valitud eesmärgile. Temast on tehtud ka raamat: Autor: Jakob Wassermann ,,Christoph Kolumbus" Maailmamere don Quijote Portree Tõlkinud Uno Liivaku 256-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat Wassermanni raamat eristub sadadest Kolumbuse elulugudest eelkõige tema mõttemaailma kirjelduse poolest. Lugeja saab ettekujutuse Ameerika avastaja maailmapildist ja tõekspidamistest. 15. sajandi meresõitja maailmanägemine erineb suuresti tänapäeva inimese omast. Et Kolumbuse tegutsemise ajenditest aimu saada, on see raamat hädavajalik.
inimestega. Seetõttu puudub organisatsiooni liikmetel initsiatiiv, nad ei võta vastutust, ei otsita probleemidele lahendusi ning töötajatel puudub usaldus iseenda, oma töö ja tööandja vastu. Peter Senge 5 distsipliini Süsteemne mõtlemine Isiklik meisterlikkus Org. liikmete mõttemudelite muutmine Ühise visiooni loomine Meeskondlik õppimine Süsteemne mõtlemine Ettevõtte töötajatel puudub uus maailmanägemine, mis on uutmoodi organisatsiooni ülesehitamise aluseks. Töötajatel puudub võimalus kaugemale kui hetke tööülesanded mõelda. Isiklik meisterlikkus MIS ON ANTUD Puudub kindel ETTEVÕTTES eesmärgitunnetus ja PUUDU? missioon Õppimine ei ole töötajate eluviisiks Puudub töötajate pühendumine ja initsiatiiv
kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale on teinud Temast ühe omapäraseima isiksuse eesti muusikaloos. 1985. aastal ilmus Tema esimene sümfoonia. Astronoomiast sai ka Tema loomingu üks inspiratsiooniallikas ning elades Jänedal, avanes tal võimalus rajada Jäneda mõisa lossitorni omalaadne muusikatähetorn- planetaarium. Aastatega on see koht tänu Sisaskile kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta
1543 ilmus saksa keeles piibel ja see pani ause rahva haridustaseme ja kirjaoskuse tõusule. Reformatsioon leidis aset,sest riikide valitsejad tahtsid pääseda paavasti võimust. Uuenduslik liikumine. Prooviti pöörduda tagasi piibli algelisuse juurde. M.Luther 95 teesi e põhimõtet. Erasmus- tolle aja Euroopa harituim mees,kaitses isikuvabadust Dante peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks -keskaega ühendab maailmanägemine -uusajaga mitmekülgsus kõik looming oli pühendatud tema armastatule Beatrice'le ''Jumalik komöödia'': Kirjanduse ja kirjakeele vundament Keskaegse teoloogia parim illustratsioon Itaalia kirjanduse tuntuim teos 3 osa, ,,Põrgu'', ,,Puhastusmägi'', ,,Paradiis'' Põrgu 9 tasandit: 1-pole veel tegelik põrgu,ristimata lapsed,paganad(ilma karistuseta) 2-armupatused 3-vihapidajad(sumpasid soos ja külma vihma sadas) 4-rahaahned ja pillajad(lükkavad raskeid asju)
probleemidele lahendust. Teadust ei saa võtta puhtalt teadusena, seda tuleb vaadelda läbi filosoofia ja seejärel tuleb antud filosoofiat teaduslike oskuste ja kogemustega tõestada. Teise raamatu ossa on koondatud Vihalemma tekstid, mis oma põhimõttelt võrdlevad kriitiliselt teadust ja filosoofiat ning arutavad, kas puhta teadusfilosoofia olemasolu on võimalik, läbi erinevate teooriate. Täppisteaduslik maailmanägemine tähendab nähtuste nägemist tingimustes, milles nad alluvad üldistele kvantitatiivsetele seadustele. Vastavad tingimused määratakse katseliselt. Newton oli esimene, kes hakkas matemaatikat ja katset omavahel seostama, püstitades ülesanded nii, et nad oleksid samaaegselt katseliselt ja matemaatiliselt tõestatavad. Peale seda hakkas teadus olema teineteist eeldavate probleemide lahendamine ehk Newton sai oma avastuste tegemisel tugineda
