Metsast said meie esivanemad toidu, peavarju ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanematel end peita sõdade ja muu hädaohu eest. Metsa suhtuti kui elusasse olendisse. Metsa astudes pidi teda tervitama, lahkelt kõnetama, et ta hoiaks ja kaitseks metsas viibijat kõiksugu hädaohtude ja õnnetuste eest. Pole siis ime, et metsaga ja selle olendite ning olevustega suheldi sõbralikult ning püüti nende soosingut võita. Haldjad Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid. Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju (vana hall mees või naine). Haldjad olid iseloomult muutlikud ning haldjaga pidi oskama suhelda. Kui teha kõik õigesti, vastas haldjas samaga ta võis olla hea kaaslane ja abimees. Haldjate ülesandeks ongi kaitsmine, olgu objektiks inimene, loom, mets, üksik puu, maja või veekogu. Põhjuseta teeb haldjas harva halba, enamasti ikka millegi/kellegi
.........................................................................12 2.2. Ristiusu mõjudest................................................................................................................13 2.3. Evolutsiooniteooria.............................................................................................................14 2.4. Näkkide tekkest...................................................................................................................14 3. HALDJA FUNKTSIOONIST....................................................................................................17 3.1. Haldjad kui abimehed ja kaitsjad........................................................................................17 3.2. Haldjad kui karistajad ja hirmutajad...................................................................................19 4. TÄNAPÄEVASE HALDJAPILDI KUJUNEMISE MÕJUTEGURITEST..............................21 4.1. Kirjandusest...............
Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehike oli päevad läbi metsas, alles hilja õhtul jõudis külla tagasi. Ühel päeval, aga nägi ta metsas suurt valget kuma. Mõtles, et mis see ikka on, kuu sära või midagi. Kuid see kuma oli ka siis kui kuud varjasid suured pilved. Ta läks sellele lähemale. Vaatepilt oli ehmatav. Raidur nägi maas lamavat väikest haldjat. Mees püüdis haldjaga rääkida, aga asjatult. Raidur võtti haldja sülle ja viis koju. Pani ta voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli neiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast. Ta läks tema juurde kohe küsimusi esitama. ,,Tere, mina olen haldjas Maagia." ,,Tere,tere mind kutsutakse siin raiduriks." Haldjas rääkis raidurile kogu loo ära kuidas ta nõia eest põgenes ja viga sai. Mees oli valmis Maagiat aitama. Ta pidi päästma haldjate kuninganna kurja nõia käest
Ta mõtles endamisi, et mis muu see ikka olla saab, kui kuu sära. Kuid see kuma oli ka siis, kui kuud varjasid suured paksud pilved. Raidur läks särale lähedamale ning ta astus peagi paar sammu tagasi vaatepilt oli ehmatav. Mees nägi maas lamavat pisikest elavat haldjat. Ta püüdis haldjaga rääkida, kuid asjatult. Raidur võttis haldja sülle ja viis koju. Asetas ta õrnalt voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli pisike haldjaneiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast ja enda ette rääkimast. Ta läks kivi juurde, istus maha ja proovis haldjaga juttu rääkida. ,,Tere, mina olen haldjas Lyselle." ,,Tere, mind kutsutakse siin väikeses külakeses puuraiduriks." Haldjas rääkis raidurile kogu loo kuidas ta nõia eest põgenes ja viga sai. Lyselle palus raiduri käest abi, mille peale suure südamega mees oli kohe valmis enda abikätt ulatama. Ta pidi päästma haldjate kuninganna
Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Eelkõige nad lähevad sinilindu otsima haldja tütrele,kes on haigestunud ning keda saab vaid sinilind ravida. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse Vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes Mälestustemaale, nägid nad seal vanaema ja vanaisa ning õdesi-vendi , kes olid
Maurice Maeterlinck Sinilind · Millal ja kus tegevus toimub? Tegevus toimus ,,muinasjutumaal" erinevates kohtades: metsas, kalmistul, valguse templis, tuleviku kuningriigis, öö palees, mälestustemaal, haldja lossis ja puuraiuja majakeses. Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener. Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema
Snilind Enne haldja saabumist olid lapsed jäginud rikkaste laste jõulupidu ning mänginud kookide söömist ja tundnud rõõmu sellest, kuidas teised lapsed pidutsevad. Ise olid nad vaesed ning vanematel polnud raha, et lastele kinke osta. Haldjas andis poisile kübara, mis võimaldas näha kõikide asjade sisemusse. Poiss pidi õppima rõõmu tundma lihtsatest asjadest, mis ümbritsevad teda iga päev. Kui poiss oli
kaitsevaimu tähenduse,10 unustatakse eesti muinasusu iseloomustamisel tihtipeale ära, ilmselt just seetõttu, et ta on samastunud ristiusu jumalaga. Mõningat huvi pakub ka eesti kirikukeeles jumala kohta eeskätt kõnetussõnana kasutatav issand, mis selgesti on tunderõhuline variant sõnast isand `peremees, härra'. Ent ei tohi unustada, et "isand" on läänemeresoome keeltes oma põhitähenduse kõrval üsna laialdaselt käibel ka haldja tähenduses. Kogu läänemeresoome alal ei tulnud ju mütoloogilise terminina peamiselt vaid Eestis tuntud vaim jumala võistlejana üldse arvesse. Nii olemegi jõudnud vaimu juurde. Loorits rõhutab samas, et vaim sobiks kõrgema jumala idee tõlgendamiseks eriti selle poolest, et tema mõistes sisaldusid elujõu ja vaimse elemendid. Ja tõepoolest, küllap just siin peitub põhjus, miks see sõna eestikeelse ristiusu terminoloogia loomisel kasutati ära keskaja
Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natuke eelmal elasid Haldjas ja Rebaseneiu. Rebaseneiu tahtis kangesti minna maasikaid otsima, aga oli ju talv ja maasikaid tavaliselt siis ei olnud. Rebane läks Haldja juurde ja muudkui mangus, et lähme. Haldjas jäi lõpuks nõusse ja nad asusid teele. Metsa jõudes ja maasikaid otsides avastasid nad mingi halli laigu ja läksid lähemale. Hall laik osutus Pekkaks. Said siis Pekka, Haldjas ja Rebaseneiu tuttavateks. Siis astusid nende juurde Karu ja Kassikakk. Karu oli ära kaotanud oma julguse võtme ja ei olnud enam nii tugev kui vanasti. Karu oli haldja vana sõber.
(= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju (vana hall mees või naine). Haldjad olid iseloomult muutlikud ning haldjaga pidi oskama suhelda. Haldjate heakskiidu ärateenimiseks viidi läbi rituaale, toodi ohvriande, sülitati kolm korda üle õla. Ohvriandideks: toit, jook, liha, vill, riie, raha, ehted. Metsahaldjad
Keskaeg põhjalik pööre ühiskonnas? Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. USK muinasajal keskajal Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid o...
(Tegelaste iseloomustus, välimus ja seosed teinseteise vahel, illustratsioonid) Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane...
Muutused keskajal Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmis...
"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus on imeline tunne, mis on antud meile kusagilt ülevalt. See on nagu haldja võlukeppi puudutus, mille pärast selja taha kasvavad tiivad, mis annavad sulle lennuvõimet. Armastus, me nii palju sellest räägime, aga sõnad ei pruugi väljendada kõike, mis meie hinges toimub. Selline tunne nagu armastus võib väljendada ühe sõnaga ja see sõna on ime. Ime, mis on omapärane ja arusaadav ainult kahele inimesele terve maailmas. See mailm on nii suur ning samal ajal väike nagu tikutoos. Tikutoos, mis on imesi täis. Iga tikk on üks ime
õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nimetatakse, on kehatu kõikeläbiv vägi, mis täidab inimesi ja kõike muud olemasolevat. Tema auks pühitsetakse muistsest ajast saadik neljapäevasid. Maausuliste ajaarvamine sõltub loodusest ja selle muutumisest. Jõulud, lihavõtted, pööripäevad ja teised pühad on aeg, mil maarahva kombeid järgides ammutatakse
hinge.Mõne aja pärast kuulevad nad taas koputust. Asjade tagasimuutmiseks peab Tyltyl taas Teemanti keerama, kuid ta teeb seda liiga kiiresti ning mõned esemed ning Kass ja Koer ei jõua tagasi muutuda. Need asjad (Kass, Koer, Suhkur, Piim, Leib, Valgus, Tuli ja Vesi) tuleb teekonnale kaasa võtta. Lahkutakse akna kaudu, millest oli vaadatud rikast jõulupidu. Vanemad ei märka laste kadumist. Teine vaatus Teine pilt (Haldja juures) Uhkes haldja lossis pannakse selga kostüümid, millega reisile minna. Kass ning teised asjad (välja arvatud lapsed, Valgus ja Leib) arutavad, kas on ikka kasulik Sinilindu otsima minna. Haldjas määrab juhiks Valguse. Laste tühja kõhu leevendamiseks lõikab Leib kõhult paar viilu ja ulatab lastele, Suhkur murrab oma vasaku käe sõrmed (klaaskommid) ning annab need tyltylile ja Mytylile. Lapsed suunduvad oma vanavanematega kohtumiseks vasakule, teised paremale. Kolmas pilt (Mälestustemaa)
