Soome referaat. (0)

Miina Härma Gümnaasium
SOOME VABARIIK

Referaat
Tartu 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4
1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND..........................................................................5
1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus ......................................................................5
1.2. Maahaldusjaotus ...................................................................................................5
2. SOOME RIIGI ARENGUTASE ..................................................................................7
2.1. Paiknemine maailma pingeridades .......................................................................7
3. MAJANDUS ................................................................................................................7
3.1. Soome majanduse põhinäitajad ............................................................................7
3.2. Soome majanduse tugevad küljed ........................................................................8
3.3. Soome majanduse nõrgad küljed ..........................................................................8
3.4. Soome kuuluvus organisatsioonidesse .................................................................8
3.5. Soome tuntumad rahvusvahelised firmad .............................................................9
4. RAHVASTIK .............................................................................................................10
4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus ............................................................10
4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12
5. LINNASTUMINE .......................................................................................................13
5.1. Suuremad linnad ja ränne linnadesse ..................................................................13
6. ENERGIAMAJANDUS .............................................................................................14
6.1. Soome energiavarad ............................................................................................14
6.2. Taastuv energia kasutamine ..................................................................................14
6.3. Riigi energiavarud ................................................................................................14
6.4. Energiakasutus Soome rahva seas .......................................................................15
7. PÕLLUMAJANDUS ..................................................................................................16
7.1. Põllumajanduse üldiseloomustus .........................................................................16
7.2. Kliima mõju põllumajandusele ............................................................................16
7.3. Põllumajanduse levik ...........................................................................................18
7.4. Taimekasvatus tingimused ...................................................................................18
7.5. Põllumajandusega tegelev rahvas ........................................................................18
7.6. Kultuurtaimede kasvatus .....................................................................................19
7.7. Loomakasvatus ....................................................................................................20
7.8. Peamised põllumajandusest tingitud keskkonnaprobleemid...............................20
8. METSANDUS ............................................................................................................21
8.1. Metsade üldiseloomustus.....................................................................................21
8.2. Metsa jätkusuutlikus ............................................................................................21
8.3. Metsade kooslus ..................................................................................................22
8.4. Metsade paiknemine ............................................................................................22
8.5. Metsanduse osa majanduses ................................................................................23
8.6. Metsadega seotud keskkonnaprobleemid ............................................................24
9. TÖÖSTUS ..................................................................................................................26
9.1. Tööstuse üldiseloomustus ...................................................................................26
9.2. Mineraalid Soomes .....................................................................................................26
9.3. Suurimad metsatöötluskeskused .........................................................................26
9.4. Soome import ja eksport ......................................................................................27
10. TRANSPORT ...........................................................................................................28
10.1. Transpordi iseloomustus ...................................................................................28
11. TURISM ...................................................................................................................29
11.1. Turism Soomes ..................................................................................................29
12. KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................30



SISSEJUHATUS

Soome Vabariik asub Euraasia mandril , Euroopa maailmajaos . Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks , kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir läänest Rootsi, põhjast Norra ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soome paikneb Põhja-Euroopas põhiliselt 60-nda 70-nda laiuskraadi vahel. Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337 030 km² , sellest vett 31 560 km² ja maad 305 470 km². Pindala kasvab 7 ruutkilomeetrit aastas. Soome maismaa rannajoon on pikkusega 1126 km.
Soome on piisavalt ligidal Atlandi ookeanile, et olla mõjutatud Golfi hoovuse poolt, kuid kõige põhjapoolsemas tipus ei tõuse päike 51 päeva jooksul talvel, ning ei looju 73 päeva jooksul suvel. Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist Fennoskandia kilbil ja kvaternaarsest jäätumisest. Soome rannajoon on tugevasti liigestunud. Samuti paikneb Soome rannikumeres palju saari . Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome on madal ja suhteliselt tasane maa: keskmine kõrgus merepinnast ulatub vaid 152 m.  Soome Vabariigi kõrgeim punkt - Halti tipp (1328m) asub Enontekiö loodeosas. Pildil 1 on kujutatud Soome loodusgeograafilist asendit Põhja-Euroopas.
Pilt 1. Soome asukoht Põhja-Euroopas. Vahelduv joon annab aimu põhjapolaarjoone paiknemisest Soomes.

