luuletused, kunstmuistendid, jutud ja epigrammid. Eesti kultuurilukku on Faehlmann läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. 4.jaanuaril 1839. a. tegi ta Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Kalevipoja“ kohta. Seda fakti tuleb pidada „Kalevipoja“ koostamise esimeseks etapiks. ÕESi toimetistes saksa keeles avaldatud kaheksa romantilise muistendiga („Emajõe sünd“, „Vanemuise laul“, „Keelte keetmine“, „Koit ja Hämarik“, „Loomine“, „Vanemuise kosjaskäik“, „Vanemuise lahkumine“, „Endla järv ja Juta“) tegi F. R. Faehlmann katse rekonstrueerida eesti mütoloogiat. Sellega pani ta aluse eesti rahvusmütoloogiale, mida arendati edasi rahvusliku liikumise perioodil ja mis püsib tänaseni Eesti teatrite, seltside ja tänavate nimedes jm. Faehlmanni üks kuulsamatest müütidest on „Koit ja Hämarik“, mis räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene noorus. Koit ja
Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril
Vanaisa sooviks oli et nad leviksid üle maa. Ta kutsus iga rahva Katlamäele et anda igale rahvale oma keel ja nimi , tava ja eripära. Ta süütas lõkke ja lõkkele asetas katla. Katel täitis soovid. Eestlased olid esimesed ja neile jäi Vanaisa enda keel, kuna katel et keenud veel. Kui saabus õhtu ja kohale jõudsid veel mõned rahvad .Sakslased , Turakad ja Lätlased .Kuna Vanaisa oli pahane hilinemise peale olid nemad oma nime ja keelega rahul. Koit ja Hämarik Vanaisa usaldas Hämariku hooleks loojuva päikese ja Koidu hoolesk sai päikese süütamine ja tema teekonnaks ette valmistamine. Koit ja Hämarik täitsid oma kohustusi väga hoolega ja Vanaisa oli ka nende tööga rahul. Ta soovis et nüüd Hämarik ja Koit õnnelikud oleks ning ta kuulutas nad meheks ja naiseks. Aastas ükskord nelja nädala jookusul saavad nad südaööl kokku, kui Hämarik annab kustuva päikese Koidule millele järgneb käepigistus ja suudlus ja
· Itaalias ,,Tütarlaps allikal" · Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" · Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" · ,,Kreuzwaldi portree" · ,,Ketraja" ehk ,,Katkenud lõng" · Kaarli kiriku absiidimaal ,,Tulge minu juurde" · Eesti suurim tahvelmaal ,,Lorelei needmine munkade poolt" · ,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg · Portreebüst ,,Ema portree" · ,,Linda kuju" · ,,Hämarik" · ,,Koit" · ,,Veske" · ,,Hanna Aava" Amandus Adamson · ,,Ema lastega" · ,,Sõjaviletsused" · ,,Nälg" · ,,Kunstniku uinuv tütreke" · Marmorist ,,Laine ainuke suudlus" · Pirnipuust ,,Koit ja Hämarik" · Skulptori büst · ,,Russalka" · Pronksist ,,Äreval ootel" · ,,Uputatud laevade monument" · ,,Lydia Koidula" mälestussammas · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente
*Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" *Kaarli kiriku absiidimaal ,,Tulge minu juurde" *,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg (1837-1921) Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1)Portreed: nt Ema portree 2) Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor)
1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)? Eesti keele lektorina Tartu ülikoolis ja tohtrina Tartus. 4. Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need. Tema kõige rohkem tähelepanu äratanud tööks on tema müütilised muistendid (arvult 8) ,,Emajõe sünd", ,,Keelte keetmine", ,,Loomine", Vanemuise laul", ,,Koit ja hämarik", ,,Muinaslood". 5. Mis annab Faehlmanni müüdile ,,Koit ja Hämarik" erilise puhtuse ning kunstilise mõjutuse? Vahekorda kätketud igavese armastuse motiiv annab müüdile erilise puhtuse ja kunstilise mõjutuse. 6. Millised materjalid (2) valmisid Faehlmannil ,,Kalevipoja" jaoks? Saksakeelne ,,Muinaslood", ,,Koit ja Hämarik" ja paar saksakeelset värsivormilist kadkendit valmisid ,,Kalevipoja" eeltööna. 7. Faehlmanni tähtsus.