Maetelinck "SINILIND" Tegelased: Tyltyl, Myltyl, Kass, Koer, Tuli, Valgus, Vesi, Suhkur, Piim, Leib, naaber Sündmustik: Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse. Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks. Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise
Ta oli lombakas ja ühe silmaga. Lastele meenutas Berylune nende naabriproua Berlingoti. Berlynel oli kodus tütar haigestunud, selleks et teda terveks ravida, oli tal vaja sinilindu, mis pidi õnne tooma. Haldjas kinkis Tytylile kübara teemanditega, mis pidi näitama elu unistust ning keegi ei näinud seda kui see tema peas oli. Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes Mälestustemaale, nägid nad seal vanaema ja vanaisa, kes olid ammu juba päriselus surnud. Vanaemalt ja vanaisalt ei saanud midagi huvitavat peale sinise musträsta, kes muutus hiljem üleni mustaks. Peale Mälestustemaa külaskäiku jätkasid enda teekonda Öö paleesse. Sealolev kass Tytolette kaitses Sinilindu, et keegi teda ei leiaks. Hoolimata öö hoiatustest rändasid lapsed vapralt edasi
pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt. Kevad- ilus aprilli ilm ja lõokeste laul. Maeterlinck ,,Sinilind" Tyltyl ja Myltyl otsivad õnnetoovat sinilindu, keda vajab haldja tütar, et terveks saada. Koer tylo ja kass tylet. Koer truu, kass reetlik. Tuli, vesi, leib, suhkursurevad teekonna lõpul I Mälestuste maa(vanavanemad) II ööpalee(koopadsõjad, haigused, vaimud jne) III tuleviku riik(sündimata lapsed, aeg) IV Valgusetempel (rikaste ja vaeste valgus) V Kalmistu (pole laipu on roosid) VI Mets (puud ärkavad ellu, tahavad lapsi tappa) VII lahkumine (Õnn asub kodus) Maeterlinck ,,Pimedad" Sümbolistlik draama
Toomapäev Toomapäev on eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsember. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Kuigi päev on nime saanud apostel Tooma järgi, võivad päevaga seotud kombed eesti rahvakalendris olla ristiusueelsed ja seotud pigem tihti toomapäeva lähedale jääva talvise pööripäevaga. TOOMAPÄEV (21. DETSEMBER) EESTI RAHVAKALENDER Koostanud Mall Hiiemäe Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp, siia kuuluvad kujutelmad kõige pimedamast ajast ja pöördest valguse suunas, liikvel olevatest kurjad...
Bubõr ta tegid siia..." Etenduse pealkiri oli inspireeritud Juhan Viidingu luuletusest ,,See kaunis maja". Ajalugu kui tõde ei olnud selles näidendis oluline, arhitekte Vassiljevit ja Bubõrivi) oli näidatud sooja huumoriga. Aleksei Bubõr (Ivo Uukkivi) ja Nikolai Vassiljev (Tiit Sukk) juubelilavastuses. Juubeli tähistamiseks koostas Eesti Draamateater ka maja lugu kajastava raamatu ,,Eesti Draamateatri maja 100", mille autoriteks on Karin Hallas-Murula, Kristel Pappel ja Haldja Jalajas. 8 ALLIKAD: 1. Hallas-Murula, Karin; Pappel, Kristel; Jalajas, Haldja. Eesti Draamateatri maja 100 Eesti Draamateater, 2010 2. www.draamateater.ee 3. www.miksike.ee 4. Kulli, Jaanus. Juugendmaja uus tulek Sirp 23.01.2004 5. Laasik, Andres. Venelased ja sakslased Draamateatri juubelil Eesti Päevaleht 07.01.2010, 6. Kulli, Jaanus. Ööliblikad ja talupojatarkus Õhtuleht 14.05.2010
Mets tahtis lapsi tappa. Lõpuks jõudis Valgus metsa ja päästis lapsed. 4. Kas ja kuidas puudutab ,,Sinilind" 21. sajandi inimest? Minu arust mõjutab palju palju, kuna see aitab vaadata ümbritsevat uue pilguga. Avastame, et übritsev on uus ja ilus. Vahest märkame midagi mida varem pole märganud. Nagu ka poiss, võimegi meie lugedes seda teksti. Õppida nägema ümbritsevateasjade ilu. Poiss tegi läbi katsumusi, mis muutsid teda julgemaks, otsides sinilindu, kes pidi haldja väiksele tütrele õnne tooma, oli muutunud ta heldekäelisemaks ja nii heatahtlikuks, et juba soov teistele rõõümu teha ka tema enda südame rõõmuga täitis. Ta vaim oli elule avatud. 5. Oma arvamus raamatust. Lugu oli väga huvitaqv lugeda, mis siis, et lapsed nägid vaid und, aga see avas nende südamed ja õpetas ka mind kui lugejat, et alati ei pruugi õnne otsida vaid ta võib seista otse sinu kõrval koguaeg, tuleb vaid avada silmad, näha ümbritsevat maailma.
