Kanga Näidis Kirjeldus Kasutus nimetus Läikiv, elegantse välimusega, satään sidususega kangas. Atlasskanga parem pool on sile ja läikiv, pahem pool aga Pulmakleidid, Atlass tuhm/ matt. ametlikud kleidid Polüestrist ja viskoosist kangale võivad jääda vee laigud. Tõmbub kokku minimaalselt. Kerge ja õrn, pooleldi pehme, labase sidusega kangas. Batist on õhuke ja
Kesk- ja ülivõrre 1) KESKVÕRRE a) A-tüvi (om. kääne) + m nt. suure+m, ohtliku+m, kauni+m b) Sõnad, mis on A- või U-tüvelised ning nõrgema astmevaheldusega, muudavad enne keskvõrret tüvevokaali - ae ja ue nt. must musta mustem ; hull hullu hullem ; järsk järsu järsem 5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha pahem ; vana vanem ; kõva kõvem ; süva süvem ; lahja lahjem 2) ÜLIVÕRRE a) kõige + KV b) i-ülivõrre (mitmuse osastav id) sõnad peavad olema kas: * 3-silbilised nt. libe libedam libedaim ; kohtlane kohtlasem kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas rikkam rikkaim ; kallis kallim kalleim ; arg arem arim ; jäik jäigem jäigim ; tark targem targim ; tumm tummem tummim ; koomiline
suundadesse triikida-pressida, termotöödelda. Silmuskoe masinatel tehisk.nahade kudumisel kootakse põhikoe igasse silmusesse kiud lindina. Kiudude pikkus niidis u 40mm. Kiudude otsad tulevad välja kanga paremale poolele ja moodustavad karuse. Karuse moodustamiseks kasutatakse mitmesuguse keemilise koostise, jämeduse ja värvusega kiudusid. Pind võib olla väga erineva viimistlusega : pügatud, säbardatud, laineline jne. Tehisk.nahad läbivadtermotöötluse ja pahem pool võib olla töödeldud lateksiga karuse paremaks kinnitamiseks põimikusse. Silmkoe puuduseks on venivus. Liimimismeetodil toodetakse karakuli- ja smuska imitatsiooni. Senilllõnga südamikus on korrutatud niidid, mille vahel on keemilistest kiududest tükid. Saadud lõngale antakse lokkimisaparaadil laineline pind. (smuska variant) Senilllõng kantakse kleepainega kaetud riidepinnale ja vajutatakse kinni. Järgneb kuivatamine.
Lainekrepp - krobeliste triipudega puuvillane riie, mida ei pea triikima Lamee - ühelt poolt pisut krobeline, teiselt poolt läikiv väga sileda pinnaga riie Liimiriie - spetsiaalne liimikihiga riie, mis pressitakse rõivaosade tugevdamiseks riide pahemale poolele Samet - madalakarvaline puuvillasest, siidist või sünteetilisest kiust riie Satään - satäänsidusega puuvillane riie, millel parem pool läikiv, pahem matt Sits - õhuke, labase sidusega puuvillane riie Strets - elastseid kiude sisaldav riie Senill - peenikese sametpaela taolisest lõngast kootud riie Sifoon - väga õhuke ja läbipaistev siidriie Taft - tihe, läikiv, kangelt hoidev siidriie Tviid - väikeste toppidega villane või poolvillane mantli- või kostüümiriie Tüll - võrgutaoline õhuke riie, kasutatakse näiteks alusseelikute, tantsukleitide või looride õmblemiseks
poolel ei ole toimejooni näha. Koepindn Kõige e harvemini esinev toimsetest sidustest. Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad. Tasa- Lõime- ja pindne koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Atlass Atlass-siduses lõimelõng katab 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Satään Satäänsiduses koelõng katab 4 lõimelõnga
(tasakaalustamata labane) Toimne on iseloomulikud diagonaalsed jooned (toimejooned), See riide pool, kus toimejooned on paremini nähtavad, on parem pool. Tavaliselt diagonaal 45kraadise nurga all. 1. Lõimepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. 2. Koepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad 3. Tasapindne Lõime- ja koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Atlass Atlass-siduses lõimelõng katab 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Paremale poolele välja toodud lõngad asetsevad tunduvalt tihedamini kui pahema poole lõngad Satään Satäänsiduses koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi PÕHISIDUSTE TULETISED:
