Kahjurputukad Toonesepp ehk puidukoi: . Neid on 28 liiki ja on väga levinud. . Puidukoid on musta, pruuni ja punakat värvi(üldiselt väikesed) . Silindrilise kehaga mardikad. . Elavad puidu sees ja suhteliselt niisketes tingimustes. . Tegutsevad öösiti ja nende jälgi näeb alles siis kui nad on puidu seest lahkunud. . Nad kahjustavad puitu . Vastsed söövad mitmeid sorti puid(lemmik on neil lehtpuit) Foto1. Tooneseppade poolt rängalt kahjustatud puutükid. Majasikk: . Eelistab maltspuitu . On suured umbes 20mm.Teda tunneb pikkade tundlate järgi mis on ta kehast pikemad . Kahjustab eelkõige hooneid närides seintesse sügavad augud. . Eelistab okaspuitu ja soojemaid kohti . Puidu pealmise kihi jätab puutumata ja oma augud täidab tihedalt puidupuruga. . Vastne võib olla kookonis headel tingimustel 2.aastat ja halvematel tingimustel kuni 12.a
Puidu niiskussisaldus peaks olema514%. Parimad tulemused saadakse, kui materjal on värskelt ette valmistatud, näiteks hööveldatud. 2. Kanda liim ühele poolele. Tugevama liimivuugi saavutamiseks või siis, kui on tegemist lehtpuiduga ja eksootiliste puiduliikidega kanda liim mõlemale poolele. Suru liimitavad detailid kokku hiljemalt 8 min jooksul (+20 °C). Okaspuidul, näiteks männil, on surveaeg 2030 minutit toatemperatuuril, lehtpuit (tamm, tiikpuu) nõuab pikemat aega. Surveaeg on pikem ka suuremõõtmeliste detailide liimimisel. Puhastamine Liimiga töötamisel tuleb järgida puhtusenõudeid. Töötada hoolikalt, et liimiplekke vältida. Samuti vältida kontakti silmade ja nahaga. Toote sattumisel nahale pesta nahka kohe vee ja seebiga. Töövahendid pesta veega enne liimi kuivamist. Kuivanud liimi saab eemaldada mehaaniliselt. Toote analüüs 159 TDS 7,8 pH tegur
samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (1-3%, vihmametsapuudel kuni 15%), rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). PUIDULIIGID · Oksapuit · Lehtpuit · Troopikapuit (vihmametsapuit) TAASKASUTUS, AINELINE JA ENERGEETILINE KASUTAMINE Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO2- neutraalse energia saamiseks. Veel üks ümbertöötlemise meetod on kõrge temperatuuri juures toimuv pürolüüs. Puitu kasutatakse paljude põhjuste tõttu uue energia võitmise jaoks
Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused Liigitada puiduproovid tunnuste järgi Määrata iga puiduproovi puiduliik Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe Töö eesmärk Töö käik Töötulemused tabelina Tabel 1. Näidis Puiduproovi Malts-, lüli- või Rõngas- või Okas- või Puiduliik nr küpspuiduline hajulisoonelin lehtpuit e 1 MALTS HAJULI LEHT HAAB 2 MALTS HAJULI LEHT KASK 3 KÜPS OKAS KUUSK 4 LÜLI RÕNGAS LEHT SAAR 5 LÜLI OKAS MÄND 6 LÜLI RÕNGAS LEHT TAMM
Tärklise summaarne valem on C6H10O5. Valgud on looduslikud polümeerid nagu ka tärklis ja tselluloos. Valgul on aga üks oluline erinevus. Tärklise ja tselluloosi pikad molekulid koosnevad ainult üht liiki lülidest- glükoosi tsüklitest. Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Puiduliigid OKASPUIT Puid liigitatakse erinevalt- vastavalt nende välimusele. Ajaloos on täheldatud, et okaspuit on vanem kui lehtpuit. See on lihtsama ehitusega- seal on ainult kahte liiki rakke. · Trahheiid: Piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega. Nende puidusubstantsi osakaal on 90-100%. · Parenhüümrakk: Enamasti ristküliku-kujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine,
trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lülipuit, säsi ja koor koosnevad elututest rakkudest. Lülipuidus on vaigud ja parkained, mille tõttu on puit kõdunemisele vastupidavam. Lehtpuu anatoomiline ehitus on okaspuiduga võrreldes keerulisem. Lehtpuit (peale mõne erandi, näiteks meil tamm, mis sisaldab parkaineid) on okaspuidust nõrgem, kuid kergemini kõdunev; teda kasutatakse vähekoormatud ja ajutistes konstruktsioonides. Lehtpuidu tugevus põhineb pooridega mahlu mittejuhtivatel tugirakkudel (poorid on sarnased trahheeiididega, mis siin enamasti puuduvad). Mahlad voolavad siin juhttorude, trahheede kaudu. Trahheede pikkus on keskmiselt 100 mm (tammel isegi 2-3m), mis tunduvalt kergendab lehtpuidu immutamist. Seened
pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tehnikaosakond Nimi Perekonnanimi PUIDUVAHAD Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD 2 KASUTUSVALDKONNAD Puiduvaha sobib uute ja vanade laud ning parkettpõrandate viimistlemiseks sisetingimustes. Puuvahaga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu vahatamise vahel on vaha kulu. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem vaha sisse võrreldes okaspuiduga. Vahaga viimistlemine kaitseb puitu ja annab puidule heleda ning läikiva pinna. Vahaga võib viimistleda ka eelnevalt õlitatud puitpindasid. PUIDU TÖÖTLEMINE PUUWAX PUUVAHAGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. Puuvaha on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne vahatamist on soovitatav teha proovivahatamine väikesel pinnal
· Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ? 1. Pindala järg (Riigi metsasus); ei saa head ülevaadet, võib olla võsa, väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4. Puidu väärtuse järgi (väärispuit, kõva lehtpuit, tarbepuit). · Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine,
arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke: · Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega (vt Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid. Nende puidusubstantsi osakaal on 90100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel. Radiaalsuunas hoolitsevad (koordumise suunas) puukiired (risttrahheiidid) veetranspordi eest
paraneb; tihedus väheneb; okaspuidul eraldub vaik; paindetugevus muutub (+/-); survetugevus suureneb; tõmbetugevus väheneb, niiskusdeformatsioonid vähenevad). Protsessi etapid: 1) kuumutamine ja kuumkuivatus; 2) termotöötlus veeauru keskkonnas; 3) jahutus. Soovituslikud lõppkasutuskohad termopuidule: 1) Termo-S okaspuit; 190°c: ehitiste komponendid, sisustamine (kuiv ruum), mööbel, aiamööbel, sauna pingid, uksed-aknad 2) Termo-S lehtpuit; 185 °c: sisustamine, mööbel, põrandad, saunadetailid, aiamööbel 3) Termo-D okaspuit; 212 °c: välisvoodri materjal, välisuksed, aknaluugid, väliskonstruktsioonid, saunad, vannitoad, põrandad, aiamööbel 4) Termo-D lehtpuit; 200 °c: Sama, mis termo-S. Materjal tumedam. 41. Kuidas tuleb töödelda puitu enne spooni koorimist? Millist puitu kasutatakse Eestis treispooni tootmisel? Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse
tugevusega stabiilse tselluloosi struktuuri 24. Tselluloos, hemitselluloos, ligniin. Ehitus. Omadused. Tselluloosi makromolekul koosneb nii kristallilisest (kõrgorienteeritud molekulahelad) kui amorfsetest (sassunud molekulahelad) osadest. b -(1-4) glükosiidsidemetega (β-konfiguratsioon e siksak) seotud glükoosi jääkidest koosnev polümeer n = 15000. Tselluloos on kõigis puiduliikides (nii okas- kui lehtpuit) sama keemilise koostisega. Tselluloosi sisaldus puuliigiti on erinev (40-50%), samuti on see erinev tüve eri kõrgustel ja okstes. Tselluloosi sisaldus on suurem puutüve keskosas. Molekul on lineaarne, püsiv. Tagab tugevusomadused. On kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega teises. Hemitselluloos – keemiliselt sarnane tselluloosile. Polümerisatsiooni aste
Pinda võib hiljem ka katta viimistlusmaterjalidega. Paljude toodete puuduseks on nende vähene UV -kiirguse taluvus. Puit on põlev ehitusmaterjal, mis tulekahju olukorras süttib ning mille käigus puidu pindmine osa söestub, säilinud siseosa aga säilitab endiselt nii staatilisekui ka tulepüsivuse. Puidu söestumiskiirus oleneb puiduliigist (okaspuit monolitsena 0,8, liimpuiduna 0,7 ja vähemalt 20 mm paksusega puitplaadina 0,9 mm/min; suure tihedusega lehtpuit 0,5 ja väikese tihedusega 0,7 mm/min)ja tema tulele avatusest (1-, 2-, 3- või 4 küljest tulele avatud. Vastavalt nimetatud kriteeriumidele arvutatakse jääkristlõike suurus ning sellest lähtuvalt tugevusnäitajad. Puitkonstruktsioonide tulepüsivust saab parandada elementide ristlõike suurendamisega 8jääkristlõige tulekahjutingimustes on suurem), kattekihiga katmisega (sarnaselt metallkosntruktsioonide isoleerimisele) ja spetsiaalsete puidu tulekaitsevärvide ja lakkide kasutamisega
