eksportöör naftasaasude. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Nafta, looduslik gaas, Võimalusel lisa energiavarade kaart.Millised muutused on toimunud energiavarade tootmises viimase 20 aasta jooksul?Lisa graafikuid! Viimase 20 aastat nafta tootmise kasvab Viimase 20 aastat loodislik gaasi tootmise püsivalt kasvab ilma langema 2.Milliseid energiavarasid riik ekspordib?Impordib? Ekspordib: naafta (6.88 million bbl/day (2011 est.)), autobensiin, diesel, masuut Impordib: autobensiin, diisel, masuut 3.Milline on riigi energiatootmise struktuur?(millistest energiavaradest toodetakse elektrit).Lisa diagramm. Fossil kütest(naftast, gaasist) Production from oil gas Kui suur on taastuvate energiavarade osatähtsus? 0% 4.Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse selles riigis elektrit?Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Gaas turbine elektrijaamad (11 elektrijaami)
9 315 9 6300 6307200000 18921600000 75686400000 18921,6 75686,4 MW 455 W 455000000 S 31536000 J 1,43E+16 PJ 14,3489 Emissioonitegur t/PJ Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 1880 100 113000 Antratsiit 900 320 99700 Masuut 1620 200 73000 Pruunsüsi 1900 270 109600 Emissioon tuhat t/a Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 26,976 1,435 1621,423 Antratsiit 12,914 4,592 1430,583 Masuut 23,245 2,870 1047,468 Pruunsüsi 27,263 3,874 1572,637
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7
Ka tsentrifugaal judude abil saab toimuda, kui juhtida see ktus pletisse tangentsiaalselt (vaata skeem "b"). Ja kolmas pihustite tp on rotatsioo pihustid (joonis "c"). Pihustatava keskonnana kasutatakse, mille abil toimub pihustmina kasutakse kas hku vi veeauru. "D" on pihustamine kas hu vi veeauru kineetilise energia arvel. Teine variant on, kus on teokujuline karp. Kombineeritud pihusti. Positsioonil (joonis 35 lk.5) "a" on nidatud mehaanline pihusti. Poisitisoonil "b" siseneb masuut ja sealt tuleb hk vi aur. hk vi aur siseneb dsi (kinenendu ossa), hk vi auri kiirus liigub. Kui liigub avadest tekkib hredus. Suunatakse ktusesse koos pirmaar huga ja pleti sees toimub primaar hu ja tolmu segunemine lejnud hk ka (sekundaarhk) antakse siis pletisse erinkanatlise kaudu. Igal katlal on omaette ssteem. Trummelkuul veskitega tolmuvalmistamise ssteem haamerveskitega. Ktuse separaator separeerib jmedamad tkid vlja. ##PLETID## Pletite skeemid on toodud lk 7 (toodud ka veskid joonis34)
Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. 3.Nafta töötlemine Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. 4.Naftasaadused Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks. Saadused: autobensiinid lennukibensiinid tsiviilreaktiivkütused diislikütused kerged kütteõlid rasked kütteõlid 5.Autokütused Peamised naftast saadud kütused on bensiin ja diiselkütus. Bensiin: Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest.
Milline võib olla süsinikahela kuju molekulis? Süsinikahel võib olla hargnemata, hargnev või tsükliline. Milline on süsivesinike lahustuvus vees? Süsivesinikud ei lahustu vees. Milline on süsivesinike agregaatolek toatemperatuuril? Viis naftasaadust: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Mitu sidet on tavaliselt süsiniku, hapniku, lämmastiku ja vesiniku aatomil? Süsinik: 4 sidet (4 üksiksidet, 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet, 2 kaksiksidet, 1 üksik- ja 1 kolmiksideme. Hapnik: 2 sidet ( 2 üksiksidet, 1 kaksikside). Lämmastik: 3 sidet (3 üksiksidet, 1 kaksik- ja 1 üksikside, 1 kolmikside). Vesinik: 1 side Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Süsinik asub perioodilisustabelis oma perioodi keskel
vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike arv on 50 ringis. Peale nafta väljapumpamist toimub tema fraktsioneeriv destillatsioon. See tähendab, et üritatakse vabaneda naftas leiduvatest gaasidest. See toimub kuumutamise teel. 1. fraktsioon: gaas 2. fraktsioon: bensiin C5-C10 3. fraktsioon: petrooleum 4. fraktsioon: diiselkütus 5. fraktsioon: masuut 6. fraktsioon: vahad, bituumen Bensiini saagise suurendamiseks viiakse läbi krakkimine. See on pikkade süsivesikuteahelate lõhkumine sobiva pikkusega ühenditeks. Füüsikalised omadustest: Süsivesinikus on hüdrofoobsed. Vetthülgavad seega. Veest kergemad. Tihedus väiksem kui 1. Lahustavad hästi orgaanilisi aineid. Iseloomulik lõhn. Keemilised omadused: kõik nad põlevad. Pürolüüsimise võimalus (lagundamine ilma hapnikuta). Polümerisatsioon
SÜSIVESINIKE SAAMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE · Suurem osa süsivesinikke on alkaanid süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest. · Parafiin on tahkete alkaanide segu, millest tehakse küünlaid.
värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. KASUTUS Kütusena Bensiin Diislikütus Kütteõli Masuut Keemiatööstuse toorainena LEIUKOHAD Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; Libra naftamaardla Brasiilias, Rosebanki naftamaardla NAFTAVARUD TABELINA 2004 AASTA SEISUGA RIIK TÕESTATUD JÄTKUB VARUD MILJARDIT AASTAKS BARRELIT Saudi-Araabia 261,9 69 Iraan 125,8 84 Iraak 115,0 155
Nafta Sander Sisask Roman Tukmatsov G2KT Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv maavara. Peamiselt vedelate süsivesinike segu. Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis: süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%), hapnikust (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. Nafta töötlemine Küttegaas Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria-Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jne) Naftavarud maailmas Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest. Lähis-ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest
5) Millised ained on alkadieenid, nende üldvalem + nimetused Alkadieenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on kaks kaksikseost. Üldvalem: CnH2n2 Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse dieen'iga. 6) Nafta saadused Gaas C1C5 bensiin C5C10 ligroiin C8C12 petrooleum C9 C16 gaasiõli C15C25 kütteõli C20C30 masuut C30C... 7) Alkoholide mõiste ja üldvalem, nimetuse andmine Alkoholid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsivesiniku radikaalist ja hüdroksüül rühmast (OH) Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse ool'iga. Alkoholid võivad sisaldada ka mitut hüdroksüülrühma 8) Metanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: CH3OH Füüsik. om.: kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Põleb peaaegu
110 0,42 120 0,36 130 0,30 140 0,26 150 0,23 Järeldus Kirjanduses on antud masuudi küttemasuudi viskoossuseks 50ºC juures 95*10-6m/s2, meie aga saime 20*10-6m/ s2. Järelikult meie kütuseks polnud masuut, nagu ülesande püstituses ette nähtud. Tegu pidi olema hoopis mingi kergkütteõliga.
Eesti soojuselektrijaam Balti soojuselektrijaam Koostootmisjaam-Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. http://www.powerplant.ee/ Iru elektrijaam http://www.iruenergia.ee AS Kohtla-Järve soojus Ahtme elektrijaam http://www.kjsoojus.ee Koostootmisjaam · Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. Koostootmisjaama skeem Kütteõli e. masuut · Kütteõli ehk masuut on tume viskoosne vedelik, mis jääb järele pärast bensiini eraldamist naftast atmosfäärirõhul destilleerimisel. Kasutatakse katlakütusena, kuid samuti määrdeõlide tootmiseks. 2. Turba tootmine Eestis · Taastuv/taastumatu · Kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades · Brikett Sanglast · 50 % ekspordist Saksamaale, Hollandisse, Belgiasse http://canadianpeatmoss
mõistlikum pikaajaline lahend maailma energiavajadusele. Tsernobõli katastroof küll näitas, missugune laastav mõju võib õnnetuste puhul tuumaenergial olla keskkonnale, kuid tänapäevaga võrreldes oli tuumaelektrijaamade areng alles lapsekingades ning eks ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb mõju loodusele väiksem pole olnud: küll on masuut sattunud merre, töötlemistehased põlenud, paisates õhku määratusuurtes kogustes ohtlikke aineid, ning suured maaalad on üles kaevatud, et sealt siis kivisütt kaevata. Kui võrrelda korralikku uuema põlvkonna tuumaelektrijaama saastet sellega, on tuumaenergia kasutamine kindlasti palju puhtam. Tekivad küll radioaktiivsed jäätmed, kuid need ei paisata atmosfääri, vaid suletakse turvaliselt maapõue. Tuumaenergia miinuseks on selle massihävituslik pool ehk võimalus kasutada relvana
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel.
Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt
Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia. Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid. Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega. Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? Päikeseenergia, vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, maasisene soojus. Nafta töötlemine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Mootorkütus, naftakeemia(naftatöötlemisproduktidest mitmesuguste sünteetiliste materjalide valmistamine), ahjukütus (soojusenergia tootmiseks, energiajaamade kütteks). Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest väga kaugel ja töötlemine on kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? Tarbijale lähedale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse.
Sest et nii on odavam. 7.Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? 8.Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Vedelasolekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1.Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon 2.Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40- 210 kraadi C ; diisel 200-350 kraadi C ; kütteõli 230-360 kraadi C 3.Mis on masuut? Raske küttõli, mis koosneb mitmesugustest destilleerimise ja töötlemise jääkidest 4.Mis on bituumen? Looduslikult esinev tahke või vedel süsivesinike segu, nafta ja asfalt 5. Miks krakitakse naftat ja mida see endast kujutab 6.Millest koosneb keemiliselt vedelgaas? propaanidest ja butaanidest 7.Millest koosneb keemiliselt bensiin? AUTOKÜTUSED 1.Milliseid mootoreid kasutatakse autodes? diiselmootoreid või ottomootoreid ehk bensiinimootoreid 2
4. Kuidas kasutatakse alkaane? Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Tähtsamad naftasaadused on: Bensiin –kõige madalama keemistemperatuuriga saadus.Kasutatakse automootori kütusena Petroolium- veidi kõrgema keemistemperatuuriga Diislikütus- petrooliumile lähedase keemistemperatuuriga. Kasutatakse diiselmootorites. Määrdeõlid, masuut –veel kõrgema keemistemperatuuriga Bituumen – pigitaoline jääk nafta destillatsioonil. Kasutatakse asfalteerimisel. Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse gaasilise kütusena. Süsinik lihtainena On mittemetalliline element. Asub perioodilisuse tabelis IV A rühmas. Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4-elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4-kovalentset sidet.
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Aus...
Väga tuleohtlik.Ei ole ühtset keemis- ega sulamistemp. Mahumõõtühik on barrel. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Erinevate kütuste põlemisel eraldub erinev hulk soojust.Mida rohkem soojust on sama koguse kütuse põletamisel võimalik saada,seda parem ja väärtuslikum on kütus. Kütteväärtus-hulk soojust ehk soojushulk, mis vabaned 1kg kütuse põlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin,petroolium,diislikütus,masuut. 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Automootori silindritesse pritsitakse naftat/bensiini, mis surutakse kokku silindire poolt, mis liiguvad üles ning tekib suur temperatuuri tõus, mille tõttu tekib detonatsioon ning silindrid liiguvad jälle alla. 10.Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Bensiini puhtust. Mida suurem on oktaaniarv, seda puhtam/kvaliteetsem on kütus. 11.Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Nim
O (0,5%) + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas Bensiin Naftakeemia Petrooleum Diislikütus Ahjukütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria- Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nafta tootmine 1900 a. moodustas 4% tarbitud energiast, 1950a 50%. 1960 2000 a kasvas tootmine 3,5x (1 mld t3,5 mld t) Viimase 110 a-ga kasvanud 200x 1/3 naftast saadakse selfialadelt Nafta tootmine