bambarad, bembad, berberid, bobod, bušmanid, chewad, dogonid, fangid, fondid, fulanid, ibod, kikuyud, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, tuareegid, wolofid, yorubad, suulud. Põlisrahvad Põlisrahvasteks nimetatakse rahvaid, kes on elanud oma maal väga pikka aega - rahva ühismälus üldjuhul aegade algusest saadik. Neid iseloomustavad iidsetesse aegadesse ulatuvad konkreetse maaga seotud traditsioonid ning maailmanägemine, mille kohaselt käsitletakse end oma maailma osana, mitte sellest eraldiseisvana. Põlisrahvad peavad oluliseks enda kestmist ajas, nende igapäevaelu otsuste tegemisel arvestatakse väga pika ajaskaalaga ning konkreetsetes eluvaldkondades lähtutakse loodusega sobitumisest. Põlisrahvaid on mõnedel hinnangutel ca 300 miljonit, mis moodustab umbes 5% maakera rahvastikust. Somaalid on tõenäoliselt põlisrahvad või siis väga ammu Aafrikasse Lähis-Idast tagasi
Referaat Viljandi 2014 Hiina kasvatuse ajalugu on läbi põimunud paljude erinevate muutustega, mis kaasnesid eri dünastiate valitsusaegadega. Hoolimata pidevast võitlusest trooni pärast on aga hiinlased läbi aja truuks jäänud oma iidsetele traditsioonidele ja kommetele. Hiinlaste kultuuris on eriti tugev side olnud loodusega. Nad on näinud alati ka ennast looduse osana tõsi küll, parima osana loodusest. Kuna mütoloogiline maailmanägemine hingestas kogu looduse, kujunes sellest ka feng shui elukorraldus. Inimene pidi end sulandama looduse positivsetesse energiavooludesse. Looduse ja kasvatuse seost väljendab Konfutsiuse (feodalismiajast, 5. saj eKr, pärit filosoof ja õpetlane) õpetuslik tekst: ,,Kõike, millega on meid õnnistanud Taevas, nimetatakse Looduseks, allumine loodusele on Kohuse Tee, selle Tee kindlustamist ja säilitamist nõutavas headuses nimetatakse õpetamiseks ja kasvatamiseks."
temagi eluajal kuulus, vaid saavutas oma tuntuse alles pärast oma surma. Maailm kaotas ühe andeka kunstniku, kui 1917. aastal suri Edgar Degas oma sünnilinnas Pariisis 83-aastasena. Degas ei abiellunud kunagi, kuid arvatakse, et ta oli ameerika kunstniku Mary Cassatti(1845-1926) armuke. Eripära Degasi võlusid liikumine, ruum, inimloomus ja suhted. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus. Degas' maailmanägemine ja suhtumine sellesse oli leige. Ta vaimustab meid oma pilgu erilise täpsusega ja jahedusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Degas oli virtuooslik joonistaja , armastas töötada pastellis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad
olulise sammu uimastipreventsioonis. Paraku pole suurte inimeste maailmas laste seiklusjanu, väikeste ja suurte sündmuste, unistuste ja fantaasialennu jaoks liiga sageli kohta. Suured tegelevad ennekõike tunnustuse, kinnituse ja toetuse saavutamisega elu tähtsates, "tõsistes" asjades, unustades, et väikesed inimesed elavad pisut teistsuguses maailmas. Lapsed ei seosta tunnustamist alati saavutustega - nad vajavad kinnitust oma unelmatele ja unistustele. Laste ja täiskasvanute erinev maailmanägemine võib olla üheks põhjuseks, miks noorem põlvkond hakkab ühel hetkel pelgupaika ja tunnustust otsima alkoholist, sigarettidest, ravimitest, uimastitest või teistest sõltuvust tekitavatest ainetest. (Tegevus. Tugevus (1) 2003: 5) Sõltuvusohu ja sõltuvuse põhjusi võib olla palju. Osa neist põhjustest ei ole üldse või ainult vähesel määral vanemate poolt mõjutatavad. Põhjusteks võib olla ebasobiv normaalsele lapse
3). Materiaalset kultuuri. 7. Sümbolid ja keel. Sümbol on tähenduseta heli. objekt või sündmus, millele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel, s.o. helide ja zestide kogum, mida kasut. teatud rahvusgrupis. On olemas ka mitteverbaalne kommunikatsioon, s.t. suur osa infost edastatakse zestide, näoilmete ja kehaliigutuste abil. 8. Keel ja taju. Võõra keele õppimine on sisenemine teise maailma ja teise eluviisi, tuleb omandada maailmaviis ja maailmanägemine. Sõnavara tundmine on kasulik nende probleemide väljaselgitamisel, mis on olnud tähtsad grupi säilimisele. Sõnadel on ka hinnanguline mõõde. Mõned tähendavad või toovad esile häid omadusi, teistel on halb toon. 9. Väärtused ja nende tähtsus. Maailmas pole ühiskonda, kus poleks oma väärtusi ja väärtussüsteemi. Väärtus on ükskõik milline asi, materjaalne või ideaalne. Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis
haprust ja kiirust. Luule ei ole kindlalt piiritletud seda kujutatakse vabalt. AnnaAbi.com [Mi.S] 2 Marie Underi loomingu analüüs 4) 1920 - VERIVALLA Luulekogudes ,,Verivalla" (1920) ja ,,Pärisosa" (1929) hülgas Marie Under suure aineala ja stiili ekspressionistliku ajaluule kasuks. Luuletuskogus ,,Verivalla" toimub Underil järsk stiili muutus. Senine helge maailmanägemine asendub kaose- ja katastroofimeeleoludega. Ta hakkab juurdlema selle üle, et miks mina võin elada, kui teised surevad. Hiljem leiab ta sellele vastuse ,,Saada hääks!". Luuletaja jutustab nii ennda sise- kui ka välismaailmast ning kuidas maailm on väga ebaõiglane. See võtab paljudelt noortelt inimestelt elu, jättes alles vaid korjused kaarnate tiiva varju. Luuletused on suuresti kurbuse- ja surmateemalised, kuid samas küsitakse: ,,Miks sa elan? Miks mulle on elu jäetud?"
21) Milles seiseneb determinism ja empirism? Determinism sündmusd tingitud eelnevate asjaolude, põhjustega. Empirism teadmised tulevad kogemustest, mitte kaasasündinud ideedest. Teadmise aluseks on kaemus, sensoorika (läbi õppimise targaks). 22) Bacon: empirism ja vaatlus. Rõhutas looduse vaatlust. Empiiriliste andmete kogumine mingisse süsteemi. Traditsioonide vastu. Teadmine on jõud, mis avab tee õndsuseni. Teadvuses on kõverpeegel. 23) Milline oli Aristotelese ja Galilei maailmanägemine? 1. Individuaalne juhtum: Aristotelesjuhuslik Galileiseaduspärane 2. Seaduspärasuse kriteerium: Aristoteles regulaarsus ja sagedus Galilei ei nõuta 3.Kõikidele juhtumitele on omane: Aristoteles asja või protsessi olemuse väljendus Galilei juhusliku kirjeldus Aristotelesele oli tähtis vabaneda kontekstist ja Galilei lähtus, tingimusi varieerida, et teada saada. 24) Mida tähendab Descartese dualism? · Hing ja keha, kaks erinevat reaalsust.