SOOME GEOGRAAFILINE ASEND
1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus
Soome asub Euroopa suurregiooni põhjaosas. Euroopa suurregioonile on iseloomulikud küllaltki kõrged elatustasemed, tugev majandus ja poliitiline korrastatus. Esineb vähe korruptsiooni, on madal kuritegevuse tase, ei esine rahutusi ja inimeste rahulolu oma riigiga on kõrge.
1.2. Maahaldusjaotus
Pildil 2. on näidatud Soome läänide paiknemine (maahaldusjaotus).
Soome jaguneb kuueks lääniks (sulgudes läänide pealinnad):
1. Lõuna-Soome (Hämeenlinna)
2. Lääne-Soome (Turku)
3. Ida-Soome (Mikkeli)
4. Oulu (Oulu)
5. Lapimaa (Rovaniemi)
6. Ahvenamaa (Mariehamn)
Pilt 2. Soome jaguneb kuueks lääniks.
Lõuna Soome läänis elab 2 miljonit elanikku. Seal asub ka riigi pealinn (suurim linn) Helsinki . Pildil 3. on näidatud Soome lipp ja pildil 4. Soome vapp .
Pilt 3. Soome lipp. Kinnitatud 29. Mai 1918.
Pilt 4. Soome vapp. Kehtiv alates 1560 . aastast.
2. SOOME RIIGI ARENGUTASE
2.1. Paiknemine maailma pingeridades
Soome on viimati avaldatud rahvusvahelise inimarengu indeksi järgi 21. kohal ja kuulub väga kõrgelt arenenud riikide hulka. Globaalse konkurentsivõime reitingus on Soome 3. kohal. Kusjuures hariduse kohapealt on Soome maailmas esimesel kohal. Kõige problemaatilisem on rahva äri arendamise juures maksude suurus. Rahvusvahelise majandusvabaduse indeksil paikneb Soome 16. kohal. Rahvusvahelises korruptsiooni indeksis on Soome teisel kohal. Teda edastab ainult Uus- Meremaa . Rahvusvahelise infotehnoloogia arengu poolest jagab Soome teist kohta Singapuriga. Kõik andmed on toodud 2012 aasta uuringutest ja nende põhjal võib julgelt öelda, et Soome on maailma üks arenenumaid jakonkurentsivõimelise-
maid riike.
3. MAJANDUS
3.1. Soome majanduse põhinäitajad
Soome SKT väärtus on 191,571 miljardit eurot. SKT ühe elaniku kohta on väärtusega 35 559 dollarit. Soomes kehtiv rahaühik on Euro ( alates 1999 aastast ). Soome Maksebilanss (Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register ) 1,1 miljardit dollarit. Soome inflatsiooni ( Inflatsioon  on kaupade või teenuste hinnataseme tõus) väärtus on 0,4%. Soome tööpuudus oli 2013. aasta aprillis 9 %.
3.2. Soome majanduse tugevad küljed
Soome majanduse tugevad küljed on, et tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele vastab laialdane kõrgtehnoloogiasektor. Soome on üks maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad. Madal inflatsioonitase (vähem kui 1% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde tagab Soomele hea majanduse.
3.3. Soome majanduse nõrgad küljed
Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Soome majanduse halb tegur on asend Euroopa äärealal ja suur tööpuudus 1990 aastatel. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud : laevaehitus , elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raske-masinatööstus, elektrometallurgia , paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus.
3.4. Soome kuuluvus organisatsioonidesse
Soome kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (World Trade Organisation , WTO) alates 1995 aasta 1. jaanuarist . Alates 1995 aastast kuulub Soome Euroopa liitu. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (Organization for Economic Co- operation and Development ,
( OECD ). Lisaks neile organisatsioonidele on Soome seotud veel paljude majandus-organisatsioonidega, mida siin välja ei too.
3.5. Soome tuntumad rahvusvahelised firmad
Toon välja 30 rahvusvaheliselt tuntud firmat , mille juured ulatuvad Soome Vabariiki:
1) Cargotec, kargoteenused, 2) DNA, telekommunikatsioon
3) Eckerö Line, laevandus , 4) Elcoteq , elektroonika
5) Elektrobit, elektroonika, 6) Elisa , telekommunikatsioon ja sidevahendid
7) F-Secure, arvuti tarkvara , 8) Fazer , toit ja restoranid
9) Finnair, lennundus , 10) Finnlines, laevandus
11) Fiskars, köögi-, aia- ja välitarvikud, 12) Hesburger, kiirsöögirestoran
13) Huhtamäki, toidupakendamine, 14) Kemira , kemikaalid
15) Kesko , taaskasutus, 16) Lemminkäinen Group, asfalt
17) M- real , paber, 18) Neste Oil, kütus
19) Nokia, telekommunikatsioon, telefonid , 20) Nokian Jalkineet (Nokian Footwear), saapad
21) Nokian Renkaat (Nokian Tyres), rehvid , 22) Nordea, finants
23) Raisio Group, toit, 24) Rovio Mobile , videomängud
25) Sampo Bank, finants, 26) Sampo Group, kindlustus
27) Sanoma, raamatud ja ajakirjandus , 28) Silja Line, laevandus (Tallinnki poolt omatud)
29) Stockmann, jaemüük, 30) YLE, uudised