ELU MUISTSEL ISESEISVUSAJAL Meie ajaarvamise esimestel sajanditel sai majanduse aluseks maaviljelus, eriti Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis, kus selleks olid soodsamad tingimused. tööriistade ja relvade materjalina hakati tarvitama kohalikus soomaagist toodetud rauda. Arenes ka pronksehete valmistamine, milleks toorainet saadi eeskätt balti hõimude vahendusel. I a.t. lõpuks oli viljakasvatuse aluseks kujunenud põlispõldude harimine. Selle kõrval säilis ka ale- ja söödimaade viljelus. Maaharimisel kasutati künniloomi ja maaharimisriistaks oli konksader. Alates 11. sajandist levis talirukki kasvatamine. koos maaviljelusega arenes loomakasvatus, edenes käsitöö, sealhulgas metallide töötlemine, samuti savinõude valmistamine. Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate külade eelkäijad). Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus la...
Ma kujutan ette, et see võib olla juba väga mitmes kord, kui nad seda esitavad, kuid siiski tundusid kirglikud. Lisaks mulle meeldis vaadata dirigenti ja kui ta oma keppi liigutas, kuidas kõik hakkasid ühel ajal pilli mängima. Mulle jäi eriliseliselt meelde peategelase Klara tantsija, kuna tema roosa kleit oli eriline ja tema tantsuliigutused vapustavad. Kostüümid olid vägagi kenad. Hõljuvad kangad iga haldja seljas, kroonlehed lilleprintsessidel, säravad kuldnööbid tinasõduritel ning ajastuhõngulised kostüümid perekonnal. Laval olid ka hiired, kes olid nii õudsed, et ajasid isegi täiskasvanutel kananaha ihule. Sellepärast, et neil oli elusuuruse hiire karvkate, nende jubedad hambad või tõeline rotisaba. Igal juhul olid need hiired kõige huvitavamad. Kõikide kostüümide kvaliteet oli kaugelenäha korrektne. Lava oli suurepärane
Igor Stravinski ja George Gershwini elulood ja looming Igor Stravinski elulugu (1882-1971) S oli üks väheseid, kes omas 3 kodakondsust: USA, vene, prantsuse. Siiski loetakse teda USA heliloojaks, kuna viljakam osa loomingust valmis USA perioodil. Sündis Peterburi lähistel. Muusikalise andekuse päris isalt, kes oli nimekas bass Peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetas Peterburi Konservatooriumis õigusteaduskonna. 1906 abiellus oma nõo Jekaterinaga. Neil sündis 3 last. Muusikaõpinguid juhendas peamiseks N.Rimski-Korsakov. Heliloojana ilmus tema nimi ajalehtedesse 1905. Läbimurde aastaks 1910. Järgnevad 3 aastat olid aga eriti head. 1909 viibis S koos perega Prantsusmaal ja oli sage külaline teatrites. Mõistmata Vene revolutsiooni olemust ja sellele järgnenud sündmusi, otsustas ta kodumaale enam mitte naasta. Ta asus elama Šveitsi (1914-20). Ta leidis endale palju uusi ja huvitavaid sõpru: Jean Coc...