hoidjate valve all. Varakad kreeklannad imetasid oma lapsi harva ise. Tavaliselt anti nad ammedele. Laps oli kuni järgmisesse vanusegruppi jõudmiseni ema kaitse all olev. Kasvatusvahendina olid iidsest ajast tuntud mitte ainult selgitamine ja ettenäitamine, vaid ka karistamine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Siia juurde kuulusid ka hirmutavad muinasjutud, kuid üldiselt peegeldus juba väikestele lastele jutustavates lugudes rava kõlbeline maailmanägemine ning eelkõige Homerose kangelane. Kreeka poiss hakkas juba seistmeaastaselt õppima relvakäsitlemise oskust, muusikat(laulmist ja mänguriistal mängimist) ning tantsu. See oli vajalik igale inimesele, kes tahtis osaleda religioossetel pidustustel, mida oli kreeklase igapäevaelus palju. Samuti oli vaja selgeks saada oraatorikunst. Poissi valmistati ette praktilisele elule: ta õppis majapidamise juhtimist, jälgis
lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917 - 44 (Peet Vallak jt). Reed Morni "Andekas parasiit" algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid nagu mart raud, leo anvelt, mait metsanurk jt. Sukelduti inimindiviidi siseellu. Töölisklassi asemel fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Tegelane vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor "Sammud tulevikku". Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud "Ellinor" ja "Sillatalad", kus mõlemis peategelaseks noor naine, ja nende kokkupuuted erinevate meestega. Peet Vallak, erinevalt teistest ei ajand taga erakordsust. Nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired
Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine? "Laialt kasutatavat, kuigi üsna mitmemõtmelist väljendit "renessansi inimene" kohtab ilukirjanduses ja ajalooteostes seoses ajalooperioodiga, mis paigutub üldlevinud tõlgenduse järgi ajavahemikku umbes XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandi lõpuni ning seoses suundumustega, mis said alguse Itaalia linnriikidest, kust nad levisid üle kogu Euroopa" (Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause,
reaalseks ja elavaks. Van Eycki värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. 15. Millega see teos haarab vaatajat? Mida saab edasi anda värvi perspektiiviga? Värvide abil saab pildil luua sügavusillusiooni, maalides eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaani aga murtud või külmemates toonides. Värvisära ja detailipeenus, loodusvormide rikkus ja uuelaadne maailmanägemine muudavad altari võrratuks kunstiteoseks, mis haarab ka neid, kellele on võõras selle sümbolite keel. Kunst Eestis 16. sajandil 16. Milline tolleaegne Eestist pärit kunstnik õppis Madalmaades? Michel Sittow 17. Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi, kes oli autor ja kust oli pärit? Arent Passer(Holland). See on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Fassaadil on vapid ja reljeefid. Prantsuse kunst 16. sajandil 18
Terviklik nägemus organisatsioonis toimuvates protsessides tugineb iga liikme poolt omandatule. Senge (1997) on arendanud välja viiel distsipliinil põhineva lähenemise, need on: · süsteemne mõtlemine, · isiklik mesiterlikkus, · mõttemudelid, · ühise visiooni loomine, · meeskondlik õppimine. Süsteemne mõtlemine on Senge arvates õppiva organisatsiooni nurgakiviks. Just kõigi liikmete uus maailmanägemine on see, mis on lähtepunktiks uudsei organisatsiooni ülesehitamisele. (Alas, 2002: 98) Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta julgeb vastutust kanda enese tegude eest, ega ei vaatle keskkonda kui probleemide allikat. Kõrge isikliku meisterlikkuse saavutanud inimestel on palju seostuvaid ühiseid tunnuseid kindel eesmärgitunnetus/missioon, tegelikkus on pigem liitlane kui vaenlane, õppimine on elamisviisiks ning avaram vastutustunne.