Isegi jõed ja tuuled said omale omase heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate eluasemeni. Vanemuise kosjaskäik : Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale neiule kosja. Kõik neiud ütlesid talle ei, sest ta oelvat liiga vana, hall ja hebames. Endassetõmbunult põgenes ta metsapadrikusse. Paar päeva hiljem leidis ta lapsukese, kelle lõpuks Vanaisa talle kinkis. Koit ja Hämarik : See muistend räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vatastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku. Endla tärv ja Juta : Juta on Vanemuise tütar , tema armasam, oli surnud ning ta valas tema pärast kibedaid pisaraid. Ilmarine andis talle aga liniku, millega ta saab elada oma õnnelikku minevikku ikka uuesti ja uuesti.
kasvaks. Vanemuine läks kosja,laulis kolmele neiule, kuid kõik lükkasid ta pakkumise tagasi. Kurbuses läheb Endla järve äärde laulma. Leiab lapse.Palub Vanaisalt lapse endale, kuna ei leia lapse ema. Lapse nimeks sai Juta. Lell Ilmarine kinkis neiule hõbetraadist imeliniku, mill läbi vaadates nähti Juta lugusid elavaks saavat. · KOIT JA HÄMARIK 2 ustavat teenrit Hämarik( pidi kustutama päikese ja peitma tule) ja Koit(valgusandja süütamine ja uue käigu valmistamine) Ühel vahetusel noorte läed ja huuledp puutusid. Vanaisa lubas neil naise-mehena tööd edasi teha. Noored aga seda ei tahtnud, et armastust noorena hoida. Ainult 1x aastas päikest üle andes, saavad nad suudelda. Ööbik hüüab ,,Laisk tüdruk, laisk tüdruk! Öö pikk!" · ENDLA JÄRV JA JUTA
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele
düsenteeriaepideemiast Tartus ,,Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846" (,,Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel", 1848). Oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina Eesti rahvusmütoloogia looja Oli eesti eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja Kaheksa muistendit, mis sündisid üheaegselt ,,Kalevipoja" loomise ideega: ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja Hämarik" Tema kuulsaim müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840. aastal On inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva paiku lühikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele kätt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal
· 1873-1890 töötas,elas roomas · Siirdus 1890-1914 peterburi · Kuni siiamaani 1931 elas tallinnas · Avas 1920 a kadrioru lossis skulptuuride püsinäituse · Oli kirjavahetuses ärkamisaja tegelastega · 1878 korraldas oma isikliku kunstinäituse · Tööd olid seotud eesti kultuuriga · Tööd: linda kuju,kalevipoeg kuulsaim on koit ja hämarik Amadeus heinrich adamson · Õppis peterburis.välismaal õppinud kujur,kes töötas eestis · Looming eeskujuks oli pr realistlik skulptuur · Sündis 1855al paldiski lähedal,meremehe peres · Juba õppides õnnestus tal oma töid müüa,õppides tlna toomvaeste koolis,pani õp tähele tema nikerdusi · Õpinguid jätkas tlnas ühe tisleri juures · 1876-79 õppis peterburi kunstiakadeemias
pidas. Etendus "Ajarefrään" tutvustas vaatajatele üsna detailselt nukunäitleja elu, kus igapäevasteks tegevusteks olid etendused, proovid, väljasõidud ja kohvik. Kohati tüdimust tekitav, kuid samas ikka ja alati uus ja huvitav tänu intriigidele, armastusele, sõprusele ja muule. Lisaks sain aimu nukunäitleja ja nuku vahelisest sidemest. Õige nukunäitleja on võimeline iga nuku elama panema. Lavastuses oli kasutatud nukke erinevatest etendustest, mida Helle lavastanud oli-Koit ja Hämarik, Jänes, Krokodill, kuri Hunt ja teised. Helle kehastas mitut erinevat rolli ning suutis igat neist mängida usutavalt olgu see siis külamutt, poisiklutt, noor neiu või hoopis lits. Minu jaoks oli see hämmastav, kuidas üks näitleja oma jõu ja karismaga nii lühikese ajaga nii palju erinevaid emotsioone vaatajas tekitas. Ta oli tohutult avatud ning tutvustas meile oma elu, ka kõige intiimsemaid hetki. Saime aimu tema hirmudest ja läbielamistest,
näiteks. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest Eestis puudus võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused. Ta valmistas puunikerdusi, millega teenis mõne kopika