juhtima lapsi välja maailma, et näidata neile Vaimuvalgust, mis aitab näha kõike, mis on olemas. Lapsed hüppasid rõõmu pärast ja kui müra liiga suureks läks, käskis haldjas teemanti keerata. Haldjas ütles, et ,,kõik, kes lähevad lapsi saatma, surevad teekonna lõpul". Kõik peale Koera muutusid kurvaks. Haldjas kutsus kõik enda juurde. Nii siirdusid Tyltyl ja Mytyl sinilindu otsima. II HALDJA JUURES - Haldjas elab väga kõrge mäe tipul, poolel teel kuu poole. - "See vana planeet ei huvita mind enam" Haldja jaoks elavad inimesed kinnisilmi ning tal on neist kahju. Läheb inimeste hulka vaid selleks, et päästa lapsi ja panna neid elu nägema. Kõik panevad end peenelt riidesse. Kass kogub kaaslased kokku ja üritab neile vandenõud peale suruda, kuna Haldjas ütles, et kõik nad surevad, kui retk lõpeb
leivapätsikestega, korstnast tuli suur leek, ehk siis Tuli, kraanist tuli Vesi, piimakannust tuli Piim, Ellu ärkas ka Suhkur. Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt. Veel ilmus välja nende kass Tylette, kellele ei meeldinud koer ega ka vastupidi. Aknale ilmus aga suures hiilguses Valgus. Mürgel läks seal toas suureks ja haldjas käskis teemanti keerata, ning nad kadusid aknast välja Teises peatükkis on nad haldja pool, kus kogu see kamp olendeid omavahel tutvuvad ja räägivad. Lastsele antakse ülesanne otsida ülesse Sinilind ja see tuua haldjale, tema tütre raviks. Valgus oletab, et Sinilind võib olla Mälestustemaal, kus on kõik surnud, kaasaarvatud ka laste vanavanemad. Koer Tylo tahab nendega kaasa minna aga haldjas ei lubanud seda. Mälestustemaal, lähevad nad läbi tiheda ning vana metsa, maad katavad lilled, mis polnud kunagi valgust näinud, ning sellepärast nad ka ei lõhnanud
suur leek, ehk siis Tuli, kraanist tuli Vesi, piimakannust tuli Piim, Ellu ärkas ka Suhkur. Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt. Veel ilmus välja nende kass Tylette, kellele ei meeldinud koer ega ka vastupidi. Aknale ilmus aga suures hiilguses Valgus. Mürgel läks seal toas suureks ja haldjas käskis teemanti keerata, ning nad kadusid aknast välja Teises peatükis on nad haldja pool, kus kogu see kamp olendeid omavahel tutvuvad ja räägivad. Lastele antakse ülesanne otsida ülesse Sinilind ja see tuua haldjale, tema tütre raviks. Valgus oletab, et Sinilind võib olla Mälestustemaal, kus on kõik surnud, kaasaarvatud ka laste vanavanemad. Koer Tylo tahab nendega kaasa minna aga haldjas ei lubanud seda. Mälestustemaal, lähevad nad läbi tiheda ning vana metsa, maad katavad lilled, mis polnud kunagi valgust näinud, ning sellepärast nad ka ei lõhnanud
Lõpuks pimedad taipavad, et teejuht on surnud ja vaidlevad, kas minna edasi või jääda paigale. Päeva jooksul tulevad välja inimeste isiksused: tigedus, kartlikkus, postitiivsus. Näidend lõppeb öö saabumisega, keegi läheneb seltkonnale, laps hakkab nutma ja lõpp. Sümboliseerib inimeste surma ja saatust. Näidend ,,Sinilind" Peategelased on vaesed puraiduri lapsed, poeg a tütar, kes otsustavad jõuluööl sinilindu otsima minna. Nad teevad seda haldja käsul, sest ainult sinilind saaks päästa haige naabritüdruku. Hoolimata vaesusest on lapsed rõõmsad, positiivsed. Nad rändavad võluriiki, kus neid saadavad: kass, koer, piim, leib,, vesi. Nad lendavad mälestustemaale, kus kohtuvad oma surnud vanavanematega. Nad lähevad ööriiki, tulevikumaale, kuid ei leia sealt sinilindu, vaid koju jõudes leiavad selle kodust. Kingivad selle naabritüdrukule. Tüdruk saab terveks.