mudeli: · süsteemne mõtlemine 6 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp · isiklik meisterlikkus · mõttemudelid · ühise visiooni loomine · meeskondlik õppimine Kõigi liikmete uus maailmanägemine on aluseks uut moodi organisatsiooni ülesehitami- sele. Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta lakkab keskkonda nägemast oma probleemide allikana ja võtab vastutuse enda peale. Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust. Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise pikemas perspektiivis. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise mõttemudelitest arusaamise ja ühistel väärtustel põhinevate uute mõtlemisviiside,
olemusest. Emotsioone kutsuvad esile teadmatus ja rahuldamata vajadused. Steenilised e aktiivsed tundmused suurendavad in energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Meeleolu on virge, reibas, inimene ettevõtlik. Asteenilised e passiivsed tundmused tundmused, mis suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Maailmanägemine on minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Emotsioonide funktsioonid: 1) hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte4, kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2) Energeetiline funktsioon - ergutavad/pidurdavad aktiivsust see toimib sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele, annavad nad sellele
Faehlmann püüdis tõestada, et Taara kultusega olid muisted eestlased jõudnud monoteismini. Ta seostas Taara nime Tartuga. Kreitzwaldi jaoks oli Tartu vana õnnistatud Taara paik, kus Taaramäel oli Taara tammik. Eeposes ''Kalevipoeg'' oli Taara mainitud ligi 50 korda.1920-ndaks aastaks oli juba koolides raamatud Taarast.Ilmusid laulukogud Taara nimega. Tekkis ka terve laeva armaada nimega Taara. 13. Mis on zanr? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Zanr on teatud maailmanägemine. Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Folklooris on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vorimid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Folkloori zanrid muutuvad ja on omavahel suhetes. Analüütiline- rahvapärane.Tekstipõhine-esituspõhine. Müüdi ja muinasjutu ühisjooned:On ühiseid tegelasi,Erioloogilised
- Žanrite tööjaotus Erinevaid lähenemisi žanritele: - Tekstipõhine vs esituspõhine, - Analüütiline vs rahvpärane (etic vs emic) - Liigitav vs tunnetuslik Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: Teema allub žanri septsiifikale Mis on žanr? Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja ühtlasi selle tulemus) Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) Teatud maailmanägemine Žanrid ei ole olemulikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Folkloor on kommunikatiivne. Bengt af Klintberg (snd 1938) Rootsi folklorist, etnoloog ja kunstnik Viljakas rahvajuttude – nii traditsiooniliste muistendite kui linnalegendide – uurija; raadiosaate „Folkminnen“ saatejuht Koostanud rootsi muistendite tüübiindeksi (FFC No. 300, 2011) ja rea
Varieeruv materialisatsioon- vaimolend võib anda nii väe kui ka vea. Üks ja sama olend võib põhjustada erinevaid vigasid. Nt. käo petmisest võib tulla väga palju vigasid (käokuiv, täid, kõhnumine jne) Tõenäosuslik loogika-materialisatsioonid võivad olla äärmiselt varieeruvad ja mitte kindlalt paika pandud. Kindlal ,,loitsul" pole kindlat tagajärge. *käost petetud inimeselt usuti olevat erakordne seaõnn. Trikolaaz- kogu animistlik maailmanägemine Loeng 4. 06.10.2011 Animistlikud kujutelmad: Kehahinged: -hingus -elunditehing -vari -ise -nimi -mina Vabahinged: -irdhing -siirdhing Lahushing Väeloom Lisahing Teisik Üldhinged Animistlikud surmakujutelmad Kuhu lähevad hinged? Kehahinged: -hingus- taevas -elunditehing- maa , kehahing -vari- ei saa tõlgendada -ise -nimi muutuvad vabahingeks -mina Vabahinged: -irdhing ebamäärane -siirdhing Lahushing- eitea mis saab Väeloom
sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal Patopsühholoogia psüühiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo ja ontogeneesis. Eksperimentaalpsühholoogia arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2 Arengulugu Animism esemete ja olendite hingestamine (selline maailmanägemine siis). Idealistlik psühholoogia Platon väidab,et hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis,et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia R. Descartes . Vaim ja keha kui erinevad alged, siiski mõjutavad