3)Tundmatu kunstnik „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“ Eesti olustiku kujutav maal: L. H. Peterson“Koduteel“ 1840 Mõni Tallinna vaade- A.M. Kalju „Tallinna vaade Narva maanteelt“ 1831 2. Suurim maal on „Lorelei needmine munkade poolt“ Minule enim meeldiv maal on „Truu valvur“ 3. „Hulgekütt Pakri saarelt“ Materjalidest on ta kasutanud marmorit, puit, pronksi jm „Lüüriline muusika“ „Koit ja Hämarik“ „Laeva viimne ohe“ „Laeva viimne ohe“ „Koit ja Hämarik“ 4. “Noormees oja ääres“ „Linda“ „Sügis“ „Suvi“ „Linda“ „Hämarik“ Kasutatud on kriiti, söe, pastellid Nikolai Triik „Lennuk“ Kr. Raud „ Kalevipoja surm“ 6
väärikuse ja harmoonia tunne. Kunsti kandepind on sügav usklikkus. Tähtsaimad kunstikeskused - Ateena ja Sparta. Millise seose võib tuua: New Yorgi Vabadussammas, mille Prantsusmaa rahvas kinkis 1886.a. Ühendriikidele Ameerika iseseisvumise 100-ndaks aastapäevaks ja Vana-Kreeka kunst. Seos on see, et New Yorgi vabadussammas on vägagi päiksejumala Heliose kuju moodi. Milliseid ühiseid jooni leiad V-K skulptuuril ja skulptuuril ,,Hämarik" Viru keskuse ees? Viru keskuse ees olev kuju meenutab väga Vana-Kreeka ajal tehtud skulptuure kuna tema asend on vägagi sama ja Vana-Kreekas kujutati tihit just naisi ja Hämarik on ka naine. Lisaks on Hämarikul väga murelik ja kurb nägu ja poos mida oli ka näha V-K skulptuuridel. Millised olid V-K peamised kolm vaasistiili? Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse
Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest Eestis puudus võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes.“ Hamlet“ Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad“ Koit“, Hämarik“, „Linda“. Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused. Ta valmistas puunikerdusi, millega teenis mõne kopika
ning temast sai vabakutseline kunstnik. Ta elas ja töötas Venemaal, Prantsusmaal ning Itaalias kuid väisas tihti ka kodumaad, nii Paldiskit kui ka Pakri saart. Ta püüdis oma töid ka kodumaal tutvustada, kuid nagu enamikel kunstnikel juhtus ka temal nii, et tellimusi siinmail ei jagunud, ning ta pidi om tööd jätkama võõrsil. Tema loomingusse kuuluvad mereainelised ( " Hülgekütt Pakri saarelt" ) , mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid (" Koit ja Hämarik") , ning mitmed tuntud monumendid nagu ,, Russalka" Tallinnas, F.R.Kreutzwaldi mälestussammas Võrus ja L. Koidula mälestussammas Pärnus. Amandus Adamson töötas tarmukalt viimse minutini, jättes endast maha hulgaliselt lõpetamata skulptuure. Eesti rahvusliku skulptuuri suurkuju August Weizenber oli tegelikult tisleri haridusega. Ta lahkus eestist kohe peale tisleri kutse omandamist, sest süda ihkas ikka kunsti poole, mida Eestis polnud võimalik õppida
Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik" 4. A.Weizenbergi skulptuure: "Lydia Koidula" ( kips) "Friedrich Reinhold Kreutzwald" (marmor) "Anna Haava" (marmor) "Ferdinand Johann Wiedemann" (marmor) "Sügis" (marmor) "Linda" (marmor) "Noormees oja ääres" (marmor) 5. Ants Laikmaa maale: "Vigala noorik" (pastell) "Autoportree" (pastell) Kristjan Raua maale: "Puhkus teel Egiptusesse" (tempera) "Kosjasõit (Kalmuneid)" (tempera) Nikolai Triik:
Karu Juhan Koera küla, Lamba vald 46 301, Lääne-Virumaa [email protected] 53535353 Hr Koit Hämarik AS Kuldne Kuu Näituse 247 10101 TALLINN Avaldus Lugesin Eesti Ekspressi tööpakkumiskuulutusest, et seoses töömahu suurenemisega vajate kokka. Olen töötanud kaks aastat Tikkri Pubis kokana ning oman väärtuslikke erialaseid teadmisi ja praktilist oskust. Käesoleva aasta jaanuaris läbisin Väike-Maarja Kutsekeskuses kutseeksami ja omandasin koka ja kondiitri kutsetunnistuse. Soovin kasutada oma teadmisi ja oskusi uues tööalases väljakutses, töötades Teie Aktsiaseltsis
Vanemuine läks oma teed ta oli nii nukker, et isegi Lämmeküne ei suutnud teda rõõmustada. Päevi hiljem oli Vanemuine kosunud ja ta läks jälle opma taad ja olekski läinud, kui tema teele poleks ette jäänud üks vastsündinud laps, keda Vanemuine oli Vanaisalt endale palunud ja Vanaisa seda lubanud. Vanemuine kasvatas tüdruku, kelle nimeks sai Juta, ilusaks ja kauniks tüdrukuks ja Jutat võib praegugi näha Endla järvede kallastel. Viiendaks müüdiks raamatus on: Koit ja Hämarik. Koidus ja Hämarikus räägitakse Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele antakse ülesanded. Koit pidi olema süütaja ja uue käigu vastuvõtja. Hämarikule aga usaldati loojuv päike. Vanaisa oli nende tööga väga rahul ja tegi ette paneku nad paari panna, kuid Koit ja Hämarik ei soovinud seda, nad tahtsid igavesti jääda mõrsjaks ja peiuks. Ja nüüd nad siis kohtuvadki ükskord aastas suvel, kus nad saavad üksteisele suu anda.
