga tabamise
tõenäosust.
Instruktorid peaksid laskma sõduritel kasutada sihikute imitatsiooni õige sihikupildi
näitamiseks.
Kui selgitate sihtimispunkti
muutmist , peab see olema seotud lasu tabamusega.
Sihtimispunkti ja tabamuse kohti on hea tähistada sihtmärgil rõhknaeltega.
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Relvade ohutuskontroll. Tavaline.
54
Kordamine. Puudub.
Sissejuhatus Selgitage: lahingus või lasketiirus mõjutavad tuule tugevus ja suund kuuli lendu.
Seetõttu on väga tähtis, et võttes arvesse tuule mõju, oskaks sõdur teha muudatusi
sihtimispunkti nii, et esimene lask tabaks. Samuti on väga tähtis teada, kuidas
tegutseda, kui lask läheb tuule tõttu sihtmärgist mööda.
Sihtmärgid tiirus Selgitage:
Kui sõdur on saanud rahuldava tihedusega tabamuste grupi ning on oma relva sisse
lasknud, jätkab ta lasketreeningut erinevate sihtmärkide pihta. Nendel sihtmärkidel ei
ole enam küljes valget paberilehte sihtimiseks, kuid neile jäävad taustaks laiemad
paberilehed, mis samuti mõne aja möödudes eemaldatakse ning sõdur peab laskma
püsti seisvasse sihtmärki. Kaitseväes on praegu kasutusel alljärgnevad sihtmärgid:
Püstkuju – umbes 1500 mm kõrge ja 500 mm lai.
Vöökuju – umbes 1000 mm kõrge ja 500 mm lai.
Rinnakuju – umbes 300 mm kõrge ning 500 mm lai.
Eeltoodud sihtmärkide mõõtmed võivad erinevates üksustes erineda, kuna need
võivad olla muretsetud erinevatelt tarnijatelt.
Kinnistage küsimustega.
Sihtimine eemale horisontaal- ja vertikaalsuunas Selgitage ja näidake: kui tabamused lähevad soovitud tabamispunktist mööda ja on
teada, kui palju, siis saab viga korrigeerida, kui uueks sihtimispunktiks valida
tabamispunkti peegeldus ning peegelduspunktiks võtta soovitav tabamispunkt.
Näide: kui tabamused lähevad 100 mm üles ja 150 mm paremale, siis tuleb
sihtimispunkt valida soovitavast tabamispunktist 100 mm alla ja 150 mm vasakule.
Kinnistage küsimustega.
Sihtimispunkti valik sõltuvalt tuulest Selgitage:
Tuule mõju lendavale kuulile on alljärgnev.
Kuuli lendu mõjutab laskesuunaga risti puhuv tuul juhul, kui lastakse kaugemale kui
100 meetrit. Tuule mõju vähendamiseks tuleb sihtimispunkt sõltuvalt tuule
tugevusest valida natuke tuule suunda. Tuule tugevust saab kindlaks teha mitmel
erineval viisil – tema mõjust puudele, põõsastele, heinale,
suitsule ning ka tuule
mõjust vastu nägu.
Nõrga tuule korral puude oksad liiguvad, hein kaardub kergelt ja lahtine lumi liigub.
Tuult on tunda kergelt vastu põske ning lasketiiru lipp lehvib pooles vinnas.
55
Tugev tuul omab märkimisväärset mõju suurematele puudele, mille ladvad
kaarduvad, tolm ja
peenike liiv keerlevad maast lahti. Lasketiiru lipp lehvib täies
vinnas.
Lastes tuulise ilmaga kaugematele vahemaadele kui 100 meetrit, tuleb sisse viia
alljärgnevad muudatused nõrga tuule (16 km/h) ning tugeva tuule (32 km/h) korral.
(1) Nõrk tuul laskmisel 200 m kaugusele SP asub sihtmärgi keskkoha ja sihtmärgi
ääre vahel.
