Tango Tango on 19.sajandi lõpus sündinud Argentina tants. Tango sündis kiiresti kasvavate ja kirevate suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo seas, sidudes Euroopa muusika-ja tantsutraditsiooni Lõuna-Ameerika päritolu ja Aafrika rütmidega. 20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse ning sai eriti suurlinnade vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Tänapäevaks on välja arenenud mitu erinevat tangostiili: Argentiina stiil paljude eri variatsioonidega, Soome tango, võistlustantsus tuntud Ameerika ja rahvusvaheline stiil. Kuigi tango on Ladina-Ameerika päritolu, liigitatakse teda võistlustantsus standardtantsude hulka. Tangomuusikat esitab tüüpiliselt orkester, kus on viiul, klaver, flööt, akordion ja kitarr.
Tango Enelyn Vilk 8B Päritolu/Sünd Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina päritolu tants. Selle nimi tähendab aafriklaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnadeBuenos Airesse ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Mis muusikaga tantsiti? Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester,
Tango Ajalugu Argentiina päritolu tants tango tekkis 19. sajandi lõpuaastatel Buenos Aires’i, Montevideo ja Rosario linnade piirkondades. Kõige suurem võimalus tango pealinnaks saada oli Buenos Aires’il, kuna linna rahvaarv kasvas immigratsiooni tõttu tohutu kiirusega. Kuna äärelinnades elasid sisserändajad, keda iseloomustas melanhoolsus, ebakindlus, võitlusvaim ja uhkus, on saanud nendes tunnete kombinatsioonist tango ja Buenos Aires’i vaim. Tangol on olnud kolm perioodi. Esimene neist on aeg, mil tangot tantsiti äärelinnade kõrtsides ja kabareedes, teiseseks ja kolmandaks perioodiks liikus tango esitamine kõrtsidest kohvikutesse, tantsusaalidesse ja teatritesse. Tänapäevaks on tango muutunud. See on segunenud paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel tantsitav tango saanud oma kuju Euroopas, mis erineb paljuski sellega, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas.
Tango Sander Laurson Tango Väljendab kirge ja armastust Esitavad peamiselt mees ja naine Pärit Argentiinast(Buenos Airese tänavatelt) Iseloomulikud tunnused Sensuaalne Dramaatiline Tangot esitatakse orkestri saatel Standardtants Sammud järsud ja teravad Tango päritolu Sündis 19. sajandi lõpp Pärit LõunaAmeerikast (Argentinast) 20. sajandil Euroopasse Saatepillid Viiul Klaver Kitarr Flööt Akordion Taktimõõt 4/4 Tempo 120 lööki minutis Riietus Meestel: viigipüksid, triiksärk või ülikond. Naistel keskmise pikkusega kleit Huvitavat Legendi järgi nimetatakse Tangot prostituudi ja sutenööri suhteks. Argentiinas Buenos Airese linnas on püstitatud tango mälestussammas TÄNAME
Tango Agnes Põder, Andriane Poljakova 8.B Päritolumaa Argentina Juured Tango sündis Tango linnas ja pärast rändas Hispaaniasse ja Argentinasse. Iseloomulikud tunnused tujukas seksuaalne dramaatiline täpsus Esitajad Astor Pantaleon Piazzolla, silmapaistvaim helilooja Tanguedia Quintet (viiul, bandoneoon, elektrikitarr, kontrabass, klaver) Carlos Gardel, laulja-laulukirjutaja Saatepillid Viiul klaver kitarr flööt akordion Tants ja riietus Tango sammud on järsud ja teravad. 4/4 taktimõõt Viigipüksid ja triiksärk või ülikond keskmise pikkusega kleit Huvitavad faktid legendi järgi kujutab tango prostituudi ja sutenööri suhet Buenos Aireses on püstitatud tango mäletussammas surmatants Näide https://www.youtube.com/watch?v=NZwTf8hnGHE Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Tango http://www.dcstiil.ee/liikmetele/tantsude-ajaloost-ja-iseloo must/ täname kuulamast!