keele lektorina. Ta avaldas ÕES-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest ja õigekirjast, olles nende probleemide üks esmakäsitlejaid. 5. Faehlmanni kirjanduslik looming kasvas välja valgustuslik-õpetlikest põhimõtetest ning soovist tutvustada eestlaste kultuuri rahvusvaheliselt. Sel eesmärgil avaldas ta ÕES-i toimetistes kaheksa saksakeelset müüti: "Emajõe sünd", "Keelte keetmine", "Koit ja Hämarik", "Loomine", "Vanemuise laul", "Vanemuise kosjaskäik", "Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine". Neist kaks esimest põhinevad rahvapärimustel, ülejäänud on pseudomütoloogilised. Müütidest sai laiemalt tuntuks poeetilise sisu ja sõnastusega "Koit ja Hämarik", mis esindas pikka aega eesti rahvaloomingut välismaistes rahvaluule väljaannetes. Idee müütide kirjutamiseks sai Faehlmann saksa romantilisest kirjandusest.
H.Tammsaare „Poiss ja liblik“ Monoloog – ühekõne Näit. Juhan Smuul „Muhu monoloogides“ ja Jaan Kross „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ Muinasjutt – üks rahvaluule põhiliike, mis pajatab väljamõeldud sündmustest Näit. Araablaste „Tuhat üks ööd“ ja Arvo Vallikivi ,, Ajaprintsess“ Muistend – välja mõeldud lugu, mis taotleb tõepära. On seotud, kas kohaga, ajaga, esemega, uskumusega või isikuga. Näit. F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,,Koit ja Hämarik“ Mõistatus – mingist asjast, nähtusest antud jutt, mille põhjal peab ära arvama, millest jutt käib Näit. Üks ema, üheksa last (kartul) Mõtteriim - ühe värsi mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine Näit. Müüt – fantastiline jutt, milles on tegelasteks (pool)jumalad ja mis enamsti räägib maailma, elu, loodusnähtuste tekkimisest Näit. F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,,Koit ja Hämarik“ Naljand – lühike, naljakas rahvajutt.