teeksime? Raha eest saab praktiliselt kõike, kuid kõigil pole niipalju raha kui teistel. Näiteks aafrikas on inimestel väga raske olla ja elada, me ei kujuta seda võibolla ise ettegi, kuid olukord on seal väga hull. Sealsed inimesed elavad 2 dollariga päevas ära. Paneb imestama. Raha ei ole aga ka kõige parem asi, raha on ka laenamisega seotud ja laen ei ole sugugi hea asi. Laenul on oma intressid ja see ongi asja pahem pool. Kuid kui pangad ei väljastaks laenusid, ei olekski inimestel raha, sest raha ringlust ei oleks ja raha peab käima ka läbi panga. Juttu on ka sellest, et tehnika areng on kiire ja üha rohkem töid ja tegevusi asendatakse masinatega. Sellest aga tekib probleem, et inimesed jäävad töötuks ja raha neil enam pole, kuna masinaid on igaljuhul odavam üleval pidada. Kui me suudaksime püüda kinni 1/100 kogu päikesest tuleneva energia, siis ei oleks meil
Organza /Organza/ Õhuke, tavalise Pulma- ja sidusega kangas, võib õhturõivastes, olla pool läbibaistev sisekujunduses kasutatakse magamistubades efekti loomiseks Satiin /Sateen/ Pealmine pool läikiv ja Voodipesu, sile, pahem pool tuhm, magamisriiete, kleitide, katsudes pehme, hoiab seelikute, voodrite, hästi kuju, kortsud on pesu, spordiriiete paistavad hästi välja valmistamisel 5 VIITED [ D. Tuulik, "Ekool.tktk.ee," [Online]. Available: 1 http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/90675/mod_resource/content/4/PRAKTILISE%20T
Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad. Tasapindne toimne Lõime- ja sidus koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Nt. flanell ja tvill
11. Ega nuum-siga seda ei tea, mis õue-seale vaeva teeb. 12. Ei ole kõik mesi, mis tilgub, ega kõik tuli mis vilgub. 13. Ei see koer jänest koju too, keda vägise metsa viidakse. 14. Iga punane mari ep ole mitte maasikas. 15. Kelle perse sügeleb, küll see sauna kütab. 16. Kellest konks peab saama, see kasvab noorelt kõverasse. 17. Kes ainsat last raatsib lüüa! 18. Kivi-süld on kergem mõõta kui kokku kanda. 19. Kui naine joob ja katus läbi jookseb, see on kõige pahem lugu. 20. Kes supiga suus põletanud, see puhub ka vee peale. 21. Kui sa oma nahka armastad, siis ära teist löö. 22. Kui sul enesel tiibu ei ole, siis ei tõsta sind ka võõrad tiivad lendu. 23. Kus koer kord lüüa saanud, ei ta seal enam teine kord haugu. 24. Mee-kaup-mees lakub mõne korra omasõrmi. 25. Mis naeste tarkus on? Hundi eest tuppa hoida. 26. Noorte leskede südamed ja kivi-vaagnad on usinad jahtuma. 27
koekatted. Koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi. Atlass- ja satäänsidusega kangad on toimsetest tihedamad, paksemad ja raskemad. Riided on ka pehmed ja elastsed, ent labasest ja toimsest nõrgemad ning kergemini hargnevamad. PÕHISIDUSTE TULETISED Koerips (labase Lõimega kaetakse järjest mitu koelõnga, lõimkatted tuletis) on pikemad. Riide parem ja pahem pool on välimuselt ja ehituselt sarnased, nende pinnal on neile sidustele iseloomulikud ripsijooned. Kuderipsil piki kangast. Ripssidusega riided on pehmemad, ja suure tiheduse tõttu suurema tõmbekoormusega kui vastava struktuuriga labased riided. Lõimerips Erinevus koeripsist: koega kaetakse mitu
Materjaliõpetus ja Tekstiilitootmise tehnoloogia käigus lektor Diana Tuuliku juhendamisel. 3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal I kangas Kangas on tasapindse toimse sidusega (Foto 1), kuna paremal poolel on lõime ja koekatteid võrdselt. Pahem pool sarnaneb parema poolega, kuid toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Riide pind on veidi kare, on näha kiude kanga pinnal. Kangal on ka õrn läige. Kangas on üsna paks ja tihe. Lõime- ja koelõngad ei erine teineteisest ning paiknevad ühtlaselt kangas. Mõlemad on väga õrna keerduvusega, seega ei ole kangas elastne. Lõngad on keskmise jämedusega ja pehmed, kuid karvased ja mitte väga tugevad. Tegemist on staapelkiududest tehtud lõngadega.