ja liitlasi väljaspoolt kristlust, olgu siis Siberi või Harju nõidade, sumeri preestrite, tiibeti laamade või Ameerika põliselanike hulgas. End kristlikuks nimetav ja selles eneseusus ülbitsev, teisi hävitav ning allasuruv Lääs oli Masingule antikristlik, ta oleks tahtnud Läänt pöörata, mõnel hetkel isegi hävitada, et lunastada tema ohvrid eestlased, indiaanlased, polüneeslased ja teised. Nii on Masingu maailmanägemine siin paradoksaalne: paganlikuks peetu ja paganlikuna jälitatu on talle rohkem kristlik kui valekristlik Lääs. Masing rääkis mõnelgi korral ühest oma eluplaanist: kolmekümnendatel aastatel ülikoolis heebrea keelt õpetades oli ta tundnud, et ei taha teha aastast aastasse sama, õpetada noortele tudengitele samu aabitsatõdesid. Ta tegeles sellal tõsiselt polüneeslaste ja Kesk- Ameerika maiade keelte ja kultuuridega, uuris kitsee maiade muistset püha raamatut "Popol Vuh"
Õppiv koolkond (P.Senge 1990ndad) Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis. Mis nõuab pidevalt uute oskuste, hoiakute ja käitumisviiside omandamist. Mis omakorda toob kaasa elukestva õppe. 8 Senge õppiva organisatsiooni mudel põhineb viiel distsipliinil: Süsteemne mõtlemine – õppiva organisatsiooni nurgakiviks on kõigil liikmete uus maailmanägemine Isiklik meisterlikus – saavutab inimene siis, kui ta ei süüdista keskkonda oma probleemides vaid võtab vastutuse enda peale Mõttemudelid – mõttemudelite muutmine eeldab avatust. Varjatud mõtetest ja hoiakutest rääkimine, nende arutamine teistega muudab isikut nendest teadlikuks ja võimaldab end muuta Ühise visiooni loomine – kindlustab lojaalsuse ühele tööandjale pikemaks ajaks
Sünergia - ehk tervik on suurem kui osade summa allsüsteemid - ühe organi töö võib põhjustada häireid teises. Organisatsioon on tervik, kus allsüsteeme üksteisest lahutada ei saa (Airi) 23) Nimetage Peter Senge 5 distsipliini ja kirjeldage igaüht neist 2 lausega, tuues välja, kuidas nad aitavad kujundada õppivat organisatsiooni. · süsteemne mõtlemine – olulisim liikmete maailmanägemine · isiklik meisterlikkus · mõttemudelid – liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust (probleemideta suhtlemine) · ühise visiooni loomine – kindlustab töötajate pühendumise pikemaks ajaks · meeskondlik õppimine (Riina-R.) 24) 1) Eetiline dilemma on … Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne
Õppiva organisatsiooni moodustab grupp inimesi, kes pidevalt suurendavad oma võimet luua midagi sellist tulevikus, mis on meile oluline. Senge mõistab õppimise all midagi märksa enamat kui lihtsalt info vastuvõtmist. Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi järgimist: · süsteemne mõtlemine. Süsteemne mõtlemine on Senge arvates õppiva organisatsiooni nurgakivi. Just kõigi liikmete uus maailmanägemine on see, mis on uutmoodi organisatsiooni ülesehitamise alus. · isiklik meisterlikkus. Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta lakkab keskkonda nägemast oma probleemide allikana ja võtab endale vastutuse. Selline inimene keskendub oma visioonile ja suurendab pidevalt võimet saavutada soovitud tulemusi. Selles kontekstis ei ole õppimine pelgalt teadmiste omandamine, vaid tulemuste saavutamise võimekuse avardamine. · mõttelised mudelid
Taara päritolu seostati Thoriga, kuigi mõned tähtsad inimesed väitsid, et tegu on vana algupärase nimega Taara = Tharapitha meelevaldne tuletis - EESTLASTE ALAVÄÄRSUSKOMPLEKS 13. Mis on zanr? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Zanr pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus); tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik); teatud maailmanägemine; zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Erinevaid zanrikäsitusi: tekstipõhine esituspõhine, analüütiline (teaduslik) rahvapärane, liigutav tunnetuslik Zanrid on omavahelistes suhetes ehk zanrisüsteemis, zanrid muutuvad. Folkloorile on omane zanrilisus, st et foklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. 14