4. RAHVASTIK
4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus
Soome rahvaarv on 2013 aastal 5 429 400. Rahvastiku tihedus on 16 inimest ruutkilomeetri kohta. Suurem osa Soome rahvastikust paikneb suurte linnade ümbruses. Näiteks Helsingi ja Turku ümbruses. Joonisel 1. on toodud Soome rahvastiku paiknemine riigis. Mida tumedamat värvi on piirkond seda suurem rahvastiku tihedus on piirkonnas. Suurim rahvastiku tihedus on Helsingis, 2430 inimest ruutkilomeetrile. Võrdluseks on Rootsi rahvastikutihedus 21,3 inimest ruutkilomeetri kohta, Eesti rahvastikutihedus on 28,6 inimest ruutkilomeetrile. Venemaa Föderatsiooni rahvastikutiheduseks on aga 8,5 inimest ruutkilomeetri kohta.
Peamiselt tema suuruse pärast. Norra rahvastikutihedus on 16 inimest ruutkilomeetri kohta.
Joonis 1. Rahvastiku tihedus riigis.
Tabel 1. Rahvastiku üldarvu muutumine viimase 262 aasta jooksul.
4.2. Rahvastiku iseloomustus
Soome rahvastik vananeb tänu heale tervishoiule, vähestele õnnetusjuhtumitele ja arvuliselt väiksemale arvule lastele sünnitatud naiste poolt. 2011 aasta uuringu kohaselt on meeste
keskmine eluiga Soomes 77,2 aastat ja naiste keskmine eluiga 83,5 aastat. Eestis on arvud vastavalt 71,16 ja 81,09 aastat. Euroopa liidu keskmine eluiga oli 2011 aastal 77,4 aastat meestel ja naistel 83,2 aastat. Soome meeste eluiga on veidi alla Euroopa keskmise ja naiste oma veidi üle Euroopa keskmise. Põhirolli mängib suur suremus südame ja veresoonkonna haiguste tõttu. Soomes oli 2012 aastal 59 493 sündi ja 51 707 surma. Rahvaarv kasvas 7 786 inimese võrra. Soome imikusuremus on 3,4 last/1000 lapse peale (3 promilli ). Üleüldine su- remus on 10,3 inimest/ 1000 inimese peale. Soome iive on positiivne suuresti tänu immigree-rumisele riiki.
5. LINNASTUMINE
5.1. Suuremad linnad ja ränne linnadesse
2010. aastal moodustas linna elanikkond Soomes 85 % kogu elanikkonnast. Elanikkonna linnastumine algas 1980 aastal mil linna elanikkond moodustas kogu elanikkonnast vaid 60,3 %. Suurimad Soome linnad (Sulgudes rahvaarv) on Helsingi (1 159 111), Tampere (313 058), Turku (252 468), Oulu (185 440), Jyväskylä (116 480). Hea ülevaate linnade paiknemisest Soomes annab Joonis 1. Ülal, sest tumedamad piirkonnad toovad hästi esile suurte linnade asukohad (suurema rahvastikutiheduse). Pilt 5.

