Euroopa meistrivõistlused ? Eestit esindas antud võistlusel 26 Eesti sportlast. 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 12. 17. augustini Sveitsid Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil. Millistel kergejõustiku aladel võisteldi ? Kergejõustiku aladeks meestel olid üleüldiselt olid: 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton, 400x100m teatejooks, kettaheide ja odavise. Kergejõustiku aladeks naistel olid üleüldiselt: 800m jooks, 1500m jooks, maraton,400m tõkkejooks, 3000m jooks ,kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide ja seitsmevõistlus. Eestlastest sportlased osalesid aga sellistel aladel: (mehed) 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton , tõkkejooks, 400x100m teatejooks, kettaheide, odavise. (naised) 800m jooks, 1500m jooks, maraton, 400m tõkkejooks, 3000m jooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide, seitsmevõistlus. Võistlejad ning nende saavutatud kohad(mehed)
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal?
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset)
viimase ala. 2 Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Tõkkejooksus on naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Tõkkejooks on kiirjooks üle rajale asetatud tõkete. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Tõkke kõrgus Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala (m) stardist (m) (m) finisist (m) 100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5
Matemaatika 6.klassile 1.Arvuta. 54 310+23 690=78000 450 760+1 564 768=2015528 86,315+4,085=90,400 478,23+56,09=534,32 2.Arvuta komadega. 3,0906:3=1,0302 0,24:8=0,03 8,642:2=4,321 0,7:7=0,1 0,105:5=0,021 12,444:4=3,111 0,14:4=0,035 60,12:3=20,04 3.Kirjutan lünka sellise arvu,et tekiks tõeline võrdus. 200cm=2m 40000mm=40m 3000cm=300dm 70000dm=7km 25000cm=250m 150000cm=1500m 400dm=40m 26000m=26km 900mm=9dm 2000mm=20dm 8000dm=800m 40000dm=4km 4.Pohla pere käis pühapäeval jõhvikal.Mitu kilogrammi jõhvikaid korjas Pohla pere kokku? Marju ja Mait 14kg,Ema 16kg,Isa 16kg. 1)Ema ja isa korjasid kokku 2*16 kg jõhvikaid. 2)Pohla pere korjas 14+2*16=46 kg jõhvikaid.
pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja.Teine suur saavutus on 2001. aastal maailmameistrivõistlustel hõbemedal.See tulemus on tänaseni ka Eesti rekord kümnevõistluses. (Wikipedia 2013) Naised võistlevad seitsmevõistluses, mille aladeks on 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks, kaugushüpe, odavise ja 800m jooks.Kahjuks eestlannadel pole ette näidata suuri tulemusi Olümpiamängudel ega Maailmameistrivõistlustel. 3.SPRINDIALAD Sprindialadeks on 100m, 110m tõkkejooks, 200m, 400m ja 400m tõkkejooks.Tõkkejooksudel on rajale jaotatud 10 tõket, mille kõrgus ja omavaheline kaugus peab olema väga täpselt paika pandud.Võistlejad võivad maha ajada tõkkeid, kuid kui astutakse kõrvalrajale siis toimub diskfalifikatseerimine. Eesti üks silmapaistvamaid sprintereid on Marek Niit
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia Piir Euroopa ja Aasia vahel Piirneb loodest Euroopaga Rannikul paiknevad riigid Aserbaidzaan Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan Põhja-Kaspia Asub parasvöötmes Keskmine sügavus 4 meetrit Temperatuur talvel -8°C....
Mehhaaniline liikumine. Variant A 1. 1. Spidomeeter: mõõteriist kiiruse mõõtmiseks 2. Keskmine: .......kiirus. Kiirus, mille abil 3. Teepikkus: Füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mehhaanilist liikumist 4. Nähtus: Mistahes muutus on......... 5. Mitteühtlane: Liikumine mille kiirus on ebaühtlane on........... 6. Ringliikumine: Liikumine, mille trajektoor on ringjoon Vastus-Pikkusühiku nimetus: Meeter 2.Too 2 näidet sirgjoonelisest liikumisest Raske asja kukutamine, rong. 3.Keha kiirus on 5 m/s, kui pika tee läbib keha 10 sekundiga? 5m/s*10s=50m. Keha läbib 10 sekundiga 50 meetrit. 4. Tõmba õigele valikule joon alla. Keha kiirus 5m/s näitab, et: a)Keha läbib ühes sekundid 5 meetrit. 5. Kirjuta laused sümbolitega. 1)V=1,2 m/s 2) a) s=5 km b) t=? 6. a)4000m=4km b)100m=0.1km c)120s=2min d)3min=180s e)800m/s=0,8 km/s f)2km/min=2000m/min 7.Pikk...
