sekvoia), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja kõrbed. Kesk-Ameerika idaosas idaosas kasvab vihmamets, lääneosas heitleheline troopiline mets. Metsa ülapiir ulatub Alaska lõunaosas 600-800 m, Kaljumäestiku lõunaosas 3300-3600 m kõrguseni. Kordiljeerides asuvad ka USA suurimad looduskaitsealad, sh Denali, Yellowstone'i ja Yosemite'i rahvuspark ning Colorado Kanjon. Kordiljeeride ahelikke võib erinevates osades jagada järgmiselt: Alaskas: Aleuudi ahelik Alaska ahelik Brooki ahelik Chugachi ahelik Wrangelli mäed Briti-Kolumbia rannikumäestik Loode USA-s: Olümpia mäed Kaskaadid Lääne USA-s: Rocky Mountains Sierra Nevada Kesk-Ameerikas: Sierra Madre del Sur
KAUKAASIA MAREK KÜNNAPAS Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidzaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtsi nõoni põhjas. Piirkond seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga. Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias. Kulgeb loode-kagu suunas Musta ja Kaspia mere vahel. Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik. Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega.
Sumatra saar Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas. Üldine info · Sumatra pindala on 435 000 km². Ta on loodekagu suunas välja venitatud ja 1790 km pikk. Kõige laiemas kohas on ta 435 km lai. Ekvaator läbib saare üsna täpselt keskelt. · Sumatra on vulkaanilise tekkega ja sellepärast mägine saar. Sumatra edelarannikut mööda kulgeb ahelik, kus asuvad kõik Sumatra kõrged tipud. Selle aheliku loodeotsa nimetatakse Pusat Gayoks ja kaguotsa Barisaniks. Toba järv · Sumatra suurim järv on Toba järv.Toba järv on tekkinud endise vulkaani kaldeerasse. Toba vulkaan purskas 70 tuhat aastat tagasi ja hävis purske käigus. Ühtlasi on Toba maailma suurim vulkaanilise tekkega järv. Aitäh tähelepanu eest!
Riigikeel: Inglis keel Rahaühik: Dollar Pikim jõgi: Murray Darlins Suurim järv: Eyre 9690km Maavarad: Kuld,vask, Austraalias sajab umbes 633mm aastas, jaanuari keskmine temp. on 20,4 ja juulis 5,5kraadi. Austraalias on väga levinud lamba kasvatus. Tüüpilised loomad on känguru, koaalad,opossumid ja nokkloomad. Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 km Sidneyst läänes tõusevad liivakivist Sinimäed tasaste, metsaste kanjonite kohale. Veel edasi lõuna pool
Pealinnaks on Juneau, suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga. Suuremad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar. Alaska ahelik on mäeahelik mis piirab Alaska lahte loodest, põhjast ja kirdest. Kordiljeeride kõrgeim ala. Ligi 1000 km pikkune liustikurohke ahelik on Vaikse ookeani niiske ranniku ja Alaska mandrilise siseosa kliimapiir. Alaska poolsaare ja Vancouveri saare vahel paikneb Vaikse ookeani avalaht. Selle suurim sügavus on 5659m, loodete suurim kõrgus on 12m. Arvukad põlisrahvad asustasid Alaskat juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajõudmist. Tänapäeva Alaska kaguosas, Yukonis ja osas
Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria Sardiinia Brasiilia mägismaa Tanganjika Korsika Tiibeti mägismaa Gröönimaa Etioopia mägismaa Kuuba Ida-euroopa lauskmaa Madagaskar Lääne-siberi lauskmaa Sri lanka Induse madalik Sumatra Gangese madalik Jaava Kaspia alamik Kalimantan Suur hiina tasandik Uus-giunea Mississippi madalik Jaapani saarestik Suur tasandik Uus-meremaa Kesktasandik
CALIFORNIA California on USA osariik, pindalalt ning rahvaarvult üks suuremaid. California poolsaar ja laht ei kuulu USA-le, vaid hoopis Mehhikole. Pindala on üle 400 000 km2, rahvaarv ca 37 miljonit. Kuberner on Arnold Schwarzenegger. California pealinn on Sacramento. Loodus Loodus on äärmiselt mitmekesine. Mägedest on tuntuim Sierra Nevada (lumine ahelik) Nõlvadel kasvavad sekvoia metsad. Mammutipuu ehk hiidsekvoia on maailma jämedaim puu. Ümbermõõt umbes 30 m, kõrgus umbes 80 m. Puu on looduskaitse all, vanus on 3000 aasta ringis. Ranniksekvoia ehk punane puu on kõige kõrgem puu. Kõrgus umbes 120 m. Puu on kiirekasvuline. Californias asub maailma kuiveim kõrb-surmaorg. Kuival aastaajal puhkevad metsatulekahjud. Inimene Rahvaarv Californias pidevalt kasvab. Suured kuulsad linnad. Nt San Francisco. Linn paikneb kahel pool Kuldvärava lahte, üle lahe läheb Kuldvärava sild. Sild ehitati aastatel 1933-1937, on u...