(2) Tugev tuul laskmisel 200 m kaugusele SP asub sihtmärgi ääres.
(3) Nõrk tuul laskmisel 300 m kaugusele SP asub sihtmärgi ääres.
(4) Tugev tuul laskmisel 300 m kaugusele SP asub sihtmärgi keskkohast sihtmärgi
laiuse võrra kõrval.
Kinnistage harjutustega.
Tegevus möödalaskmise korral Selgitage:
Juhul, kui te järjepidevalt lasete sihtmärgist mööda ning ei näe tabamust, tehke
alljärgnevat.
Sihtige ja laske sihtmärgi alla keskele ning muutke sihtimispunkti vastavalt
tabamusele.
Veenduge, et laskeasend ja sihikupilt jääks korrektseks, kui muudate sihtimispunkti.
Kinnistage küsimustega.
TUNNI LÕPETAMINE
Tunni lõpu harjutused Küsimused jaolt kogu tunni kohta.
Kinnistage küsimuste ja viimase harjutusega, kui aeg võimaldab.
Relvade ohutuskontroll. Tavaline.
Varustuse pakkimine.
Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat:
Tegevuse tähtsus tuuleparanduse sisseviimise ning möödalaskmise korral.
Koheselt järgnev tiirulaskmine annab võimaluse harjutamiseks ja käesoleva tunni
viimaseks kinnistamiseks ning annab kogemuse järgnevateks laskmisteks.
Järgmise tunni teema tutvustus.
56
10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE
EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK Oma
tulepositsiooni
valik
lahinguväljal
erinevates
maastikuoludes
ja
ilmastikutingimustes arvestades vastase sõjarelva tule mõju efektiivsust. Tulepositsiooni
kaitseomaduste hindamine.
A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Õpetada sõdurile:
a)
kuidas kasutada varjet;
b)
relvakandmisviise;
c)
kuidas reageerida vaenlase efektiivsele tulele.
Kestus 2 x 45 min.
Õppetunni vorm Väljas läbiviidav õppetund. Tundi võib läbi viia
kolmes faasis. Üldisele
demonstratsioonile järgneb jagude tegutsemine instruktorite juhatusel ning
harjutamine, kui on tegemist mitme jaoga. Väikse üksuse korral tegutsetakse kogu
tunni jooksul instruktori juhendamisel.
Varustus: 1) allüksuse varustus
- relv
1 igale sõdurile
- salv
1 igale sõdurile
- rakmed
1 igale sõdurile
2) instruktori varustus
- relv
1 instruktorile
- salv
1 instruktorile
- rakmed
1 instruktorile
3) õppevahendid
- maasse torgatavad sihtmärgid
vastavalt vajadusele
- moondamisvahendid
Ettevalmistused a. Valige
maastik , kus oleks olemas selliseid varjeid nagu korralik laskepesa,
kaevik, pikk hein, seisvad ja langenud puud, vallid jne.
b. Paigutage väikesihtmärgid sobivatesse
kohtadesse , et need sobiksid valitud
varjetega. Demonstratsiooni ajal oleks soovitav, kui demonstreerijad saaksid
kontakti astuda erinevates positsioonides.
c. Harjutage tegevust demonstreerijatega.
Soovitused a. Esimeses faasis läheb vaja vähemalt ühte instruktorit ja kahte demonstreerijat,
kui antakse tundi mitmele jaole tsentraliseeritult.
57
b. Kui demonstreerijad on oma kohtadel, peavad nad olema osaliselt moondatud.
Demonstreerijad peavad varjeid kasutades tegema ilmselgeid vigu. Seejärel,
pärast vestlust ja arutelu näitab instruktor, kuidas varjet õigesti kasutada.
c. Esimese faasi lõppedes liiguvad jaod koos instruktoritega harjutuskohtadesse.
Seejärel kordab iga jagu lahingutunni algust ning teeb lahinguettevalmistused.