Ülesanne: 1) Tähista Eesti baaskaardil geodeetiline võrk 2) Määra oma kolmele punktile geodeetilised kordinaadid 3) Tähtista Eesti baaskaardil TM-võrk 4) Määra oma kolmele punktile tasapinnalised ristkoordinaadid 5) Arvuta koordinaatide järgi joonepikus 1-2, 2-3, 3-1 6) Arvuta joone mõõtmise suhteline viga (flub<1/100) 7) Konstrueeri eelmisele laboratoorsele tööle L-EST koordinaatvõrk 8) Määra veel kolmele nurgale koordinaadid L-EST süsteemis Lahendus: 2) ja 4) Punkt B L X Y 1 59°12'42" 26°23'3" 6565,7 635,8 2 59°13'41" 26°18'48" 6567,5 631,7 3 59°15'47" 26°13'16" 6571,4 626,45 B1= 59°12'+42"=59°12'42" 3,7cm=60" 2,6cm=x" x=42" L1=26°23'+3"=26°23'3" ...
koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17. koht, teivashüpe 13. koht ja odavise 10. koht) Andres Raja kümnevõistlus (100m jooks 10. koht, 400m jooks 12. koht, 110m tõkkejooks 7. koht, 1500m jooks 15. koht, kaugushüpe 10. koht, kõrgushüpe 11. koht, kuulitõuge 10. koht, kettaheide 7. koht ja odavise 14. koht) Anna Iljustsenko kõrgushüpe (5. koht) Grit Sadeiko seitsmevõislus (110m tõkkejooks 11. koht, 200m jooks, 800m jooks 26. koht, 22. koht, kõrgushüpe 18. koht, kuulitõuge 24. koht, kaugushüpe 19. koht ja odavise 18. koht) Maris Mägi 400m jooks (7. koht) Meeste tulemused Meeste jooksud lõppesid maailmarekordiga 4x100m teatejooksus Jamaica sportlase Yohan Blake'i poolt ja püstitati ka teisi maailma juhtivaid tulemusi. Jamaical läks hästi lühema maa jooksudes, samal ajal kui Keenial läks hästi pikamaajooksudes. Kõige edukamad olid Saksamaa kolme- ja Ameerika Ühendriigid nelja kuldmedaliga
Island Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 300 000 Riigikord: unitaarne vabariik Haldusjaotus: 7 ringkonda. Pealinn: Reykjavik Rahaühik: Kroon Linnastumine: 92% Sündimus: 15 Suremus: 7 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi ...
St. Paul Cathedral Katedraal London Vigeland Skulptuuride Park Oslo (212 pronksist ja graniidist kuju, unikaalne Gustav Vigelandi skulptuurid, tasuta kunstipark) Uffizzi Kunstigalerii Firenze (maailma vanim ja esimene kunstimuuseum Firenzes, tuntud maalikunstnikud) Windsor Castle Loss (Windsori Inglismaa linnas, tund Londonist, kuninganna Elizabeth II elupaik) Madame Tussault Vahamuuseum (pluss London, Pariis, Planetaarium, väga tuntud inimeste kujud) Santa ...
seljandiku tõstjaks on olnud mandriliustiku surve all tektoonilises rikkevööndis kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 50 meetri võrra kõrgemale kergitatud Põhimõtteline läbilõige: -pinnakate - lubjakivi - glaukoniitliivakivi - diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna suunas kallutatud põhjanõlv on järsakuline-200m pikkuselt kulgev ordoviitsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab kuni 35m kõrgune enamasti paekivist järsak ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (3090º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud
Hispaania Hispaanias on kõige rohkem põllumaid 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, rohumaid 31% ja metsi 10%. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud, Hispaania keskosas hõlmab 600- 800m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikute vahel on tasandikud, Andaluusia madalik ja Ebro madalik. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, kus on kaks aastaaega. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on põhja- ja keskosas on jaanuaris + 8°C kuni + 10° C ja augustis + 18°C kuni + 24° C. Lõunaosas on jaanuaris + 10° kuni +12° C ja augutis + 24° kuni +26°...