Referaat Tango Anett Kislov 8b klass 05.03.2009 Tango. Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina päritolu tants. Selle nimi tähendab aafrikalaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant - pärineb ladina sõnast "tango", mis
Tango Tango on Argentinas sündinud tants. Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi.Hiljem hakati looma eraldi laule selleks. Tango on iseloomult dramaatiline tants. Tänapäevaks on välja arenenud mitu tangostiili: Argentiina, Soome tango ja rahvusvaheline stiil. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tango saatemuusikaks tavaliselt 4/4 taktimõõdus. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane aeglane kiire kiire aeglane aeglane samm tähendab tegelikult kiiret sammu ja pärast seda on paus. Astutakse üle kanna, enne liiguvad jalad siis järgneb keha Argentiina tangos liigub enne keha, siis jalad. tangod tihti tantsitakese 2/4 rütmis. Tango tantsu sisuliselt jalgsi partner ja muusika järgi kõndides.On olemas 8 tango stiili.Näiteks cortina on tango pala umbes (2060sekundid)
On neidki, kes arvavad, et paso doble ei sobi oma olemuselt võistlustantsude sekka, kuid praegu ta seal siiski on. Samas käivad tipptantsijad paso doble olemust otsimas härjavõitluse areenilt ning hispaania rahvatantsijate seast, kuigi paso doble on siiski arvatavalt vaid segu mitmest erinevast asjast. Võistlustel tantsitakse seda sõjakat marsimuusikale sarnanevat tantsu neljandana enne jive´i, tempoks 60-62 takti minutis. Tango Algselt Argentiinast pärit tango erineb oma temperamendi poolest kõigist teistest standardtantsudest ning arvatakse, et ta sarnaneb kõige enam ladinaameerika tantsudega. Tangoga seostuvad ajaloost noavõitlused ning seksuaalne ergutus, tantsu saatis tavaliselt kitarr, viiul ja flööt. Tango on tugeva rütmiga, energiline tants. Argentiinas arvatakse, et tangot ei saagi tantsida väljaspool tema õiget kultuurilist tausta, sest siis kaotab tants oma tegeliku loomuse.
Vana jalgade positsiooni asemel, mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. Standardtantsud on põhjustanud palju vaidlusi. Väidetakse, et seltskonnatantsude standardiseerimine pidurdavat nende arengut ja sundivat oma kaanonitega peale taseme ja normid, mis ei ühti alati kohalike arusaamadega. Siinkohal tasuks meenutada, et kogu käitumisõpetus ja niisugused võistlustantsuga otseses suguluses olevad spordialad nagu iluuisutamine, sport- ja iluvõimlemine on samuti standardiseeritud. Standard ainult
Põhisammu rütmiskeem on aeglaneaeglanekiirekiireaeglane Aeglane samm tähendab pigem kiiret sammu, millele järgneb paus Tango Traditsioonilises tangos astutakse üle kanna, kõigepealt liiguvad jalad ning siis järgneb keha Argentiina tangos liigub kõigepealt keha ning siis jalad Argentiina tangos on sammud sujuvamad ja keerukamad, astutakse üle päka Tango Tangomuusika üks väljapaistvaim helilooja on Astor Piazzolla Tänaseks on välja arenenud mitu erinevat tango stiili : Argentiina stiil paljude eri variatsioonidega, Soome tango, Võistlustantsus tuntud Ameerika stiil, Rahvusvaheline stiil Tango Näide Argentiina tangost Astor Piazzolla Argentiina tuntuim tangomuusik ning lõõtspillimängija Tema tangomuusika erines traditsioonilisest selle poolest, et sinna oli lisatud jazzilike elemente Astor Piazzolla Näide Astor Piazzolla tangomuusikast TÄNAME VAATAMAST !