Magyar Köztrsasg (ungari k.) Ungari vapp Riigikord: vabariik Loodusolud Pinnamood Siseveed Ungari maastik koosneb Doonau jõgi (Duna), mis põhiliselt tasastest kuni voolab Ungari lainelistest tasandikest. territooriumil 410 km Suure osa Ungarist pikkuselt, jaotab Ungari moodustab Alföld. kaheks osaks. Suured jõed Loode-Ungaris lahutab on veel Tisza, mis voolab madalate küngaste ahelik 580 km pikkuselt Ungari Alföldit Kisalföldist. kirdenurgast lõunasse, ja Edela-Ungaris on Drava (Dráva). Dunántúli mäed. Läänepiiri Ungari lääneosas asub 70 ääres on väike osa km pikkune väga madal Alpidest. Balatoni järv. Tisza jõel Riigi põhjaosas Slovakkia asub paisjärv (Tisza-tó). piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes.
kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Linnud: Linnustikus on rohkesti endeemseid liike ( emu, mustluik, kakaduu). P- Ameerka Reljeef: USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.)
Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv. Järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all ja on keskmisest merepinnast 3 488 m kõrgemal. Järve vanuseks hinnatakse mitu miljonit aastat Selle suurim pikkus 250 km, suurim laius on 50 km. Järve kattev jääkiht 4 km paks. Suuruselt 6. suurim järv maailmas. Järve keskel paiknev ahelik jagab järve kaheks. Järve sügavus ahelikust põhja pool asuvas nõos on umbes 400 m ja lõunapoolses 800 m, aheliku kohal on sügavus umbes 200 m. Vostoki järv on mageveeline ja (hüper)oligotroofne ehk vähetoiteline järv. Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile
Euroopas. Põhja-Ameerikas on ka vahemerelise loodusega piirkond-California. Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel ammendunud(sütt ja maake veetakse isegi Euroopasse). USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja- lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.)
Benjamin Franklin Referaat Benjamin Franklin oli kuulus teadlane, leiutaja, riigimees, filosoof, muusik, kirjastaja, filantroop, abolitsionist, diplomaat ja majandusteadlane. Ta sündis Bostonis 17.01.1706 ja suri 17.04.1790. Ta oli seebivalmistaja Josiah Franklini kümnes poeg. Franklin leiutas Franklini ahju, bifokaalprillid, meditsiinilise kateetri, piksevarda ja odomeetri. Franklin sai koolis käia vaid 2 aastat, kuna perekonnal oli raske rahaline seis. Teadmised omandas ta ise õppides. Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja". Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve ahelik inimesi hirmuga õhku hüppas, kui neid läbis elektrivool. Sel loengul kiindus Franklin elektrisse. 1750 aastal pani Be...
PõhjaAmeerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. · USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N
Uus-Meremaa Koostaja: Maiki Joakit Detsember 2008 Üldist Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel.Selle esimesed asustajad olid Polüneesia maoorid.Eurooplaste saabudes 19.sajandil jäid maoorid vähemusse ja moodustavad nüüd vaid 8% kogu rahvastikust. Väikesearvuline rahvas võib nautida kodumaa mitmekesisust, nagu seda teevad ka paljud turistid. Uus- Meremaa on rikkalike maavaradega ja kõrge elatustasemega riik. See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väike...