Müütilised muistendid FR.R. Faehlmann Põhitegelased: Vanaisa Vanemuine Emajõgi Koit Hämarik Endla järv Juta Lühikokkuvõtte: Müütilistest muistenditest saab lugeda, kuidas sündis Emajõgi ja, kuidas Vanemuine kosjas käis ja ka lahkus. Veel on kirjas, kuidas Vanaisa maailma lõi. Kui ta selle oli valmis teinud siis võttis Ilmarine tüki oma kõige paremat terast ja tagus sellest võlvi. Laotas telgiks üle maa ja kinnitas selle külge hõbedased tähed ja kuu. Vanaisa eeskojast võttis ta valguse andja ja pani selle seadme telgi
akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L. Weizenberg suri 22. nov 1921 Tallinnas. Materjalina kasutas ta itaalia marmorit, mida peeti parimaks. · Portreebüst ,,Ema portree" · "Linda"- marmor, 1880 · "Koit"- marmor, 1890. · "Hämarik"- marmor, 1890. · "Vanemuine"- marmor, 1886. · Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. · "Autoportree"- marmor, 1880. · "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. · "Kristus"- kips, 1878-1880. · "Barabas"- kips, 1878-1880. · Jaani kirikut ehib August Weizenbergi skulptuur valgest Carrara marmorist «Lootus» 3.Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79
ja talle antud võimalust müüa oma teoseid Tallinna Kunstikaupluses. · Peterburi Kunstiakadeemia erinevad aukirjad suurepäraste koolis tehtud tööde eest. · 1879a premeeriti teda Peterburi Kunstiakadeemia suure hõbemedaliga. (Kooli lõpetamisel) · 1890a erinevatelt näitustelt kaunite teoste eest saadud kuldaurahad. · 1907a sai Amandus H. Adamsonist Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik. Mõningad pildid A.H. Adamsonist ``Russalka`` ``Koit ja Hämarik`` F. R. Kreutzwaldi mäestussammas Võrus ´´Hukkuva laeva viimane ohe´´ ``Hülgekütt Pakri saarelt`` ´´Kunstniku uinuv tütreke`` Skulptuur ´´Champion`` Georg Lurich´ist
Johan Köler (1826 1866) Eesti rahvuskunsti rajaja. Väljapaistev portretist ja maastikumaalija, kuid tööd olid tihti ilustatud ja idealiseeritud. 1. Autoportree 2. Ketsaja 3. Itaallanna lastega ojal August Veizenberg (1837 1921) Esimene eestlasest skulptor. Kõige akadeemilisemat laadi kunstnik. Modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. 1. Linda 2. Hämarik 3. Autoportree Amandus Adamson (1855 1929) Skulptor. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, tedagi huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. 1. Koit ja Hämarik 2. Russalka 3. Hülgekütt Impressionism 19.saj viimasel veerandil tekkis Prantsusmaal uus kunstistiil, mida nimetatakse impressionismiks
Eesti kunstielus ta esines siinsetel kunstinäitustel. Hiljem elas Weizenberg Peterburis, viimastel eluaastatel Tallinnas. Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. · Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. · Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet. TÄISFIGUURID
· Romantiline lauakaunistus. · Vabal valitud Pärnu ööklubi, Kuursaali või Kentuki Lõvi pääsmed. · Tasuta parkimine. Check in alates kell: 14.00 ja Check out kuni kella: 12.00 Täiskasvanuid: 2 Paketi hind: 65. Roosta Puhkeküla ( 1 öö ) Hetked, mida nauditakse aid kahekesi, on olulised igale paarile. Kui vajate romantilist puhkust, siis tulge Roostale. Pakett sisaldab: · Majutus 1- magamistoaga majas. Koit- renoveeritud maja ja Hämarik- renoveerimatta maja. · Vahuveini, puuviljakorvi ja küünlaid maija. · Õhtusööki kahele. · Hommikusööki. Check in alates kell: 15.00 ja Check out kuni kell: 12.00 Täiskasvanuid: 2 Paketi hind: Koit sept- dets. 108. Hämarik sept- dets. 94. Romantiline õhut kahele Pivarootsi Tuulikus ( 1 öö ) Romantiline õhtu on ootamatu ja üllatav. Kes on käinud, see teab, et Pivarootsi tuuliku ilu lummav ja sviit romantiline. Pakett sisaldab:
Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ Tuntumad muistendid: „Emajõe sünd“ „Vanemuise laul“ „Koit ja Hämarik“ Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst Lõpetas eepose "Kalevipoeg" „Tuntumad teosed: „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ „Lembitu“ Kokkuvõte 19. saj. ärkamisaja sisu oli eestlaste kui rahvuse teadvustamine. Kasutatud materjal: Pildid: • http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula • http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Reinhold_Kreutzwald • http://et.wikipedia
Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Adamson elas 18871891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Aastal 1918 asus ta elama Paldiskisse. Aastast 1922 oli ta Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu, aastast 1924 Eesti Kunstnikkude Liidu liige. Ta suri 26. juunil 1929 Paldiskis ning maeti Pärnusse. LOOMING : · "Niobe pea" · "Külataat Keilast" · "Koit ja Hämarik" TUNNUSTUSED : · 1879 Peterburi Kunstiakadeemia suur hõbemedal · 1907 Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik
,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võtta kui tõetruud raamatut. 1860 1880 oli rahvuliku liikumise kõige aktiivsem aeg. 1857 hakkas Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno postimees" Ta toimetas seda
Ja aguar Jaaguar on Ameerika suurim loom. Sellest loomast on palju müüte. Jaaguar on väga haruldane, sest teda kütitakse palju. Tema karusnahk on väga hinnatud. Jaaguar on võimeline elama igasugustes erinevates keskkondades: alates dzunglist ja põõsastikest kuni kõrkjastiku ja kaldaäärsete metsadeni. Jaaguar võib elada ka avamaastikul, kui seal on palju rohtu ja kaljusid, et küttimise ajaks sinna varjuda. Veel peab olema ka piisavas koguses vett. Jaaguarid ronivad osavalt puudel, kuid toitu hangivad nad siiski peamiselt maapinnalt ja öösiti. Jaaguar on suuteline jooksma väga kiiresti, kuid ta väsib kiiresti. Et olla jahil edukas, peab ta ohvrile ligi hiilima ja teda edukalt ründama. Ta võib rünnata igasuguseid loomi-hiirest hirveni. Ta püüab toitu ka veest kuna on osav ujuja. Looduslikes tingimustes saavad ...