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik
Kehaline kasvatus Naiste Seitsmevõistlus Referaat Tallinn 2010 Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Naiste võistlus: 1. päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks 2. päeval kaugushüpe, odavise, 800m jooks Punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm.
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima ...
UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Krool, seliliujumine, liblikujumine ja rinnuliujumine. 2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? 1) liblikujumine ehk delfiin 2) seliliujumine 3) rinnuliujumine ehk konn 4) vabaujumine ehk krool 3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust ar...
mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909
mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma Seitsmevõistluses on esimesel päeval · 100m tõkkejooks · kõrgushüpe · kuulitõuge · 200m jooks teisel päeval - · kaugushüpe · odavise · 800m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn
score of 699 during the Archery men's individual ranking round. 4x100m Relay Women U.S. team comprised of Jeter, Knight, Felix and Madison broke the world record held for 3 decades by East Germany with a time of 40.82 seconds. 4x100m Relay Men Jamaican 4x100m relay team comprised of Bolt, Carter, Frater and Blake broke the world record with a time of 36.84 seconds. Athletics David Lekuta Rudisha of Kenya set a new world record in the Men's 800m at the London Olympics with a time of 1:40.91. Walking Elena Lashmanova of Russia set a world record in the women's 20 kilometres walk at the London Olympics with a time of 1:25:02. References http://en.wikipedia.org/wiki/2012_Summer_Olympics http:// en.wikipedia.org/wiki/2012_Summer_Olympics#World_records http://en.wikipedia.org/wiki/2012_Summer_Paralympics http:// www.ibtimes.co.in/articles/373073/20120813/world-record-br eakers-london-olympics-2012.htm
jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivshüpe, odavise ja 1500 m jooks. 2.2 Naiste seitsmevõistlus Naiste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus naistele, mis koosneb kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Talvehooajal peetakse naiste viievõistlusi sisehallis. Aladest jääb välja näiteks odavise. 3. NAISTE SEITSMEVÕISTLUSE ALAD Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.
Kool Heike Dreschler Referaat Koostaja: Oma Nimi Linn 2010 Sisukord 1. Biograafia.........................................................................................................................................3 2. Saavutused........................................................................................................................................4 3. Isiklikud rekordid.............................................................................................................................6 4. Dopingu süüdistused........................................................................................................................7 5. Kasutatud allikad..............................................................................................................................8 ...
Millisel temperatuuril on sama traadi takistus 400. Terase takistuse temperatuuritegur on 0,006 °C-1. takistus 400. Terase takistuse temperatuuritegur on 0,006 °C-1. 17. Kui suure ristlõikepindalaga peab olema nikroomtraadist küttekeha, et tema otstele 17. Kui suure ristlõikepindalaga peab olema nikroomtraadist küttekeha, et tema otstele rakendatud 220V pinge korral oleks voolutugevus temas 0,25A? Traadi pikkus on 800m. rakendatud 220V pinge korral oleks voolutugevus temas 0,25A? Traadi pikkus on 800m. Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. 18. Kui pikk konstatntaantraat tuleks võtta, et tema otstele rakendatud 720V pinge tekitaks 18. Kui pikk konstatntaantraat tuleks võtta, et tema otstele rakendatud 720V pinge tekitaks temas voolu tugevusega 6A? Traadi ristlõikepindala on 5 mm2
The injury affected her performance, particularly in the high jump which was a clearance of only 1.82m. Klüft fell well behind Eunice Barber but made a comeback with a personal best shot put of 15.02 m and then took the lead after the 200 m. She then stretched her lead with a good long jump effort of 6.87 m, and held on to an advantage of only 18 points after the javelin. She overtook Barber at the end of the 800m to retain the title. Klüft totaled 6,887 points, finishing ahead of Barber who took the silver medal with 6,824 points. She chose not to compete at the 2006 World Indoor Championships in order to prepare for the European Championships, to be staged on home soil in Sweden. Klüft won again in Götzis, and in Arles but without showing good form. She managed to defend her title at the 2006 European Athletics Championships with a score of
Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detse...
organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. (pumpiniron 2003) Kreatiin on kasutamisel peamiselt sprindi, jõu ja kiirusjõualadel. Kergejõustikus kasutatase peamiselt sprindis, seevastu alates 800m ei kasutata, sest kehakaal tõuseks. Kasutatakse ka ujumises prindidistantsidel, pallimängudes jm. Kreatiin suurendab maksimaaljõudu, kiirusjõudu ja jõuvastupidavust. Tõuseb intervalltreeningu tulemuslikkus, kõrgel suutlikkusel esineb kõrgem töövõime. Efektiivne on korduvatel sprindilõikudel. Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu, kuid aeroobse töövõime tõusu kohta on andmed vastuolulised. Seevastu on täheldud ka vaimse töövõime tõusu. (pumpiniron 2003) 3
Lopa paljand Lopa paljandi loodusala asub Abja vallas Atika külas, Pöögle (nimetatud ka Lopa) oja kaldal. Punakaspruunist liivakivist kujunenud Lopa paljand ehk ,,Lopa Põrgu" on üks pikemaid huvitava ehitusega Eesti looduslikke koopaid. August Kitzbergi kaudu on paljandil seos Eesti kultuurilooga, nimelt Lopa talu on saanud tuntuks teoses "Kauka jumal" kirjeldatud sündmuste tegevuskohana. Vaida paljand ja koobas Asub Abjast 6km kaugusel Kilingi-Nõmme maantee lähedal, maanteest 800m põhja suunas, Anniennu talu maadel. Koopasse sisenemine ei vaja spetsiaalset riietust, kuna koobas on piisavalt kõrge ja enamikus osas on põhi kuiv. Paljand on tähistatud looduskaitsele viitava sildiga.Vaida koobas on teada olnud juba väga kaua ja rahvajutu järgi on siin sõdade ajal olnud pelgupaigaks kohalikele elanikele. Siin olevat varjanud end isegi Rootsi kuningas Karl XII, ning pärimuste järgi on siin olnud ka Vanapagana elupaik.Vaida paljand ja koobas. Järjekord: 1
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on k...
Vastus: 1) 1,5 ; 6 12 20 30 n n n 3n 2 2) n 200 3) 0 a15 a32 4 c) Aritmeetilises jadas on a4 . Leidke a13 väärtus. Vastus : 2,5 d) Geomeetrilise jada teine liige on 14 ja viies liige 112. Leidke selle jada esimese kuue liikme summa. Vastus: 441 e) Alpinist, tõustes mäkke, jõuab esimese tunniga 800m kõrgusele, igas järgmises tunnis tõuseb ta 25m vähem kui eelmises. Mitme tunniga jõuab alpinist 5700m kõrguse mäe tippu? Vastus: 8 tunniga f) Milline peab olema intressimäär, et 500 krooni suurune hoius kasvaks 5 aastaga vähemalt 200 krooni võrra. (eeldusel, et intressimäär ei muutu). Vastus : vähemalt 7% g) On antud aritmeetiline jada 7, 11 , 15, …. Milliste n väärtuste korral selle jada n esimese liikme summa ei ületa arvu 375
4 a4 a13 c) Aritmeetilises jadas on . Leidke väärtus. Vastus : 2,5 d) Geomeetrilise jada teine liige on 14 ja viies liige 112. Leidke selle jada esimese kuue liikme summa. Vastus: 441 e) Alpinist, tõustes mäkke, jõuab esimese tunniga 800m kõrgusele, igas järgmises tunnis tõuseb ta 25m vähem kui eelmises. Mitme tunniga jõuab alpinist 5700m kõrguse mäe tippu? Vastus: 8 tunniga f) Milline peab olema intressimäär, et 500 krooni suurune hoius kasvaks 5 aastaga vähemalt 200 krooni võrra. (eeldusel, et intressimäär ei muutu). Vastus : vähemalt 7% g) On antud aritmeetiline jada 7, 11 , 15, ...
Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist põhimõtteliselt kõike teada, mida referaadis vaja läheb ja kindlasti ka seda, mida referaadis vaja ei lähe, aga seda tehes selgub see ikkagi. Tahan teada saada, milline on selle riigi kliima, kas seal on pidevalt soe. Rahvastiku kohta tahaks ka võimalikult palju teada saada, millist keelt nad räägivad, mis maalased seal on ja elav...
Endel Press Eesti NSV ujuja; Moskva, relvajõud. 1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht (20.11,7). EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht. NSV Liidu meistrivõistlustel 2 koht 1948-49, 1953 ja 1956 a. 1500m , 1949 ja 1955 a. 400m ning 1949 a. 4x200m vabaujumises, 3. koht 1950 a. 400m, 1950 ja 1951 a. 1500m ning 1950 ja 1954 a. 4x200m vabaujumises. NSV Liidu rekordid vabaujumises: 400m 4.04,7 (1969); 800m 10.08,4 (1953); 1500m 19.55,3, 19.38,0 (1952), 19.30,7 , 19.10,1 (1953). Eesti NSV meister 1948-60 a. 13 korda individuaal- ja 9 korda teateujumises. Tuntud ka veepallurina. Endel Edasi Eesti NSV ujuja Tallinna "Dünamo". 1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht (59,8). NSV Liidu meister 1952 a. 100m vaba-, 1949 ja 1950 a. 400m rinnuli-, 1950 a. 200m rinnuli- ning 1951 ja 1952 a. 4x200m vabaujumises
võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saaud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. 7.1 Seitsmevõistlused Seitsmevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus, mis kestab kaks päeva ning selle jooksul võisteldakse seitsmel alal. Esimsesel päeval toimuvad võistlused 100m tõkkejooksus, kõrgushüppes, kuulitõukes ja 200m jooksus. Teisel päeval toimuvad võistlused kaugushüppes, odaviskes ja 800m jooksus. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 7.2 Kümnevõistlused Kümnevõistlus on kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus, mis kestab kaks päeva. Esimesel päeval toimuvad võistlused 100m ja 400m jooksus, kaugus- ja kõrgushüppes ning kuulitõukes. Teisel päeval toimuvad võistlused tõkkejooksus, kettaheites, teivashüppes, odaviskes ja 1500m jooksus
sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklased Martti Soosaar (sündis 3. detsembril 1977) on eesti kümnevõistleja. Ta õppis Tartu Ülikoolis ja treenis Tiina Toropi juhendamises. Seitsmevõistluses sai ta 2000. aastal 5194 punkti. Parim teivashüppe tulemus sisevõistlustel oli 4.40. Aastal 2000 kogus ta kümnevõistluses 7012 punkti
· 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 5. SEITSMEVÕISTLUS Esimene päev: · 100m tõkkejooks · Kõrgushüpe · Kuulitõuge · 200m jooks Teine päev: · Kaugushüpe · Odavise · 800m jooks 6. HEITED-TÕUKED Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: · Kuulitõuge · Kettaheide · Vasaraheide · Odavise 6/11 Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet.
tähistab vaid küngas. 1950 aastatel tehtud arheoloogiliste kaevamiste tulemusel tehti kindlaks ,et Jeeriko oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama. Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et see on vanim teadaolev kaitsemüüriga ümbritsetud linnaline asula. Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür, kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni peaegu 9 meetri kõrgused varemed on säilinud tänaseni. Linnas oli kulk kivipõranda ja põletamata tellistest seintega ümara või nelinurksa põhiplaaniga akendeta maju. Jeeriko elanikud elatusid osaliselt põlluharimisest ja karjakasvatusest – vahetuskaubad. Esimene Jeeroko lonn hävis tules, kuid selle asemele ehitati 8. aastatuhandel eKr veel suurem linn, mis hävitati 2. aastatuhandel eKr
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati ...
Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Reljeefid lahingu- ja sõjaväeparaadi stseenidega Angkor Vatist. 800m. raidkunsti kõneleb lugusid legendaarsetest India eepostest "Mahabharatast" ja "Ramayanast". Budism Budism tekkis 6. saj. eKr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddharta Gautama. Gautama tegeles oma elu ajal askeesi, paastumise ja meditatsiooniga. Ta pääses uuestisündidest, saavutas nirvaana ning temast sai valgustatu - Buddha. Budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese
organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. (pumpiniron 2003) Kreatiin on kasutamisel peamiselt sprindi, jõu ja kiirusjõualadel. Kergejõustikus kasutatase peamiselt sprindis, seevastu alates 800m ei kasutata, sest kehakaal tõuseks. Kasutatakse ka ujumises prindidistantsidel, pallimängudes jm. Kreatiin suurendab maksimaaljõudu, kiirusjõudu ja jõuvastupidavust. Tõuseb intervalltreeningu tulemuslikkus, kõrgel suutlikkusel esineb kõrgem töövõime. Efektiivne on korduvatel sprindilõikudel. Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu, kuid aeroobse töövõime tõusu kohta on andmed vastuolulised. Seevastu on täheldud ka vaimse töövõime tõusu
9 kreatiinivajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. Toime Kreatiin on kasutamisel peamiselt sprindi, jõu ja kiirusjõualadel. Kergejõustikus kasutatase peamiselt sprindis, seevastu alates 800m ei kasutata, sest kehakaal tõuseks. Kasutatakse ka ujumise sprindidistantsidel, pallimängudes jm. Kreatiin suurendab maksimaaljõudu, kiirusjõudu ja jõuvastupidavust. Tõuseb intervalltreeningu tulemuslikkus, kõrgel suutlikkusel esineb kõrgem töövõime. Efektiivne on korduvatel sprindilõikudel. Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu, kuid aeroobse töövõime tõusu kohta on andmed vastuolulised. Seevastu on täheldatud ka vaimse töövõime tõusu.
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja...
Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a. 1.2 Võitjad 16 kohta 800 m 1. Maria Savinova RUS 1.56,19 2. Caster Semenya RSA 1.57,23 3. Jekaterina Poistogova RUS 1.57,53 4. Pamela Jelimo KEN 1.57,59 5. Alysia Johnson Montano USA 1.57,93 6. Jelena Arzhakova RUS 1.59,21 Londoni olümpiamängude naiste 800m kulla võitis venelanna Maria Savinova, kes jooksis oma hooaja tippmargi 1.56,19 ning edestas konkurente enam kui sekundiga. Palju kõneainet pakkunud LõunaAafrika jooksja Caster Semenya sai 1.57,23ga hõbemedali. Venelanna Jekaterina Poistogova sai uue isikliku rekordiga 1.57,53ga pronksi. 2 .2 Rekordid (Maailma, Euroopa, Eesti) Maailma: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 1.53,43 27. juuli 1980 Moskva
noortele keskmaajooksjatele: 6 1. Mitmekülgset kehalist ettevalmistust. 2. Individuaalsete iseärasuste arvestamist treeningukoormuse määramisel. Jõuti järeldusele, et 16-17 aastastel noortel tuleb peatähelepanu pöörata üldisele kehalisele ettevalmistusele ja kiiruse arendamisele. Uurimistöö teostajate arvates tuleks alustada 16-17 aastaselt erialase vastupidavuse arendamiset. 400-600m, 17-18 aastaselt 800m ja 18-19 aastaselt 800-1500m distantsidel(Karikosk 1965: 147). MEETOD III Meetod III koosneb põhiliselt kolmest komponendist. 1. Üldine kehaline ettevalmistus. 2. Üldise vastupidavuse treening. 3. Kiirjooksu treening. Kuulus Soome spordiprofessor Lauri Pihkva kirjutas(Karikosk 1949:86), et parimaks jooksukiiliks noortele poistele on jalgpall ja murdmaajooks. Kõige parem onaeglase jooksu sees 30-40 m kiirelt, aga lõdvalt joosta