personaalne kuid ka kogukondlikul tasandil. Kaugemasse minevikku vaadates leidub sarnaseid uskumusi juba suuremas ühenduses- kogu läänemeresoome rahvaste tasandil. Üheks selliseks näiteks tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid. Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandist, kuid haldja mõiste hakkab üha sagedamini esinema alles 19. sajandi keskpaigast alates. 1 On erinevaid teooriaid sellest, et miks on tekkinud läänemeresoome rahvaste pärimusse selline olend nagu metshaldjas. Siinkohal toon välja mõned, mis mulle Aino Laaguse artiklist tunduvad loogilisemad ning millega nõustun rohkem. M. A. Castrén on seisukohal, et haldjas on üldnimetus kaitsevaimudele, mis paiknevad looduses ja inimese enda loodud asjades
nõialinnud. Öökulli on peetud aga ka rumaluse etaloniks. Silmi pilgutades otsa vahtiv öökull võib esimese hooga küll kohtlase mulje jätta, ent kui teda natuke aega jälgida, hakkab tunduma, et temas on tõepoolest midagi ebamaist peidus. Pole isegi vaja kuulda tema võlumaailmast pärit huikamist. Ka vaikusest piisab vahel, et muinasjuttu lennata. Vähemalt öökullil küll: ta lehvitab tiibu nii hääletult, nagu oleks tegemist haldja või hingega. Kummalist tunnet, justkui vaataks mahakeeratud häälega televiisorit, aitavad tekitada nende silmapaistvalt laiad ja suure pindalaga tiivad. Nende abil võib kakk kaua ja kuuldamatult liuelda ning maitsvaid saakloomi otsida. Vahel võib händkakk jahti pidada päeval, kuid selleks et saak peamisel küttimisajal hämarikus ja pimedas üles leida, on tema kõrvad üliteravad.
Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks. Mis puutub tõesse, siis ei tea ükski inimene tõde ega hakkagi teadma - isegi jumalad mitte. Ja kui keegi ka juhtub välja ütlema tõe, siis ei saa ta seda teada, sest kõik on vaid oletuste põiming. (Xenophanes) Käesoleva essee kirjutamise eesmärgiks oli leida vastus küsimusele Mis on eesti loodusfilosoofia? Tõepoolest, mis see siis on. Kas hõlmab see loodust säästvat käitumist ning loodushoidu? Arvan, et loodusfilosoofia alla ei saa me liigitada mõnd üksikut keskkonda käsitlevat probleemi või fakti. Arvan, et loodusfilosoofia on terve meie elu, alustades aegade algusest peale ja lõpetades käesoleva ajaga. Raske ja ilmselt võimatu on vastata sellele, mida võiks pidada loodusfilosoofiaks paari lausega ja samas, kas on sellele küsimusele üldse võimalik leida vastust. Inimese eksistents selles maailmas sai alguse väga ammu kuigi peame meeles pidama, et me ei olnud siin e...
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste k...
Haldja paleest siirduvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtuvad enda surnud vanavanemate ja õdede-vendadega. Sealt sinise linnuga tagasi tulles tabab neid aga ehmatus lind on muutunud mustaks. Järgmisena suundutakse Öö paleesse
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Talvised rahvakalendritähtpäevad Referaat Nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Referaadi tegin talviste kuude kohta ja sealt valisin 3 tähtpäeva ja üritasin võimalikult põhjalikult kirjutada nendest. 2 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähista...
Nagu muinaslugudes ikka, ei jää ka elutud asjad tegelaste vastu ükskõikseks. Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik. Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus elavad nende surnud vanaema ja vanaisa, sündimata laste maale, Öö paleesse, metsa, kus puudel on kõnevõime. Haldja antud ülesanne on keerukas. Sinilindu on peaaegu võimatu kätte saada. Tyltylil läheb vaja palju mehisust, meelekindlust ja vastupidavust, et kõik raskused ületada ja inimese vaenlasi värisema panna. Lastel ei õnnestunud ehtsat lindu kaasa tuua. Mälestustemaalt toodud lind värvus mustaks, Tulevikuriigist toodud punaseks, Ööpaleest pärit lind aga suri. Siniseks värvus hoopis Tyltyli kodus puuris olnud tavaline kall lind, kui poiss tahtis teda vaesele naabritüdrukule kinkida.
Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3...
armastus tekib hiljem kuninga noorema venna Pelleas´i vastu. Nende armastus on kirglik, kuningale ei meeldi see ja ta tapab oma venna. Melisande sureb samuti südamevalusse. Näidend näitab, et armastust ei saa peale suruda. Melisande on vaba hinge sümbol. Draama ,,Sinilind" on kõige kuulsam, peategelased on puuraiduri lapsed Tytyl ja Mytyl, kes on väga vaesed. Nad näevad paremat elu aknast, kuid pole pole nende peale kadedad, vaid unistavad samasugusest elust. Lapsed lähevad haldja käsul Sinilindu otsima, ei leida õnne. Nad käivad erinevates võluriikised, kuid ei leia kuskilt Sinilindu. Lõpuks koju jõudes nad avastavad, et on möödunud ainult 1 öö ja leiavad, et Sinilind on nende puurtuvi ja annavad ta naabrinaisele, kelle laps sai tänu linnule terveks. Sõnum: Selleks, et õppida elus head hindama, tuleb siiski palju kogeda. See näidnd näitab, et inimeste eksimusedi võivad teda juhatada õnneni, tuleb ainult oma vigadest õppida. Õnne tuleb jagada.