tema mälestuseks mälestusammas Kunst Kunstis peetakse A. L. Weizenberg koos J. Köleriga eesti rahvusliku kunsti loojaks Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest nende tööde hulgas leidub ka eestlaseid kujutavaid ja Eestiainelisi teoseid Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid kujutavate skulptuuride eesti mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Kalevipoeg", ,,Linda", ,,Koit" ja ,,Hämarik" Peale selle panustas skulptor eesti kunsti monumendikavandiga ,,Vanemuisele" Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumistest F. R. Kreutzwaldiga. Kirjandus-, nagu ka muusikategevus, oli A. L. Weizenbergi jaoks kõrvalharrastus Autori kirjanduslikult vähenõudlikud näidendid lülituvad väikese hilinemisega järelärkamisaegsesse kirjandusvoolu neisse on põimitud laule: ,,Maie ja Mihkel ehk klaas veini" ,,Õnn ja töö" ,,Jõulupuu" ning
Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õppetussed" Kaheksa kunstmuistendit nt "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik", "Emajõe sünd", "Keelte keetmine", jt Kaks tähtsat arstiteaduslikku uurimust (südamehaigustest ja düsenteeriast) Kalevipoeg Faehlmanni peetakse eesti eepose kirjutamise mõtte algatajaks. Ta pidas ÕESi koosolekul 1839. aastal ettekanded "Die Sage vom Kallewi poeg" ("Muistend Kalevipojast"). Ettekandes visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema
Realism Eestis Johann Köler August Weizenberg Amandus Adamson Johann Köler 1826-1899 Esimene eesti soost kunstnik Käitumislaad enamasti akadeemiline Tööd lähedased realismile Realismini jõudis ilma prantsuse realistide eeskujuta Truu valvur 1878 241,1x180 cm Eestis August Ludwig Weizenberg 1837-1921 Skulptor Rahvusliku skulptuuri rajaja Arenes realismi suunas Käsitluslaad arenes Roomas Tööd: "Hamlet", "Linda", "Vanemuine", "Kalevipoeg", "Hämarik" Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Kujur Eeskujuks prantsuse realistlik skulptuur Oli ka õppejõud Kalurikujutised Portreed Tööd: "Hülgekütt Pakri saarel", "Äreval ootel", "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" Paul Raud 1865-1930 Maalikunstnik Lähtus saksa Düsselforfi koolkonna realsimist Maastikumaalid, portreed Muhu rauk 1898 53,4x34,4 cm Eesti Kunsti Muuseumis Graafikakunst Realismi ajastul
- mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad"
Seejärel töötas 17.aastat Roomas, kus suutis kujurina läbi lüüa. Weizenberg on eesti rahvusliku skulptuuri rajaja. Lähtus klassitsismi iluideaalist, portreedes on märgata realistlikku kunstikäsitlust. Parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure. Meelismaterjaliks oli marmor. Portreed: Anna Haava, Lydia Koidula, F.R.Kreutzwaldi portreebüstid, muistendiainelised: ,,Koit", ,,Hämarik", ,,Linda" (hiljem ka pronksist variant, mis asub Tallinnas Lindamäel). Elu lõpu veetis Eestis, kus ka suri. Teine tuntud skulptor on Amandus Adamson (1855-1929). Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi KA-s. Seejärel läks Pariisi, kus kujunes välja realistlik kujutamisviis. Adamsoni parimad teosed on väikesed kaunite kehavormidega naisfiguurid , millele on allegooriline pealkiri. ,,Laeva viimne ohe" Adamson valitses meisterlikult erinevaid materjale
Eesti kirjakultuur- 13 saj. Preester Hendrik kirjutas Liivimaa Kroonika? 13 saj. Selle teose tähtsus eesti kirjakeelele? Esimesed eestikeelsed kirjasõnad Esimene eesti keelt sisaldanud raamat? 1525 Mis ilmus 1535? Vanrat Kooli katekismus Mida sellest tead? 11 lk, teise raamatu kaaned, mitmes keeles kirjutatud Millal pandi alus eesti kirjakeelele ja eesti kirjandusele? 16, 17 saj. Esimene eestikeelne piibel? 1739 Mida tead esimesest eestikeelsest piiblist? Tõlk. Anton Tworelle, põhja-eesti keeles Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj es...
Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om
need osad, mis paberil peavad puhtad jääma. Olulisemad tehnikad on linool- ja puulõige (nimetus vastavalt trükiplaadi materjalile). puulõige 3. Skulptuur Skulptuuril on peamine väljendusvahend vorm. · vorm · materjal Skulptuur- ruumiline kunstiteos Skulptor ehk kujur A. Adamson, Koit ja Hämarik Skulptuuri tehnikad · ÜMARPLASTIKA savi, plastiliin · VALATUD KUJUD pronks Tauno Kangro, Tarvas (Rakveres) · RAIDKUJUD marmor graniit puit Michelangelo. Taavet Myron, Kettaheitja Reljeef - skulptuuri alaliik, kus kujutis eendub pinnalt või on sellesse süvendatud. Vana-Egiptuse reljeef. 4. Tarbekunst tegeleb esemete kujundamisega (klaasi-, naha-, metalli-, tekstiilikunst,
palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida maalis selili 4 aastat (1508 1512). Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid 3, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst MB-lt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis ka ei valminud. Veneetsiale on iseloom. värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (pole usulised, loom pigem romant ja lüürlne, truu valgusele ja varjule. Maal "Äike" on maastikumaali eelkäija.) Tizian ( maalilised maalid; punase ja sinise varjundid, samuti murtud toone; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda.) ning
baltisakslaste kunstielu) ta esines siinsetel kunstinäitustel. 1890-1914 elas Weizenberg Peterburis, viimastel eluaastatel Tallinnas. Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit · Hämarik · Linda · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet. Skulptor oli ka Amandus Adamson (1855-1929) Elulugu: Sündis ja suri Paldiskis. Õppis 1870. aastate teisel poolel Peterburi Kunstide Akadeemias. 1866 läks Pariisi, kus veetis mitu aastat, käis korduvalt ka Itaalias. 1890. aastate algusest elas peamiselt Peterburis, sai tuntud portreeloojaks (1907
peakirik. Saksamaal :Berliini teater. Eestis: varaklassitsism:Saue ja Rägavere mõisahooned, kõrgklassitsism:Saku, Raikküla,Riisipere. Tartu Ülikool. Soomes: Helsingi Suurkirik. Kujutav kunst: 1)Skulptuur: Eelistatud materjal oli marmor. Tegelasi kujutati kreekapäraselt. Kasutati palju antiikmütoloogiast võetud süzeesid. Tuntumaid skulptoreid: Antonio Canova ,,Kolm graatsiat"; Jean-Antoine Houdoni istuv Voltaire kuju; August Weizenberg ,,Koit" ja ,,Hämarik". 2)Maalikunst Eeskujuks võeti skulptuure, eriti reljeefe. Varaklassitsistlik: mehisus, eetilised väärtused, moraliseeriv,õpetlik. Kõrgklassitsistlik: Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. Kompositsioon: Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on sümmeetriline, tasakaalukas ja rahulik. Kaheplaaniline esimesse on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust. Maastiku- ja olustikukujutus: vähenes huvi selle vastu
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V
ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi „Vanemuine“ 3. 1871
Kõik tööd on kirjanduslikul ainel, elava modelli järgi modelleeritud. 1873 esineb nende töödega Viini maailmanäitusel. Sõidab Rooma ja jääb sinna. 1890 Rajas oma iseseisva ateljee, valmivad parimad teosed carrara marmorist. Portreede kõrval tuleb esile Eesti mütoloogia ainetel loodud muinasjutukangelaste kujusid. 1886 valmib marmorist pooles elusuuruses Vanemuise skulptuur. 1920 valati Linda pronksi ja asetati roosikantsile. 1880 Kalevipoja kuju. 1890 ,,Hämarik" ,,Tasadus" ,,Edevus" ,,Kristlus" ,,Barbaarsus". Tega ka sarja, mis koosnes ,,Kevad" ,,Suvi" ,,Sügis" ,,Talv". ,,Agrippina" meest leinav naise kuju, millega esineb maailmanäitusel ja Vene keisrikoda ostab selle ära. Roomas kujunes lõplikult välja Weizenbergi kunsti stiil. Saanud klassitsistliku koolituse, avaldus see tema töödes. Teosed on tugeva lüürilise alatooniga, staatilised. Eestlaste esimene ost 1888 K.R. Jakobsoni portree. 1884 Soomlased ostavad Koidula rindportree