3.4 Mitmevõistlus Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad: · esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, · teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500m jooks.(2) Seitsmevõistluses on: · esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, · teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks.(2) Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa.(2) Sellel alal soovitavaid norme pole antud, küll aga on seisuga 23. 08.2009 selle ala maailmarekordid: · meeste kümnevõistlus 9026 punkti, 2001 aastal · naiste seitsmevõistlus 7291 punkti 1988 aastal (2) 17 Kasutatud klirjandus 1
Selle eest saab ehitada rohkelt kõrghooneid, järgmine pikem kui eelmine, või isegi suusamäed keset kõrbe. Dubaid ei ole põllumaad, kuid toit imporditakse sinna. Dubail ei ole vett, kuid ta saab endale tohutu energiahulga, et magestada merevett ja ehitada maailma kõrgeimat pilvelõhkujat. Dubais on piiramatult päikest, kuid mitte ühtegi päikesepaneeli. Siin linnas kehtib mõte ,, mida rohkem, seda uhkem". Dubai on nagu lääne mudeli kõrgpunkt, mis oma 800m moderntootemiga hämmastab maailma. Dubai on teinud oma valiku. See on nagu uus majakas kogu maailma rahale. Miski ei tundu loodusest kaugem kui Dubai. Ometi ei sõltu miski rohkem loodusest kui Dubai. Me ei mõista, et looduse pakutu on otsakorral. Mida me teame meredest, mis katavad kolmveerandi planeedist? Võrreldes 1950.aastaga on kalasaagid viiekordistunud. Need on muutunud 18 miljonist tonnist 100 miljoni tonnini aastas. Tuhanded vabrikulaevad tühjendavad ookeane
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
Varjud tavaliselt puuduvad. Sademeid ega optilisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Alumised pilved, mille alus on madalam kui 2km. Kihtünkpilved Stratocumulus (Sc) Kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik. Kihtrünkpilved moodustavad halli või nõrgalt sinaka pilvede kihi, mis kohati heledam. Koosneb rünklikest, kuid lamedate ja räbaldunud tippudega suurtest pilvetükkidest ja laamadest. Alumine piir on tavaliselt kõrgusel 500-1500m ja kihi paksus on tavaliselt 200 kuni 800m. Koosnevad nii vihmapiiskadest või lumehelveste segust. Tavaliselt nendest ei saja. Kihtpilved Stratus (St) Kihtpilv on madal, kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekib maapinnale lähedal. Kõrgusel 500m kuni 2km. Tavaliselt sajab sealt talvel nõrka lund ja suvel nõrka uduvihma. Kihtvihmapilved Nimbostratus (Ns) Harilikult moodustavad ühtlase tumehalli või sinaka, mõnikord kollaka jumega pilvemassi üksikute tumedamate viirgude või murrujoontega
MÕÕTJAGA Kauguse määramise meetodi valib sõdur ise, arvestades olusid ja võimalusi. SAMMUPAARIDEGA Iga sõdur peab teadma mitu sammupaari ta teeb 100 m kohta erinevates maastikuoludes kõndides ja joostes. Sammupaaride arvu teades on võimalik arvutada läbitud vahemaad. 42 POOLITAMISE ABIL Hinnatakse võimalik maksimaalne ja minimaalne kaugus objektini. Nende kahe arvu keskmine ongi tõenäoline kaugus objektini. Näide. Maksimaalne kaugus 800m, minimaalne kaugus 500 m (pilt 2.13). Tõenäoline kaugus (800 m + 500 m)/ 2 = 650 m Pilt 2.13 43 VÕRDLUSE ABIL Selle meetodi kasutamiseks peab sõdur omama eelnevast elust ettekujutust, milline näeb välja näiteks 100 m pikkune vahemaa. On siis selleks tuttavlik 100 m pikkune staadioni jooksurada, jalgpalli väljaku või mõne muu enda jaoks kindlalt teada oleva objekti suurus. Seda suurust teades saab võrrelda, kui palju selliseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