Igal asjal oma aeg (Kg 3,1 ja 8,6) Koer sööb oma okse ära ja pestud emis läheb mudasse püherdama (Õp 26,11; 2Pt 2,22) Kel on, sellele antakse, kel pole, selt võetakse (Mt 13,12 ja 25,29; Mk 4,25; Lk 8,18 ja 19,26) Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkust tunnistada (Õp 16,16; Siir 51,37) Parem pisut õigusega kui palju ülekohtuga (Õp 16,8) Mis sa tahad, et teised peavad sulle tegema, seda tee neile (Tob 4,15; Lk 6,31) Sinu pahem käsi ei pea teadma, mis su parem käsi teeb (Mt 6,3) Kus mu vara, seal mu süda (Mt 6,21; Lk 12,34) Ära pane küünalt vaka alla (Mt 5,15) Mis mõõduga teie mõõdate, sellega peab teile mõõdetama (Mt 7,2; Mk 4,24; Lk 6,38) Ükski ei ela ainult enesele (Rm 14,7; 2Kr 5,15; Gl 2,20.) Andke keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus (Mt 22,21) Armasta oma ligimest nagu iseennast (3Ms 19,18; Mk 12,31; Gl 5,14)
+------------------+---------------------+-------+ | Isaac Asimov | Asum | 1976 | | Mary Shelly | Frankestein | 1968 | | A.H.Tammsaare | Tde ja igus | 1920 | | Oskar Luts | Kevade | 1945 | | T.Trubetski | Daam sinises | 1986 | | Sigmund Freud | Kitumise anatoomia | 1997 | | J.Stalin | Konstitutsioon | 1944 | | V.I.Lenin | Rahvasbrad | 1951 | | U.K.LeQuine | Pimeduse pahem ksi | 1975 | | J.K.Ibin | Mis teha | 1950 | | Nikolai Kogol | Surnud hinged | 1977 | | A.Kivirhk | Kalevipoeg | 1997 | | V.Lcis | Massi ebajumal | 1989 | | V.Lcis | Inimesed maskides | 1989 | | V.Lcis | Hiline kevad | 1989 | | Rex Stout | Testament | 1986 | | J.F.Cooper | Pioneerid | 1973 | | M.Kivistik | Surma ratsanikud | 1992 |
sarnaneb angoorakitse villaga. Angooraküülikuid on erinevat värvi: valged, sinised, mustad, hallid. Kõige hinnatavam on valge angooravill. Küüliku villa kvaliteedi määrab ära aluskarvade säbrulisuse aste. Kvaliteetse villa saamiseks tuleb pöörata suurt rõhku villaküülikute pidamistingimustele ja nende õigeaegsele ning sagedasele kammimisele. Hooldus: angooravillast esemeid tuleks pesta käsitsi leiges vees (kuni 30 C juures), vanub kergesti. Enne pesemist tuleb keerata rõiva pahem pool väljapoole. Kasutada villasele mõeldud pesemisvahendit. Pärast pesemist ei tohi väänata, vaid suruda õrnalt ja rullida froteerätiku sisse. Kuivatada horisontaalselt. Alpakavill Alpaka on Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluv loom, kellelt saadakse Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond kaamellastest kõige väärtuslikumat läikivat, eriti peent ja pehmet villa. Alpakavilla
elude nimel. · Taavit vaevavad suured süümepiinad, ta külastab Hiie talu. Ka Ignas arvab, et Taavit ei lasta tulema, kui viimane läheks Lembitule järgi. · Taavi külastab oma ema, Piskujõed on venelased piiranud juba pikka aega. 11. Peatükk · Ilme üritab meeleheitlikult Taevasaarelt lahkuda, Taavi takistab teda ning isegi lööb oma naist, hiljem tunneb mees end niivõrd halvasti, et palub Osvaldil enda Taavi pahem käsi sodiks lasta Osvald ei tee seda. · Taavi uurib Ilmelt täpsemalt Marta käitumise kohta rannas ajal, mil pidi aset leidma rahva põgenemine üle lahe. Ta saab teada, et Marta oli valetanud ja inimesed rannas Punaarmeele üles andnud. Ka Osvaldit valdab Marta tegeliku olemuse paljastumisel halb enesetunne. Algab jaht Marta tabamiseks, mis aga ei anna tulemusi. · Piskujõe Linda saadab Ilmele enda laulatussõrmuse. 12. Peatükk
