o Kahe erineva taime lehed · Tuli soojaandja, lihaküpsetaja tulejumal atar · Ohvri toomine tulele o Kuiv kütus o Viiruk o Loomarasv · Nende ohvriandidega tugevdati vett ja tuld · 3x päevas ohverdati ja palvetati. Veeohver Laona narkootiline jooks viib inimese erilisse seisundisse · Tänapäevane jätk sellel religioonil on Indidas · Nende jumalused o Tuule jumal Vata see tuul mis puhub o Tuule jumal Vayu eluhing ise · Uskusid 7 religiooni olemusse maailmas · Uskusid loodusseadusesse (asa) päike saab tiirelda · Asal oli eetiline dimensioon juhtis inimkäitumist o Ausus o Tõde o Lojaalsus/vaprus Hea mõte Hea kavatsus Hea tegu · Voorus nende rikkumine on seaduse rikkumine · Asa vastand areng kurja/ vale printsiip · Kaks vannet jumalad
läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? 32. Arutle [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile] teemal, kas hinduism on religioon või mitte. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni-tulejumal(vene k tuli).Indra-äikesejumal/taevajumal, ta on kige populaarsem jumal, temast kirjutati kõige tuntuimas mandalas:nr33)Vayu-tormi/tuuejumal,ta aitab hoida maailma korras. Ähvardab ja karistab inimesi, kui nad rituaale ei tee. 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". 35. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja (nt Kmakhy templiga seotud) tantra praktikad? 36. Kes ja millal võttis kasutusele alama mütoloogia mõiste? Missuguste arusaamadega on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? 19
Rudolf Otto järgi: Religioon – inimese suhe üleloomuliku tegelikkusega ? Religioon kui müsteerium; kogemus on kui religiooni olemus; kogemused väljenduvad erinevalt kultuuriti Emilie Durkheimi järgi: Religioon – inimlik, sotsiaalne, kultuuriline fenomen ? uskumuste ja praktika, ühtlustatud kompleks, mis on suhestatud pühadusega; (Jumalad: Veedade perioodil nt Agni, Indra, Varuna, Vayu; Hinduismis Brahma, Brahmani, Višnu, Lakšmi, Krišna) 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. 1. Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2. Mitra & Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra
tunnistav immanentne usundivorm (religioonivorm) Indias on rahvaloenduse käigus registreeritud kuskil 1600 keelt. Usku kui sellist seal pole. Seal on Harma – pigem reeglite kogum. Hinduism on pika elueaga religioon. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Tähtsamad Veedades toodud jumalad on: 1. Indra (ikese- ja taevajumal) 2. Agni (tulejumal) 3. Surya (seotud Päikese ja pühapäevaga) 4. Vayu või Pavana (tuulejumal ja jumalate sõnumitetooja) 5. Varuna (veejumal) 6. Yama (surma- ja kohtumõistmise jumal) 7. Soma või Chandra (seotud Kuu ja esmaspäevaa ja loetakse taimede valitsejaks) 8. Kuvera (deemonite päälik, seotud allilmaga) INDRA - Jumalate päälik ja vihmade saatja. Arvatakse olevat Universumi kaitsjaks ja ida poolse veerandi valitseja. Indrat kirjeldatakse kui tugeva kehaehitusega meest, kullas ja purpuris. Omab mitut kuju
Veedad sisaldavad palveid, loitse, hümne, mis pühendatud väga erinevatele jumalatele Veedade ajastu panteonis suur osa jumalaid hinduismis Veedade panteonis domineerivad meesjumalad, seostatakse loodusjõududega Agni tulejumal, kolme näoga, tuleleegikroon peas, ohvrituli, teda austati kui jumalate ja inimeste vahendajat Surya Päikesejumal, 5 ratsuga, igal ehtel oma tähendus (sanskriti keeles täh. Päike) Soma- kuujumal Nitra päevajumal, lõvi seljas, päiksekiirtega, Vayu tuulejumal [Kamasutra armastuseõpetus Indiast pärit! (Poosid kivisse raiutud Indias...)] Parjanya vihmajumal Rudra tormi- ja välgujumal Yama surmajumal Kama armastusjumalanna Dyaus Pitar taevajumal, ürg Indo-Euroopa taevajumal (vastaks kreeka Zeusile) Deiwos taevas (indo-euroopa keeles) 3000 e.m.a. kui indo-euroopa rahvad olid rändama hakanud, puutusid kokku soome- ugrilastega Taevas ürglaensõna, vanus ~5000 a. Pitar muistses keeles täh. ,,isa"
annaabi.ee 
