Rakukest Kairit Ütt ja Triin Kõrts 10.a klass Ehitus Kõik taimerakukestad koosnevad tselluloosist. Kest võib olla kuni paar mikromeetrit paks. Primaarne rakukest on õhuke, elastne ja võimaldab rakul kasvada. Kui rakk on saavutanud oma õige suuruse ja rohkem ei jagune, hakkab rakukest paksenema ning tekib uus jäik rakukest. Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal. Esmane rakukest koosneb pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist. Vanemate rakkude kestad puituvad, toimub ligniini (puitaine) ladestumine. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Joonis 1. rakuehitus Funktsioonid
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMA RAHVUSLIKU KÄSITÖÖ OSAKOND RAHVUSLIK TEKSTIIL PUUVILL Referaat Helen Priks Viljandi 2012 MIS ON PUUVILL? PUUVILLAPÕÕSAS ON SOOJALEMBENE PÕUAKINDEL TROOPIKATAIM. SELLE VILI ON KUBAR, MILLES OLEVAID SEEMNEID KATAVAD PIKAD ÜHEREALISED TSELLULOOSIKIUD. PUUVILLAPÕÕSAID KASVATATATI JUBA 3000 A. E.M.A. INDIAS, HILJEM KA EGIPTUSES JA HIINAS. EUROOPAS SAI PUUVILL TUNTUKS ARAABLASTE VAHENDUSEL 1000 AASTA PAIKU. PUUVILLA ON NELJA LIIKI: GOSSYPIUM HIRSUTUM TUNTUD KÕRGUSTIK PUUVILL VÕI MEHHIKO PUUVILL. KÕIGE LAIEMALT ISTUTATUD PUUVILLA LIIKE USAS, MOODUSTADES UMBES 95% KOGU PUUVILLA TOOTMISEST. PÄRINEB KESKAMEERIKAST JA MEHHIKOST. KOGU MAAILMAS PUUVILLA TOOTMISEST ON UMBES 90% KOGU TOOTMINE SELLEST LIIGIST.
Savi on tekkinud päevakivi ja vilgu murenemisel väga peeneteks kübemeteks. Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav taigen, seetõttu saab savi kasutada ka näiteks nõude voolimisel. PUIT Puit on ehitusel laialdaselt kasutatav looduslik orgaaniline materjal. See on odav, küllaltki tugev, kerge, hästi töödeldav, värvitav ja liimitav materjal. Struktuurilt meenutab puit natuke raudbetooni. Üle poole puidu kuivaainest moodustavad tugevad ja painduvad tselluloosikiud. Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike. Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes. Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema,
Tärklis: 20 % amüloos (lahustuv), 80 % amülopektiin (kolloid) * amüloos harunemata heeliks glükoosidest * amülopektiin külgharudega heeliks glükoosidest Glükogeen: tugevasti harunenud heeliks glükoosidest, glükosiidside, sarnane tärkliseamülopektiinile Tselluloos: biopolümeer glükoosidest, glükosiidside, lisaks paralleelahelate vahel vesiniksidemed tekivad pikad, tugevad tselluloosikiud Tärklis, glükogeen, tselluloos Polüsahhariidid · Kitiin monomeerideks Natsetüülglükoosamiin ( glükoosi OH rühm asendatud kõrvalahelaga) ühendatud glükosiidsidemega, paralleelahelate vahel vesiniksidemed tugev kest putukatele ja vähkidele esineb ka seente ja vetikate rakukestades · Peptidoglükaan vaheldumisi kaks erinevat monomeeri:
vastu neid samal ajal veega kastes. Saadi mehhaaniline puidumass (samuti looduslik), millest toodeti paberit. Nimetatakse puitu sisaldavaks paberiks. Puidumassist tehtud paberi miinused (tingitud puitainest, ligniinist): · see kolletub ajaga · pole vastupidav Rootslane Carl Daniel Ekman töötas 1870 aastatel välja sulfitmeetodi. Sulfitmeetodi abil eraldati tselluloosikiud keetes neist happes ligniinained välja. Peale pleegitamist saadake valge mass, millest toodetakse vastupidavat valget paberit. Nimetatakse - puiduvabaks paberiks ja tselluloosipaberiks. Esimene eestimaine paberileht valmis aastal 1632 Tartus (võrdluseks USA-s ehitati esimene paberivabrik alles 1690. aastal). Kasutati peamiselt linast kaltsu. Tänapäevane paber võib olla väga erinev. Et sellele veel kord kinnitust saada, otsi välja erinevaid
PLASTMASSID: * koosneb põhipolümeerist, täiteainest, plastifikaatorist, kõvendist& värvainest.* termoreaktiivsed plastmassid- kuumutamisel kõvenevad ja lähevad põlema * termoplastsed aga kuumutamisel pehmenevad ja muutuvad voolavaks. * plastmass vananeb-muutub rabedaks. KIUDAINED: 1)Looduslikud->toormaterjal loodusest->puuvill, lina, kanep(köied) *tsellulooskiud,*loomsed kiud 2)Tehislikud->tooraineks tselluloosikiud, keemiliselt töödeldud(kunst siid) 3)Sünteetilised->toodetakse naftast,nagu polümeere. Looduslikud on nahasõbralikud. Veesõbralikud. Ei laadu kunagi staatilise elektriga veesõbralikkuse tõttu.Lasevad nahal hingata. Sünteetilised&Tehislikud toodetakse polümeeridest, mis surutakse läbi filjeeri soojendatud õhuga kambrisse. Lahusti aurustub ja tekib polümeerkiud. Nad on kulumiskindlad. Neile saab värvi lisada juba algmaterjali
