Puidu makroskoopiline ehitus (0)

 Puidu makroskoopiline ehitus.
See on puidu ehitus, mida võib uurida palja 
silmaga.
Iga  puuliigi  puitu iseloomustavad teatud 
ehituse iseärasused, mis võimaldavad 
puuliikide  eristamist puidu väliste 
tunnuste põhjal. 
Puidu kolm põhisuunda

Kuna puit on anisotroopne materjal, st. 
et tema ehitus ja omadused on eri 
suundades erinevad, on puidu lähemaks 
tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu 
iseloomustavad põhisuunad.
Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 
3-es läbilõikes :

Ristlõikes e. otslõikes

radiaallõikes

tangentsiaallõikes
Puidu makroskoopilise ehituse 
elemendid

Aastarõngad

Maltspuit  ja  lülipuit

Sooned

Säsikiired

Vaigukäigud

Säsi
5.1. Aastarõngad.

Puidu ristlõikepinnal on näha 
kontsentrilised ringid nn. aastarõngad.
   Aastarõngad koosnevad kahest osast :
Kevadpuit

Sügispuit

Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu 
kevadpuidu ja sügispuidu erinevale 
ehitusele
Kevadpuit

Seesmine  säsipoolne osa on kevadosa e. 
kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi 
esimesel poolel.

Kevadel, kui looduses algab  kasvuaeg , 
moodustuvad puukoes õhukeste seintega 
rakud , mis  kergendavad  puu 
juurdekasvuks vajaminevate vedelike 
transporti.
Sügispuit

Väline koorepoolne osa on sügisosa e. 
sügispuit tekib kasvuperioodi lõpul.

Suve lõpupoole aeglustub puu kasv ning 
siis moodustuvad väiksemad 
paksuseinalised rakud, mis annavad 
tüvele tugevuse.

Kevadpuit on seega heledam ja väiksema 
tihedusega, sügispuit on tumedam ja 
suurema tihedusega.

Talvel puidu  juurdekasvu  ei toimu.

Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu 
sellele, et puu kasv on tsükliline.

Aastarõngaste eristatavus ja kuju on 
puuliikide määramisel üsna tähtis.
5.2. Maltspuit ja lülipuit.

Mõnedel puiduliikidel on ristlõikepinnal 
näha värvuse erinevus puidu 
südamikuosas ja ääreosas. 

Selle tingib erinev puidu ehitus. 
Maltspuit

Maltspuit on puutüve välimine, 
heledama värvusega puiduosa, mis 
koosneb elavatest vedelikke juhtivatest 
rakkudest ja seetõttu  sisaldab 
aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust.
Lülipuit

Lülipuit on tüve sisemine, tihti 
tumedama värvusega osa, mis koosneb 
surnud rakkudest ning ei võta  seetõttu 
enam osa vedelike transpordist. Lülipuidu 
niiskusesisaldus on maltspuidust 
märgatavalt madalam. Lülipuit niiskub 
aeglasemalt kui maltspuit, seepärast on 
ka väiksemad kahanemis-
paisumismuutused. Küpsel puul 
moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve 
ristlõikest.

Vananev puu ei vaja vedelike  transpordiks  
enam kogu tüve läbilõiget. Peale 30 – 40 
aasta  vanust  hakkab elutegevus tüve 
keskosas vähenema. Maltspuit muutub 
lülipuiduks ja selle ainsaks ülesandeks 
jääb puule tugevuse andmine. Vedelike ja 
toitainete edasitoimetamine katkeb, sest 
puidurakkude poorid sulguvad alatiseks. 
Seejärel  tungivad  raku seintesse sellised 
ekstraktiivained nagu tärpentiin, vaigud, 
rasvad , aromaatsed ühendid, mis 
annavad lülipuidule ka tumedama 
värvuse. 

Lülipuiduga puid nim. lülipuidulisteks 
(tamm, mänd,  seeder , lehis,  kastan , 
pappel).

Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid 
nim, maltspuidulisteks (lepp, haab , 
kask, pöök, vaher ).

Mõnedel puuliikidel esineb siseosa 
välisest niiskuse väiksema sisalduse 
poolest, värvus aga on kogu ristlõikes 
ühesugune, selliseid  puuliike  nim. 
küpspuidulisteks (pöök, kuusk, pärn, 
nulg ).
5.3. Sooned.

Sooned on vertikaalsed torukujulised 
käigud puidus, mida mööda liiguvad 
toitained juurtest ladvani.

Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel.

Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad 
erinev suurusega augukestena.Sooned 
esinevad ainult lehtpuuliikidel.
Soone  asetuse järgi puidus jagatakse 
lehtpuud  kahte rühma :

hajulisoonelised  puuliigid  – sooned 
asuvad aastarõngas hajutatult.
   Hajulisoonelised liigid on : kask, haab, 
pärn

rõngassoonelised puuliigid : suured 
sooned on koondunud aastarõnga 
kevadossa ja moodustavad seal hästi 
eristatava rea
   Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, 
jalakas
Soonte  paiknemine aastarõngas

Puuliikide määramisel on peamine 
tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), 
nende paiknemisel ja seisukorral 
(lahtiselt või kinniselt). Kõik need 
iseärasused on näha ristlõikes. 
5.4. Säsikiired.

Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal 
nähtavad jooned, mis ümbritsevast 
puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt.

Säsikiired esinevad nii okas- kui 
lehtpuudel.

Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel 
ja pöögil. 

Säsikiired on puidus olevad 
radiaalsuunalised moodustised, mis 
koosnevad elavatest rakkudest ja nende 
funktsioon on toitainete transport 
horisontaalsuunas koore all asuva  niine  ja 
puidu vahel.

Säsikiired on puidu  tekstuuri  määramise 
põhilisteks elementideks.
5.5. Vaigukäigud.

Vaigukäigud on torutaolised käigud 
puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui 
horisontaalselt . Nende ülesandeks on 
toota, säilitada ja juhtida puidus 
puiduvaiku. Vaigul on puidus vigastuste 
eest kaitsev ja konserveeriv ülesanne.

 Vaigukäigud on ainult okaspuude ehituse 
elementideks. 

Nad on nähtavad aastarõngaste 
sügispuidus valgete täpikestena.

Mõnedel okaspuudel on vaigukäike 
rohkesti (mänd, kuusk, seeder),teistel 
vähem (lehis), kolmandatel puuduvad 
üldse (nulg,  kadakas ). Vaigukäikudes 
toimub vaigu  eritamine  ja säilitamine.
5.6. Säsi.

Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe 
kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp 
lõpeb ladvas pungaga. 

Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja 
sealt saavad alguse oksad.

Säsi koosneb õhukeseseinalistest 
rakkudest, mis sisaldavad toitainete 
tagavara .

Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema 
läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. 
See võib olla ümmargune või hulknurkne. 
Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal 
pikerguselt kolmnurkne, vahtral ja jalakal 
on ümmargune.
5.7. Kambium .

Kambium ehk mähk ehk meristeemi riba 
ehk juudekasvukiht on 
jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev 
kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool 
puidukude.

Kambiumi elutegevuse arvel toimub 
puutüve jämeduskasv. Analoogselt 
jämenevad ka oksad ja juured.
5.8. Puukoor.
Puukoor on kasvava puu kõige välimine 
kiht.
Koore ülesandeks on kaitsta puud 
välismõjutuste eest ja hoida ära puu 
kuivamine .
Koor koosneb kahest  kihist :
sisemine kiht ehk  niin  – elusate rakkude 
kiht
Niine ülesanne on puidumahlade juhtimine, 
niinest saavad alguse säsikiired. 

välimine kiht ehk  korp  – koosneb surnud 
rakkudest
Muud näitajad mida kasutatakse 
puiduliikide eristamisel ja 
määramisel :
Värvus

Värvus on nägemisaisting, mis sõltub 
puidu pinnal peegelduva  valgusvoo  
spektraalkoostisest.