Gaussi kõver: Puidu tõmbe-survepinge ja deformatsiooni diagramm: PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 5/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puidu tugevusklassid on määratud vastavalt EVS-EN 338:2005 ja liimpuidu tugevusklassid vastavalt EVS-EN 1194:2000. Tugevusklasse tähistatakse tähe ja numbri kombinatsiooniga. - Täht tähistab puidu liiki: C-okaspuit (coniferous), B- lehtpuit (decidous), GL-liimpuit (gluelaminated) (c-kombineeritud, h-homogeene), - Number tähistab normatiivset paindetugevust. Eestis on enimkasutusel järgmised tugevusklassid:C16, C24, GL24h, GL28h. Monoliitpuit C Tugevusklass C16 C18 C22 C24 C30 C35 Tugevusomadused N/mm2 Paine fm,k 16 18 22 24 30 35
Kus kasutatakse juurtepuitu? Okaspuit: + Trahheiidid on pikemad ja laiemad + Võime sünteesida vaiku on suurem kui tüve puidus, sest rohkem on parenhüümrakke Juurte südamikus puudub säsi, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit Juurtes ei teki lülipuitu Juurte puidus on väga raske määrata aastarõngaid Juurte puit on väiksema tihedusega, nõrgemad mehaanilised omadused Lehtpuit: + Sooni on juurtes rohkem + Soonte läbimõõt on suurem kui tüve puidus - Aastarõngad on juurte puidus halvasti eristatavad - Lülipuitu ei teki - Rõngassooneliste liikide juured on hajulisoonelised - Esinevad väärlaiad säsikiired - Esineb palju parenhüümrakke - Säsi puudub, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit Kasutamine: • Tõrva ajamiseks sobivad ka pehkinud kännud, kus vaigurikas osa on alles
A1-A3 on mööblikodades töötlemiseks. D on puit, millele ei ole antud vigade mahtu, peaasi, et ära ei laguneks, kui kuskil kasutatakse. Põhiline ehitusmaterjal on B ja C, lisaks veel ka A4. Tugevusklass karkassil- on võimalik tellida puitu, millel on ära märgitud tugevusklass, valmistaja jne andmed. Selle järgi saab vaadata nt tellija, et kasutatakse üiget puitu ja, et kui tugevat puitu on tarvis, tugevusklassid on erinevad. Liimpuit on tähistatud Gl, okaspuit C ja lehtpuit D. Numbrid nende taga näitavad tugevust . nt C40 on , et okaspuit tugevusega 40 N/mmr kohta. Looduskivimaterjalid Looduskivimaterjalid on erineva tekkega, päritoluga, maa peamised koositsosad, kasutatakse ehitusmaterjalina ple kogu maa. Mõisted: • Mineraal- keemilise v füüsikalise omadustelt looduslik moodustis • Kivim- koosneb ühest või mitmest mieraalist • Looduskivim- on tekkinud looduses geoloogiliste protsesside käigus, kasutatakse ehitustle
peab vastama enne monteerimist. Mõõtmed, piirhälbed ja pinnakaredus, mis saavutatakse koostamise käigus või pärast seda, tähistatakse koostejoonisel. Puitesemete konstrueerimisel tuleb arvestada talle esitatud utilitaarseid (puhtpraktilisi), esteetilisi ja tehnilis-ökonoomilisi nõudeid, aga ka kasutatavate materjalide tehnoloogilisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi. Põhilisteks materjalideks on tisleri-, puitlaast- ja puitkiudplaadid, liimitud vineer ning okas- ja lehtpuit. Isotroopse struktuuriga materjalide (puitlaast- ja kiudplaadid) või üleliimitud konstruktsioonide (tislerikilp, liimitud vineer) kasutamine lihtsustab tunduvalt konstruktiivseid lahendusi, kuna nimetatud materjalid, omades küllaldast tugevust, praktiliselt ei muuda ekspluatatsioonis oma mõõtmeid ega kuju. Puidu kasutamisel tuleb arvestada, et puidul praktiliselt ei muutu mõõtmed pikikiudu; radiaalses ja