6. ENERGIAMAJANDUS
6.1. Soome energiavarad
Soome vee ja energia varud on küllaltki suured. Energiavarudeks on turvas , küttepuud, õli, maagaas, hüdroelektrijaamad ja tuumaenergia . Soome on kõige tugevamates majandussidemetes Venemaaga: saab õli, maagaasi, puitu ja annab paberit, laevu ja teisi masinaid. Saksamaaga: saab masinaid ja autosid, annab paberit ja puitu. Inglismaaga: saab tekstiilitööstus masinaid, annab paberit ja puitu. Jaapaniga: saab elektroonikat.
6.2. Taastuvenergia kasutamine
Taastuvenergia kasutus on suurenenud kõvasti võrreldes viimase 20 aastaga. 1990. aastal oli taastuv energia osakaal 18,2 %, 2010. Aastal 27.1 %. Taastuvast energiast moodustas veest saadud energia 60 %, puiduõli 22 %, teised puidu saadused 17 %, tuuleenergia 0,2 % ja teised ~1 %.
6.3. Riigi energiavarud
Riik saab 28 % energiast tuumaelektrijaamast, 16 % hüdroelektrijaamadest, 13 % kiviõlist, 11 % maagaasist, 5 % turbast, 10 % puidu kütustest ja 17 % teistest energia allikatest.
6.4. Energiakasutus Soome rahva seas
2009 aastal moodustas imporditud energia 19 % kogu energiast. 80 % energiast kasutatakse majade kütmiseks. Inimese kohta kasutati Soomes 17,3 Mwh energiat. Saksamaal on see arv näiteks 7,5 Mwh. Tuumaelektrijaamad asuvad Lõuna-Soomes Loviisas, Ruotsinpyhtääs ja Olkiluotos. Kesk-Soomes asuvad Simo ja Pyhäjoki tuumaelektrijaamad. Soome energiasaadusi iseloomustab Sektordiagramm 1.
Sektordiagramm 1. Kõige rohkem kasutatakse tuumaenergiat. Rahvastiku koosseisus moodustavad 0-14 aastased lapsed 16,5 % 888,982 (mehed 454,222; naised 434,810) rahvastiku üldarvust.
15-64 aastased moodustavad 65,4 % (mehed 1,786,688; naised 1,745,957) rahvastikust. Üle 65 aastased moodustavad 18,1 % (979 640 (mehed 411,674; naised 567,966) rahvastikust. Tabel 2. Annab hea ülevaate soolis -vanuselisest rahvastiku arvukusest Soomes.
Tabel 2. Mehed Naised