Iga sõduri maskeeringut tuleb kontrollida.
d. Esimese faasi kinnitamiseks jagage jagu paarideks ning näidake igale paarile
kätte tükk maastikku. Määrake tuleala piirid, mille eest sõdur peab vastutama.
Üks paarilistest võtab sisse positsiooni ning teine peab kogu ülejäänud jao
kuuldes esile
tooma selle positsiooni head ja halvad küljed.
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Relvade ohutuskontroll. Tavaline.
Kordamine. Laskmine erinevatest laskeasenditest.
Sissejuhatus Selgitage:
Kaitses olles peetakse lahingut tavaliselt laskepesast. Liikumisel peab sõdur aga
teadma, kuidas võimalikult paremini kasutada ükskõik millist varjet, mida maastik
pakub, et kaitsta ennast vaatluse ja tule eest ning ühtlasi leida endale sobiv
laskepositsioon.
Laskepositsioonid Selgitage ja näidake ette. Ideaalne laskepositsioon pakub alljärgnevat:
a) Võimaldab takistusteta kasutada oma relva ning heita granaate;
b) Kaitset nii käsitulirelvade, kui ka kaudtule eest;
c) Varjet vaatluse eest ning varjatud teed positsioonile ja sealt ära;
d) Head
vaatlus - ja laskesektorit.
Varjet vaatluse eest pakub ehitiste, puude,
taimestiku ja maastiku oskuslik
kasutamine. Statsionaarsed positsioonid peavad olema moondatud. Valides
laskepositsiooni öiseks laskmiseks, on oht, et positsiooni lähedale jääb surnud ala.
Ühtlasi on öise positsiooni valimisel vajalik arvestada vaenlase lähenemisel tema
siluetti paljastava maastikuga.
Kinnistage küsimustega.
Varje kasutamine Selgitage ja näidake ette, kuidas kasutatakse varjet.
Alati proovige leida tugi eespool olevale käele ja küünarnukkidele. Kui see ei ole
võimalik, siis toetage käeselg varjele (vt joonist ?????). Kui ka see ei ole võimalik,
asetage laesäär varjele ning hoidke kätt sellele nii lähedal, kui võimalik.
Ärge kunagi toetage relva vintrauda kõvale alusele – see põhjustab möödalaskmist.
58
Võtke sisse eelnevalt õpetatud laskeasend ning kasutage varjet nii palju, kui
võimalik.
Ükskõik, millist varjet kasutate, peab alati täitma täpse laskmise nelja põhireeglit.
Jälgige, et vintraua suue oleks vaba. Pidage meeles, et sihikujoon on kõrgemal kui
laskejoon.
Kinnistage küsimustega.
Kaevikud Selgitage ja näidake ette:
parima laskepositsiooni saamiseks kasutage kaeviku
nurki, kui see on võimalik. Toetage mõlemad küünarnukid küünarnukkide toele ja
eespool olev käsi varjele (vt joonist ????). Lisaks sellele:
a) Kasutage maksimaalselt ära kaeviku ees asuva varje poolt pakutavat kaitset;
b) Kui kaevik on madal, võtke sisse põlvelt-, kükkasend või seiske jalad harkis, mis
võimaldab olla madalamal;
c) kui kaevik on sügav, asetage midagi jalgade alla (liivakott, laskemoonakast vms).
Põõsad, puud ja ehitised Selgitage ja näidake ette: kasutage varje paremat äärt juhul, kui teine äär ei paku
paremaid varje- ja laskevõimalusi.
Tõstke esile:
a) Kui varje on
kitsas , olge täpselt selle taga ning hoidke jalad koos;
b) Lastes suure puu madalal asuvate okste varjust, võib selline positsioon pakkuda
küll head vaatlus- ja laskesektorit, kuid samas isoleerib ja piirab liikumist;
c) Varjatus vaatluse eest ei pruugi alati pakkuda kaitset kuulide eest.