| Arabella | 2020-10-18 | | Rahvasbrad | 2020-10-01 | | Asum | 2020-10-19 | | Carry On | 2020-10-17 | | Mina ja George | 2020-10-21 | | Ajaseemned | NULL | | Frankestein | NULL | | Tde ja igus | NULL | | Kevade | NULL | | Daam sinises | NULL | | Kitumise anatoomia | NULL | | Konstitutsioon | NULL | | Leninismi alustest | NULL | | Pimeduse pahem ksi | NULL | | Mis teha | NULL | | Surnud hinged | NULL | | Kalevipoeg | NULL | | Massi ebajumal | NULL | | Inimesed maskides | NULL | | Hiline kevad | NULL | | Pioneerid | NULL | | Surma ratsanikud | NULL | | Kana ja muna | NULL | | Naksitrallid | NULL | | Arvuti A ja B | NULL | | Kasuema | NULL |
| Frankestein | 0 | | Tde ja igus | 0 | | Kevade | 0 | | Daam sinises | 0 | | Mina ja George | 3 | | Kitumise anatoomia | 0 | | Konstitutsioon | 0 | | Rahvasbrad | 1 | | Leninismi alustest | 0 | | Pimeduse pahem ksi | 0 | | Mis teha | 0 | | Surnud hinged | 0 | | Kalevipoeg | 0 | | Massi ebajumal | 0 | | Inimesed maskides | 0 | | Hiline kevad | 0 | | Testament | 1 | | Pioneerid | 0 | | Surma ratsanikud | 0 |
Kelmed ja veresooned. Suuremad loomad. Kaupatatakse paar tundi. Tükeldatakse, tükid paneeritakse riivsaias. -südamed-leoatatakse 2-4h külmas vees. Veresooned ära.poolitatakse. enne kuumtöötlemist võib marineerida. -udarad- vanem loom kupatatakse. Eemaldatakse rõngaslihased. Tük. -kopsud- leotatakse külmas vees, seejärel tükeldatakse. -soolikad- puhastatakse sisust. Pööratakse jooksva vee all tagurpidi ja kraabitakse puhtaks. Pestakse ja soolatakse. -magu-pööratakse pahem pidi ja leotatakse 8-12h voolava külma vee käes. Seejärel kaabitakse noaga, kupatatakse 34. hakkliharoad- hakkbiifsteek, hakkrulaad, vormiroad, lihapallid. 35. road kodulindudest- linnuraguu, 36. kalade eeltöötlemine- Lima kraapimine, (soomustamine), sisikonna eemaldus (kõhust, seljast, peast), fileerimine. 37. kalade kuumtöötlemine-praadimine, keetmine, suitsutamine. 38. kissellid, magusad supid- KISSELLID: valm. puuviljadest, marjadest,püreedest, piimast, leivast, KV
Ripsitaolist riiet saab kududa ka labast sidust rakendades (erinev tihedus ja lõngade jämedus). Samet Madala tiheda püstkarusega puuvillane, siidist, villane või keemilistest kiududest pidulik riie. Sarz Puuvillane või viskoosne värvitud toimse sidusega voodririie. Satään Satäänsidusega puuvillane riie, parem pool on läikiv, pahem matt. Senill Peenikese sametpaela taolisest senill-lõngast kootud riie, millest valmistatakse nt. Hommikumantleid ja vaipu. Sits Õhuke, labase koega puuvillane riie, trükimustriline või ühevärviline. Strets Elastseid kiude sisaldav tihedam riie. Venib kas ühes või mõlemas suunas. Sifoon Labases siduses õhuke, hõre ja läbipaistev riie, enamasti siid. Soti riie e
rikkuse kaotada ning see näitab et ta on ahne. Tal oli idee, et Piibeleht kirjutaks talle raamatu tema eest, mis näitab, et valetamisega tal pole probleemi. Kui tutvustati Piibelehte, siis ta väitis koheselt, et Piibeleht on ärimees. Ta isegi pettis oma äia, et tema saladusi hoitaks. Ludvig ei ole just aus mees, pigem vastupidi. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Laura Vestman riietub lihtsalt, kleit seljas ja asi korras. Ta on Matilde noorem õde. Ta pahem jalg on natuke lühem kui parem, mille tõttu ta kergelt lonkab (Laura temast noorem, on kleidiväel; ta lonkab kergesti pahemat jalga.). Laura kõneleb pikkamisi, veidi lapsiku tämbriga ning iseäralikku hääldusviisiga. Laura aitab peamiselt oma isa. Ta tegi ka seda, mida ta õde temalt palus, aga piirideni (,,Too minu kalossid sisse, Laura, eeskojas on veel veidi pime!" ,,Ei!"). Laura oli lahke ja abivalmis (,,Usun küll, sul on helde süda..").