I lillesid")E. tõstab esile üksikuid objekte või detaile maailmasõja ajal jõudis maapaos viibiv Tuglas ja ühendab need oma tundeväljenduses uude loomingujärku, mille juhatas sisse romaan meeleolukateks kõlaseosteks. E. on Liivi "Felix Ormusson"(1915). Novellikogudel kõlasümboolika edasiarendaja. Uus "Saatus", "Raskuse vaim" ja "Hingede rändamine maailmanägemine, indiviidikeskus, inimese on ühine esteetiline põhialus, kuigi üksikud üksildus ja eemaldumine traditsioonilistest novellid on suurte erinevustega. Kirjaniku väärtustest tulevad E. luules esile. Ridala luule ideaaliks oli luua müütidele sarnanevaid novelle, vormiliselt paindlikum ja väljendusrikkam, ta põimis teostesse fantastilisi sündmusi ja värsiridade pikkus ja paigutus annab tegelasi
ÕPPIV ORGANISATSIOON · 5 DISTSIPLIINI: 1) Süsteemne mõtlemine (uus maailmataju) 2) Isiklik meisterlikkus (KK kui võimalus, vastutus) 3) Mõttemudelid (avatus, analüüs, kaitsemehhanismid) 4) Ühise visiooni loomine (pühendumine ajas) 5) Meeskondlik õppimine (üksteisemõistmine) 23. Nim õppiva organisatsiooni töötajate iseloomulikke tunnuseid? Õpihimulised, arenemisaldid, õpivad koos õppima. Uus maailmanägemine. Isiklik meiterlikkus, avatus. Pühendumine. II Juhtimine muutuvas keskkonnas kordamisküsimused 1. Mida võib mõista organisatsiooni keskkonna all?Kuidas organisatsiooni keskkonda jaotatakse? Organisatsiooni keskkonna all võib mõista keskkonda, milles organisatsioonid töötavad. Organisatsiooni keskonda jaotatakse: SISEKESKKOND:Inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine, seadmed VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni
väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folklooril pole autorit. · Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. Mis on zanr? · Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus) · Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) · Teatud maailmanägemine · Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Kindel algus Müüt, muistend puudub Muinasjutt tavaline Jutustamise aeg Müüt,muistend ei ole piiratud Muinasjutt piiratud Tõeväärtus Müüt, muistend usutav Muinasjutt mitteusutav
Õppiva organisatsiooni moodustab grupp inimesi, kes pidevalt suurendavad oma võimet luua midagi sellist tulevikus, mis on meile oluline. Senge mõistab õppimise all midagi märksa enamat kui lihtsalt info vastuvõtmist. Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi järgimist: · süsteemne mõtlemine. Süsteemne mõtlemine on Senge arvates õppiva organisatsiooni nurgakivi. Just kõigi liikmete uus maailmanägemine on see, mis on uutmoodi organisatsiooni ülesehitamise alus. 16 · isiklik meisterlikkus. Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta lakkab keskkonda nägemast oma probleemide allikana ja võtab endale vastutuse. Selline inimene keskendub oma visioonile ja suurendab pidevalt võimet saavutada soovitud tulemusi. Selles kontekstis ei ole õppimine pelgalt
saj alguses toimunud estofiilide (Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane) mõttevahetuse tulemusena aktsepteeriti muistse jumala nimekujuna Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi. 13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on: pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus, tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) teatud maailmanägemine žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast või lugejast. Esineb kolm žanri käsitlust: tekstipõhine või esitluspõhine, analüütiline (teaduslik) või rahvapärane ja liigitatav e tunnetuslik. žanrid on omavahelistes suhetes e žanrisüsteemis ja nad muutuvad pidevalt. Folkloorile on omane žanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis
.................................32 3.3.1. Inimesest üldiselt.......................................................................................32 3.3.2. Individuatsioon..........................................................................................34 3.3.3. Jung eetikast..............................................................................................37 3.4. Jungi põhikontseptsioonide seos teoloogiaga.................................................39 3.4.1. Üldine maailmanägemine...........................................................................39 3.4.2. Müüdid kui Jungi teoloogia üks allikaid......................................................45 3.4.3. Usuline kogemus kui teoloogia allikas........................................................47 3.5. Jung ja kristlik teoloogia...............................................................................50 3.5.1. Psühholoogia ja teoloogia...................................................................
