Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Okaspuude tähtsus: v Rohelus talvel v Rahulik taust soolotaimedele v Puit - ehitusmaterjal, paberi- tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal v Vaik- keemiatööstuse tooraine, kasutatakse loodusravis v Okkad - okkajahu, -pasta, parfümeeriatööstuse tooraine v Kasvud, pungad - kasutatakse rahvameditsiinis v Kadaka marikäbid - maiseaine jookide, toitude maitsestamiseks v Kasutatakse ilupuudena Paljasseemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. Nende suguline põlvkond (1n gametofüüt) on taandarenenud. Lehtede, käbide, tüve ja juurtega taim on sporofüüt (2n). Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid asuvad käbides
Neil on söögiisu tekitav toime ning samuti soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Kadaka okstest saadakse kõrge vitamiinisisaldusega okkajahu tibudele ja põrsastele. Kadaka marjad on aga ravimiks 4 nii inimesele kui loomale väga mitme haiguse vastu ning otsitud vürtsaineks viina ja likööri tööstuses. Tänapäeval valmistatakse kadakast rahvapäraseid iluasju ja suveniire. 5 Kokkuvõte Kokkuvõtteks tsiteerin Ants Viirest: "Kõike eelnevat arvestades ei ole põhjust
Juuakse 1 klaasitäis päevas. · Kadakaokstest vihaga saunas vihtlemist hinnati ravitoimelisemaks kui kasevihaga vihtlemist. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. MÄNNI KÕRVALKASUTAMINE · Tõrva aetakse tõrvaahjudes vaigurikastest männikändudest ja tüvede alumistest osadest. Pigi on tõrva töötlemise jääk. · Männiõli saadakse männiokastest ja võrsetest. Okkajahu e. vitamiinijahu ja pastat kasutatakse loomasöödana. · Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noortest kasvudest tehakse tõmmiseid köha ja bronhiidi raviks ning lisatakse vannivette, et tuleks rahulik uni. · Mänd on looduses toiduks paljudele loomadele. Männiokkaid söövad putukavastsed ja metsis, koorealust osa aga kooreüraskid. Männiseemneid söövad käbilind, rähnid, oravad jt loomad. · Kaladele on toiduks veepinnale langev õietolm
Kasutatakse enamasti mööbli valmistamiseks (Mänd, 2011), kuid ka liiprite, tugipuude, elektri- ja sideliinipostide valmistamiseks, paberi- ja vineeritööstuses, laevaehituses ja küttepuiduna (Kaevats, 1992). Männipakust lõhestatud peergudest punustakse korve ja märsse (Tamm, 2001). Männivaigust toodetakse tärpentini ja kampolit. Kändudest ja vaigurikastest tüveosadest aetakse tõrva. Männiokastest toodetakse C-vitamiini, eeterlikku õli ning loomasöödana kasutatavat okkajahu ja pastat. Noori männikasve ja pungi kasutatakse meditsiinis (Kaevats, 1992). 6 2. HARILIK KUUSK Kuuse perekonda kuulub 40-45 liiki. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik kuusk (Laas, 1967). Harilik kuusk kuulub kuuse perekonda ning männiliste sugukonda (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.1. Üldiseloomustus
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puit Ehitusmaterjalina Õpilane: Reio Saarniit Õpperühm: Kbp-12 Väimela 2012 Sisukord: Sissejuhatus..................................................................................................3 Puit ehitusmaterjalina, puidu ajalugu...........................................................4 Puidu eelised ja puudused............................................................................5 Kuusk........................................................................................................6,7 Kask.............................................................................................................8 Mänd.......................................................................................................9,10 Kokkuvõte..............................................................................................
puugaasi, küttepuude jm valmistamisel. Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini ja kampolit. Männipuidust saab utmisel ka puupiiritust. Männikasvud (Pini 20 Anzelika Künnap gemma) ja männioksi (Pini turiones) kasutatakse droogina. Männiokastest toodetakse männiõli (Pini sylvestris aetherolum), C- ja B-vitamiini, loomasöödana kasutatavat okkajahu ja okkapastat. Läänemere piirkonnas kasutatakse männipuitu laialdaselt ümarpalkmajade valmistamisel. Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige sulfaattselluloosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Männipuidus on keskmiselt 4,8% vaiku ja sellel on head säilivusomadused. Väli tingimustes
Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav. Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. Esineb ka teisendeid. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides- h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistutes Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest
Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus 30-35 eurot): 250 kg paberit.....0,6 m2 saematerjali.....0,4 m2 vineeri.....180 kg viskooskiudu.....170 l puupiiritust
vineeri, kastide ja konteinerite, platvormide, laminaadi, mööbli, puugaasi, küttepuude jm valmistamisel. 4 Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini ja kampolit. Männipuidust saab utmisel ka puupiiritust. Männikasvusid (Pini gemma) ja männioksi (Pini turiones) kasutatakse droogina. Männiokastest toodetakse männiõli (Pini sylvestris aetherolum), C- ja B-vitamiini, loomasöödana kasutatavat okkajahu ja okkapastat. Läänemere piirkonnas kasutatakse männipuitu laialdaselt ümarpalkmajade valmistamisel. Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige sulfaattselluloosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Rahvausund Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15
Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav. Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. Esineb ka teisendeid. Pinus koraiensis Sieb. & Zucc. korea seedermänd Noored võrsed oliivrohelised, hõredamalt kui siberi seedermännil kaetud roostepruunide (ruskete) karvadega. Okkad 7...15 cm pikad, (läbimõõt 1...1,4 mm), kolmetahulised, kareda- servalised (okastel hambakesi tihedalt, mistõttu okkakimpude hõõrumisel okkad krudisevad tugevasti), väliskülg roheline, siseküljel 5...7-realised
Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav. Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond (Cupressaceae) ja hiibapuu (Thujopsis dolabrata) Cupressaceae - sugukonda kuulub 20 perekonda u 130 liigiga, nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