TOOMAPÄEV JA MARDIPÄEV TOOMAPÄEV Toomapäev on Eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsembril. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. KOMBED Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati l...
mõned on selle peale veidi pahased. Iisi ema ei tule päris matustele, vaid vaatab natuke kaugemalt. Peale valgete lillede on kalmul kaks kimpu väikestest punastest roosidest. Need on olnud ema ja isa lilled, sest sellise buketi oli Andres kinkinud Margele päris nende tutvuse alguses, kui nad ühel külmal märtsipäeval ühest toredast lillemüüjatädist möödunud olid. ,,,,Vaata, seal on Okasroosikese hea haldjas," müksas Marge Andrest. Ja Andres astus haldja juurde:" Palun, ma võtaksin kõik need roosid!" Eideke noogutas: ,,Just teid ma ootasingi!" ning pakkis lilled algul ajalehte, seejärel suurde valgesse paberisse. ,,Siis ei tee külm liiga!" ,,Kas sa tundsid seda mutikest?" küsis Andres, kui nad olid lillemüüjate rivist mööda jõudnud. ,,Muidugi mitte!" naeris Marge. ,,Ma arvasin, et ta on sinu tuttav!"" Iisi on kindel, et isa on talle kirja jätnud ning et ,,kuri võõrasema" ei anna seda talle
Põltsamaa Ametikool Kokk I Kutseeksami-kirjalik kodutöö Sõbrapäeva lõuna Põltsamaa 2009 SISUKORD 1.Sissejuhtaus 2.Toitude valiku põhjendus 3.Menüü 4.Tehnoloogilised kaardid ja hinna kalkulatsioonid 4.1Eelroog 4.2pearoog 4.3Järelroog 5.Seadmed,töö-ja serveerimis vahendid 6.Ajagraafik 7.Toiduainete tellimus 8.toitained ja kalorsus 9.Laua eelkatte skeem kokkuvõte kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Tööautor õpib Põltsamaa Ametikoolis 4 kursusel koka erialal. Koka eriala valisin just, iseenda jaoks. Et õppida söögivalmistamise nippe. Koduseks ülesandeks oli sõbrapäeva lõuna kahele. Töö eesmärk, on koostada laud kahele sõbrannale. Toidud valisin kerged, ehk vähe rasvased. Töö eesmärgiks on klientide rahul olu. TOITUDE VALIKU PÕHJENDUS Valisin sõbrapäeva lõuna kahele. Sööma tulevad kaks parimat sõbrannat. Vanuses 20. Mõlemad töötavad ärindusealal. Na...
TOOMAPÄEV Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISU, MÕTE......................................................................................................... 3 2. KOMBED ............................................................................................................. 3 3. USKUMUSED, ÜTLUSED.................................................................................. 2 4. TOIDUD................................................................................................................ 3 5. KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 9 2 1. SISU, MÕTE Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud üle...
Mélis ja Pel armuvad. Vana kuningapoeg tapab Pel . Mel sureb ka ja tema surmale pole seletust (ilmselt hingevalusse) Sõnum: näid. näitab, et armastust ei saa sundida. Armastust ei ole mõtet ka alla suruda. Tõeline armastus ei tohiks olla kättemaksuhimuline. ,,Sinilind" olid puuraiduri lapsed poiss Tyltyl ja tüdruk Mytyl. Olid jõulud ja neil piirdusid need sellega, et nägig aknast naabrite pidu. Nende juurde tuleb haldjas, kes ütleb, et otsige sinilindu, sest see toob õnne ja haldja laps on haige ja vajab ka õnne. Rändavad öökuningriigis, võlu metsas, mälestuste maal, kus kohtavad oma surnud lähedasi ja tulevikuriigis kohtavad sündimata lapsi, kes teavad ette oma elu. Paljud neist toovad leiutisi maale kaasa, kohtavad oma tulevast venda, kes toob neile kaasa leetrid, sarlakid ja läkaköha ja ütles, et see järel sureb. Leiavad ka siniline, aga need osutuvad pettelindudeks. See tähistab seda et ka in oma elus kogeb õnne vaid üürikeseks hetkeks. Lapsed läksid
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiill...