Põõsad ja kõrge rohi Selgitage ja näidake ette:
Lastes põõsastes või kõrges rohus lühikese aja jooksul, kasutage põlvelt- või
kükkasendit. Kui asend tuleb võtta pikemaks ajaks, siis kasutage isteasendit. See on
stabiilsem ja vähem väsitav.
Madalad künkad ja lohud maapinnas
Selgitage ja näidake ette:
Parima varjatuse saavutamiseks hoidke ennast künka harjale nii ligi, kui võimalik,
kuid ärge unustage relvasuuet maapinnast kõrgemale tõsta. Lohu kuju maapinnas
võib tingida vajaduse võtta sisse tavalisest suurem nurk keha ja sihtmärgi vahel.
Ehitised ja müürid Selgitage ja näidake ette:
Hoonestatud aladel pakuvad müürid ja ehitised väga head kaitset laskepositsiooni
jaoks.
59
Kui võimalik, eemaldage paar kivi maapinna lähedalt ning laske pigem läbi müüri
sisse tehtud augu kui üle müüri. Lastes hoonest, olge avausest natuke eemal, kuna
siis ei teki paljastavat varju (vt joonist ????).
Õhuke telliskivisein ei paku erilist kaitset tule eest, kuid varjab hästi vaatluse eest.
Kinnistage küsimustega.
Relvakandmisviisid Selgitage:
Relva saab lähtuvalt taktikalisest olukorrast ja valmisoleku astmest kanda väga
erineval moel, kuid silmas tuleb pidada järgnevaid reegleid.
Relvast peab olema võimalik lasta selle kandmise ajal.
Alati peab jälgima esmaseid ohutustehnika reegleid.
Relva peab kandma nii, et see püsiks puhas ja heas seisukorras, vintraud peab
püsima puhas mustusest ning relv ei tohi olla suunatud kaaslaste poole.
Kui pole otsest vajadust relva rihma järele, siis eemaldage see, kuna rihma
olemasolu soodustab relva ebaõiget käsitsemist.
Relv õlal Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi
Seda positsiooni võetakse sisse alljärgnevalt (vt joonist ????.
Relv ripub rihmaga õlal, vintraud on suunatud alla ning käega hoitakse kinni kas
relva laesäärest või püstolikäepidemest. Relva pära võib olla kas lahtiselt või
kinnitatult.
Seda relvakandmisviisi kasutatakse siis, kui taktikaline olukord ei nõua relva
kandmist valmisoleku-asendis ning ka siis, kui ühe käega on tarvis teha midagi
muud. Ühtlasi kasutatakse seda relvakandmis-viisi pikkadel rännakutel ja
lisavarustuse kandmisel. Puudusena võib esile tuua asjaolu, et relva ei saa kiiresti
kasutada.
Kinnistage küsimustega ja harjutage.
Relv kaelas Selgitage ja näidake, jagu teeb järgi (vt joonist ????).
Relva rihm on ümber kaela, relva hoitakse maapinnaga horisontaalselt ning parem
käsi hoiab kinni püstolikäepidemest.
Seda relvakandmisviisi kasutatakse varustuse kandmisel lühikestele vahemaadele
või rännakul koos seljakotiga. Annab võimaluse relva kiireks kasutamiseks.
Kinnistage küsimustega ja harjutage.
60
Relv käes Selgitage ja näidake, jagu teeb järgi (vt joonist ????).
Relv ripub rihmaga kaelas, parem käsi hoiab kinni püstolikäepidemest, vasak käsi
laesäärest, pära on surutud vastu keha, vintraud on suunatud ette ja natuke alla.
Patrullimise ajaks tuleb eemaldada rihm. Kui taktikaline olukord seda nõuab,
hoitakse relva pära õlas.
See on ainuke relvakandmisviis liikumisel, kui on oht kohtuda vaenlasega. See
asend võimaldab kiiret ja täpset tule avamist. Väga lühikestelt vahemaadelt
vaenlasega kontakti sattudes saab relva kasutada ka puusalt lastes, kuid see peaks
jääma viimaseks võimaluseks, kuna puusalt antud tuli võib olla väga ebatäpne.