• Argentiina köök on kuulus oma asadode (grillipidude) poolest. • Tüüpilised road: • Provoleta-grillil küpsetatud juustutükid • Locro- raguu kõrvitsa, maisi ja aedubadega • Empanada-erinevate täidistega poolkujulised pirukad. • Rahvusjook on mate. MUUSIKALE ISELOOMULIKUD JOONED • Rahvamuusikas avaldub tugev hispaania mõju. • Iseloomulik on 3/4- ja 6/8-taktimõõdu vaheldumine. • Laule esitakse sageli kitarri saatel. TANTSUD • Tango on 19. sajandi lõpul Buenos Airese ja Monetvideo alamklasside seas sündinud tants. Silmapaistev tangode looja on A. Piazolla. Tango taktimõõt on 4/4. • Gato on kergete sammude ja kiire rütmiga. Seda nimetatakse inimeste tantsuks. See on kantud edasi põlvkondade kaupa. • Libertango https://www.youtube.com/watch?v= RUAPf_ccobc • Tango https://www.youtube.com/watch?v=k6_cg2LNc- g • Gato https://www.youtube.com/watch?v=23yGtAI12jg INSTRUMENDID
Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2 Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi 3easel poolel. Aeglase valsi juured pärinevad 17. Sajandi Austria ja Bavaaria rahvatantsust. Aeglase valsi
Volt Tallinn 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Tänavatantsude ajalugu............................................................................................................3 1.1 Tango ajalugu....................................................................................................................3 1.2 Stepptantsu ajalugu............................................................................................................4 1.3 Hip Hop tantsu ajalugu......................................................................................................4 2. Tänavatantsude tutvustus..............................................................................
Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha)
Thanksgiving weekend. At the beginning of the weekend, Frank takes Charlie to New York, where he reveals to the student that he intends to visit his family, have a few terrific meals, sleep with a beautiful woman and, finally, commit suicide. Over the weekend, as they learn about life through their series of adventures, they start trusting eachother. Two absolute favourite scenes: The first is in the New York ballroom where the blind Lt. Colonel teaches a lady to dance the tango. It is so smooth and dramatic that even a couch potato is tempted to dance along. The second and most profound is the speech that Al Pacino makes in defense of Charlie at the prep school disciplinary hearing. It has to go down as one of the great orations of all times. I also love the ferrari scene, where Charlie allows the Colonel to drive. In my opinion the purpose of this film is to make people think more about others. It touched me, and even made me cry a bit
Eestis ma pole kuulnud, ega ka ei tea selle laatset üritust. 2. Argentiina Argentiina asub Lõuna- Ameerika lõunaosas. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist. Kirjanduse lugemine pole riigi elanike hulgas populaarne. Nende jaoks on selline puhkus aja raiskamine. Haridus riikides on üsna madal. Seal elab väga palju itaalia immikrante. Itaalased on tuntud oma kire poolest tango vastu. Tango Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina päritolu tants. Selle nimetus tähendab aafriklaste keeles 'kohtumise koht' või 'omapärane koht'. Teine variant: mõiste pärineb ladina sõnast tango, mis tähendab 'puutun'. Tango sündis kiiresti kasvavates suurlinnades alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika- ja tantsutraditsiooni Lõuna-Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma
......8 Aeglane valss................................................................................................................................................8 Fokstrott........................................................................................................................................................9 Valss...........................................................................................................................................................11 Tango..........................................................................................................................................................11 Aeglane fokstrott........................................................................................................................................ 13 LADINA-AMEERIKA TANTSUD...............................................................................................................15 Tsa-tsa........................................
3 författare - Tove Jansson "Mumintrollen", Edith Södergran "Höstens dagar", Eino Leino (många dikter) 3 arkitekter kes on seotud eestiga - Carl Ludvig Engel, Herman Gesellius (mingi klubi maja), Armas Lindgren (Estonia teater) Filmregissören - Aki Kaurismäki "Crime and Punishment", "Leningrad Cowboys" Skådespelare - Peter Hansen "Nimed marmortahvlil", "Bad Boys", "A Summer by The River" Finlands musik - finsk tango och sami? Kompositör - Jean Sibelius Pop-grupper - Lordi, Issac Elliot Finsk tango - En tangovariant, liknar foxtrot, lite snabbare än argentinsk tango. Finlands nationalsport: boboll Vetenskapsmän - Artturi Virtanen: biokemist Vesa-Matti Loiri - skådespelare, spelade som Uuno Turhapuro 3 populära idrottare: Paavo Nurmi: långdskidåkare, Jari Litmanen: fotbollspelare, Kiira Korpi: skridskoåkare Traditioner (dagar) och mat - Ärtsoppa, karelska piroger, första maj,