Soovitav on pesukinnas enne ühelt poolt niisutada. Kinda teise poolega kuivata mähkmealune nahapiirkond suunaga eest taha.TENA pesukinnas on mõeldud mähkmealuse naha hoolduseks, kuid see sobib kasutamiseks ka kogu kehal. · Pehmed pesurätikud TENA Soft Wipe TENA Soft Wipe on väga pehme ja vastupidav tselluloosist pesurätik, mis on mõeldud naha õrnaks puhastamiseks. TENA Soft Wipe on suure imamisvõimega ja ilma õmblusteta pesurätik.Pesurätiku tselluloosikiud imavad nahalt mittevajaliku vedeliku. Niisutatud pesurätikuga puhastades jääb nahk väga pehmeks. Saadaval käepärastes karpides. Tõmba lihtsalt rätik välja ja puhasta määrdunud piirkond. Pesurätikut saab kasutada kuivalt pesukreemi või pesuvahuga. Suurepärase pehmuse saavutamiseks niisuta rätikut enne kasutamist veega.TENA Soft Wipe on mõeldud mähkmealuse nahapiirkonna puhastamiseks mähkmete vahetamisel, kuid seda võib kasutada ka kogu keha puhastamiseks.
lõigatakse poognapaber soovitud formaati. Formaati lõigatakse paber rullist spetsiaalsetel sorteerimis-lõikamismasinatel, sorteeritakse välja ka paberi defektid (augud, kortsud, plekid). Lõpuks paber pakitakse. Puitmassi lisamine muutis paberi tunduvalt odavamaks, kuid samal ajal halvenes paberi kvaliteet. Paremate omadustega paberi saamiseks tuli lisaained uuenduslike keemiliste menetluste abil eemaldada, nii et jääks järele ainult tselluloosikiud. Inglise keemikute H. Burgessi ja C. Watti poolt leiutati 1851. aastal soodaprotsess, mis oli esimene selline meetod. 1866. aastal järgnes sellele sulfitprotsessi ning 1884. aastal sulfaatprotsessi kasutuselevõtt. 1851.aastal võeti kasutusele veel paberi pleegitamine klooriga, kuid sellist meetodit vähendati 1980ndatel aastatel selle halva mõju tõttu keskkonnale. Kasutatud kirjandus: „Paberi ajalugu“ ÕIS-i õppematerjalide alt AnnaAbi
Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest. Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud. Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Kiudude looduslik värv on valge või kreemikas. Puuvill imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära. Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Puuvilla kiud on väikse elastsusega ja ta soojusjuhtivus on halb. Kortsub kergesti. Puuvillased riided on nahasõbralikud. Puuvilla kasutatakse suure hulga tekstiiltoodete valmistamiseks. Näiteks froteest valmistatakse vannirätikuid ja
ääsikhape) 19. Kuidas ja kus toimub fotosüntees, mis on lähteained ja mis on saadused ? Endotermiline looduslik protsess, mis toimub taimede rohelistes osades päikesevalguse käes. CO2 + H2O = C6H12O6 + O2 20. Millest koosnevad plastmassid ? Koosnevad polümeeridest, täiteainetest(kvarts, klaaskiud, tekstiil) ja plastifikaatoritest. 21. Kuidas jaotatakse kiudaineid, tooge näiteid? Looduslikud (tselluloosikiud- lina, puuvill ja valkkiud- vill, siid), tehiskiudained ja sünteeskiudained (polüesterkiud- kardinad, vaibad ja polüamiidkiud- nailon, kapron) 22. Millised omadused on tehis- ja sünteeskiudainetel võrreldes looduslike kiudainetega ? Nad on odavamad, vett-tõrjuvad, osad tulekindlad, ebatervislikud, tugevamad, vastupidavamad ja ilusama välimusega. 23. Millistest molekulidest koosnevad pesemisvahendid ? Koosnevad CH3-CH2-CH2....jne + 24
alumiiniumsulfaadiga. 1844. aastal leiutasid sakslased F. Keller ja H. Voelter sobiva lahenduse, mis võimaldas paberi toorainena kasutada puitu. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Puitmassi lisamine muutis paberi tunduvalt odavamaks, kuid samal ajal halvenes paberi kvaliteet. Paremate omadustega paberi saamiseks tuli lisaained uuenduslike keemiliste menetluste abil eemaldada, nii et jääks järele ainult tselluloosikiud. Inglise keemikute H. Burgessi ja C. Watti poolt leiutati 1851. aastal soodaprotsess, mis oli esimene selline meetod. 1866. aastal järgnes sellele sulfitprotsessi ning 1884. aastal sulfaatprotsessi kasutuselevõtt. 1851.aastal võeti kasutusele veel paberi pleegitamine klooriga, kuid sellist meetodit vähendati 1980ndatel aastatel selle halva mõju tõttu keskkonnale. Paberi tootmine Hiinas.