Tegevus vaenlase efektiivse tule korral Selgitage ja näidake ette:
Vaenlaseohtlikel aladel liikudes peab pidevalt jälgima maastikku ja olema alati
valmis varjuma eelnevalt valmis vaadatud positsioonile. Sõdur jätkab liikumist
senikaua, kuni talle antakse käsklus “Varjuda”. Selle käskluse peale antakse lühike
valang arvatavasse vaenlase asukohta ning varjutakse alljärgnevalt.
Sööstke sikk-sakke tehes edasi lähimasse varjet pakkuvasse kohta või positsioonile,
mille jaoülem on eelnevalt määranud.
Heitke pikali ning roomake mahaheitmise kohast kõrvale ja vaadelge ümbrust.
Hoidke ennast ja oma relva varje taga.
Kontrollige, et teie sihik oleks seatud korralikult ning püüdke avastada vaenlast.
Tulistage vaenlast, keda te näete, või jaoülema poolt osutatud sihtmärki.
Tegevus käskluste “Relv lae”, “Tuld”, “Vaata ja lase”, “Jätka”, “Relv ohutuks” korral
on sama, nagu eelnevalt õpetatud. Hoidke ennast võimalikult rohkem varje taha ja
muutke oma positsiooni.
Laskmiste vaheaegadel laadige varje taga uuesti salved.
Peale käsklust “Valmistuda liikumiseks” tehke alljärgnevat.
Asetage tuleümberseadur asendisse S ning liikuge tagasi varje taha. Veenduge, et
teie salved on olemas ning relva külge kinnitatud salves on piisaval hulgal
laskemoona. Veenduge, et salvetaskud on kinnitatud ning sihikud õiges asendis.
Käskluse peale “Liigu” tulge varje tagant välja eemal kohast, kus viimati tulistasite, ja
liikuge edasi käsuga määratud suunas ning liikumismoodusel.
Kinnistage harjutustega.
C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused Küsimused jaolt kogu tunni kohta.
Kinnistage küsimuste ja viimase harjutusega, kui aeg võimaldab.
Relvade ohutuskontroll. Tavaline.
61
Varustuse pakkimine.
Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat:
Maastiku võimalikult otstarbeka ärakasutamise tähtsus ning laskepaiga ja varje õige
valiku tähtsus, mis võimaldavad maksimaalselt täita täpse laskmise nelja põhimõtet.
Relvakandmisviisid.
Liikudes mitte varjuda enne, kui pole kästud või alles siis, kui kuulid tabavad
lähedale.
62
11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS
A. INSTRUKTORI MÄRKMED
Väljaõppetunni eesmärk Õpetada:
a. Liikuvate sihtmärkide tulistamist.
b. Millal ja kuidas kasutada automaattuld.
c. Kuidas tulistada lähivõitluses.
Aeg 2x40-minutit.
Õppetunni vorm Õppetund harjutusväljal kohas, mis pakub piisavalt varjumisvõimalusi ning lühikesi,
kuni 200 meetriseid tulealasid.
Varustus Instruktorid ja sõdurid kannavad kiivreid.
Märklauad
3
Sihtimisabivahendid
Nii palju kui vaja
Salvevajutaja
4 igale sõdurile
Täielik puhastuskomplekt
1 igale sõdurile
Signaallipp
1 igale instruktorile
Maskeerimiskreem
Nii palju kui vaja
Valge lint ja märgistusvaiad
Nii palju kui vaja
Ettevalmistus. a. Leidke koht, mida iseloomustavad lühikesed tulealad, hulk varjeid ning piisavalt
ruumi, et kuus sõdurit saaksid patrullirivistustes liikuda.
b. Leidke ka teine koht, soovitavalt esimese kõrval, mille tuleala oleks kuni 200
meetrit.
c. Seadke märklauad üles vastavalt edasiliikumise suunale. Need tulevad
kasutusele lähivõitluse harjutamisel.
d. Valmistage sihtimisdiagrammid. Diagrammil peaks olema sihikupilt ning liikuv
sihtmärk.
e. Jagage või pange välja igale sõdurile vajalik varustus.