7. PÕLLUMAJANDUS

7.1. Põllumajanduse üldiseloomustus

Põhjamaine kliima takistab Soomes põllumajanduse arengut. Mägine maastik , mis vaheldub soisete järveäärsetega muudab põllumajanduse arengu raskemaks. Maaelanikkond leiab tööd enamasti suure tuluga metsanduses. Soome maismaa pindala on 338 419 ruutkilomeetrit. Sellest 262 700 ruutkilomeetrit on kaetud metsadega ja põllumajanduse arengut soodustavat maad on 22 500 ruutkilomeetrit. Maakasutust näitab sektordiagramm 2.
Sektordiagramm 2. Üle ¾ maast on metsa all.
7.2. Kliima mõju põllumajandusele
Taimede kasvuperiood jääb Soome põhjapoolse asetuse tõttu 180 ja 120 päeva vahepeale. lääne Soome asub parasvöötme merelise kliimaga aladel, kuna teda mõjutab tugevasti Läänemeri. Kesk ja ida Soomes on mandrilise ja merelise kliima vahepealne seis.  Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas , on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved .
Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva. Kultuuride kasvatuseks vajalikku temperatuuri iseloomustab joonis 2.
Joonis 2. Kultuurikasvatuseks sobilike temperatuuride summa riigi lõikes.
Jooniselt 1. on näha, et kultuuride kasvatuseks olev pehme kliima on Soome lõunaosas. Mida rohkem põhjapoole liikuda seda madalamad keskmised temperatuurid on ja seda halvemad tingimused on taime kasvuks. Soome lõunaosas, Helsinki piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini 0 °C – -2 °C, märtsis ja novembris 2 °C – 4 °C, aprillis ja oktoobris 7 °C – 9 °C, mais ja septembris 14 °C – 15 °C ning juunist augustini 18 °C – 22 °C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist märtsini -4 °C – -8 °C, aprillis ja novembris -1 °C – 1 °C, mais ja oktoobris 4 °C – 6 °C, septembris 9 °C ning juunist augustini 11 °C – 14 °C. Väga harva tõuseb temperatuur üle 30 °C ja langeb alla -30 °C. Sademeid on aastas umbes 650 mm. Jaanuarist maini on sademeid igas kuus 30–50 mm. Juunist detsembrini on igas kuus sademeid 55–80 mm. Kõige enam sajab augustis. Novembrist aprillini võib sadada lund. Kõige enam sajab lund veebruaris . Aastas on umbes 1850 päikeselist tundi, sh juunis peaaegu 300 päikeselist tundi. Vegeatsiooni perioodi pikkus on 150-180 päeva ja tavaliselt saab 1-2 saaki aastas.
7.3. Põllumajanduse levik
Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal).
7.4. Taimekasvatus tingimused
Soomes on levinud okasmetsade mullastik (enamasti leetmullad ). Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mida esineb Soomes kivimitest ülekaalus. Mullad on happelised ja põuakartlikud. Mulla paksus varieerub enamasti 1 ja 2 meetri vahel. Okkavaris on enamasti muldade põhiliseks toiteelemendiks. Kultuuri kasvuks on vajalik väetamine või lupjamine .
Arvatavasti on riigis ka kuivendatud alasid, et saada õigete tingimustega põllumaid juurde.
7.5. Põllumajandusega tegelev rahvas