,,Kuningas Oidipus" Sophokles Mis hoidnuks ära traagilise lõpu ,,Kuningas Oidipuses" ? Me mõtleme tihti, oleksin ma teinud nii, ei oleks seda õnnetust juhtunud või oleksin ma ometi oma suu lahti teinud ja enda eest seisnud. Mu ema on mulle lapsest peale öelnud: ,,Oleks on paha poiss !!". Leian, et tal on õigus. Raamat ,,Kuningas Oidipus" lõppes väga veriselt ja koguni jõhkralt , kuid mis oleks ära hoidnud selle traagilise lõpu ? Raamat, mida lugesin, meeldis mulle, selles oli piisavalt tegevust, mis hoidis mind pidevalt põnevuses ja sarnanes väga tänapäeva nn ,,seebikatele". Ometi oli raamatu lõpp verine ja jõhker. Tegevus raamatus kulges imelise kiirusega aina hullemaks. Raamatu peategelaseks oli noor ja tark Oidipus, kes soovis oma bioloogilise isaga kohtuda. Teel teise kuningriiki toimus aga väikene kähmlus Laiose ja Oidipuse vahel. Hiljem selgus aga kohutav tõsias...
AMEDEO MODIGLIANI (1884-1920) REFERAAT Koostaja: Silver Ahelik, 12A. Juhendaja: Jane Raud 2012 Töö eesmärgid: Ø uurida Amedeo Modigliani elulugu Ø saada teada ja analüüsida kunstniku loomingut Lahendamisele kuulunud ülesanded: Ø tutvuda kustniku elu ja loomingut käsitlevate materjalidega Ø tuginedes kirjanduslikele allikatele, selgitada Modigliani teoste omapära Ø selgitada, kuidas selle perioodi ajaloosündmused ja keskkond avaldasid mõju kunstniku loomingule Ø
USA ise koosneb mitmest osariigist. Seal on suured ja ilusad linnad nagu Seattle, San Francisco, Los Angeles, Chicago, St. Louis, New Orleans, Toronto, Miami, Houston, New York ja pealinn Washington. USA pindala on 9 826 630 km 2. Räägitakse Inglise keelt, rahaühik on dollar ja praegune president on Barack Obama. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid. Need kulgevad põhja ja lõuna suunas piki Põhja Ameerika mandri idarannikut. Ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km.
Geomorfoloogiliselt keerukate luidete vahel asub kaks väikeraba. Luidetel kasvavad botaanilised haruldused: kännas-kipslill, palu-karukell ja liiv-hundihammas ja leesikas. Luidetel asus 0, 3 ha suurune Tohvre tellisetehase karjäär. Hiljem kasutati mahajäetud karjääri prügimäena. Kaheksakümnendatel aastatel prügimägi korrastati looduskaitsjate abiga ja võeti kasutusele puhkuseveetmise kohana. 12)Peipsi luited: Luited on kuni 15 m kõrgused. Piki rannajoont kulgev paraboolluidete ahelik koosneb üksikutest segmentidest, millest pealttuulenõlva järskus on 10 - 25°, alttuulenõlva järskus aga 20 - 35°. Seal vahelduvad erinevad luitetüübid: embrüonaalsed luited väikesed liivakuhikud, eelluited, vall-luited, pikiluited, mõrdluited ja kaldluited. 13)Eesti kõrgeimad luited: Tõotusemägi (kõrgus jalamilt 29 m). Tornimägi ehk Sõjamägi (kõrgus merepinnast 34 m). Tornimäele püstitatud vaatetornist võib näha 50 kilomeetri kaugusele.
Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament valitakse otse iga nelja aasta järel. Pinnamood Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela- Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Veekogud Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva)
10,6 miljonit elanikku. Pealinnas Accras umbes 2 miljonit elanikku. Konstitutsioon kohaselt on riigipeaks viieks aastaks valitav president. Seadusandlik võim kuulub presidendile ja ühekojalisele parlamendile-Rahvuskogule. 1966.aastal toimunud riigipöördega tuli võimule sõjaväeline rühmitus, president tagantati ja rahvuskogu saadeti laiali. Loodus. Põhi osa Ghanast on madalik. Edelas kerkib kuni 500 meetri kõrgune Ashanti platoo, kagus on Akvabimi ahelik. Maa lõunaosas valitseb ekvatoriaalne kliima, Põhja osas subekvatoriaalne kliima. Ghanat veestab Volta oma lähte jõgede Musta ja Valge Voltaga. Taimkattes domineerivad savannid, Edela rajaoonid vihmametsade pindala on kahanenud seoses kakao istanduste rajamisega. Ghanas leidub rikkalikult kulda, Mangaani maaki, Teemante ja muid maavarasid. Loomadest on esintatud Elevandid, kaelkirjakud, hüäänid, jõehobud, leopardid, lõvid. Rahvastik. Umbes kaks kolmandikku rahvast räägi kvaa keeli
Saksamaa jaguned pinnamoelt ja maastikult kolmeks suureks alaks. Kolmandik maast hõlmab Põhja-Saksa madalrannik, mida iseloomustavad järvede ja suurte jõgedega künklikud tasandikud. Laia vöödina läbivad Saksamaa lauget nõlvadega vanad kulunud mäestikud, millesse lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on mägine; tuntumaid on Eifeli ja Hnsrücki kõrgustik lääneosas,Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgemad mäetipud kerkivad riigi lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa suurtest jõgedest on paljud laevatatavad ja moodustavad majanduslikult olulise teevõrgu. Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi;
Hümniks on "Rastriya Gaan" aastast 2006 sõnade autor on Byakul Maila kodanikunimega Pradeep Kumar Rai, viis Bakhatbir Budhapirthi. Nepali rahvuslinnuks on kroon- läikfaasan. LOODUS Nepali lõunaosas asub Gangese madaliku ääreala Terai tasandik. Sellest põhja pool eristatakse 3 astmena kerkivat mäestikuvööndit. Esimene neist on Siwäliki ehk Eel-Himaalaja ahelik (500-1872m). Sellele järgneb Mahäbhärati ehk Väike-Himaalaja ahelik (kuni 2901m), mida Himaalaja peaahelikust Suur ehk kõrge-Himaalajast eraldab keskmäestikuliste orgude ja nõgude vöönd tuntuimad on Katmandu ja Pokhara org. Himaalaja peaahelik moodustab keskm. 45Km laiuse vööndi, mis asub Hiina piiri ääres. Nepalis asub 8maailma 14-st rohkem kui 8000m kõrgusest mäetipust, seal hulgas maailma kõrgeim tipp Dzomolungma (8846m). 2/3 Nepali alast on kõrgemal kui 1000m, sealhulgas ¼ kõrgemal kui 3000m ja 10% kõrgemal kui 5000m. Himaalaja kui noore
valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses soome ja eesti keelega. Pinnas on viljakas ja sobib põllumajanduseks. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldis.Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Ungari suured jõed on peale Doonau Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava. Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Järve pikkus on 78 km
millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai Ameerika Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU USA-s domineerib vanade mägede ja platoode ahelik Apalatšid, mis kulgeb põhja-lõuna suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõuna suunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037 m)
preliminary eel- ultimate lõplik, viimane, ülim proposed pakutud unspoiled rikkumata public avalik, ühiskondlik upscale kõrgklasile suunama put my feet up (jalgu) puhkama vacancy vaba koht (nt tuba) race võidusõit, võidujooks, rass volunteer vabatahtlik railroad route raudtee marsruut/suund wander uitama range ahelik waterfront kallas, rannajoon restore taastama weather forecast ilmateade reusable korduvkasutatav, uuesti kasutatav white-water rafting kärestikusõit ridge mäeahelik wild game metsikud ulukid roam rändama, hulkuma wildlife ürgne loodus roar möirgama wind tuul
http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/227 http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2215569263/ http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2211921371/ Loodus Põhjaosa mägine (Jaya 5030 m), lõunaosa madal ja soostunud. Suuremat osa saarest katab vihmamets. Keskosas on Keskmäestik ja Bismarcki mäed (Wilhelm, 4509 m), idarannikul Owen Stanley ahelik, põhjarannikul katkendlikud http://www.snow-forecast.com/resorts/Carstensz-Pyramid 1000-2000 m kõrgused ahelikud. Kliima See on üks varieeruvama kliimaga riike maailmas. Vihmaperiood on umbes detsembrist märtsini ja kuiv maist oktoobrini. Valitseb niiske lähisekvatoriaalne, põhjarannikul ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur on 25-28°C ning mägedes on jahedam (üle 4000 m kõrgustel tippudel on ka lund). Rannikul ja madalikel sajab keskmiselt
Kui suur ta on? Milline ta on? Mojave kõrb, mida nimetatakse mõnikord ka ,,Uue Maailma Sahara'' ulatub üle 60 km ja hõlmab enda alla 3 Ameerika Ühendriiki ja osa Mehhikost, kus sulandub kokku Sonora kõrbega. Selle pindala on umbes 35 000 km2 selle pindala hõlmab ka Surmaorgu. Kirdes on kõrbe piirdeks Tehachapi mäed, lõunas on San Cabrielle ja San Bernardino ahelik. Põhja ja Lääne piirid ei ole nii kindlad, kuid kõrbe lõpu piiri võib ära tunda taime Yucca brevifolia kasvu lakkamise järgi. Mojave on kõrbetasandik, mis asub 600-1000 m absoluutkõrgusest vaheldumisi madalate üksikute ahelikkudega, mis on täidetud liivaga. Mojave kõrbe reljeefi tihti võrreldakse Marsi reljeefiga. Missugune kliima on seal välja kujunenud?