Taju sotsiaalsus · Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel. 1) Inimese puhul on taju vastastikune, mis tingib erineva käitumise ja vaatamise. 2) Oluline on intentsionaalsust - kui teist inimest vaadata, siis ma tean, et lisaks sellele, mida ma tajun, on olemas ka varjatud külg (nt iseloom, kavatsused) 3) ajas püsivuse muutumine. Mõtted, soovid, hirmud jm muutub sotsiaalsel objektil, füüsilisel objektil on muutused oluliselt väiksemad · Maailmanägemine vahendatud kultuuri*, keele** ja kogemusega***. *Kultuur see, mida teiste juures tähele pannakse, millele tähelepanu pööratakse, mida peetakse tähtsaks, on kultuuriti erinev. (nt läänelikus kultuuriruumis on kombeks teises inimeses märgata/kirjeldada individuaalsete, temale omaste tunnuste alusel; hindudel pööratakse tähelepanu materiaalsele, sotsiaalsele positsioonile, hierarhiale.) **Keel sõnad, mõisted, millega keskkonda ja teisi inimesi kirjeldatakse
õnnestunumad romaanid küsimärgistavad maailma lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 9) Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917–44 (Peet Vallak jt) Reed Morni “Andekas parasiit” algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid, nagu Mart Raud, Leo Anvelt, Mait Metsanurk jt. Sukelduti indiviidi siseellu. Töölisklassi asemel oli fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsioon oli tegelastele lähedane. Tegelane oli vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine oli rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor “Sammud tulevikku”. Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud “Ellinor” ja “Sillatalad”, kus mõlemas peategelaseks noor naine ja nende kokkupuuted meestega. 1930ndatel areneb modernistlik psühholoohiline romaan. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine.
hammaste krigisemine, küünte viilimine). Äärmuslikult areneb selline tendents allergiaks, millel on juba meditsiiniline staatus. Steenilised tundmused aktiivsed tundmused, kus meeleolu on jõuline, virge, reibas. Inimene on ettevõtlik. Suurendavad inimese energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Asteenilised tundmused passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Tundmuste ambivalentsus vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. viha armastus, sümpaatia antipaatia. Armukadedus. Limbiline süsteem on emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Amygdala mandeltuum Atributsioon omistamine
krigisemine, küünte viilimine). Äärmuslikult areneb selline tendents allergiaks, millel on juba meditsiiniline staatus. Steenilised tundmused aktiivsed tundmused, kus meeleolu on jõuline, virge, reibas. Inimene on ettevõtlik. Suurendavad inimese energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Asteenilised tundmused passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Tundmuste ambivalentsus vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. viha armastus, sümpaatia antipaatia. Armukadedus. Limbiline süsteem on emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Amygdala mandeltuum Atributsioon omistamine
Näited: - A Collective Self-Esteem Scale: Self-Evaluation of One's Social Identity - Self-evaluation scale - UCLA Loneliness Scale - Subjective Happiness Scale - Beck Depression Inventory - Miller Social Intimacy Scale Taju sotsiaalsus Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt. Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine - Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid
mitte ainult see, mida vahetult tajun ei ole olemas, vaid on ka varjatud olemus (vaadates inimest ei saa temast kõike teada, tooli puhul aga küll, kuna tool ei sisalda varjatud kavatsusi). Ajas küsimuste muutumine tool on samasugune tool ka järgmisel ja ülejärgmisel kolmapäeval aga see kellega ma täna räägin ja kellega ma kuu aja pärast räägin, on muutuv (peas on kuu aja pärast juba teised mõtted jne). Maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele ja kogemusega. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine Filtrid kõige üldistatum on kultuur ja kohemus. Kultuuri all mõeldakse seda, mida antud grupis (???). See, mida oluliseks peetakse erineb olulisel määral. Ameeriklased on jõudnud järeldusele, et kui küsida inimese käest, kuidas sa kirjeldad oma sõpru, siis ameeriklased teevad seda teistmoodi, kui nt indias
– Subjective Happiness Scale – Beck Depression Inventory – Miller Social Intimacy Scale Leon Festinger (1919-1989) Erving Goffman (1919-1989) George Herbert Mead (1863-1931) 4. Sotsiaalne taju Taju sotsiaalsus • Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt. • Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt – pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? • Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine – Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid
annaabi.ee 