Soovitused a. SELLES TUNNIS ÕPPEPADRUNEID EI KASUTATA.
b. Praktika
ajal
võib
sihtmärgi
liikumise
arvestamiseks
võtta
appi
sihtimisabivahendid.
c. Liikuvate sihtmärkide pihta tulistamise harjutamiseks on kõige parem jaotada
õppurid gruppidesse. Üks grupp mängib sihtmärke ning märguande peale asub
liikuma kindlaksmääratud suunas ja kiirusel.
d. Sihtmärgi liikumise arvestamine. Kinnitage arvestuste tegemist küsimustega ning
laske õppuritel oma vastuseid diagrammidega kinnitada.
e. Liikuva sihtmärgi tehnika.
f. Demonstreerimise ajal kasutage püsti laskeasendit. Liigutage põlvi ja vaagnat.
63
g. Praktika jaoks andke käsklus “Ready”, määrake kasutatav laskeasend ning
alustage praktikat valmisolekuasendist. Laske kõikidel sõduritel kordamööda üle
varem kindlaksmääratud 10-meetrise ala kõndida/joosta.
h. Laske sõduritel harjutada laskmist erinevates laskeasendites.
i. Enne lähivõitluse õpetamist ja praktikat andke õppureile viis minutit aega enda
maskeerimiseks.
j. Lähivõitluse praktika ajal ei saa instruktor kõiki õppureid ühekorraga juhendada.
Sobival ajal kasutage õpetaja-õpilase meetodit ning tutvustage tõrkeid ja nende
kõrvaldamist.
k. Tulistamine. Esimesel võimalusel peale õpetamist tuleks õppuritele läbi viia
lahinglaskmine liikuvate märklaudade pihta.
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Eeltöö Ohutustehnika. Tavaline. Korjake õppuritelt ära kõik õppepadrunid ja paigutage
vajutajad kõikidele salvedele.
a. Jaotage õppurid paaridesse.
b. Pange välja märklauad.
c. Tähistage positsioonid.
Kordamine. Relvakandmisviisid.
Esimene etapp - Sissejuhatus Seletus:
Operatsiooniolukorras tuleb tihti lasta väikese
vahemaa pealt liikuvate sihtmärkide
pihta, osa neist liiguvad teie suhtes risti. Vaenlane liigub ühest varjest teise ja on
nähtav ainult väga lühikest aega. Seepärast peab sõdur õppima vaenlase liikumist
ette nägema, sellele vastavalt sihtima ning tulistama mistahes laskeasendis.
Tihedalt kaetud alal või linnas ning edasiliikumise, rünnaku ja järelpuhastuse ajal
kasutatakse kõige sagedamini püsti või põlvelt laskeasendit. Sõdur peab mõistma,
et liikuvate sihtmärkide pihta laskmisel on olulised kiire reaktsioon ja täpne laskmine,
nagu ka sagedane harjutamine nõutud oskuse kätteõppimiseks ja säilitamiseks.
Sihtmärgi liikumise arvestamine Seletus:
Kui tulistate liikuva sihtmärgi pihta, jätkab märk liikumist ka kuuli lendamise ajal. Et
selle liikumisega arvestada, peate sihtima sihtmärgist ettepoole, muidu lendab kuul
tema tagant mööda. Sellist ettepoole sihtimist, mis
arvestab sihtmärgi liikumisega,
nimetatakse edumaaks (Lead).
a. Edumaa pikkus oleneb sihtmärgi liikumise kiirusest, kaugusest ja suunast.
Jooksva mehe jaoks peate võtma suurema edumaa kui kõndiva mehe jaoks.