Saksamaa lipp Saksamaa vapp Asukoht, asend Saksamaa jaguneb pinnalt ja maastikult kolmeks suureks alaks. Kolmandiku maast hõlmab Põhja-Saksa madalik. Seda iseloomustavad järvede ja jõgedega künklikud tasandikud. Lai vööndina läbivad riiki laugete nõlvadega vanad kulunud mäestikud. Seal lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on üsna mägine. Tuntuimad kõrgustikud on Eifeli ja Hunsrücki kõrgustikud lääneosas, Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgeimad mäetipud kerkivad Saksamaa lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga(448 km),
kuni 700 m merepinnast. Lõunas piirneb Kesk-Siberi kiltmaa Lääne- ja Ida-Sajaanide mäeahelikud. Ida-Siberi mägismaa Leena jõest ida poole asetseb mitumei mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, millest 23 on tegevvulkaanid. Kõige kõrgem vulkaan on Kljutsevskaja Sopka (4750 m). Vulkaanide ahelik jätkub ka Kuriilide saartel, kus asetseb veel ligi 100 vulkaani, millest 30 on aktiivsed. Kljutsevskaja Sopka Lõuna mäestikud Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil. Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal
Loomad: põhjapõder e. poro, polaarrebane, lemming, valge jänku, lumekakk, lumepüü, hahk, lagled, änn, alk, kaljukits, lemm, muskusveis. Inimesed: hõre asustus, põhjapõder, karjandus, kalapüük, veeimetajate püük, nafta, gaas, turism, loodusrahvad. Probleemid: heitveed. Heitgaasid. JÄÄVÖÖND 70-90 pl ll. Kv: polaarne, lähis polaarne. Gröönimaa S:5 T -30. Põhjapoolus S-30 T -70. vahelduvad austraalias idast läände: suur veelahkme ahelik, takistab passaattuuli.tundra ja taiga rohkem lõunasse, kui läände euraasia idas: p.atlandi hoovus ja keskel arktilised tuuled, sest puuduvad mäed. Erosiooni prob.-rohtlad. Mix tekib erosioon? Puuduvad metsad, taimedel vaid väiksed juured. Tundras on ülekaalus füüsikaline ja vihmametsas keemiline murenemine. Füs.mur.- suured temp. Amp./ Am. Keskosas vahelduvad idast-läände: mäed takistavad tuuli. Taimkate on inimtegevuse tagajärjel hävinud: rohtla, lehtmets, vahemereline
...........................................................................6 5.2 Ninase ehk Tagaranna pank..................................................7 6. Kasutatud materjal...........................................................................8 2 1.Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus Lääne-Eesti paekallas on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Gotlandini kulgev pankade ahelik. Muhust, üle Põhja-Saaremaa ja Läänemere ulatub Gotlandi looderannikule Saaremaa-Gotlandi ehk Siluri klint. Nimi Siluri klint tuleneb ennekõike Saaremaal ja Gotlandil paljanduvate kivimite vanusest, mitte klindi kujunemisajast Paekallas ei moodusta ühtset silmatorkavat ahelikuriba (erinevalt Põhja-Eesti pangast), vaid katkendlikke paeseid mühke. Eesti alale jäävaist tuntuim pangamoodustis on Panga pank (vanemas kirjanduses ka Mustjala pank).
Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km) Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tihti erakordse puhtuse ja läbipaistvusega- talvel on jää sellistel järvedel nii puhas, et selle läbi võib järve põhjas silmitseda Mägismaa lohkude
17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse.(1) Loodus Pinnamood ja maastikuline liigendus USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.).
kõrgus (m) Harjumaa Tapa-Pikassaare vallseljak 103 Pikassaare mäed (109 m) Hiiumaa Tornimägi 68 Pargimägi (84,6m) Ida-Virumaa Tärivere mägi 94 Jõhvi kõrgustik, Sinimäe (85 m) Ida-Virumaa Kohtla-Järve ahelik 172 tehismägi Jõgevamaa Laiuse voor 144 Järvamaa Tõrevere mägi 136 Kuru mägi (133 m), Valgehobuse mägi (106 m) Läänemaa Pikajalamägi 51
Pärast paari lahingut pidi Ahas valvama üht vangi, aga vang ründas Ahast ning ta oli sunnitud vangi tapma. Toimus veel mitu lahingut ja positsiooni muutust ning Ahas suutis öösel magama jääda ning ei kartnud püssipauke enam. Peatselt tuli aeg, kui hukkusid lahingus klassivennad: Miljan, Mugur ning Käsper. Pärast Käsperi surma ülendas pataljoniülem Ahase rühmaülemaks ning Ahas julgelt juhtis oma rühma lahingusse, kuid Kohlapuu sai vigastada. Hiljem kui ahelik edasi liikus kutsus üks perenaine rühma oma majja, kus peretütar andis Ahasele musi ning siis lahkuti majast, et teiste juurde naasta. Naasnud väeliinile aitasid mehed tõrjuda vaenlasi, kuid nähes enamlast, kes sarnanes vennaga taardus Ahas ning sai vigastada. Ahas ärkas öösel ühes talutoa sängis ning sai teada Konsapi surmast. Kuna vabariik oli vaenlastest puhas siis koolipoisid võisid naasta Tartusse
Prantsusmaa Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning ...
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad loo...
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 (2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 P...
Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukesi on kolm: vasar, alasi ja jalus. Kuulmeluukesed on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete abil, moodustades liikuva ahela kuulmekile ja esikuakna vahel. Kuulmetõri ühendab ninaneelu trummiõõnega. Sellest 1/3 on luuline, ülejäänud kõhreline osa. Luuline kuulmetõrve käik on avatud, kõhreline tavaliselt pilutaoliselt suletud, avaneb neelamisel ja haigutamisel. Sisekõrv koosneb luulabürindist ja selle sees olevast kilelabürindist
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Prantsusmaa loodus ja majandus Sisukord 1. Pinnamood.....................................................................................3-4 2. Majandus.......................................................................................5-6 3. Pildid................................................................................................7 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................8 Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt...
Ameerika põhjaosas ja Kesk Brasiilias. Sellelt suurelt indiaanihõimult on meri oma nime saanudki, sest nemad olid saarte esimesed asukad. SAARTEVAHELINE MERI Kariibi meri on Atlandi ookeani osa, mis piirneb lõunas Lõuna - Ameerika ja läänes Kesk - Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Kariibi meri on saartevaheline meri. Kariibi merd lahutab ookeanist Antillide saarte ahelik. Mehhiko lahega ühendab teda Yucatani väin. Atlandi ookeaniga ühendab teda Mona ja Tuulepea väin. Vaikse ookeaniga ühendab teda Panama riigi pool kaevatud Panama kanal. Tänu Panama kanalile on laevaliiklus väga elav, sest enam ei ole vajadust ühest ookeanist teise jõudmiseks ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu purjetada. Panama kanal. Kariibi mere saartena (muuhulgas ka Kuuba, Jamaika ja Haiti) tuntud
Liibüa kõrb Liibüa kõrb asub Aafrika mandrijaos, maailmajaos ja riigis. See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri. Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2. Liibüa kõrb: Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva. Ka esineb Liibüa kõrbes mõnikord suvel mussoonvihmu. Aga oaasides ja Niiluse orus, kus sademeid mõõdetakse, on keskmine sademete hulk reeglina 1 kuni 10 mm aastas. ...
Sündimus on suurem kui suremus, väikelaste suremus on suurem kui sündimus. Suurem osa rahvastikust elab linnades, mis asuvad Atlandi ookeani ääres. Valitsevaks inimrassiks on lõunaeurooplased, ülejäänude seas on nii mestiitse, indiaanlasi kui muid rahvusvähemusi. Katoliku usk. ... Argentiinlaste kui peamiselt lihatoidulise rahva enda sõnul meenutab nende riik kaardil hiigelsuurt karbonaadilõiku, mille ribikondiks on Andide ahelik. Argentinast on kujunenud üks lihasöövamaid riike maailmas, kusjuures toit tähendab nende jaoks just eeskätt loomaliha. Tänapäevalgi peetakse seal iga elaniku kohta enam kui kaht karilooma. Kõik see loputatakse alla peamiselt rahvusjoogi yerba maté ehk teatava taimeteega, mis lihatoiduliste vitamiinitarvet rahuldab, või siis kohaliku veiniga. 95% Argentinas toodetavast veinist kulub neil oma tarbeks
3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike; 2. kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. 3. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, šašlõkk, hopakk. Vt ka võõrsõnade kirjutamine. f,š Lühikest f-i ja š-d ei ole. Pikk f-i ja š-d kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses tulbas pikk f ja š, teises tulbas ülipikk ff ja šš: profid (kaks) proffi šefid (seda) šeffi
Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad. 3 Hiina kaart USA ÜLDANDMED Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima
Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 pikkuskraadi ja 5-10 laiuskraadi vahele. Pealinna geograafilised koordinaadid on 38° N ja 9° W. Lissabon asub Tallinnast umbes 3450 km kaugusel. GEOLOOGILINE EHITUS JA PINNAMOOD Portugal on selgelt eristunud kaheks osaks: põhja-ja lõunaosa. Tejo jõega kulgeb paralleelselt Sierra da Estrela ahelik, mis eraldabki kaks osa. Riigi põhjaosa on mägisema pinnamoega ning seal asuvad viljakad orud, lõunapool on aga madalam ja künklik. Kõrgeim mägi on Mount Pico, mis asub Pico saarel. See on iidne vulkaan, mille kõrguseks on 2350 meetrit. Maismaa kõrgeim mägi on Serra da Estrela, mille tippp on 1993 m üle merepinna. Pikk rannajoon sadamakohtade ja ookeani suubuvate jõgedega on meremeestele heaks kasvulavaks. See on ka oluline kaubandusele. Hinnas on ka
0,77 UNGARI pinnamood Ungari pinnamood on peamiselt tasane, kohati laineline Üksikud mäed esinevad Slovakkia piiri ääres psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase LoodeUngaris madalate Kolmas tase küngaste ahelik Neljas tase EdelaUngaris Viies tase on Dunantuli mäed Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest Põllumajanduseks sobilik pinnamood UNGARI kliima Ungaris valitseb mandriline paraskliima Talved on külmad, pilvised ja niisked
hargnevad Ida-Sajaanide keskosast edela suunas kuni Altaini. Suurim kõrgus 3491 meetrit (Munku-Sardõk).Ida-Sajaanid on mäestik Aasias Venemaa kaguosas, mille ulatus Siberi lõunaosas on üle 1000 km. Ta hõlmab Krasnojarski krai lõunaosa, Burjaatia lääneosa, Irkutski oblasti ja Tõva kirdeosa. Mäestiku kõrgeim tipp on Munku-Sardõk (3491 m). Lääne-Sajaanid on mäestik Aasias Venemaa kaguosas. Selle läänepiiriks on Ida-Altai Sapsalski ahelik ja Kuznetski Alatau Abakanski ahelik. Lääne-Sajaan ulatub kirde poole ribana, mille laius väheneb 200 km pealt 80 kilomeetrini. Idas piirneb ta Kazõri, Uda ja Kizi-Hem jõgede ülemjooksul Ida-Sajaani ahelikega. Põhjast piirneb Lääne-Sajaan Minussinski ja lõunas Tuva nõoga. Mäestiku üldpikkus on 650 km. Kõrgeim tipp on Kõzõl-Taiga mägi (3121 m). 4 2.SIBERI KLIIMA Siber paikneb arktilises, lähisarktilises ja parasvöötmes, talle on iseloomulik mandriline kliima
Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste
· Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võtavad osa: · Kõrvalest · Väliskuulmekäik · Kuulmekile · Kuulmeluude ahelik · Peri- ja endolümf · Basilaar- ja Reissneri membraan Marina, Kristina, Maria 7 Kõrva füsioloogia Kõrva füsioloogia · VÄLISKÕRV on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heliained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma Marina, Kristina, Maria 9 Kõrva füsioloogia · KESKKÕRV: · Trummikile võnkumised antakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