Inimese puhul lahkub hing kehast, kui inimene sureb või magab.Hing tuleb tagasi maapeale novembris, sest see on kõige pimedam periood. Teadaolevalt oli eestlastele väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes eksisteerisid vakad, kus olid Tõnnile annid. Setode haldjaks oli Peko. Tuntuim eestlaste haldjas on Tarapitha e Taara. Ajaloollased on paralleele toonud Taara ning skandinaavlaste haldja Thoriga. On leitud ka ohvriallikaid ning ohvrikive. Tamm, pärn ja pihlakas olid n-ö pühapuud. Kuna olid kaubandussuhted läänepoolsete rahvastega, siis mingil määral teadsid eestlased ka ristiusust. Misjonitööga siinsetel aladel tegeles piiskop Hiltimus (1070 aastatel). 1160 aastatel tegeles Eesti aladel misjoniga munk Fulco ning teda abistas eesti päritolu Nicolaus. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227
Elin Palumäe SR13 1. Võrrelge omavahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti rahvarõivaid. Tooge välja iseloomulikud jooned. Jõgevamaa kattub osaliselt endisaegse Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaaga. Rõivastus oli siin üsna vastuvõtlik uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid mujale Lõuna-Eestisse. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul oli Jõgevamaal noorikute piduliku peakattena tuntud käsitöömeistrite poolt lilltikandiga kaunistatud linuk ehk sabaga tanu, mis oli laiemalt levinud Põhja-Eestis. 19. sajandi keskpaiku ilmus Tormas nii meeste kui naiste rõivastusse hiliseid venepäraseid jooni. 19. sajandi kolmandal veerandil esines naistel nii Tormas, Kodaveres kui ka Maarja-Magdaleenas idaslaavi naisterõivastusele omaseid vaheleõmmeldud õlalappidega särke, peakattena punaseid kolmnurkseid rätte. Naiste peamine kehakate, eriti soojal suveajal, oli valge linane pikkade varrukatega särk. Särgiväel, ainult vöö peal, abielunaistel ka põll ...
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg. Ohvriloom oli haldjale meelepärane, sest rituaali järel hakkas vihma sadama. Kogu rituaali ja loitsukatke kirjutas üles pastor Gutslaff, kellele sedalaadi riituse läbiviimine ei meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil
(vikerkaar, ,,jumala hobune"), samuQ jumalankusak (vikerkaar, ,,jumaal vöö"); ka g'umou g'ureidab i lämin iskeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumal, jumala, ...lutsi maajumala maarahvas, leivude t'errid'ummal, kodujumal, puujumal, liivi tuuljumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel Eesti haldijas, haldjas, haljas, haldja, jne, arvatavasti germaani laen Eesti emandad-isandad, peremehed-perenaised, liivi tuul-jema, soona-jema, järvi-emä jne, soome metsän ukko, metsän akka jne Vadja järvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Fiktiivsed olendid lastehirmutustena · isikunimed, nt Ahju-Ants, Jõe-Mart, Kaevu-Hans Korstna-Ants, Ko1-Mats, Ko1-Toomas,
Head haldjad ei puutu seni inimestesse, kuni neile pole halba tehtud, pahad püüavad aga inimestele alati halba teha. Kahjutegemise ärahoidmiseks tuleb neid ohvritega lepitada. Headele vaimudele, nagu Murueide tütardele, ei ohverdatud kuna neist halba ei oodatud. Igal loodusest valmistatud asjad on oma kaitsevaim, valitseja või haldjas. See on ta looja. Haldjas pole oma olemusega loodustoote ehk inimese kätetöö külge seotud, vaid võib oma soovi järgi vabalt liikuda. Kui hävib haldja senine asupaik, valib ta endale uue. Ka puul on oma haldjas, kannab ta siiski hoolt ka teiste puude eest. Teada pole täpselt, kas igal puul metsas just oma haldjas on, küll aga kui puud lahku kasvavad, üksteisest kaugemale, siis on neil omad haldjad. Peale üksikute puude haldjate on olemas metsal ka veel metsahaldjas. Asukohtade järgi, kus haldjas asuvad, saavadki nad endale nime: inimese-, maja-, kiriku-, õue-, metsa-, raha-, augu-, maa-, vee-, laeva-,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