Ameerikale omane karnevalikultuur. Buenos Airese elanikud ise väidavad, et nende karneval on Rio oma järel maailma parim. Siin armastatakse uhkeid ja säravaid kostüüme ja ööklubitaolist glamuuri. Ühegi porteno eneseuhkus ei luba end riietada naerväärsesse, näiteks klouni või ahvi kesta. Kogu rahvapidu on piinliku hoolega ette valmistatud, nii et ei mingit juhuslikku või sihitut tänavail tunglemist. Vahest teine tuntuim Argentina rahvuskultuuri ilming on tango - nii tantsu kui lauluna. Läbi aegade on tango läbi teinud teatud muutusi, säilitades siiski oma mõjususe ja eripära. Praegune korralik argentiina tango peab tingimata olema kurb, et olla see õige. Argentiinlased ise väidavad, et tango pole pelgalt tants ega laul, vaid midagi hoopis enamat - eluviis, filosoofia, meelelaad jms. BRASIILIA Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal
bändid Värttinä ja Eläkkeläiset, ent popruno ja punkhumppa varjus eksisteerib seal ka muid huvitavaid bände. Soomes lastakse regulaarselt välja erinevaid kogumikke, millel on vaid üks eesmärk: panna välismaalased huvituma soome uuest pärimusmuusikast. • Soome muusikat on läbi aegade iseloomustanud tabude murdmine ja oma rea ajamine. Parim näide sellest on protsess, mille on läbi teinud tango. Soome on maa, kus tango on iidamastaadamast ülipopulaarne. Kaua aega asus maailma suurim tangofestival Soomes. Tango uue suunana näitatakse kuidas saab teha tangost rock’n’rolli ja punki. • Soome kaasaegne pärimusmuusika on karge, ja trendikas. Enamus muusikud kannavad enamasti vaid disainer- rõivaid, kuid samas on enamik uusi muusikuid maineka Sibeliuse Akadeemia õpilased. • Absoluutne erand soome folgimaastikul on ka Viljandi Folgil esinenud Kiharakolmio
..........................................................3 Brasiilia.......................................................................................................................................3 Samba......................................................................................................................................3 Argentiina....................................................................................................................................3 Tango.......................................................................................................................................4 Kuuba..........................................................................................................................................4 Mambo....................................................................................................................................4 Rumba..................................................................
Jaapan Tähtsamad pühad. Uusaasta Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta (o-shogatsu). Juba jõulupühade ajal lõpetatakse töö kauplustes ja firmades ära. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusöök, lastele kingitakse raha ja kõik ootavad sõpradelt ja sugulastelt uusaastakaarte. O-Bon Teine väga tähtis püha Jaapanis on o-bon, mida tähistatakse augustikuus.Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil esivanemate hinged kolmeks päevaks tagasi oma kodudesse omakseid külastama. Selleks puhuks tehakse majas suurpuhastus, korrastatakse esivanemate hauak...
Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast. Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna.
vaatemängude kavasse • Korraldatakse suurejoonelisi Samba karnevale, mis on eriti kuulsad Rio de Janero’s Mehhiko muusika • Traditsioonilist muusikat nimetatakse ranchera’ks • Laulud pajatavad loodusest, armastusest ja patriootilistest teemadest • Tegutsevad mitmed traditsioonilised pillikoosseisu ja väljakujunenud repertuaariga ansamblitüübid (nt mariachi, banda, norteno jt) Argentiina muusika • Valitsevaks on hispaania muusika mõjud • Tango on tuntuim Argentiina tants • Tangot iseloomustab teatraalsus- järsud liigutused ja peapöörded ning äkilised seisakud • Rumba, samba, tango, pasodoble ja cha-cha-cha kuuluvad võistlustantsude hulka Kuulamine • http://www.youtube.com/watch? v=lo2A0ugL0yA Kasutatud materjalid • http://www.miksike.ee/documents/ma in/referaadid/muusika_8.htm • http://prezi.com/entrn-6d_pei/ladina- ameerika/ • www.youtube.com • www.google.com
Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Valgre töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus ka viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ja "Mul meeles veel". 13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale astumiseks, kuid 1. jaanuaril 1945
hiilgeaeg ei ole kaugeltki mitte käes. Tänapäeval peetakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja alles 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldaksee ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti viini valss, tango, samba ja tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsaimaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants ja paljud teised. Kõige tuntub kõigist tantsudest on vaieldamatult aeglane valss, mille teine nimetus on Inglise valss. Tegelikult on selle tantsu päritolumaaks hoopiski Saksamaa, kus
Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued
restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").1941. aasta suvel suundus Raimond Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina
Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks
anti nimetused. 1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme. Inglismaal välja kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks, millele lisaks harrastatakse Eestis ka folkloorsetest tantsudest välja kasvanud seltskonnatantse. Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango, viini valss, fokstrott, kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast. 1. Aeglane valss on lüüriline, 3/4 taktimõõdus, juured on seotud viini valsiga, kuid mõjutused bostonilt ja Inglismaa poolt standardiseeritult saadud selle tantsu tänapäevane võistlustele orienteeritud versioon. 2. Tango on kirglik, dramaatiline, emotsionaalne tants, mille originaalversioon Argentiinast
Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, dirigent oli Peeter Lilje. Aitäh vaatamast!
