Majanduskasvu alus Iga inimene kes on majanduseluga vähegi kursis, teab, et majanduskasvu eelduseks on tarbimise kasv. Kui avastati nailonsukad, mis olid nõnda tugevad, et ei läinud katki, ega ei hakanud jooksma-ehk hargnema, sellel ajal neid ei ostetud, nagu tänapäeval, kuigi tänapäeva sukad on õhemad ja kergesti katki minevad. Asjadel ja toodetel on peal ’’aegumiskuupäev’’ , mis näitab seda, et see asi lõpetab töötamise, või läheb katki, nii on printerite ja ipodidega. Ipodidel on aku, mida ei saa välja vahetada, ja sellepärast peab ostma uue, kui vana katki läheb. Kuid need on vähesed näited, kuidas firmad ja ettevõtted tegutsevad omakasupüüdlikult. Kõik algas sellest, et leiutati elektripirn mis toodi
....5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 Kaelarätik...............................................................................7 3.7 Tanu.......................................................................................7 3.8 Sukad ja kingad.....................................................................7 3.9 Ülerõivad...............................................................................8 3.10 Lahttasku.............................................................................9 1.Saaremaa Saaremaa (varem ka kure-saar) on Eesti suurim saar. Läänemeres on pindalalt neljas. Saaremaa pindala on 2673 km² . Rannajoont on saarel 854 km või 1300 km. Saaremaal on 32 800 elanikku (2010), millega ta on
KÜLMUTATUD VALMISTOOTED KÜLMUTATUD KÖÖGIVILJAD, MARJAD, PUUVILJAD KÜLMUTATUD TAINAD JA KONDIITRITOOTED JÄÄTISED JOOGID VEED, MAHLAD, SIIRUPID, SMUUTID KARASTUS- JA ENERGIAJOOGID, TOONIKUD SPORDIJOOGID, PULBRID, BATOONID KOHV, TEE, KAKAO LAHJA ALKOHOL KANGE ALKOHOL TUBAKAS, TARVIKUD GURMEE LIHATOOTED HOIDISED KUIVAINED JOOGID MAIUSTUSED, NÄKSID MAITSEAINED, MAAILMA KÖÖK AKSESSUAARID LASTEKAUBAD LASTETOIDUD MÄHKMED NIISKED SALVRÄTIKUD BEEBI HOOLDUSVAHENDID TARVIKUD LASTE SOKID, SUKAD, PESU LEMMIKLOOMAKAUBAD KASSISÖÖDAD KOERASÖÖAD VÄIKELOOMASÖÖDAD KALA- JA LINNUSÖÖDAD LEMMIKLOOMATARBED ENESEHOOLDUSTARBED SUUHOOLDUS NÄOHOOLDUS JUUKSEHOOLDUS KEHAHOOLDUS DEKORATIIVKOSMEETIKATOOTED PABERITOOTED MAJAPIDAMISPABERID TUALETTPABERID SALVRÄTIKUD, LAUDLINAD PLAASTRID FOOLIUMID, KILED, KÜPSETUSPABERID PUHASTUS- JA KORISTUSVAHENDID NÕUDEPESUVAHENDID SVAMMID, HARJAD UNIVERSAALSED PUHASTUSVAHENDID ERIOTSTARBELISED PUHASTUSVAHENDID PRÜGIKOTID, TOLMUKOTID
Kihnu rahvariided Liis (K) Uusküla Naiste rahvariided Triibuseelik Tikanditega käised Tikitud tanu Õlarätik Põll Vöö Vikeldatud ja kirjatud sukad Triibuseelik Tikanditega käised Kihnu käiste seljatagune Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tikitud tanu Kihnu naise tanu tikand Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2.mütoloogilised stseenid 3.olmetseenid. Maalikunst 1.armastustemaatika 2.õrnad värvitoonid 3.mänglev kompositsioon 4.õhuline ja peen pintslitöö. KLASSITSISM Tunnused välisarhidektuuris 1.lihtsus, rangus, reeglipärasus 2.ümarkaar ja kuppelehitised 3.järgisid antiikkujusid 4.üle 2-korruse ulatuvad sambad ja
Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks olid volangid, mõnikord ka pitsiread. Kirivööl mähiti korrad üksteise peale. Sellel oli linasel taustal villane korjatud kiri. Ehted ja aksessuaarid Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga palju. Kuhiksõlgi pandi ritta 3 kuni 7 ja kõige suurem kinnitati keset rinda. Piduülikonnaga pandi kaela mitmesuguseid klaas- või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele ka hõberaha. Sukad olid ühevärvilised, tavaliselt valged. Sukad püsisid üleval sukapaeltega need seoti põlve alla. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga. Tavaline abielunaiste peakate oli tanu. Tanu valmistati ühest piklikust riidetükist. Karja naiste tanud olid madalad ja nukid ulatusid kuklas kõrgele. Tanud kaunistati geomeetrilise kirjaga ristpistetikandiga. Igapäevaseks peakatteks võtsid naised tuttmütsi. Tuttmütsid kahanesid 19. saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsideks
keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil) Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all Pidupäeva särk Lahtkraega Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest
(10-13 saj.) mantel, rätik, keep M:alus-ja pealis-tuunika, pükssukad, sääremähised, keep müts, kindad poolkõrged saapad Gooti N: alustuunika, surcoat, Varagooti pelicon (u.1140-1200.a) M: särk, alustuunika, pikkade varrukatega pealistuunika, püks-sukad bliaut, keep, coiffe linane, kodus kootud villane, karusnahk, nahk, siid valged pikad kindad vöökotike nokk-kingad/saapad chaperon vapiriietus lõigetega kleidid Kõrggooti cott, cyclas (1200-1350.a) korsett Hilisgooti brokaat, samet
Aksessuaarid 7 Jalakatted 7 Jalanõud 7 ÄKSI KIHELKONNA MEESTE RAHVARÕIVAD 8 Särk 8 Püksid 8 Vatt 9 Vööd 10 Peakatted 10 Sukad. Säärepaelad. Jalanõud 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 ÄKSI KIHELKOND Tartumaa põhjaosas, tänapäeva Tartu- ja Jõgevamaal, asutati arvatavasti 15.sajandil Äksi kihelkond. Antud kihelkond kuulus ühtlasi ka Tartu kreisis Liivimaa kubermangu. See moodustati Tartu ja Palamuse kihelkondade osadest, esmakordselt on kihelkonda mainitud 1443
Naiste seelikud erinesid paikkonniti valmistamisviisi ja värvilahenduste poolest. Põhja-Eestis olid seelikud enamasti pikitriibulised, Lõuna-Eestis kohati ühevärvilised. Saaremaa seelikud olid valdavalt põikitriibulised ning Lääne-Eestis vahel ruudulised. Naisterõivad Tänapäeva mõistes aluspesu talurahvas ei tundnud. Valge linane särk oli otse ihul. Särgile mähiti peale vöö. Jalga pandi põlvini ulatuvad villased sukad ja nende peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla. Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga. Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks. Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla. Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks
Tartu- ja Võrumaal kantud rahvarõivad. Silmapaistvad on Mulgimaa, s.o. Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja osaliselt ka Helme alad, sest seal on enim säilinud vanad elemendid rahavarõivaste juures. Nii leiame Mulgi naisterõivaste kaunistustes värviliste lõngadega tikitud arhailist taimeainelist ornamentikat.(Joon 1995) Halliste rahvarõiva peamised osad Halliste neiu rahvariide peamisteks osadeks on särk, vaip-seelik, puusapõll, vöö, sukad, pastlad ning lisaks veel peapael. Halliste naine: särk, seelikupook, vöö, pikk-kuub, pearätt, sukad, pastlad ning lisaks õlakate. Meherõivastus: särk, püksid, vöötasku, pikk-kuub, kaapkübar, poolsukad. Ehted komplektide juurde: vitssõled, hõbehelmed, klaashelmed, hõbeketid. .(Kaarma; Voolmaa 1981) Rõivastuse üldiseloomustus Nii neiul kui naisel on kotitaoline särk (ame), mille kaelaava kaunistavad äärt kaunistavad poolrattamotiivilised põimpilud
Millised ravisukad valida? Ravisukad, -põlvikud ja -sukkpüksid vähendavad ja leevendavad jalavaevusi. Kompressioonsukatooted, mis vähendavad verepaisu veenides, mõjuvad leevendavalt tursete ja jalgade valulikkuse korral ning parandavad oluliselt jalgade vereringet. Vastavalt surveastmele eristatakse profülaktilisi sukki (näiteks Gilofa, Scudotex, Scudovaris jt) ja meditsiinilisi ravisukki (näiteks Memory, Lastofa, Max jt). Meditsiinilised ravisukkpüksid, sukad ja põlvikud jaotatakse kompressiooniklassideks (ELi standard, on kvaliteetsel sukal pakendile märgitud). Meditsiinilised sukad parandavad venoosset hemodünaamikat ja vähendavad veenilaienditest põhjustatud vaevuste teket. Reisipõlvikud (alates 70 den) ...on mõeldud inimestele, kes oma töö või elustiili tõttu sõidab tihti auto, rongi, bussi või lennukiga. Selliste transpordivahenditega liigeldes on jalgadel reeglina väga vähe ruumi see aga avaldab halba mõju vereringele
........................ 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani ta pidulikul puhul peapaela või pärja. Seelik (kört, körtsik, alune, alus, seelik) kooti Viljandi kihelkonnas koeripstehnikas pikitriibuline, vanem laiema, uuem kitsama triibustikuga. Domineerivaks värviks olid punane ja sinine, harvem roheline. Särk (ame, hame) õmmeldi Viljandi kihelkonnas valgest linasest riidest labase pihaosaga
peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Oma uude kodusse ei tohi mõrsja astuda vasaku jalaga. Mõrsja majja astudes peavad kõik tuled põlema (tuli on kurja tõrje). Mõrsja asetatakse laua taha istuma ning siis viis isamees mõrsja taas õue ja võttis mõõga otsaga uju (pruudi pärg) ja keerutas seda kolm korda ning viskas katusele. Toas mõrsja sülle pannakse rüpepoiss kes on peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Sellele järgneb söömine, ka seekord on noorpaari söömine tagasihoidlik. Enamasti on nende söögiks või ja soolaga leivaviil, mis murti pooleks. Söömisele järgneb pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viib minia läbi talu maja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Kindlasti minnakse kaevule. Mõrsja peab andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud
Osteti ka vabrikurätte. Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga terve rida. Kuhiksõlgi, mis siin olid väikesed ja lihtsad, pandi 3 kuni 7 ritta, kõige suurem kinnitati keset rinda, väiksemad ridamisi ülespoole. Piduülikonnaga riputasid naised ja neiud kaela mitmesuguseid klaas või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele kannaga hõberaha. Jalavarjud. Sukad olid valdavalt ühevärvilised, tavaliselt valged. 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka potisiniseid ja punaseid. Sukad püsisid üleval kirjude sukapaeltega, mis seoti põlve alla. Suvel paljajalu käies olid naistel sääri katmas sukavarred. Jalatsitena on Saaremaal hiljemalt 17. sajandist alates kantud kingi, aja jooksul muutus nii liist kui valmistamistehnoloogia. 19. sajandil olid kõige tavalisemad kõrvadega kingad, mille otsad köideti jala peal kokku paela või naharibaga
Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu Lemmikuks kollane värv (punase,sinise ja rohelise kõrval) *Paul Gauguin "Tahiti naised rannal" Maalid dekoratiivsed, puhaste värvidega, selgete värvipindadega, tumedad kontuurid *Paul Cezanne "Natüürmort sibulatega", "Sainte-Victoire' mägi" Loodust maalis kui geomeetrilisi kujundeid (3nurgad,ringid..) *Henri de Toulouse-Lautrec "Tualett" (alasti naine istub,selja tagant), "Jane varil tantsimas" (kabaree, mustad sukad, sinine kleit, kübar) Kujutas inimesi lõbustusastutustest (teatrid, kabaree) Selgete piirjoontega; inimesed enamasti inetud ja labased Jug:19.saj lõpp püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistustes lähtuti taimedest; põhirõhk sujuvalt voolavatel joontel arhitektuur- hoone pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest (Estonia, Tallinna Draamateater) *Gaudi "La Sagrada Familia" (liivaloss) Maalid- sujuvad ja väljavenitatud figuurid, põhijoonte rõhutamine
Talvel elavad inuitid kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama ning natuke ka arvutama.
aalid: toovad rokokooaegse elegantsi esile, maalidel kujutatud tualette hakati ühendama kunstniku nimega. Watteau-kleit: iga moeteadliku naise garderoobis pidi olema. Watteau sako: kodukleit, puusani kehasse töödeldud, esiosas kolmnurkne vahetükk seljaosas tihedalt allalangevad voldid. MEESTE RÕIVASTUS Rokokoo meesmoodi võik nimetada aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk ja valge puudertatud parukas. Selle juurde kuulus küll veel peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk. JEAN ANTOINE WATTEAU (1684-1721) ,,PIERROT" (TUNTUD KA KUI GILLES) ,,SÕIT KYTHERA SAARELE" FRANCOIS BOUCHER (1703-1770) JEAN HONORE FRAGONARD (1732-1808) ,,SUPLEJAD"
- lühike vammus ja sukkpüksid - pika terava ninaga kingad - särk, alustuunika, bliant, Kõrggootika 13. saj. - punane ja roheline värv, taime ornament Naised: - särk, pihik, kleit, ülerõivas, peakate 1350. a 1525. a - külgedeta kleit - kleidi kinnitus, erinevad põimikud, nööbid - võrk, nunna peakate, madal müts Mehed: - särk, jakk, tuunika, püks+sukad, cyclas-vest Hilisgootika - houppeland - habet ei kantud,pikkad lokkitud juuksed Hilisgootika 14. saj. - arenesid lõiked, levis korsett - tekkis ihupesu - erineva värvi sääred 15. saj. - siluett muutus, S-kujuline paine - vöökoht tõusis rinna alla, rind tõstetud - sügav vööni dekoltee, slepp ITAALIA RENESSANSS 15. saj. Vararenessanss
UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasutati ka palju linast kangast ja kanepikiududest tehtud materjali
Rootsi asustusega Ruhnu saare naised ja neiud kandsid pikkade varrukatega särki ning triibulist liistikut. Seelik tehti mustast täis- või poolvillasest riidest. Piduliku ülikonna uhkuseks olid suuremustrilised sitspõlled ning sitsist või siidist õlarätid. Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu. Ehteks olid väikesed preesid ja vitssõled, rikkalikult kantihelmeid. Jalas olid tumesinised valge roositud kirjaga sukad ning helekollased pastlad valgete villaste paeltega. Ruhnu rahvarõivad Neiu ja naine 19. saj keskpaigast Ruhnu naine tänapäeval Tanu Ruhnu rahvarõivastes Vastupidiselt eesti neidude traditsioonile käia katmata peaga, kandsid Ruhnus täiskasvanud tütarlapsed tanu nagu abielus naisedki. Tanu peale peeti vateeritud mütsi, mille alt jäi paistma tanupits. Tüdrukute kuklatükist ja
Varas varastas Karli vara Kirp kargas murust säärde Tore karu kurtis Murile muret Vares karjus koerale kõrva Häälik K Kollane kapsauss kandis kuuma kivi Kuri karu kisendas kohutavalt Kati keelas kuurile kritseldada Kõrvits kasvas kartuli kaisus Kollane kass kükitas kapis Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat Moekas sokk sakutas jakki Sukad ja sokid rääkisid pükstega Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul Punane pall piilus põõsast Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama Häälik S
Pruutkleidi valimine Arvestada tuleb esmalt seda, kus tseremoonia toimub Stiil ning pulma teema (rahvuslik, ökö, retro jne) Kirikus abielludes peab kleit olema maani või vähemalt põlvist allapoole Õlad peavad olema kaetud õlasalli või bolerooga Mõnes kirikus peab pruudi pea olema kindlasti kaetud loori või rätikuga Lõpuaktus Kleit/seelik ulatub põlvesilmani Õlad on kaetud-soovitatavalt varrukad Väike dekoltee Jalas ihutooni sukad Kinnise ninaga kingad NB! Üle 15 aastane tüdruk kniksu ei tee! Aitäh kuulamast!
Peamiselt näeme seto rõivaid kultuuriüritustel ja suurematel seto kultuuriga seonduvatel rahvakogunemistel Setomaal. Seto rõivastusel on läbi aegade olnud kindel reeglistik: rõivakomplekt näitab selgelt ära kandja vanuse, majandusliku ja sotsiaalse positsiooni ning jutustab tema eluviisist. Neiu rõivad: hamõh (särk), kitasnik (pihikseelik) või sukman (pihikseelik), rüüd (kitasniku eelkäija, pikkade irdvarrukatega pihikseelik), vüü, põll, kapuda’ (sukad), pastlad või saapad, pearätt või vanik ja ehted. Abielus naine kannab peas linikut koos peavööga, millele õues seotakse peale rätt. Pidulikul juhul sõlmitakse liniku peale siidipael või helmine või kuldrätt, kuklale aga lisatakse siidilinte. Pealmiseks rõivaks on räbik, villasärk, pihtokõnõ ja kasukas. Meeste riietuseks on hamõh, vöö (vüü), püksid (kaadsa’), sukad (kapuda’) või jalarätid, saapad, viisud või pastlad, pealmisteks
kohaselt, traditsioone ja tavasid jälgides. Eesti rahvarõivad jagunevad mitmeks kohalikuks rühmaks. Nelja peamise rühmana võime eristada Lõuna-Eesti, Põhja- Eesti, Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid. Naise ja neiu rõivas Paistis silma suure alalhoidlikuse ja konservatiivsusega. Naise ülikonda kuulus tavaliselt linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokku õmmeldud seelik, pikk kuub, kasukas, põll, vöö, valge pearätik, sõba, sukad, kindad ja pastlad. Särke õmmeldi väga lihtsalt, võeti lihtsalt kaks korda nii palju riiet kui suur pluus on, murti kokku ja õmmeldi ääred kinni ning jäeti lihtsalt kaks käe auku. Osades kohtades olid ka oma regiooni kirjud mustritega õlarätid moes. Naistel oli oluline kohta ka sõlgede ja kaelakettide jaoks. Meeste rõivad Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste
aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahvad, kes kadriõhtul käisid lauldes ja tantsides perest peresse. Kadrisid peeti maja õnnistuseks, nende tulekut oodati igas tares. Kadrid olid valgetesse naisterõivastesse riietatud tüdrukud. Valge hame pandi selga ja valged sukad jalga. Hiljem võeti lisaks ka aknakardinaid, laiaäärelisi kübaraid,volange jms. Näod oli kadrisantidel lõbusalt punapõskseks värvitud. Andide santimisel paluti enamasti kadrilastele kehakatteid. Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Lahkudes tänati kingituste eest ja sooviti pererahvale ja talule õnnistust. Pärast kadrijooksu koguneti kadriema või-isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi, kus lauldi, tantsiti, mängiti hilisööni, aga pidu võis kesta ka mitu päeva
ahelataolised molekulid. Segu kuumutatakse kuni see muutub vedelaks, seejärel lastakse sel tahkuda. Enim nailonit tootvad riigid on Hiina, USA, India ja Taiwan. Nailon on väga tugev, veniv, elastne, siidine ja termoplastne. Nailon on veekindel ning talub isegi lahjasid happeid. Samuti on ka väga vastupidav hallituste, kõdunemise ja paljude kemikaalide suhtes. Nailonit kasutatakse väga laialdaselt paljude erinevate igapäevaste asjade tootmiseks. Levinumad on näiteks erinevad kangad, sukad, langevarjud, õngejõhvid, köied, rihmad, autoturvavööd ja ujumisriided. 1940.aastatel hakati kasutama ka nailonist pillikeeli. Nailonist on valmistatud ka enamus meile tuntud veekindlaid asju, nagu näiteks vihmakeebid, matka- ja tööriided. Nailon ei ole tavalises olekus ja keskkonnas kahjulik. Nailoni tootmisel aga eraldub palju lämmastikoksiidi, mis on üks kasvuhoonegaasidest ning seega keskkonnale kahjulik. Kuna nailon ei
geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad. Mida laiemad varrukad, seda tihedamad olid kurrud värvlite ja õla juures. Naistesärgi rinnalõhik tehti abielunaistel pikem kui neidudel, sest naistel oli pika
RENESSANSS. PIETRO PAOLO NALDINI KIRIK WIESKIRCHE PALSME MÕIS RIIETUS · PIHAKOHT PIDI OLEMA RÕHUTATUD. NAISTE RIIETUSED · KANTI KORSETTI. · PARUKAD, UHKED SOENGU. · PEENED KANFAD, MUSTRID.' · NAISTEL KÕRGED JA UHKED SOENGUD, MIS PÜSISID ÜLEVAL TRAADI ABIL · SÜGAV DEKOLTEE. · KAHEOSALISED SEELIKUD. MEESTE RIIETUS ·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID. · BAROKKMUUSIKALE OLID VÄGA A. CORELLI ISELOOMULIKUD PINGESTATUS, SUURED LA FOLIA KONTRASTID, SAGELI ÄÄRMUSLIK TUNDELISUS, TEATRAALNE ESITUSLAAD. · KASUTATI SUURI TEMPOKONTRASTE, SAMUTI JÄRSKE PIANO JA FORTE VAHELDUMISI. · ESIKOHALE TÕUSIS MELOODIA. AITÄH VAATAMAST JA KUULAMAST!
Lisab juustele loomulikku kohevust ja säilitab värvitud juuste sära. Toad: · Aknad- Ajax Class. Jätab aknad laitmatult puhtaks. · Vaibad- Vanish. Eemaldab hästi sissekuivanud mustuse. · Tolmulap- Mifi. Ei jäta mustuse rante tolmu pühkimisel. · Põrandad- Ajax. Teeb hästi puhtaks ja jätab meeldiva lõhna. · Mööbel- Vanish. Eemaldab hästi sissekuivanud mustuse. Riidekapp: · Siid- Sallid,pluusid jne. · Kapron- Sukad,põlvikud,sokid. · Nailon- Joped,dressid,voodipesu. · Puuvill- Dressid,dsjemprid,aluspesu,sokid,püksid. · Villane- Kampsunid,sokid,sallid,kindad,mütsid. · Süntees.
nimetus rokokoo. · Seinapinnad heledates toonides · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid · Muutus ka mööbel. Barokilikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega. · Luksuslikud eksootilised materjalid sisekujunduses (N. Hiina siid) Mood rokokooajastul: · Barokk- kostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana ja sõjakana. Rokokoo meestemoodi võis nimetada naiselikuks : kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas, mingitud nägu. · Naised kandsid parukat. · Naiste heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohu tusuureks puhvitud seelikuosaga. MAALIKUNST ANTOINE WATTEAU: · Õhu ja valguse ning looduse ja uhketes riietes inimeste sidumine ühtseks tervikuks · Õrnad, läbipaistvad värvid (roosad, helesinised, sinilillad, kuldsed toonid peenete
Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest · Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim keemiatööstuse tooraine · Lisaks sukad, plastmass · Toodetakse elektrit · Põhjameri, Norra, Indoneesia, Pärsia lahe piirkond, Liibüa, Lähis-Ida, Venezuela,Hiina, Indoneesia · Puurauke peab rajama, torusid panema,vajab ümbertöötlust HÜDROENERGIA HÜDROENERGIA HÜRDOENERGIA HÜDRONEGERGIA · Jõgede vooluenergia, tekib gravitatsiooni tõttu · Loodus: piisavalt suur veehulk ja geoloogiline ehitus · Inimene: Tammid, turbiinid · Suurtematel hoidlatel lüüsid, kalatrepid
Ei soovita nippi nendele kes istuvad keskmises reas :D . Spikripliiats ;)) . Kas teate seda spikripliiatsit, vms. Seal sees on nähtamatu tint, millega kirjutad siis valgele paberile, ja siis on selle pliiatsi küljel üks lamp, ja siis vajutad nupu peale ja lambiga näed kõike. Kui õpetaja tuleb,paned selle lambi kinni ja ta ei saa midagi teada :D . Sukaspikker :D . Et kontrolltöö päeval pane selga seelik ja näiteks natuke läbipaistvad mustad sukad ja pane spikker - ennne tundi vetsus sukkade alla ja seelik peale . Ja tunniajal on vaja ainult Natukene seelikut nihutada ja juba näed spikrit :D . Lõpuks kaa reeglid, mida peab tegema, et mitte spikerdamisega vahelejääda :D . *Istu võimalikult tahapoole, ja vaata, et keegi sinu ees istuks - siis on väiksem tõenäosus vahele jääda. *Kui õpetaja tuleb, peaks sul alati olema samasuur paber, kui su spikker - kui kukub maha siis võtad taskust VALE
Siiani magati öösel samas särgis, mis kõige alumine oli. Kuna nüüd oli alumine särk peenest pitsist, tuli esimest korda kasutusse ööriietus. Meeste riietusest Noortel meestel on lühike pluusi osa. Alumine särk on linast või siidist, mille peal on kuub villast või brokaadist või sametist. Mantlid on lopsakad. Taskukell Elemendid meeste riietuses Alussärk ehk camicia Jakk varrukatega või varrukateta Põlvsokid või sukad Mantel Seelik, põlvpüksid Barett Keep LÕPP
ratsutamiseks lühem, olid pikad maani ja alt laienevad varrukad ja kõrge krae. Rindade alla viidud vöökohaga kleidid olid kontrastsetes toonides, mille all kanti valgest linasest tehtud alusrüüd. 15 sajandi lõpul lisandus kleidi ülaossa õmmeldud V-kujuline vahetükk. Varrukatel lõhed õlgadel ja künnarnuki kohal, taga kuni randmeni lõhik kuni randmeni. Nagu meestel nii ka naistel tõmmati pihk võimalikult kitsaks. Kleidid olid pikad ajani mil moodi tulid sukad. Oma jalgade esile toomiseks kaunistati sukki. Sukapaelad olid algul ainult praktilised, hiljem hakkas lisanduma dekoratiivseid elemente. 1468 aastal ilmus hispaania õukonnas esimest korda võruseelik, mis mujale levimisel hakkas laiust juurde võtma. Valmistati pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest. 15 sajandi lõpuks kaotasid nii meeste kui ka naiste riietused liialdatud vormid. Kangad renessaansi ajal olid uhkedja ekstravagansed. Imekaunid siid
käterätikute, pearättide juures. Seto tikand on tikitud ornamentidega (põhiliselt romb ja rist, hiljem ka ruut) peen tikand erepunasel kangal; tikitakse lõngu lugedes nii, et mõlemad pooled saavad ühesugused. Seto mees kannab vene mõjutusena särki ehk hamõ pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka pealeõmmeldud vööpaelu. Pilku paeluvad ka rikkaliku kirja ja erksate värvidega seto meeste sukad. Võrumaa eri piirkondade murrakutel ja setu murdekeelel on väga suur erinevus.Neid ei tohi pidada üheks keeleks.Tänapäeval toimub Võrumaal mitmeid üritusi nagu XVIII Võru folkloorifestival Tandsutare.Uma pido maailma esimene võrukeelne laulu- ja rahvapidu. Päevased sündmused (Keriguplatsi laat, esinemised vabalaval, regilaulutuba, tänavateater jne) toimuvad Võru linnas, õhtul on Kubija laululaval suur kontsert-etendus 1800 lauljaga.Võrumaa laulu- ja
Pehme- õhetavroosa+ pehme violetne,kuuseokkaroheline + kahvatu helesinine, kakaokarva+ merekarbikarva. Milliseid aksessuaare kanda. Lisa kuhugi lilli (juustesse, õlale, käekotile või kasvõi kingadele) Lillemustrid mõjuvad hästi, kui sul on pehmed kehajooned (kui ei ole siis vali täpid või siksakid) Kanna rippuvaid,detailidega varustatud ehteid. Dekoratiivsed käekotid sobivad ideaalselt. Kanna peenemustrilisi või tekstuuriga retuuse (õmblusega sukad on head, kui sul on ilusad sääred) Kanna alati kontsi,nii rihmikute kuisaabaste puhul. Meik Päeval- Meigi end alati, eriti kasuta roosat huulepulka ja põsepuna oma paletilt. Õhtul- Ülinaineliku välimuse saavutamiseks pimesta sädeluse, kuma ja säraga. Juuksed Parim juuksestiil on pikk ja järguline, kergelt lokkis ja arvatavasti triibuti blondeeritud. Kui kanda juukseid ülespandult siis panna neisse kaunistusi. kuulsused-