Soomes on umbes 63 974 põllumajandusega tegelevat talu, nendest 90 % on perefirmad. Põllumajandusega on hõivatud 125 500 inimest. Paljud talunikud on loobunud loomade pidamisest ning tegelevad aedviljade kasvatamisega .. 2000. aastal oli lüpsikarjade osakaal 29%, mullu vaid 18%. Talupidajad on 2012 aastal muutunud eakamaks võrreldes 2000. aastaga: keskmine talupidaja on 51-aastane. Nooremad talupidajad kasvatavad sigu . Ka lüpsilehmi peavad alla 50 aastased. Talu on praeguse omaniku hallata olnud keskmiselt viimased 20 aastat. Iga kolmas maamajapidamises töötaja on naine. Kõige enam on naised seotud hobusekasvatamisega. Samuti töötab neid rohkem puuviljaaedades.
7.6 .Kultuurtaimede kasvatus
Soome keskmise põllumajandusmaa suurus on 34 hektarit. Pildil 5. on näha, et põldudel kasvatatakse põhiliselt: Nisu ja Kartulit (kaardil rohekate täppidega ala), Heina ja Kaera (kollaselt märgitud alal) ja punaste triipudega alal piimakarja. Põhilised loomad põldudel on veised (piima saamiseks), vähem ka lambaid , kitsi ja teisi koduloomi. Tegeletakse ka kalapüügiga.
Pilt 5. Põllukultuuride kasvatusalad Soomes
7.7. Loomakasvatus
Peamiseks loomakasvatusharuks on põhjapõtrade kasvatus põhja Soomes Pildil 6. Kasvatatakse ka veiseid (piima ja liha jaoks), samuti lambaid kitsi ja teisi koduloomi.
Pilt 6. Põhjapõdra kasvatus
7.8. Peamised põllumajandusest tingitud keskkonna probleemid
Soomes on põllumajandusest tingitud keskkonnaprobleemid küllaltki vähelevinud peamiselt sellepärast, et põllumaade all on vähe maad (~7%) Peamised keskkonna probleemid on seotud üleväetamise, metsade maharaie, sellega kaasnevate looma ja taimeliikide hävingu ja muldade liigniisutamisega, kuid neid esineb äärmiselt vähe.
8. METSANDUS
8.1. Metsade üldiseloomustus
Mets on Soome kõige olulisem taastuv loodusvara . Sealseid metsi majandatakse jätkusuutlikult. Jätkusuutlikuks metsade majandamiseks peab lisaks puidutootmisele ja kasumi teenimisele silmas pidama ka metsade elurikkust ja teisejärgulisi metsakasutuse võimalusi (turism, marjad ). Soome metsasus on võrreldes teiste Euroopa riikidega suurim. Üle 78% maismaast ehk umbes 23 miljonit hektarit on kaetud metsaga. Kogu Soome metsamaast on 71% eraomanike käes (sealhulgas metsatööstusettevõtted) ja 29% metsadest on riigi käes.
8.2. Metsa jätkusuutlikus
Aastane metsa juurdekasv ulatub Soomes 206 miljoni kuupmeetrini. Keskmine aastane juurdekasv Soomes on umbes 5 kuupmeetrit/ ha/ aastas. Aastane juurdekasv on aga 100 miljonit kuupmeetrit. Pool metsa juurdekasvust moodustab harilik mänd (Pinus sylvestris ), 30% harilik kuusk ( Picea abies ) ja 20% lehtpuud (peamiselt kask ). Joonis 3. näitab Soomes olevate puuliikide aastast toodangut.
Joonis 3. Pine (mänd), Spruce (Kuusk), Drain (metsa kasutus), Total increment (Kogu juurdekasv)
8.3 Metsade kooslus