Fe(III) punakas-pruuniks. · Klaas on keemiliselt vastupidav ja kõva, kuid rabe ei talu lööki, painutamist ja järske temperatuurimuutusi. PUIT · Ehitusel laialdaselt kasutatav looduslik orgaaniline materjal · Odav, küllaltki tugev, kerge, hästi töödeldav, värvitav ja liimitav materjal · Struktuurilt meenutab puit natuke raudbetooni · Üle poole puidu kuivaainest moodustavad tugevad ja painduvad tselluloosikiud · Need on teise polümeerse ühendiga ligniiniga seotud võrdlemisi jäigaks ja kõvaks materjaliks · Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike · Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. · Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk-
· Seal on hapnikku ja saab toimuda pärmide poolt suhkru kääritamisel moodustunud etanooli oksüdeerimine hapnikuga äädikhappeks. · Acetobacter'i rakuväline tselluloos · Enim on rakuvälise tselluloosi sünteesi uuritud A. xylinumil. · Tselluloosi moodustub enam seisukolvis kasvatamisel, kui loksutil. · Tselluloosi süntaas on membraani välispinnal paiknev ensüüm. Läbi pooride kestas eritatakse tselluloosikiud, mis moodustavad väljaspool rakku lindi. · Kasutatakse tsellulaaside uurimisel puhta tselluloosse substraadina. Selline tselluloos ei sisalda hemitselluloosi jm saastaineid. · Acetobacter diazotrophicus on suhkrurootaime juhtkudedes elav N2 siduv bakter. Vajab ja talub väga kõrget suhkrusisaldust. Toodab sahharoosist levaansukraasi abil fruktoosist koosnevat polümeeri levaani ja fruktooligosahhariide, millel on mitmeid rakendusi.
riboos (RNA koostises), desoksüriboos (DNA koostises), fruktoos (ei vaja transportrakkusid), glükoos (vajab transportrakkusid) 2) Oligosahhariidid 23 monosahhariidi on omavahel liitunud maltoos (linnasesuhkur), sahharoos (peedi ja roosuhkur), laktoos (piimasuhkur) 3) Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (taimerakkudes varuaineteks; nt tärklis, tselluloos) tselluloosikiud muudavad taimerakkude kestad tugevaks) glükogeen (loomsetes rakkudes varuainena) itiin (seenerakkude, putukate koostisosa) Ülesanded: esmane energiaallikas varuainena ehituslik · inuliin moodustunud fruktoosijääkidest · probiootikumid (bakterid, kes elavad inimesega sümbioosis, aitavad lagundada kuidainedid
Paberi vananemine tähendabki eelkõige mitmesuguseid keemilis - füüsikalisi muutusi tselluloosis, mis on valdavalt põhjustatud kahest protsessist hüdrolüüsist ja oksüdatsioonist. Hüdrolüüs on keemilise ühendi lagunemine vee toimel, üks aktiivsemaid reaktsioone, mis põhjustab muutusi materjalis ja objektide hävimist. Tselluloosi hüdrolüüsi kutsuvad esile: kõrge temperatuur (100 ... 140° C), happed bakterite ja mikroseente poolt eraldatavad ensüümid Mida pikemad on tselluloosikiud, seda mehaaniliselt vastupidavam on paber. Peamiste paberi tooraineks olevate taimede tselluloosikiudude keskmised pikkused (mm): lina 25 - 30 puuvill 10 - 40 ôled 0,5 - 2 mänd 3,5 kuusk 3,2 kask 1,17 pöök 1,13 kozo 4,5 - 30 mitsumata 1,2 - 10,5 gampi 3,0 - 7,5 Kuni 19. sajandi keskpaigani kasutati paberi lähteainena linast ja puuvillast kaltsu. Kaltsumassist
1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud. Praegu on kõige suuremad puuvillatootjad Hiina, USA ja India. USAs kutsutakse 17st lõuna osariiki "Cotton belt" ehk "Puuvillavöö". Ameerikas on puuvilla kutsutud ka "valgeks kullaks 1.3.2 Lina Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja
Puitu · liimainete lisamine määral tselluloosi, et vähendada kiudude kahjustust ja aurutatakse kõigepealt rõhul 975 kPa ning seejärel · värvainete lisamine saada hiljem tugevat paberit. Meetodi suur eelis on, et töödeldakse ülekuumendatud veega (170°C). ta võimaldab töödelda nii okas-kui lehtpuitu ning isegi Probleemiks on see, et sageli on tselluloosikiud kaetud · lehe vormimine, pressimine, kuivatamine metsatööstuse jääke. Leelises lahustub okaspuude vaik ligniiniga ning parema kvaliteediga paberi saamiseks on Täiteained: kaoliin, TiO2, CaCO3, ZnS, BaSO4 jt. hästi . [Na 2S + H 2O = NaOH + NaHS] Protsessi kindlasti vajalik pleegitus. Liimained lisatakse, et teha paberit veekindlamaks