Referaat Jaapan Tartu 2010 Sisukord Jaapan..........................................................................................................................................1 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Jaapani geograafiline asend.....................................................................................................4 3. Jaapani loodus.........................................................................................................................5 Pinnamood..............................................................................................................................5 Maavärinad..............................................................................................................................6 Kliima....................................................
temaga kaks last- poeg Guillaume (2008. oktoobris suri 37 a kopsupõletikku) tütar Julie(näitlejanna) Kui lapsed olid täisealised otsustasid abikaasad kolida lahku 1992. sai ta tütre Roxane'i modelli Karin Syllaga 1996 lahutas Elisabethist 1997-2005 oli abiellus Carole Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäeline naine 1978 Liiklusummik 1979 Minu Ameerika onu 1980 Le Tartuffe 1984 Saatana päikese all 1987 Roheline kaart 1990 Minu isa on kangelane 1994 Hamlet 1996 Asterix ja Obelix Caesari vastu 1996 Hüljatud 2000 102 dalmaatsia koera 2000 Bon voyage 2003 D'Artagnani tütar 2004 Huvitavat Depardieu on tüüpiline nimi Prantsusmaal.
Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr. Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli
Heiki Mätlik Heiki Mätlik on sündinud 16. juulil 1955 Raplamaal Purila külas on eesti kitarrist ja pedagoog. Õppis klassikalist kitarrimängu 197579 aastal. On end täiendanud Londonis David Russelli, Itaalias Angelo Gilardino ja Madriidis José Luis Rodrigo meistriklassis. On aastast 1990 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Juhatanud meistriklasse ka välismaal (Skandinaaviamaades, Hispaanias ja Saksamaal), pidanud loenguid kitarrimängu ajaloost ja kitarriõppe metoodikast ning koostanud mitu kitarriõpetuse alast raamatut ja videokassetti. Juhtinud ETV-s ja ER-is kitarri ja selle mängu tutvustavaid saatesarju (198184 "Kitarrimängud", 199093 "Kitarrikool"). Olnud aastast 1979. EK solist, esinenud solisti ja ansamblistina Balti- ja Põhjamaades (kitarrifestivalidel), teistes Euroopa riikides, USAs, Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saul...
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal tants ja muusika 19. ja 20. sajandi vahetuses sündis vabavormilisem plastika. 20.sajandil (aastail 1920-1930) levisid Euroopas paljud uued seltskonnatantsud tango, tsarlston, fokstrott. Ka balletimaailmas toimusid muudatused, vabavormilisem plastika mõjutas klassikalist balletti - laineid hakkas lööma moderntants, mille kuulsaimaks esindajaks ning loojaks oli Isadora Duncan. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid. Muusikavaldkonnaski toimusid mõningad muudatused. USA-s kogus populaarsust dzässmuusika, eriti New Yorgis, mistõttu sai New York ,,maailma kultuurikeskuseks", Euroopasse levis dzäss 1920
Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango, fokstrott... Põlu alla sattusid ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud. Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse. Näib, et tollal oli ta juba andmas loobumisvõitu kunagi nii palju tõotanud saatusele. Raimond Valgre suri 31.detsembril 1949. aastal ja Tema loomingu võib jagada kolmeks etapiks: 1. Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1941 1. Sõja-aeg 1941-1945 1. Sõjajärgne periood kuni 1949 aastani.