Välispoliitika :Suletud riigid , sõjakas . Demokraatlikud liikumised: Liberalism-kujunesid euroopas 19.saj poliitiline liikumine mis pooldas isikuvabadust , turumajandust demokraatlikku ühiskonda .(Inglismaal liberaalid leiboristid. ) Uuenduste pooldaja. Konservatism- 19.saj kujunes , esialgu pooldasid vanu traditsioone ja aeglasi muutusi , eeskuju ajaloost.20. saj hakkasid järjest rohkem kaitsma vaba turgu ja majanduslikku liberalismi. Sotsialistid-lihttööliste huvide kaitsjad pahem poolne partei , hiljem lisandusid neile sotsiaaldemokraadid ja nende oluseim sõnum /suurem nõudmine oli lihtrahva elu parandamine ja varalise ebavõrdsuse vähendamine , reformid , rikastele suuremad maksud. Nimeta kahe maailmasõja vahelise perioodi demokraatlikke ja diktatuuri riike . Mis on neile iseloomulik ? Kaks demokraatlikku riiki :prantsusmaa , inglismaa, Üldised iseloomulikud jooned :Sõna vabadus , inimõiguste olemasolu, Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa ,NSVL
lendvatele". Läti Henriku kroonikas kirjeldatakse eestlaste katset ohverdada preester Hartwici. - mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne.) · Ohverdamisega on seotud ka ENNUSTAMINE ja NÕIDUMINE. Leiti, et asjade ja nähtuste vahel on seoseid, mida saab mõjutada. N: ravimaagia (tervistavad allikad); ohvrilooma langemise külje olulisus (parem ja pahem külg). RISTIUSU MÕJUD: · Muinasajal oli kindlalt valitsevaks usundiks kohalik muinasusund; samas kontaktidest naaberaladega hakkas vähehaaval sisse imbuma ka ristiusule omaseid nähtuseid: - muinasaja lõpul hakkas vähesel määral taas levima laibamatus. - laibamatuse korral peaga läände matmine (varem maeti põhja-lõuna suunaliselt). - 12.sajandi haudadest on hauapanustena avastatud väikeseid ristikesi.
EESTI AEG 1. Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alev...
Itaalia Referaat Koostaja: Karmo Allvee Nõo 2009 Sisiukord Geograafiline asend Itaalia Vabariik, pindalaga 301 323 km2, asub Euraasia mandril, Euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel Apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ni...
rääkida ei taha. Seda ei saa nii lihtsalt puhtaks, need teod ei saa nii ruttu andestatud. Ja kui hommik on käes, kui inimene ärkab, jätab maha oma varju, unustab ta, tõukab kõige sügavamasse hingesoppi, et keegi seda ei näeks ning endalgi poleks tunda. Kui jällegi saabub öö, kui inimene unustab end (joob purju või midagi muud), saab ta vari ta jällegi kätte ning vallutab enese, näiliselt hea inimese, kellest ei võiks kunagi arvata midagi halba. Jah, igal inimesel on pahem pool-pahupool, sellest ongi Andres Ehini luuletus "Vari". Aknast sissevaatava kuuse laul Üha vaatan ma seda maja, seal lauad ja toolid ja voodid. Seal elavad inimesed, nad lähevad tööle ja poodi. Mõned lähevad, päikene kannul, tulles jooksevad vastu kuud. Mõed laulavad laua ääres, teised vaikivad, toitu täis suud. Mõned vaikivad viimaks sootuks, puises kastis nad viiakse ära. Koju tuuakse väikene uus, kes kätkis karjub ja rusikaid järab.