põhjustatud kahest protsessist hüdrolüüsist ja oksüdatsioonist. Hüdrolüüs on keemilise ühendi lagunemine vee toimel, üks aktiivsemaid reaktsioone, mis põhjustab muutusi materjalis ja objektide hävimist. Tselluloosi hüdrolüüsi kutsuvad esile: kõrge temperatuur (100 ... 140° C), happed bakterite ja mikroseente poolt eraldatavad ensüümid Alates 19. sajandi esimesest poolest hakati kaltsumassi lisama õlgi, mis muutis paberi kvaliteedi oluliselt halvemaks. Õlgedes on tselluloosikiud lühikesed, palju on hemitselluloose ja mineraalaineid. Õlgede lisamine muudab paberi tihedamaks, tema mehaanilised omadused langevad ning paber muutub kiiresti kollaseks. Kiudainete vastupidavus vananemisele: Paberi valmistamiseks kasutatakse peamiselt taimse päritoluga kiudusid. Loomsetest kiududest siidi ja villa, kusjuures viimane leiab kasutamist väga harva. Paberi valmistamiseks kasutatavad taimsed kiudained jagatakse vastavalt nende päritolule järgmiselt:
mitmekesisusele aastakümnete pikkune. Mõnikord on kahju korvamatu. Enne kui puudest saab hakata paberit tegema, peavad need pikka aega kuivama. Seejärel eemaldatakse puudelt masinate abil koor ja lõhutakse see väikesteks tükkideks. Puitu küpsetatakse kuumuse ja rõhu abil. Alles siis muutub puumass sobivaks vajalikule keemilisele mikstuurile, kuhu kuulub hape ja lubjakivi. Mitmetunnise kuumutamise järel saadakse massist tselluloosikiud. Paberi värvimiseks kulutatakse vett. 1 osa paberi kohta kulub kuni 400 osa vett. Seejärel kurnatakse välja alles jäänud mass ja vormitakse sellest paber. Ärge unustage, et kott ei ole veel valmis. Siiani oleme kulutanud päris palju energiat kasutatud on nii keemilist, elektri- kui ka fossiilkütustel põhinevat energiat. Sageli valmistatakse ja turustatakse paberist kotid erinevates riikides. Seega lisanduvad veel kulud transpordile. 5.1
Isegi lühiajaline glükoosipuudus võib tekitada ajukahjustusi. Verre jõuab glükoos toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel; glükogeeni lagundamisel; glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest. Glükoos moodustab meie toidus kõige suurema osa. Taimsed toidud sisaldavad tärklist ja tselluloosi, liha sisaldab glükogeeni. Kõik need ained on glükoosi polümeerid. Seedimisel lagundatakse tärklis ja glükogeen glükoosiks. Tselluloosi ei suuda inimene seedida. Tselluloosikiud on vajalikud soolte talitluseks. Terve inimese veri sisaldab 80-90 mg glükoosi 100 cm³ (ml-s) kohta. Seda taset hoitakse isegi pikema nälgimise korral. Veresuhkrusisaldus tõuseb pärast sööki lühiajaliselt 120- 140 mg 100 cm³ kohta. Tagasisidemehhanismid toovad selle uuesti normaalsele tasemele umbes 2 tunni jooksul Veresuhkru taseme reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Selles on keskne roll kõhunäärmel
Värvained- sisaldab ainult mõningate puuliikide puit (aafrika liikidel on see kaitseks UV kiirguse vastu). Nuluõli- saadakse okastest pessimise teel. Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%) Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Raku puitumisel koguneb ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid
tangentsiaallõikes. Mikroskoopilise uurimise ülesandeks on puidu ehituse ja omaduste seostamine. 3.1 Raku areng ja kujunemine Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%). Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid (vt. joonis 22d). Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja
annaabi.ee 