töödeldav . · tugevuselt jääb kuuse ja nulu vahele.kasutatakse pliiatsi tööstuses,mööbli tööstuses ja ka laudseppa tööstuses. · mahukaal absoluutselt kuivalt 0,41, õhukuivalt 0,44. Lehtpuud · Oma leviku ja majandusliku tähtsuse poolest jäävad lehtpuud okaspuudele märgatavalt alla. · kuid ületavad viimaseid liikide arvukuselt,nende liikide omaduste ja kasutusalade · mitmekesisuse poolest.lehtpuit liigitatakse soonte asetsuse järgi kaheks: 1. Rõnga soonelised ehk ring soonelised nagu näiteks tamm,saar,kastan,jalakas,akaatsia. 2. Hajasoonelised ehk hajulisoonelised N:pöök,valge pöök,pähkel,vaher,pärn,kask,lepp,haab, Liigitamine 1. Kõvad puiduliigid-tamm,saar ,pöök,valge pöök ,vaher ,pähkel. 2. Pehmed puiduliigid-lepp,haab,pärn,pappel 3. Keskmise tugevusega-pärn Tamm
Vaigule võib olla lisatud parafiini, karbamiidi, kõvendit ja ka teisi lisandeid, mis moodustavad ühtse süsteemi (liimi). Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime: Fenoolvaigud – madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud – eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud – eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi. Spoonitud puitlaastplaat saadakse samal meetodil, kuid immutatud paberi asemel on naturaalne puiduspoon, tavaliselt lehtpuidust. Lehtpuit on tavaliselt kõvem kui okaspuit ja ilusama tekstuuriga. Omadused • Puitlaastplaatidel on rida omadusi ja faktoreid, mis neid mõjutavad. • Puitlaastplaatide olulised mõõtmed on järgmised: − Paksused 3,2...38,0 mm − Laiused 400...2530 mm − Pikkused 1500...6020 mm • Laastplaatide omadusi mõjutavad tegurid: − Laastu kuju, suurus, tihedus (puiduliik), laastu suund plaadis, niiskussisaldus kuumpressimisel; − Liimi tüüp ja kogus laastu suhtes; −
Kuna tammel on laiu säsikiiri väga palju, mõjutab see ka ta mehaanilisi om. Lehtpuude juurdekasv toimub ajaliselt kauem ning sootsate kasvutingimuste korral laienevad lehtpuu aastarõngad sügispuidu arvelt. Nii tekib vastubidine olukord okaspuu puidu suhtes, kus sootsate kasvutingimustega aastarõngad laienesid kevadpuidu arvelt, muutes puidu nõrgemaks. Seega vastupidiselt okaspuule on laiade aastarõngastega lehtpuit tihedam ja raskem, kui kitsaste aastarõngastega. Lehtede langemine toimub iga aasta vegetatsiooniperioodi lõpul, et lehtpuud suudaksi ka talvel oma veereziimi tasakaalus hoida. Lehtpuid lõhastatakse ladvapoolsest otsast. Soonte paiknemise erisus üldistatult lehtpuudel võrreldes vaigukäikudega okaspuudes ning säsikiirte piltlik vahe lehtpuul ja okaspuul. PUIDU MIKROSTRUKTUUR Puidu mikroskoopilist ehitust ei saa uurida palja silmaga nagu reedab sõna mikro.
Männipuit kipub aja jooksul punakat tooni võtma. On olemas lakk, mis takistab ultravioletset kiirgust. Sellega lakkides säilib ilus hele männipuu toon. Koostas: Meeli Kams 44 Hoone osad EPMÜ Elamutesse sobib hästi ka parkettpõrand. Kena ja klassikaline on liistparkett, mille materjaliks on kõva lehtpuit tamm, saar või pöök. Tootjatelt on tulnud uudse kujundusega liistparketid, mida turustatakse liimitud võrkmaterjalil ja ka parkett ise kinnitatakse põrandale liimiga. Ka nende seas on kena männiparkett. Kõige levinum on täna laudparkett, kus odavamale puitalusele on liimitud mõnemillimeetrine väärispuidu kiht. Lauad on 1,2 ja 2,1 m pikkused, mida on väga kerge paigaldada. Materjal mõjub isegi liiga steriilsena, sest kadunud on puidule iseloomulikud väikesed iluvead.
linaseemneõli. Külmalt väljapressitud linaseemneõlis säilivad õli ensüümid ja rasvhapped, mis annavad puidu immutamisel loodusliku kaitse. KASUTUSVALDKONNAD PUUÕLI sobib uute ja vanade laud ning parkettpõrandate viimistlemiseks sisetingimustes. Puuõliga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu õlitamise vahel on õli kulu ja pealekantavate õlilihtide arv. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem õli sisse võrreldes okaspuiduga. TINGIMUSED Puidu pind ei tohi olla kaetud laki ega vahaga. Puidu töötlemisel PUUÕLI-ga peab õhu temperatuur olema üle +5 kraadi. EELTÖÖD Uued puitpõrandad Põrandal ei tohiks olla suuri pragusid, millede kaudu võiks õli pääseda põranda alla ja seega rikkuda puitu siduvat kihti, või koguni allpool asuvate ruumide lagesid.
annaabi.ee 