Soomes on vaid neli looduslikku okaspuuliiki, vähem kui 30 lehtpuu - ja puukujulist põõsaliiki. Enamus Soome metsadest on okaspuupuistud, lehtpuud kasvavad peamiselt segametsas . Segametsad ja lehtpuude ülekaal on tavaline viljakatel mineraalmuldadel ja kõrgustike metsades koos rohttaimedega. Kõige tavalisem segametsades kasvav liik on sookask . Harilik mänd on ülekaalus 66%-l, kuusk 24%-l ja lehtpuud 9%-l metsamaast. Lehtpuud, mis on olulised metsa elurikkusele ja pinnasele , kasvavad tavaliselt segametsades, moodustades 20% kasvavast metsast .
8.4. Metsa paiknemine
Soomes paiknevad metsad üle terve riigi. Soome lõunaosas on metsade kasvupiirkond piiratud linnade ja infrastruktuuride tõttu, kuna inimasustus on suurem. Kesk-Soomes on metsad kõige lopsakamad ja suuremad ning Põhja-Soomes kahaneb metsade tootlikus, kuna soe periood aastast on väiksem ja puudel on võimalik muldadest vähem toitaineid saada. Samuti on metsade levikule takistuseks rohkelt järvi, mis katavad Soomet tohutus ulatuses. Soomes on üle 187 888 järve pindalaga üle 500 ruutmeetri. Metsa kasutus majanduses on piiratud ka aladel, mis asuvad joonisel 4.
Joonis 4. Piiratud metsakasutusega alad.
8.5. Metsanduse osa majanduses
Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Soome on puidu tootmiselt maailmas kaheksandal kohal. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed . Metsandus ja metsatööstus on jätkuvalt olulised tööhõive pakkujad , maapiirkondade ja majanduse elujõulisuse säilitajad. Metsamajandus ja metsatööstus andsid 2009. aastal tööd umbes 3%-le kõigist töötavatest inimestest Soomes, kellest omakorda 3/4 töötas metsatööstuses. Metsaga seotud mittepuiduliste teenuste ( loodusturism ,marjad, seened jne.) kasutamine ja hoidmine on Soome metsanduse loomulik osa. Igameheõigus annab õiguse ja võimaluse kasutada metsa puhke - ja harrastustegevuseks, marjade korjamiseks seniks, kuniks see ei põhjusta metsale kahju või häiringut. Puidu toodangust läheb suur osa ekspordiks üle Euroopa. Enamus läheb paberiks, osa mööblitegemiseks ja paljuks muuks.
8.6. Metsadega seotud keskkonnaprobleemid
Soome metsade üks tuleviku väljakutsetest on ökosüsteemide vastupidavus kliimamuutustele. Vastavalt viimastele uuringutele tõuseb keskmine temperatuur 2100. aastaks 2-6 kraadi. Oodatav mõju metsadele : kasvuperioodi pikenemine ; metsa kasv võib suureneda ; metsakahjurid ja tormid muutuvad tavalisemaks. Hea ja õigeaegne metsade majandamine on üks peamistest võimalustest metsade vastupidavuse suurendamiseks kliimamuutustega kohanemisel. Suurt rõhku on pandud kliimamuutuste leevendamisele puidukasutuse propageerimisega. Üheks meetmeks on näiteks puidu suurem kasutamine bioenergiaks ja puitehitisteks. Aastal 2009 andsid puidupõhised kütused 21% kogu Soome energiatarbest – kõrgeim näitaja Euroopa Liidus. Pildil 7. üks Soome levinumaid metsi, mis koosneb põhiliselt harilikust männist.
Pilt 7. Soomes levinud metsatüüp, männi mets (harilik mänd).