L. Engel Tallinna linnaehitus, Kohtu tn nr 8, Saue, Saku, Raikküla mõisahooned, Tartu kesklinn, Soome C. L. Engel Senatihoone Helsingis, Helsingi Suurkirik; kujutav kunst skulptuur antiigi jäljendamine, eelistatakse marmorit, antiikmütoloogia süzee, kujutati võitu, armastust ja õiglust, inimkeha harmooniline ja hästiarenenud, hoiduti detailidest, soliidne, range, suursugune, A. Canova Paolina Borghese, A. Houdon istuv Voltaire´i, A. Weizenberg Koit, Hämarik; maalikunst eeskuju antiik skulptuuridest ja reljeefidest, hoolikalt maalitud piirjooned, tuhmid värvid, puudusid varjundid, kullatud valgus ülevalt, teosed olid õpetlikud ja eeskujuandvad, kujutati kangelasi antiikajast, suur tähtsus portree maalil, kasutatakse siluette, ei rõhutatud värve, tööd paigalseisvad, J. L. David maalikunstnik, prantslane, keisri ülistaja, aktiivne tegelane Suure Prantsuse Revolutsiooni
aastal tegi Adamson esimest korda oma elulooga seonduva skulptuuri ,,Muhu kalur". 1893. aastal tegi Adamson sama teemaga skulptuuri ,,külataat Keilast". 1898. aastal teostas Adamson Pakri saarel jalutades skulptuuri ,,Hülgekütt Pakri saarelt". Toetudes oma kaluri teemale, teeb Adamson grupi ,,Äreval ootel". Adamsoni näitusel oli peale ,,Äreval ootel" ka ,,Laeva viimane ohe" ja ,,Kalevipoeg ja sarvik" ja palju teisi Adamsoni teoseid. Adamson sai idee skulptuurile ,,Koit ja hämarik" Faehlmanni süzeest, ,,Kalevipoeg ja sarvik" on võetud eeposest. Mõlemate teoste idee sai Adamson kuskilt mujalt. 1903. aastal valmis Adamsonil kuulus skulptuur ,,Atleet", mille modelliks on G. Lurich. Adamson tegi palju ka mereteemalsi skulptuure, millest kuulsamad on ,,Merekohin ", ,,Merehelinate kuulaja", ,,Laeva viimne ohe" merehelinate kuulaja merekohin laeva viimne ohe Adamson tegi ka palju usuteemalisi skulptuure, nendest kuulsaim on ,,Kristuse pea"
· Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. · Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta paistab oranzi värvi tähena. Merkuur on palja silmaga nähtav ka täieliku päikesevarjutuse ajal. See on ka ainuke aeg, mil teda saab vaadelda kõrgel taevas. Välimus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%.
Pani aluse meie pseudomütoloogiale. Tundis palju võõrkeeli:rootsi, prantsuse, ladina, jne.Faehlmann:1. Elu ja tegevus:sündis koerus, algharidus naabertalus,huvi lugemise vastu. Rakvere alg-ja kreisikool.Tartu Gümn.(kirjandus,meditsiin,juhutööd) TÜ arstiteadus ja töö arstina Tartus.1838>ÕES>"Kalevi"´mõte>1939 ettekanne. TÜ-s eesti keele lektor. Suri 1850a.2. Looming:muinas lood kalevipojast , muistendid:nt. "Emajõe sünd","Vanemuise laul";"Koit ja hämarik". Luule:eesti keel sobib ka antiikseks vormiks "Piibujutt".-dialoog milles Jaan ja Mihkel räägivad maise sõpruse ja armastuse kaduvusest.Jutud ilm kalendrites. Rahvuslik ärkamisaeg: 1. Eeldused:_pärisorjuse kaotamine, uus talurahvaseadus 1849L/1856E Raharent>ettevõtlikus,hilisem taluge ostmine. >kartuli-ja lina kasvatus>jõukus>põllumeeste seltsid. Mõisates tõusis sordiaretus>mõju ka taludeni. Vabrikute ehitamine(norra) koolivõrgu välja kujunemine. 1838 ÕES
annaabi.ee 