Die Toten Hosen ist eine deutsche Punkband aus Düsseldorf. Die band gegründet 1982. Die Toten Hosen spielt Rockmusik mit überwiegend deutschen Texten und Elementen aus dem Punkrock. Sie ist eine der kommerziell erfolgreichsten deutschen Bands im Punkrock. "Tote Hose" ist ein deutscher Ausdruck bedeutet "nichts los" oder "langweilig". Ihr Name kann bildlich als "The Dead Beats" übersetzt werden. Surnud püksid Die band haben auch Spitznmen als die roten rosen, the evil kid und tango bros. Der heutigen Mitglieder von Die Toten Hosen sind Campino (Andreas Frege), Kuddel (Andreas von Holst), Vom (Stephen Ritchie), Andi (Andreas Meurer) und Breiti (Michael Breitkopf ). Das sind die Spitznamen. Alle Bandmitglieder sind Autodidakten Musiker. Zu Beginn ihrer musikalischen Karriere die meisten von ihnen waren noch in der Schule. Ihr erstes Album wurde in einem Studio aufgenommen von der Stunde gemietet werden. [20]
VISUAALSELT VÕI HELIGA ANTAKSE, HÄÄLE VÕI RAADIOGA LOETAKSE EITAVAKS 15. O - OSCAR INIMENE ÜLE PARDA HELISIGNAAL KA 16. P PAPA SADAMAS: KÕIK PARDALE LAEV VÄLJUB, MEREL: TEATAB HELIGA ET VAJAB LOOTSI, MEREL: KALASTAVA LAEVA VÕRGUD ON PÕHJAS KINNI 17. Q QUEBEC MINU LAEVAL EI OLE NAKKUSHAIGUSI. PALUN VABA PRAKTIKAT 18. R ROMEO EI OLE TÄHENDUST 19. S SIERRA MINU MASINAD TÖÖTAVAD TAGASIKÄIGUL KOLM LÜHIKEST HELI 20. T TANGO HOIDKE MINUST EEMALE, MA TEOSTAN PAARISTRAALIMIST 21. U UNIFORM TE LÄHENETE OHULE 22. V VICTOR MA VAJAN ABI 23. W WHISKEY MA VAJAN ARSTIABI 24. X X-RAY LÕPETAGE OMA TEGEVUS JA JÄLGIGE MINU SIGNAALE 25. Y YANKEE MIND TRIIVIB ANKRUL 26. Z ZULU MA VAJAN PUKSIIR LAEVA, MEREL: KALALAEVAD TEATAVAD ET LASEVAD VÕRKE MERRE
Retsensioon. Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja glamuurse õhkkonna, selleks o...
Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr. Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939
geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, roolid, rattad, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised. See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. Moodsad tantsud olid charleston ja tango. Stiili tunnused Geomeetrilised ja nurgelised mustrid. Üheks geomeetriliseks lemmikmotiiviks oli sik-sak. Materjalidest kroom, klaas, peeglid, läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad. Furnituuri juures väärispuidud -palisander, mahagon, eboniit, sükamor Loodusmotiivid - teokarbid, eksootilised taimed, eksootilised figuurid. Värvid elutoas ja magamistoas kreemjad, rohekad, beezid, austritoonid, summutatud valgustus.