päikesekiirguse energiast Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks... Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi!!! Kui võrrelda päikesepaneelide tootlikkust Eestis ja Saksamaal, siis aasta lõikes on see sama Kütuse tootmine 1. Nafta ammutamine ja transport (toornafta) 2. Nafta töötlemine (nafta fraktsioonide eraldamine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut) 3. Mootorikütus, naftakeemia, ahjukütus Kasutatud kirjandus Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile - õpik http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/energiam/e http://www.elektro.ttu.ee/moodul/Energiaallikad.html http://www.ut.ee/BGGM/maavara.html https://www.energia.ee/et/power/oilshale/oilshale http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://copower.ee/alternatiiv/paikeseenergia/ http://www.taastuvenergia.ee/paikeseenergia-eestis.html http://www.slideshare
vahetus Primorskis maksumus on umbes 150 EUR. Siia lisandub ka piletide hind (lennu-, raudtee-, bussipiletid). Oletame, et kogu laevapere vahetuse maksumus on 4200 eur kord 4 kuu järel. Seega aastane kulu on 16 800 eur. Toitlustamine: Võtame tinglikult toitlustamise maksumus ühe laevapere liige jaoks 9 EUR päevas. Kokku saame: 9 × 28 = 252 EUR - laevapere toitlustamine päevas 252 × 8 = 2016 EUR laevapere toitlustamine ühe reisi jooksul Kütus: 1 tonn IFO380 (masuut) = 265,62 EUR 1 tonn MGO(diisel) =483,03 EUR 1 tonn Fresh water (vesi) = 5,13 EUR Delta Pioneer Üks reis = 8,4 päeva= 201,6 t Kogus (tonn) ühe reisi Kütus Kogus (tonni) 24t eest Hind, EUR jaoks IFO 380 (masuut) 6 50,4 13 387.25
biomassi energia ammu kasutuses, osatähtsus väike. kolmandased: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi pruunsüsi, põlevkivi turvas. 4. Naftatööstus: 1. Nafta ammutamine maismaal odav, mere põhjast kallis, Põhjamerest saab 2,5 4 km sügavuselt. 2. Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. 3. Nafta transport tarbijale: maismaal torujuhtmed, merel nafta tankrid 4. Nafta töötlemine linnade lähedal. Tooted: bensiin, diiselkütus, masuut, kemikaalid, plastmass, kunstkiud, sünteetiline kumm. 5. Maagaasi tootmine. positiivne: 1. Suur kütteväärtus. 2. Põlemisel eraldub vähe saasteaineid. 3. Ammutamine maismaal, odav. 4. Kütus soojuselektrijaamades, katlamajades. 5. Transport torujuhtmete mööda odav. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Ei sobi keemiatööstuse tooraineks. 3. Transport merel on kulukas. 6. Tahked kütused. positiivne: 1. Suured varud. 2. Hea keemiatööstuse tooraine. 3. Peamine
vastava alkaani omadusi. Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit nim polüeteeniks( üks lihtsaima ehitusega polümeer). Toodetakse: maagaasist, naftast. Polümeerid - ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotus väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. *suured * koosnevad enamasti ühesugustest väikestest lõikudest. Tähtsamad naftasaadused: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaaniarv. Mida kõrgem see on seda parem on bensiin. Hapnikuühendid tõstavad oktaaniarvu. Aatomite esinemisvormid molekulis Süsiniku aatomite esinemisvormid - 1) 4 üksiksidet - nt metaan. 2) 2 üksiksidet ja 1 kaksikside - reegel on et sidemed püüavad ruumis paigutuda üksteisest võimalikult kaugele. 3) 1 üksikside ja 1 kolmikside - sidemed paiknevad ühel sirgel, nurk on 180kraadi.
Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Pärast nafta eeltöötlemist transporditakse ta nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases töödeldakse need erinevateks fraktsioonideks nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Nafta kaevandamine on väga kallis, sest vahel asub see sügaval maa sees. Puurkaevude ehitame läheb maksma palju raha, eriti veel, kui naftat on leitud sügavalt ookeani põhjast. Siis peab ehitama puurkaevud vette, mis on eriti tülikas. Sealt on ka raskem nafta toorainet transportida. Seda peab tegema laevadega. Kogused on suured, aga transport aeglane ja tülikas. Nafta puurkaevud on ka väga ohtlikud. Kui sealt peaks hakkama lekkima naftat, siis on palju loodust reostatud.