Sihtmärk, mis liigub viltu üle frondi, nõuab väiksemat edumaad kui risti liikuv
sihtmärk. Aga sellise sihtmärgi jaoks, mis liigub otse teie poole või teist eemale,
pole edumaad tarviski. Mida kaugemal sihtmärk on, seda suurema edumaaga
peate arvestama.
64
b. Sõduritel peab ‘olema käpas’ oskus määrata õiget edumaad liikuva sihtmärgi
tabamiseks, ning seda erinevates tingimustes. Selline oskus saavutatakse ainult
pideva harjutamisega.
c. Kaugel asuvaid sihtmärke on tavaliselt raskem tabada. Kui nad on kaugemal kui
300 m, peab tavalist sihikut kasutav laskja sihtima tavalisest kõrgemale.
d. Hulgana liikuvate sihtmärkide pihta võib lasta automaattuld, eriti kui nad on
lähedal.
Kinnistage küsimustega. Risti ja viltu liikuvate sihtmärkide tulistamine Seletus:
Liikuvate sihtmärkide pihta tulistatakse siis, kui on leitud õige edumaa või
sihtimispunkt nende tabamiseks. Selleks on kaks meetodit - jälitamine ja varitsus.
Jälitamine. Seletage ja näidake:
Püsti laskeasendis - see on tavaline ja soovitatav
Õppetunni vorm:
Laskja jälitab liikuvat sihtmärki oma relvaga, tagant möödalaskmine on vähe
tõenäoline. Kogu ülakeha pöördub vöökohast, seepärast pole seda meetodit näiteks
põlvelt või istuli laskeasendist eriti kerge kasutada, kui just laskmine ei toimu pikema
vahemaa tagant. Püsti laskeasend võimaldab suurimat liikumisvabadust.
Jälitamismeetod koosneb kolmest etapist:
a. Sihtmärgi leidmine ning toomine sihikupildile. Sihtmärgi väljailmumisel seadke
relv nii, et märk oleks sihikute ‘vaateväljas’. Pöörake ülakeha vastavalt sihtmärgi
liikumisele.
b. Tooge kirp sihtmärgist mööda sellest ettepoole õigele edumaale, arvestades
liikumise kiirust, suunda ja kaugust. Jätkake ülakeha pööramist ja sihtimispunkti
korrigeerimist.
c. Laskmine ja järelsihtimine. Sooritage sujuvalt lask ning tabamust kontrollimata
jätkake jälitamist, olles valmis järgmisteks laskudeks. Järelsihtimine väldib lasu
sooritamise ajal sihiku jäämist sihtmärgist maha.
d. Kuigi tegevust on kirjeldatud kolmes etapis, peab see kujunema ühtlaseks
pausideta jadaks. Kui olukord või varje tingib jälitamismeetodi kasutamise põlvelt
või istuli laskeasendist, tõstke küünarnukid põlvedelt ja sirutage
selga , nii et
saate ülakeha vöökohast pöörata.
Kinnistage küsimuste ja praktikaga Kasutage sihtimisabivahendeid ning püsti, põlvelt ja istuli laskeasendit.
Varitsemine Seletage ja näidake:
Seda meetodit kasutatakse siis, kui on raske ülakeha koos sihtmärgi liikumisega
pöörata, näiteks lamades või istuli laskeasendis, kui mõlemad küünarnukid on
millelegi toetatud.
a. Leidke sihtmärgist eespool sihtimispunkt.
b. Sihtige.
c. Alustage tulistamist enne sihtmärgi jõudmist sihtimispunkti.
d. Jätkake tulistamist, kuni sihtmärk saab pihta, viskab pikali või sihtimispunkt jääb
juba sihtmärgi selja taha.
65
Kinnistage küsimuste ja praktikaga.