vabam ning Rõõmsameelsem Mood · püüdis meest näidata massiivse, sõjaka ja · naised kandsid parukat, heledad siidkleidid olid tugevana kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga · meestemood naiselik : kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu Rokokoostiili sisekujundus · Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, · Sageli kasutati merekarbi poolmikku meenutavat sest need tundusid liiga raskepärased motiivi, mille pr. k nimetusest tuleneb ka stiili nimetus
Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pilte... psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Meeste riietus Meeste moodi võib pidada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsaboo. Pilte... Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus – rokokoo. ● Seinad värviti heledates toonides. ● Sageli asetati peeglid vastastikku. ● Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. ● Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Rokokoostiili sisekujundus Mood rokokooajastul ● Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710- 1760. ● Rokokoo meestemoodi võib nimetada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas. ● Ka naised kandsid parukat. Mood rokokooajastul Skulptuur ● Siin näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. ● Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698- 1762), kelle teos väljendab rokokoolikku vaimulaadi. ● Levib pisiplastika, mis on koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. ● Clodion (1738-1814) kujutas lõbutsevaid nümfe
See pidi tagama head karjaõnne. Voodi alla pandud kirves või nuga tõid esimeseks poisslapse, tõlv või kurikas tüdruku. Soovitud oli ikka poiss. Kui aga noorik tahtis tulevases elus võimu enda kätte saada, pidi ta pulmaööl peigmehe vanad püksid padja alla panema. Öösel ei tohtinud magades teineteisele selga keerata, siis tulnud tülirohke abielu. Veimevaka jagamine pulma viimase päeva tähtsaim sündmus. Pruut jagas ande oma uutele sugulastele. Täied veimed olid sukad paeltega ja kindad, pooled veimed olid kas kindad või sukad. Vastupidiselt kaasaegsele pulmale, kus kingitusi saavad pruut ja peigmees, oli veel 19.sajandi pulmas pruut see, kes pidi alates isakodust lahkumisest kuni pulma lõpuni kingitusi jagama. Pulma lõpp Pulma lõpp oli tarditsiooniline ja külalised pidid sellest ise aru saama. Kui lauale toodi kapsasupp või kapsad ja liha enam ei antud, oli õige aeg hakata minema. Selleks korraks mindi küll laiali
· kasutatakse palju korintose sammast · sabad saledamad · aknad teravatipulised · skulptuurid puust ja värvitud · kaunis kujundus BAROKK: · vormikad inimesed · loodusmaal ja natüürmort · inimesed pikad ja välja venitatud · suured kraed ümber kaela · rünkpilved ja terav taevas · lopskad skulpruurid · pargid sirgete teede ja paigutatud puudega · suured väljakud · meestel sukad ja kontsaga kingad · ruuduline põrand · suled · diagonaal · täpsus · katuseviil ROKOKOO: · sisekujundus · suured kristalllühtrid · pargid · kõrged soengud ja parukad · palju pitsi · inglid · siidist rõivad · korsetid · skulptuuris amoretid KLASSITSIM: · ülistatakse Napoleoni võite · suured siledad seinad · fassaad · rõivastuseta skulpruurid · sirge kreeka nina
Mõrsja ees astus isamees või peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Igale lävele heitis mõrsja kindapaari. Kohati oli tava tõsta mõrsja üle leivalabida, et leiva õnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasaku jalaga ja majja astudes pidid tuled põlema. Mõrsja asetati laua taha istuma. Järgnes söömaaeg. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Sellega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. Selles tavas on näha algset ohvritalitust, majahaldja lepitamist uue asukaga ja tema heatahtlikkuse võitmist.