öelnud: "Tants on keel, millega inimene on sündinud." Mary Wigman'i Läks ajalukku "Nõiatants" - tugeva isiksusena http://www.youtube.com/watch?NR=1&feature=endscreen&v ja karmi, ent tasemel tantsuõpetajana. TANTS 1920.1930. aastatel läksid Euroopas ja Ameerikas moodi Charleston tekkeaeg ja fokstrott (foxtrot), koht kattuvad foxtrotiga. tango, tsarlston http://www.youtube.com/watch?v=IWL (charleston) jt tantsud. Foxtrot tekkis 20.sajandi algul USA's http://www.youtube.com/watch?v=hMTrDxcLx1s Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Estonia http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia http://www.youtube.com/ http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi 9.klassi ajaloo õpik (ptk. 10)
Teaduse arengu suunad:1) tuumafüüsika e. aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaharu. 2)Antibiootikumide kasutuselevõtt 3)sünteetiline e.tehismaterjal. Muutused tehnika arengus: elekrienergia laialdane tootmine ja tarbimine,elektrilised tarbekaubad. Sidetehnika-raadio. Sisepõlemismootorid-mootorsõidukid filmikunstis: heli-ja värvifilmid. Kunstis ja kirj:sürrealism muusikas ja tantsus:muusikal, dzäss, fokstrott, tsarlston, tango, modern e.vabatants. Mood: naistel: poisilik stiil-pikad püksid, sviitrid, trikootooted. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Lühemad ja lokkis juuksed. Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele
Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas Naised said valimisõiguse. Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid öiguseid. Nad ei tahtnud olla teisejärgulised inimesed, kelle koht on põhiliselt köögis.Naised soovisid pärast söda võrdselt meestega töötada, raha teenida ja
· Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks. · Standardtantsud on Aeglane valss (Slow Waltz), Tango, Viini valss (Waltz), Aeglane fokstrott (Slow Fox) ja Quickstep. · Ladina-Ameerika tantsud on Samba, tsatsatsa (Cha Cha Cha), Rumba, Paso doble ja Dzaiv (Jive). Võistlused Võistlustantsu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Taseme klassid: · Mudilased (4-6) · Algajad (2-4 tantsu) · Lapsed 1 (7-9) · E- klass (6 tantsu)
12c aastail oli õrnema soo piiramatu imetluse objekt, jäi ilma abieluõnnest. 1946.aastal sõlmitud välkabielu Evi Hannusega purunes peagi. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango, fokstrott... Põlu alla sattusid ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud. Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse. Näib, et tollal oli ta juba andmas loobumisvõitu kunagi nii palju tõotanud saatusele. Raimond Valgre suri 31.detsembril 1949. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuigi ta ise on läinud, on jäänud tema muusika. Raimond Valgre looming Maagia... see on müstiline ja hirmutav, kuigi samas ka ootusärevust esile kutsuv sõna
legendaarne Bobby Macferrin ja ka silmapaistev viiuldaja Grigori Žislin. Kontserdi alguses tulid lavale neli frakkidega meest, kes hakkasid mängima Mozarti teost “Eine kleine Nachtmusik”, mis läks peagi üle viiuldaja joodeldamisele. Järgnevalt mängiti rock n’ rolli osa, kus tuli tuntumate rock n’ rolli lugude seast esitlusele ka Chuck Berry “Go Johnny, go!”. Järgnevalt tuli esitlusele grupi enda versioonid erinevast tantsumuusikast nagu tango, cha cha cha ja riverdance. Lisaks riverdance’i mängimisele tantsisid viiuldajad ka ise samal ajal riverdance’i. Järgnev lugu algas Beethoveni teosega “Für Elise”, kuid läks peagi üle Mehhiko folkloole “La Bamba”, mis pani rahva kaasa elama ning kaasa plaksutama. Pärast sellist kiiret lugu hakkas kõlama vaikne viiulimäng ning jäljendati mere kohinat ning viiuliga tehti kajakate kisa. Peagi hakkas kõlama Titanicu tunnuslugu “My
ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr. Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta
Guinnessi rekordi tiitli ,,Kõige rohkem kostüümivahetusi filmis", mis oli eelnevalt Elizabeth Taylori käes. Madonna vahetas filmi ajal kostüüme 85 korda, mis sisaldas 39 kübarat, 45 paari kingi ja 56 paari kõrvarõngaid. 4 SISUKOKKUVÕTE 15-aastasena otsustas Eva lahkuda oma oma kodukohast Juninist, et otsida paremat elu Buenos Airesest koos tango lauljaga, Augustin Magaldiga, kellega tal oli armuafäär. Kui Magaldi ta maha jätab, kasutab ta oma huvides ära aina mõjukamaid mehi, saades niimoodi modelliks, näitlejaks ning raadiohääleks. Eva kohtus kolonel Juan Peron´iga heategevusüritusel, kus koguti raha San Juani maavärinas kannatanutele. Nad lahkusid sealt koos ning poolteist aastat hiljem juba abiellusid. Nende abielu oli sageli pingeline ning neil ei olnud lapsi. Natuke enne abiellumist aga vahistati Juan Peron
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