9. TÖÖSTUS
9.1. Tööstuse üldiseloomustus
Tööstus hõlmab Soome majandusest 31,4 % suuruse tüki. Tööstuste käibest moodustab elektroonikatööstuste käive 21.6 %, autod, masinad ja metallurgia 21.1 %, metsatööstus 13.1 %, kemikaali tööstus 10,9 %. Soomel on suured puidu ja mineraali varud. 2004 aasta OECD (Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon ) tulemuste järel on Soome teisel kohal kõrgtehnoloogilises tootmises. Eksport moodustab tööstuses umbes kolmandiku SKT-st.
9.2. Mineraalid Soomes
Soomes esineb äärmiselt palju graniiti (pilt 8), rabakivi (pilt 9), ja uraliitporfüriiti (pilt 10).
Pilt 8. Graniit Pilt 9. Rabakivi Pilt 10. Uraliitporfüriit

9.3. Suurimad metsatöötluskeskused
Pilt 11. Iseloomustab selgelt tööstuslinnade paiknemist Soomes. Suurem osa tööstustest paikneb Lõuna-Soomes, kus on head kaubandusühendused Läänemere kaudu.
Pilt 11. Suurimad tööstuskeskused Soomes. Siinsel kaardil on välja toodud ka produktiivse ( kasutatava ) metsaga alad.
9.4. Soome import ja eksport
Soomel on tugevad majandussidemed Euroopaga. Suurem osa toidukaupadest tuleb Soomesse läbi Venemaa ja Rootsi. 2011. aastal importis Soome tooteid 80,34 miljardi dollari väärtuses. Suurimad impordi partnerid on Venemaa (17.6 % kogutoodetest), Rootsi (13.6 %) Saksamaa (13.6 %), Holland (7.6 %), Hiina (4.2%), ja teised. 2011. aastal eksportis Soome tooteid 78,83 miljardi dollari väärtuses. Peamised ekspordi partnerid olid Rootsi (11.8%), Saksamaa (10%), Venemaa (9,2 %), Holland (6,8%), Suurbritannia (5,2%), USA (4.9 %) ja Hiina (4,7 %)

10. TRANSPORT
10.1. Transpordi iseloomustus
Riigis on suurepärane teedevõrgustik. Bensiini ja sõidukite hinnast laekub iga aasta miljard eurot, mida kasutatakse teede arendamiseks ja parandamiseks. Soomes on 25 lennujaama , mida saab kasutada kommertslendude läbiviimiseks. Valitsus kasutab iga aasta hinnanguliselt 350 miljonit eurot raudteevõrgustiku hooldamiseks. VR GRUPP tegeleb raudteevõrgustiku arendamisega. Suurim rõhk on pandud laevandusele (Pilt 12). Kuna Soome on ümbritsetud Läänemerega, on parim (odavaim, kiireim ) viis kaubavahetuseks, viia kaupu praamidega. Soomel on praamiühendused Tallinna, Mariehamni ja Stockholmiga.
Pilt 12. Viking Line on mõeldud kauba ja reisijate veoks Helsingi ja Tallinna vahel. See on üks maailma hõivatumaid praamiliine maailmas. See on kiireim viis saada Soomest, Eestisse ( ja odavaim). Lennukiga saab kiiremini aga kallimalt.

11. TURISM

11.1 Turism Soomes
2005. aastal sai Soome hinnanguliselt 6,7 miljardi euro väärtuses tulu turismi pealt. Soome edu turismi valdkonnas on seletatav riigi kõrge arengutaseme ja hea mainega. Mitmed huvitavad turismi atraktsioonid meelitasid 2005. Aastal üle 4 miljoni külastaja Soome. Palju külastatakse Soome põhja osas asuvat lapimaad kesksuvisel pööripäeval, mil päike ei looju. Soome suurlinnad meelitavad turiste puhkamise ja lõbutsemise eesmärkidel. Soome loodus ja arvukad kämpingud (mökkid) kutsuvad inimesi loodust nautima. Soomel on eeldused saada heaks turismimaaks tänu arenenud teedevõrgule ja arvukatele majutuskohtadele. Seal on palju vabaaja veetmis võimalusi. Turism moodustab 2,4 % Soome SKT’st. Eestist on võimalik Soome minna parvlaevaga Tallinnast või lennukiga.

12. KASUTATUD ALLIKAD
1) http://www3.weforum.org/docs/CSI/2012-13/Finland.pdf
2) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fi.html
3) http://www.heritage.org/index/country/finland
4) http://www.transparency.org/cpi2011/results/
5) http://www.weforum.org/issues/global-competitiveness
6) http://et.wikipedia.org/wiki/Majanduskoost%C3%B6%C3%B6_ja_Arengu_Organisatsioon
7) http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Finland
8) http://en.wikipedia.org/wiki/World_Trade_Organization
9) http://en.wikipedia.org/wiki/European_Union
10) http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=0d4a992c-6a9b-46db-bd1c-0dfa5c33a7f0
11) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_companies_of_Finland
12) http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_in_Finland
13) http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_in_Finland#Electricity
14) http://metsaring.files.wordpress.com/2012/03/7_ypef-booklet-2011-12_soome.pdf