Põhjamaa puuliikidel on enamvähem 
ühetooniline värvus, ühtedel heledam, 
teistel tumedam. Seevastu troopika 
metsades kasvab väga erinevate 
värvustega puit (must, roheline, punane). 
Seepärast need puuliigid on kõrgelt 
hinnatud mööblitööstuses, kunsti- esemete 
ja muusikariistade valmistamisel.

Puiduliigi määramisel värvuse järgi 
kasutatakse selleks spetsiaalselt 
valmistatud värvuse atlaseid, milledesse 
on koondatud ligikaudu 1000 värvitooni.
Läige

Läiget omavad ainult mõningad puuliigid. 
Läiget on parim näha radiaanlõikes, sest 
selles lõikes säsikiired võtavad enda alla 
lõike suurema pinna , st., et läige sõltub 
säsikiirtest. Siidjas läige on vahtral, 
hõbedane kasepuidus.
Lõhn

Lõhn tuleb  puidule  puidus sisalduvatest 
vaikudest, eeterlikest õlidest, ning ka 
park ja kummi ainetest

Igal puuliigil on oma iseloomulikku lõhn, 
ning selle järgi võib puuliike eristada.

Enamikel puuliikidel lõhn kaob 
kuivamisel. Sellistel puuliikidel, nagu 
kadakal  ja toomingal lõhn säilib ka pärast 
täielikku kuivamist. Üldiselt  okaspuud  
omavad tugevamat lõhna kui lehtpuud. 
Lõhn muutub puidul ka pärast mädaniku 
tekkimist.
6. Puidu keemilised 
omadused.
Puidu keemiline koostis .
   Puidu põhimass koosneb  keeruka  
ehitusega orgaanilistest ainetest, mis on 
moodustatud järgmistest keemilistest 
elementidest

vesinik ( H )

süsinik ( C )

hapnik ( O )

lämmastik ( N )
   Sõltumata puuliigist on nende elementide 
 osakaal puidus :

C-50%

O-43%

H-6%,

N-1%

Puit sisaldab ka mineraalaineid.

Kui puit põletada, jääb järgi  tuhk , mille 
moodustavad puidus leiduvad 
mineraalained.

Keemilistest elementidest leidub seal 
näit. naatriumi, kaltsiumi.

Sõltuvalt puuliigist on põletamisel 
järelejääva tuha kogus 0,2..1 % puidu 
kaalust.
Puidu põhikomponendid 
   Puit koosneb keeruka ehitusega 
orgaanilistest ainetest :

Tselluloos   40...50 %

Hemitselluloos 25...35 %

Ligniin  (puitaine) 20....30 %
Tselluloos

Tselluloos on keemilises mõttes 
polüsahhariid, mis koosneb glükoosi 
molekulidest.

Glükoosi molekulid (C6H12O5) on 
ühinenud pikkadeks ahelateks ehk 
polümeriseerunud.

Tselluloosi polümerisatsiooni aste on 
2000..10 000.
  Tselluloosi keemiline valem
   (C6H10O5)n
   kus n on glükoosi elementaarlülide arv

Document Outline

• Puidu makroskoopiline ehitus.
• Puidu kolm põhisuunda
• Puidu makroskoopilise ehituse elemendid
• 5.1. Aastarõngad.
• Kevadpuit
• Sügispuit
• Slide 11
• 5.2. Maltspuit ja lülipuit.
• Maltspuit
• Lülipuit
• 5.3. Sooned.
• Soonte paiknemine aastarõngas
• 5.4. Säsikiired.
• 5.5. Vaigukäigud.
• 5.6. Säsi.
• 5.7. Kambium.
• 5.8. Puukoor.
• Värvus
• Läige
• Lõhn
• 6. Puidu keemilised omadused.
• Puidu keemiline koostis .
• Puidu põhikomponendid
• Tselluloos