5. Nafta, maagaas, kivisüsi, antratsiit 6. Süsinikdioksiid 7. Grafiit, teemant 8. Grafiidi struktuur on tekkinud kihtide kaupa asetsevatest võrkudest ja ta lõheneb kergesti. 9. Sest ta struktuuris leidub vabu elemente. 10. CO2 ja H2O 11. CO põleb, CO2 ei põle ja CH4 põleb. 12. Vingugaas e. CO 13. Süsinikust ja vesinikust 14. Üksik 15. Propaan= C3H8, butaan= C4H10, etaan= C2H6, metaan=CH4 16. Maagaas ja nafta koosnevad peamiselt metaanist. 17. Naftagaas, bensiin, diislikütus, masuut, määrdeõlid 18. C= 4, N=3, O=2 19. C= 4, N=3, O=2 20. Struktuur 21. CH3OH-metanool 22. Metanool, etanool, glütserool 23. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanooli kasutatakse keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Glütserooli kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ning polümeerid elähteainena. 24. Sipelgahape e. Metaanhape HCOOH, äädikhape e. Etaanhape CH3OOH 25
Teda kasutakse peamiselt kütusena ja keemiatööstuses toorainena. Naftahinnast sõltuvad kõik enamike teiste kaupade hinnad. Nafta on algtooraineks kõikidele plastikesemetele. Maapinnast amutatud nafta tuleb eeltöödelda. Sellest eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja ülejäänud gaasid. Seejärel transporidtakse see torujuhtmete või naftatankerite abil naftatöötlemistehasesse. Seal eraldatakse sellest butaan ja propaan, bensiin, diiselkütus, kütteõli ning masuut (bituumen). Viimast kasutatakse asfalti ja mootoriõlide tootmisel. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks barrel võrdub 159 liitriga. Joonis : Toornafta destillatsioon. Ajalugu Naftat tunti juba enne ajaarvamise algust. Hiinas osati sellest juba siis petrooleumi saada, mida kasutati lambiõlina, ravimina ja sõjapidamises. Esimene tänapäevane puurtorn lasti käiku 1855. Aastal USA-s Pennsylvanias. Esimene sõiduauto, mis tarbis kütisena bensiini oli Ford.
110 0,41 120 0,35 130 0,29 140 0,25 150 0,22 Graafiline sõltuvus t = f( t ): Järeldus Kirjanduses on antud küttemasuudi viskoossuseks 50ºC juures 95*10-6m/s2, meie aga saime 19,7*10-6m/ s2. Järelikult meie kütuseks polnud masuut, nagu ülesande püstituses ette nähtud. Meie katses oli Väntra õli.
toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Nafta on tõenäoliselt tekkinud mereloomade ja taimede ning alamate organismide milj-te aastate vältel sadestunud jäänuste muundumisel anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjustusel. Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 6000-4000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USA-s
· moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet · mittemetalliline element · leidub nii lihtaine kui ka ühendina · süsinik moodustab keemilisi sidemeid teiste süsiniku aatomitega · laialt levinud · keemiline element Ühendite kasutusala Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes, nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid on: · Nafta - tähtsamad saadused on naftagaas, masuut, bensiin, diislikütus ja määrdeõli · Kivisüsi - kasutatakse peamiselt soojusenergia tootmiseks, elektrienergia tootmiseks, koksisüsi metallurgias ja keemiatööstuses. · Maagaas - kasutatakse elektri-ja soojuenergia tootmiskes, kütusena mootorsõidukits, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (kangad, värvid, teras, klaas, plastmass,väetised jne) valmistamisel
toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada. USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes tehnoloogilisteks vajaduseteks ning koduses majapidamises. Eestisse
toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada. USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes tehnoloogilisteks vajaduseteks ning koduses majapidamises. Eestisse
C3H8 + 5 O2 3 CO2 + 4 H2O 2 C4H10 + 13 O2 8 CO2 + 10 H2O Alkaane (ja süsivesinikke üldisemalt) toodetakse peamiselt maagaasist ja naftast. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Nafta on aga mitmete süsivesinike segu. Seda töödeldakse destillatsiooni abil, lahutades niiviisi nafta kui segu koostisosadeks. Tähtsad naftasaadused keemistemperatuuri kasvu ehk molekuli suuruse kasvu järjekorras on: küttegaas < bensiin < petrooleum ja diislikütus < määrdeõlid < masuut < parafiin < bituumen Naftast saame olulisi kütuseid. Bensiin on ka hea lahusti. Polümeerid on ained, millel on väga suured molekulid, mis koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. Kõik polümeerid ei pruugi olla süsivesinikud. Polümeerid on tohutu tähtsusega: neist valmistatakse plastmasse, kummit, tekstiilkiudaineid jne. Ka tavaline kile on polümeerne aine (polüeteen, tekkinud eteenist C 2H4)
Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159liitriga.
......................................................15 2 SISSEJUHATUS Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana,näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades. Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne. Kütused on kivisüsi,pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit, küttepuit, bensiin, petrooleum, diislikütus- need kõik on kasutusel meie igapäevaelus See uurmistöö käsitleb just erinevaid kütteliike majapidamises või nende säästlikkust. 3 KÜTUSE KOOSTISOSAD Kütus koosneb: · Orgaaniline osa keerukad süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja orgaanilise väävli ühendid
Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid , parafiin - Gudroon (kuni c50) asfaldi tootmine Fraktsioonid : - Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi : - Bensiini fraktsioon: - Petrooleeter (40-70C ) lahustid - Aviobensiin (70-100C) - Autobensiin (100-140c) Krakkimine : - Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks - Bensiini osakaal suureneb 50-60&%-ni - Termokrakkimine - Katalüütiliseks krakkimiseks.
aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Kütteväärtus on üsna kõrge - 43,5-46,0 MJ/kg. Kütteväärtus on kütuseid iseloomustav suurus, mis näitab, kui palju energiat saadakse mingi kindla kütuseühiku kohta põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Nafta põhifraktsioonid: Küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Oktaaniarv iseloomustab: kütuse detonatsiooni kindlust. Oktaaniarv on suurus, millega mõõdetakse autobensiini plahvatuskindlust, s.o võimet isesüttimisele vastu seista.Detonatsioon- kõrge rõhu juures võib küttesegu liiga kiiresti põlema minna ja põlemine asendub pahvatusega. selle korral on mootoris kuulda klirisevat klõrinat ehk nn kloppimist.Mootorile on detonatsioon ohtlik, põhjustab detailide kiiret kulumist
Elektrienergia tootmise maht sõltub otseselt Daugava jõe veetasemest ning vastavalt toodetud hüdroenergiast. Gaas Gaasi osa energiaressursina on pidevalt kasvanud (8%-lt 34%-ni). Tuleviku prognoosi kohaselt on oodata gaasitarbimise kasvu kuni 1,7-1,9 miljardit m3 aastaks 2005, vähendades samal ajal masuudi jm. raskete kütuste tarbimist. 82% gaasitoodetest tarbib Riia regioon. Nafta(õli)tooted Vastavatest ressurssidest moodustavad ca 7% nn. madalama fraktsiooniga naftatooted (masuut jne.) ja ülejäänud on bensiinid, diiselkütus ning õlid. Fossiilsed kütused Fossiilsetest kütustest moodustab ¾ Poolast ja SRÜ-st imporditud kivisüsi. Ülejäänu näol on tegemist kodumaise toormega (turvas ja ahjupuud). Tuuleenergia Alternatiivsete energiaallikate (väikesed hüdroelektrijaamad erakätes (0,6%) + tuuleenergiapargid Lääne-Lätis Grezinis võimsus 20 MWh) osakaal Läti energiabilansis on marginaalne. 2004.a. moodustas see 6,2% tarbitavast energiast
Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. 25. Mille järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks? Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. 26. Nimeta tähtsamad nafta saadused ja kus neid kasutatakse? Bensiin (kuni 15%) autode kütusena, Petrooleum (kuni 20%) lambiõli, majapidamiskütus, lennukipetrooleum,. Diislikütust (kuni 20 %) autode kütusena, Masuut (ligi 50%) destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid, kasutatakse ka katlaskütusena. Destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. 27. Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv? Oktaaniarv näitab, kui kvaliteetne on kütus. 28. Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada? Lisada kütusele tetraetüülpliid (TEP), suurendada bensiini kooslises olevate alkaanide hargnevust,
majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate
Kütused ja kütteväärtus *kütused on parimad energiasalvestamise ja kasutamise võimalused *kütused on ühendid, milles on mõni madalama o-a'ga element, mis võib üle minna kõrgele o-a'le *kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust (saadus CO2 ja H2O) *kütuse liigid : - gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas. Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult - vedel kütused : bensiin, diisel, masuut, petrooleum, nafta. Põlevad peaaegu täielikult. - tahked kütused : põlevkivi, kivisüsi, turvas. Põlemisel tekkib leek, kui põlemisel eralduvad aurud. ja sisaldavad mittepõlevaid anorgaanilisi lisandeid *küünlal sisemine kiht kuni 500, keskmine kiht 500-1000 ja välimine kiht üle 1000 kraadi. *kütusesse on salvestunud päikeseenergia *kütteväärtus näitab, kui suur energia hulk eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel MJ/kg tahked ained ; MJ/m3 vedelad/gaasilised ained
Austraalia, Niger Nafta Tekkinud karboniaegsete metsade fossiilidest. Saamine: Puurtornid (ka mereplatvormid), Ammutamine maismaal odav, merepõhjast kallis; põhjamerest kuni 4 km sügavusest, pumpamine. Töötlemine: Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. Töötlemine tarbija lähedal- linnade, sadamate juures. Transport tarbijani-torujuhtmed, tankerid Kasutamine: Lennukikütus, autokütus, petrooleum, masuut (elektrijaamadesse või asfaldiks), keemiatööstuse tooraine-plastmass, kile, farmaatsiatööstus-arstirohud, kunsttekstiil - sünteetilised materjalid, elektriks (masuudist). Piirkonnad: Araabia, Iraak, Kuveit, Iraan, Ladina-Ameerika: Mehhiko, Venezuela, Brasiilia, Kolumbia, Argentinas. Kasutamise eelised: Kõrge energeetilise väärtusega, odav transport, töötlemine tarbija läheduses, inimtööjõudu on vaja vähe.
- Esmalt kasutati metallurgias - Tänapäeval põhiliselt elektri saamiseks - Tootjad: - Hiina - USA - India - Austraalia - ekspordib - Euroopa - varud hakkavad ammenduma, uus piirkond Siberis Naftaenergeetika - Võeti tööstuslikult kasutusele USA-s 19. sajandi keskkonnas - Muutus eriti tähtsaks pärast sisepõlemismootori kasutusele võttu - Kasutusalad: - Elekrienergia tootmiseks - masuut - Mootorikütused - Naftakeemia tooraine Suurimad tootjad 1. Arengumaad - ekspordib toornaftat - Hommikumaad - absoluutne liider - Naftariigid (Lähis-Ida) - Sahhaara riigid (Põhja-Aafrika) - Ladina-Ameerika - Mehhiko, Venezuela - Nigeeria - Kagu-Aasia - Indoneesia, Brunei 2. Kõrgeltarenenud riigid - töötleb naftat - Põhja-Ameerika (USA, Kanada)
11. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. 12. Millega tegeleb energeetika? * kütuste tootmisega * looduslike energiavarade hankimisega * elektri ja soojusenergia tootmisega * töötlemisega elektriks * energia edastamisega tarbijale 13. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse suuremas osas kohalikke kütuseid. Masuut saabub peamiselt tankeritega ja rongi tsisternides. Nafta tuleb Eestisse peamiselt Venemaalt. Maagaas saabub peamiselt mööda torujuhtmeid. 14. Milliste energialiikide kasutuselevõtt Eestis aitaks vähendada globaalset kliima soojenemist? Tuule ja maasisese soojusenergia, vee. 15. Mis takistab alternatiivenergia kasutamise kiiret suurendamist? Tuuleenergia tuult ei ole kogu aeg, generaatorid on kallid. Vee energia ei ole suure vooluga jõgesid ega suure langusega.
keemilisi ühendeid. Naftatöötlemistehases kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes,aurud juhitakse destillatsioonikolonni. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Masuut on atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk. Seda kasutatakse ka katlakütusena. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks. Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisandeid. Lisandite eraldamist nim. rafineerimiseks. Umbes 80 90% naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende raksendused on järgmised: Gaaskütused 1
Petrooleeter C(5-7) 30-100 Bensiin C(5-10) 40-210 Petrooleum C(10-18) 150-320 Diislikütus C(12-20) 200-350 Gaasiõli(kütteõli) C(14-22) 230-360 Solaarõli C(20-30) 300-400 Masuut atmosfääri rõhul läbi viidud destilleerimise jääk, kasutatakse katlakütusena. Masuudi destilleerimise jääk on butuumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. Krakkimist kasutatakse selleks, et suurendada bensiini ja teiste vedelkütuste saagist. · Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid(kaksiksidemega süsivesinikud), mis annavad vähekvaliteetse bensiini.
annaabi.ee 