Ka inglise kirjanik Jane Austen mainis pesapalli oma raamatus ,,Northanger Abbey", mille ta kirjutas aastatel 1798- 1803. Pesapalli ajalugu Nagu varem mainitud, pani aastal 1845 esimest korda kirja pesapalli reeglid Alexander Cartwright. 1860-ndatel hakkasid sündima esimesed semiprofessionaalsed pesapalli meeskonnad Ameerikas ning aastal 1869 sündis esimenetäielikult professionaalne pesapalliklubi Cincinatti Red Stockings (Punased sukad). Järgneval aastakümnel nimetasid mitmed ajakirjad pesapalli juba ,,rahvuslikuks ajaviiteks" ja ,,rahvuslikuks mänguks". Esimene katsetus luua suurliigat oli National Association (Rahvuslik liit), mis kestis aastast 1871 kuni aastani 1875. Praegusel ajal küll vaieldakse, kas selle näol oli tegu suurliigaga või mitte, ning Major League Baseball ei loetle seda ühena suurliigadest. Vastusena National Association'i puudujääkidele loodi aastal 1876 National League
jäta korrektse äripartneri muljet. Ametiriietus Heaks tavaks on kanda igapäevase tööriietusena klassikalist kostüümi, mis on meeldivalt komplekteeritud seeliku või pükstega. Suvisel ja kuumemal perioodil on võimalik kasutada pluusi ja seeliku omavahelist kombinatsiooni. Valge pluusi ja musta seeliku koos kasutamine on rahvusvaheliselt levinud teenindaja riietuse stiilina. Sõltumata aastaajast, peaksid kostüümi juurde kuuluma sukad. Kingad olgu puhtad ja kui kandajal võimalik, siis kõrge kontsaga. Päeval kasutatakse tagasihoidlikku meikki ja parfüümi. Püüdke olla uudne ja särav ning jälgige moes toimuvat. Teksapüksid ja sportlik riietus on kasutusel vabaaja riietusena. Sekretäri jalanõu Korrektne jalanõu Ei tohi need olla peened peokingad Kuid ka mitte platvormkingad Meessekretär Klassikalisse tööriiete garderoobi kuulub
kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2). Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest nimetusest rocaille, mis tähendas merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand)(3). Rokokooajastul levis Euroopas ka hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn. hiinatsemisest (chinoiserie).(4) Mood rokokooajastul Rokokoo meestemoodi iseloomustavad kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja meigitud nägu. (5) Naisedki kandsid parukat ja nende heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga.(5) Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Levis pisiplastika, mis oli enamasti koketeeriva maiguga(6) Rokokoolikku vaimulaadi iseloomustab skulptuur "Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas" E. BOUCHARDON(6) Maalikunst
KOPOLÜMEER – polümeeris on erinevad monomeerid KONDENSATSIOONIPOLÜMEER – eraldub vesi, saab tekkida happest, amiidist ja alkoholist 5. Polümeeride näited PET – POLÜETELEENTEREFTALAAT - Kasutatakse plastpudelite tegemisel PC – POLÜKARBONAADID - CD, DVD, läätsed, mänguasjad PLA – POLÜLAHTIIDID - Sellised polüestrid, mis mullaga kokkupuutes mikroorganismide toimel lagunevad POLÜESTER - Sünteetilise riide valmistamine POLÜAMIIDID - Nailon-6 o Sukad, lahustub atsetoonis, üks amiidi rühm - Nailon-6,6 o Köied, spordiriided, vähem püsivam, kui nailon-6, kaks amiidi rühma - Kevlar o Mootorrataste rehvid, kuulivest, tulekindel materjal - Nomex o Tulekindel materjal, nt päästetöötajate riided - Technora o Valmistatakse ülitugevaid fiibermaterjale, köied 6. Sahhariidid - OOS MONOSAHHARIID – lihtsuhkur DISAHHARIID – süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist
ulatunud akentenigi, põrand oli parkettist ja viimaks oli veel 8 radiatoorit. Rahvast oli ka päris palju peaaegu terve saal täis. Kõige vasakpoolsemal (viiulimängijal) olid mustad kontsakingad, pitsiline pikk seelik mis oli ka must, must pluus valgete lilledega, punased prillid, pruunid juuksed, krunn ja klamber. Temast järgmine mängis ka viiult tal olid blondid juuksed ja ette oli lõigatud tukk, must pikkade varukatega pluus, pikk must seelik, mustad kingad ja mustad sukad, nägu oli alati naerul. Keskmine mees kes mängis klarnetit oli musta ülikonna, pruunide kingade, mustade juuste ja mustade prillidega, nahavärv oli natuke tumedam. Vioola mängijal oli valge pluus, ja must seelik. Tsello mängijal oli must ülikond, pruunid juuksed ja mustad prillid, mees oli kõige pikkem. Esimesel klaveri mängijal oli must pluus punaste lilledega, pikkad pruunid juuksed ja tukk ees, mustad viigipüksid, palju põsepuna, naine ise oli ilus, tema kõrval
eakaaslasi, paljud isegi ei suitseta siis, aga samas sõprusgrupina väljas käies nad teevad seda kõike. Nad teevad kõike koos ja nad kas ei taha või nad ei julge olla nemad ise. Eestis ringi käies võib märgata ka sarnasust riietumis stiilis. Eesti on nii nimetatud must massi maa, kus enamus inimesi riietub vastavalt aastaajale olevasse stiili. Näiteks praegu sügisel on moes lillad riided. Riidepoodide akentele on riputatud lillad riided : pluusid, püksid, seelikud, sukad, jalanõud ning linna noored eelistavad pigem neid, kui mingit muud värvi riideid, sest need on moes. Muidugi mängib väga palju rolli ka kuidas riideid ja jalanõusid kantakse. Näiteks,kui moes on, et püksid käivad jalanõude sisse, siis üldjuhul enamus noori kannab ka neid pükste sees. Paljudele ei pruugi selline stiil sobidagi, aga siiski nad teevad seda sest nad ei taha teistest erineda, nad tahavad olla moekad ja käia ajaga kaasas.
annaabi.ee 