Haavlipüssi meetod Seletus:
Mõnikord ei lase operatsiooniolukord sõduril sihikuid kasutada. Sellisel puhul tuleks
rakendada haavlipüssimeetodit - mõlemad silmad lahti, pea püsti, vasak käsi
hoidmas laesääre eesosast, väljasirutatud nimetissõrm osutamas sihtmärgi suunas.
Keskenduge sihtmärgile, mitte vintrauajoonele. Selline meetod on tõhus kuni 150
meetri kaugusele.
Kinnistage küsimuste ja praktikaga.
Valangud Seletus:
Mõnikord tuleb ette juhtumeid, kui peaks
rakendama automaattuld, näiteks varitsus,
maja puhastamine, öine lahing. Sellises olukorras seadke kaitseriiv juba eelnevalt
automaattule peale.
a. Kõige
tavalisem ja täpsem viis valangute laskmiseks on õlalt. Kasutada võib
mistahes laskeasendit. Ükskõik millist laskeasendit kasutate, hoidke relva
tugevalt mõlema käega.
b. Pidage meeles alljärgnevat:
(1) Valangut tulistades
kipub automaat alates teisest lasust ülespoole tõusma.
Seepärast sihtige tavalisest madalamale ja korrigeerige vastavalt vaatlusele.
Tihtipeale on mõttekam kasutada hästisihitud kiiresti järgnevaid üksiklaske.
(2) Valangud olgu lühikesed - kaks või kolm lasku.
(3) Suur tulekiirus tähendab kiiremat laskemoonakulu. Asendage salv enne kui
see tühjaks saab ja ärge raisake
moona .
(4) Kui taktikaline olukord võimaldab, tuleb tõrgete vältimiseks iga 200 lasu järel
gaasiga kokkupuutuvaid relvaosi puhastada.
Kinnistage küsimustega. Andke õppurtitele aega enda maskeerimiseks, sest järgmine teema on lähivõitlus.
Lähivõitlus Seletage ja näidake, laske õppuritel järgi teha:
Kui liigute tihedalt kaetud maa-alal või linnas, võite vaenlase lühikese vahemaa
tagant silmitsi sattuda. Sellisel puhul otsustab ellujäämise kiire agressiivne
reageerimine ja täpne laskmine.
a. Kui on oodata lähivõitlust, kinnitage relvale aegsasti tääk.
b. Asuge valmisolekuasendisse ja seadke kaitseriiv üksiklaskude või automaattule
peale vastavalt olukorrale.
c. Kui liigute eeljulgestuses või patrullis, peatuge hetkeks, et sihtida ja tulistada üks
või kaks kiiret lasku. Ideaalvariant oleks, kui tabaksite kohe esimese lasuga, kuid
rohkem kui ühe lasu tegemine suurendab tabamisvõimalust.
d. Peale tulistamist põigelge kohe kõrvale ja varjuge, et jätkata tulistamist.
e. Kõrvaldage tõrge või vahetage salv varjumiskohas.
f. Enne edasiliikumise jätkamist kontrollige laskemoona.
g. Pidage meeles, et valanguid tulistades kipub relv peale esimest lasku kõrgemale
tulistama. Patrulliasendist on valangud tõhusad.
Kinnistage praktikaga
66
C. TUNNI LÕPP Tunnilõpudrill. a. Küsimused õppuritelt terve tunni kohta.
b. Kinnistage küsimuste ja praktikaga, kui aeg seda lubab.
c. Tühjakslaadimine, eemaldage salvevajutajad.
d. Ohutustehnika.
e. Pakkige varustus.
Kokkuvõte. Sisaldab alljärgnevat:
(1) Oluline on kiiresti ja täpselt hinnata sihtmärgi kaugust, liikumise kiirust ja nurka.
(2) Pidev harjutamine.
(3) Kaugemale tulistades on automaattuli vähem tõhus kui jada hästisihitud
üksiklaske.
(4) Tõrke korral peate kiiresti varjuma.
(5) Järgmise tunni tutvustus.
67
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 67 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-08-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ilja.dzalilov
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid