Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03
kümnendkoha 16. veevoolujoone märkimine kaardile (veelahkmeala võib-olla) 17. joonisele märkida kõrgeim/madalaim punkt ja selle ligikaudne väärtus, eeldada lineaarset kasvu 18. aerofoto topograafia - fookused, peapunkt, jne Pildi peapunkt kaamera optilise telje lõikumisel pildi tasapinnaga (normaaljuhul on need risti) moodustuv punkt pildil, määrab pildistustelje, erikaamera puhul on märgistatav 19. militaarkaart - asimuudid: magnetiline põhi, tõeline põhi, kaardilehe põhi ja nende erinevused Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes. Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0- 90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0 o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N
Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste
· Täisringne mall ja kompass on jaotatud 360 kraadiks. Kompassile on kantud lisaks ilmakaared: põhi, lõuna, ida ja lääs. Ida on 90º Lõuna on 180º Lääs on 270º Põhi on 360º 7 Tuhandiksüsteem · Sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. 8 Asimuudid · Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Magnetasimuut · Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi.
satelliitide kaldenurgad, satelliitide arv). Graafikud on näha järgnevatel joonistel (Joonis 5 - Joonis 9). Mõõtmiste ajal on nähtavad minimaalselt 6 ja maksimaalselt 10 satelliiti. PDOP jääb mõõtmiste ajal valdavalt alla 2,3, kuid alates 15.30 kuni 16.00 on PDOP väärtuseks kuni 3,75. Joonis 5. Satelliitide arv Joonis 6. Satelliitide kaldenurgad Joonis 7. Satelliitide nähtavus Joonis 8. DOP arvud Joonis 9. Satelliitide asimuudid Vastavalt kohaliku plaanilise geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendile võib põhivõrgu punkti planilise asendi keskmine ruutviga olla ± 1 cm, mis on ühtlasi ka eesmärgiks mõõtmistel saavutada. Staatilisel GPS mõõtmisel tuleb kasutada kahesageduslikke vastuvõtjaid ning mõõtmissessioonide pikkuseks võib minimaalselt olla 90 minutit. Samuti tuleb GPS mõõtmised teostada selliselt, et võrku kuuluksid ainult mittetriviaalsed vektorid.
horisontaalidega Horisontaalid jagunevad: 1. Põhihorisontaal 2. Poolhorisontaal 3. Veerandhorisontaal Ümar ja koonuseline tipp Lame ja korrapäratu tipp Seljandik Orvand Sadul Nõlva alus ja lõikevahe Ühtlane nõlv Nõgus nõlv Kumer nõlv Laineline nõlv Nimetage pinnavormid Kõrguste määramine Ülesanded 1 2 4 3 Tõeline põhjasuund Kilomeetervõrgu põhjasuund Kraadisüsteem Tuhandiksüsteem Asimuudid Suunaparand Suunaparand kaardil Idapoolne suunaparand MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS LIIDAME SUUNAPARANDI DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS LAHUTAME SUUNAPARANDI Kompassi osad Orienteeritud kompass Magnetasimuudi määramine Magnetasimuudi kandmine kaardile Musta metalli mõju kompassile Direktsiooninurga leidmine Orienteeritud kompass Objekti leidmine Orienteeritud kaart Kaardi orienteerimine kompassiga Matemaatilised koordinaadid Kilomeetervõrk
asukohta maastikul. Näidu lugemisel tuleb aga jälgida, et kompass on horisontaalasendis. Mis saab, kui avastan, et olen eksinud? Sel juhul võib abi olla nn. triangulatsiooni meetodist. Selleks tuleb valida kaks-kolm objekti, mille leiab üles nii maastikul kui ka kaardil (näiteks mägi, sild, järve kallas jne.). Kui kaardi põhjasuund on kompassi abil viidud vastavusse põhjasuunaga looduses, siis tuleb määrata valitud objektide asimuudid. Tõmmates iga objekti asimuudi põhjal kaardile sirged, saamegi teada meie asukoha: seda tähistab sirgete lõikumiskoht. Kui me asume aga maanteel, jõe ääres või mõnel muul joonorientiiril, piisab ühest selgesti äratuntavast objektist. Jällegi tuleb määrata objekti asimuut ja selle järgi tõmmata kaardile sirgjoon. Meie asukohta näitab joonorientiiri ja sirge lõikepunkt. Kuidas saada looduses hakkama ilma kompassita?
nurgad, kuid näiteks pindalad moonutuvad vähem kui konformsetes projektsioonides ja nurgad ning pikkuste mõõtkavad moonutuvad vähem kui ekvivaletnsetes projektsioonides. Siia alla kuuluvad ka: Ekvidistantsed projektsioonid – õigepikkuselised. Projektsioon on pikkusmoonutusteta kui projektsiooni keskpunktist suvalisse punkti kaardil tõmmatud jooned on õige pikkusega. Mõõtkava on ühel peasuunal konstantne. Õigenurksed projektsioonid – projektsioon ei põhjusta suunamoonutusi, kui asimuudid jäävad õigeks kõikides suundades. 15.Millised on kaardiprojektsioonide põhijaotused projektsioonipinna kuju järgi? Koonilised Silindrilised Asimuudilised pseudo Koonilised pseudo Silindrilised 16.Millised on koonilise komforse polaarprojektsiooni mõõtkavale iseloomulikud muutused projektsioonidel puuteparalleelil ja lõikeparalleelidega? Liikudes parallelilt φ0 (puuteparalleel) põhja või lõuna poole,mõõtkava n suureneb
Täisringne mall ja kompass on jaotatud 360 kraadiks. Kompassile on kantud lisaks ilmakaared: põhi, lõuna, ida ja lääs. Te peaksite teadma järgnevat. Kraadide süsteemis Ida on 90º Lõuna on 180º Lääs on 270º Põhi on 360º Tuhandik süsteemis Ida on 16-00 Lõuna on 32-00 Põhi on 00-00 või 64-00 Kuid sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel hoopis tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. ASIMUUDID Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame oma igapäevatöös ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. Magnetasimuudiks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º..
Siit järeldub teiseks, et mingi mõiste filosoofilise uurimise protseduur on paratamatult argumenteeriv või kui soovite, dialektiline protseduur. Filosoof ei ole teinud midagi seni, kuni pole näidanud nende järeldusniitide suundi ja piirjooni, millega mõiste mõjutab väiteid, kus ta esineb; ja näitamaks seda peab ta nii-öelda sikutama niidid läbi nende lähikonnas olevate niitide, mida ta omakorda peab samaaegselt sikutama. Mis on ristuvad asimuudid kartograafile, on järeldusniitide ristamine filosoofi jaoks. Augustinuse hommikusest võimest öelda asju ja mõista asju ajalistes terminites ei piisanud õhtupoolikul, et koordineerida nende ajaliste terminite mõju väidetele teiste, nendega seotud terminite mõjuga neile väidetele. Ta oli kui meremees, kellelt, olgugi ta täiesti kodus omaenda laevas, päritakse laevastiku organisatsiooni ja paigutuse järele, kuhu tema laev kuulub. See pole lihtsalt uus küsimus vanast liigist
Langil võib ka langi osa ja see on sel juhul kui lank on ülestöötamiseks mitmele metsavarujale või on vajadus eraldada lanki kk-kaitselistel või muudel põhjustel, raiutava puidu kogus määratakse (mitmed erinevad viisid). Kõik need tuleks eraldada,piiritleda,mõõdistada.Sellisel juhul langi või tema osa eraldamiseks koostatakse abriss,kus nõidatakse langi või tema osade sidumine orientiiridega,langi või selle osade külgede pikkused,rumbid või asimuudid või nendevahelised sisenurgad.Langi pindala kinnitatakse 0,01 ha järgi; 3)toimub puidukoguse määramise järgi,raiutud puidukoguse järgi. Proovitükkidel,aladel,lintproovitükkide aladel,lintproovidel puude mõõtmise teel. Silmamõõduliselt.Metsakorralduse andmete alusel. Ülestöötatud puidukoguse järgi kui raiutavat puidukogust pole võimalik või pole otstarbekas eelnevalt määrata. Neeljal viimasel nimetatud variandil tuleb hiljem metsamaterjal mõõta sammuga 1/100m2
Magnetilise pôhjapooluse liikumised on ööpäevased ja aastased. Deklinatsiooni suurus muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'. Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag A1, A2, A3 - otseasimuudid A'2, A'3 - vastuasimuudid Pika sirge korral asimuudid eri punktides ei ole võrdsed. A1 A2 A3 Otse- ja vastuasimuudi vahe on alati 180o ehk poolring. Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju, on tarvitusele võetud direktsiooninurgad. Direktsiooninurk on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. ( =0o-360o) Rumb on teravnurgaks taandatud asimuut. Rumb on teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani kas põhja või lõuna suunast kuni antud jooneni.
Nii saame jälle: H = 90° + ja = 90° H + Laiuskraadi määramist taevakeha rneridiaankõrguse järgi kasutatakse küll laialt,eriti heledamate taevakehade puhul. Ülesanded tuletatud seoste kinnistamiseks: 1.Lat 34°N antud 3 taevakeha deklinatsioonidega 22°N, 62°N ja 35°S 2.Lat 30°N antud 2 taevakeha deklinatsioonidega 35°N ja 75°N Mõlemas ülesandes vastata küsimustele: 1)Kas taevakeha tõuseb ja loojub? Kui jah, siis leida tõusu ja loojangu asimuudid. 2)Leida taevakehade rneridiaankõrgused ülemises kulminatsioonis. 3)Kas taevakehad läbivad 1.vertkaali nähtava osa? Millisel kõrgusel? 4)Kas taevakehad läbivad seniidi? 19 TAEVAKEHADE KOORDINAATIDE MUUTUMISE SEADUSPÄRASUSED ÖÖPÄEVASEL LIIKUMISEL. Koordinaatide muutumise seaduspärasused 90° -
ehk nii nimetatud kaugus linnulennult. Kaugust hinnatakse silma järgi (pilt 6.16) ja mõõdetakse erinevate vahenditega (joonlaud, sirkel) (pilt 6.17). Pilt 6.16 172 Pilt 6.17 Kõverjooneline kaugus on vahemaa kahe punkti vahel , mis mõõdetakse vastavalt kõverjoonelisele liikumisteekonnale. Kaugust mõõdetakse erinevate vahenditega (sirkel, kurvimeeter). ASIMUUDID Kaitseväes kasutatakse nurkade mõõtmiseks tuhandiksüsteemi, kus täisringis on 6400 tuhandikku (64- 00). 1º 18 tuhandikku (00-18) ( pilt 6.18). Pilt 6.18 173 Magnetasimuudiks nimetatakse magneetilise põhjasuuna ja mõõdetava suuna vahelist nurka. Magnetasimuuti mõõdetakse maastikul (pilt 6.19). Direktsiooninurk on kaardivõrgustiku põhjasuuna ja kaardil määratud vajaliku suuna vaheline nurk.
annaabi.ee 