00),('Mina ja George', 'T.Trubetski', 1988, 'Tallinn', 153, 'eesti', 38.00),('Käitumise anatoomia', 'Sigmund Freud', 1997, 'Tallinn', 5, 'eesti', 395.00),('Konstitutsioon', 'J.Stalin', 1944, 'Tallinn', 287, 'eesti', 56.00),('Rahvasõbrad', 'V.I.Lenin', 1951, 'Tallinn', 176, 'eesti', 23.00),('Leninismi alustest', 'J.Stalin', 1945, 'Tallinn', 357, 'eesti', 65.00),('Pimeduse pahem käsi', 'U.K.LeQuine', 1975, 'Tallinn', 198, 'eesti', 55.00),('Mis teha', 'J.K.Ibin', 1950, 'Tallinn', 175, 'eesti', 43.00),('Surnud hinged', 'Nikolai Kogol', 1977, 'Tallinn', 298, 'eesti', 55.00),('Kalevipoeg', 'A.Kivirähk', 1997, 'Tallinn', 2, 'eesti', 60.00),('Massi ebajumal', 'V.Läcis', 1989, 'Tallinn', 376, 'eesti', 75.00),('Inimesed maskides', 'V
mihklipäev),neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev),suurte ettevõtmiste eel. Ohverdati : vereohvrid (nimeseohver, lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17.sajandist), koduloomi) ja mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne.). Ohverdamisega on seotud ka ENNUSTAMINE ja NÕIDUMINE. Leiti, et asjade ja nähtuste vahel on seoseid, mida saab mõjutada. N: ravimaagia (tervistavad allikad); ohvrilooma langemise külje olulisus (parem ja pahem külg). 21. Kes ja miks tahtsid Balti maid vallutada? Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159 taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste tugipunkt Läänemere-reisidel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Taani kaupmehed. 12.
kus sind peale paari kohvri midagi ees ei oota." ,,Mitte kusagil ei oota midagi ees," ütles Ravic. ,,Alati tuleb kõik ise kaasa tuua." (Joan & Ravic) Lk 73 ,,Kui tihti ma olen oodanud, et vähemalt keegi mind kõnetaks! Et ei tunneks ennast tühja kohana, kõndiva eimiskina! Et vähemalt silmad sind vaataksid, silmad ja mitte ainult kivid! Et ei peaks ringi jooksma justkui mõni väljatõugatu! Nagu mõnel võõral planeedil!" (Joan) Lk 74 ,,Üksindus elu igavene refrään. See ei olnud ei pahem ega parem kui mõnigi muu asi. Sellest räägiti liiga palju. Inimene on alati ja mitte iial üksi." (Ravic) Lk 78 ,,See, mis meid kord varem koos hoidis, on nüüd purustatud. Tänapäeval oleme laiali pillatud nagu klaaspärlid katkenud niidi otsas. Midagi pole enam kindlat." (Ravic) Lk 80 ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Võrumaa, karjala ja setu surnuitkudes esineb palve hauakaevajatele hauda ava jätta, et surnu saaks külastada omakseid ja vastupidi. 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti kuradinimetus on arhailine, mida võib kohata veel kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask, kurassi ja korat kujul. Kura tähendab pahemat, näiteks kurakäsi – pahem käsi. Kuradimuistendites on kasutatud palju vasaku käe sümboolikat. Ühendust deemonlike jõududega võib näha kõikjal, kus tajutakse asjade loomulikule kulgemisele vastupidist liikumist. Muistendites esineva kuradi kaitseks pidi tihti tegema midagi just vasaku käe- või jalaga, et purustada kuradi mõjuvõimu. Tänapäevalgi on säilinud uskumused halva õnne toomises, kui tõused voodist vasaku jalaga või kui paned riideeseme pahempidi selga. Kusjuures viimane oli
jaanuarist 1921 kuni 21. novembrini 1922. Tegemist oli parempoolse valitsusega: Tööerakonnast kuni Põllumeestekoguni. Riigivanemaks sai Konstantin Päts. Põhiliselt kaotas sõjaseadused. Juhan Kuke valitsus tegutses 21. novembrist 1922 kuni 2. augustini 1923 parempoolne valitsus Valitsuse poolt hääletasid põllumeeste rühm, rahvaerakonna rühm ja tööerakonna rühm (35 inimest). Erapooletud olid kristlik rahvaerakond, sakslaste ja venelaste esindajad. Kogu pahem tiib: sotsiaaldemokraadid, isesotsid, kommunistid hääletasid valitsuse vastu (27 inimest) 1923. aasta rahvahääletus Kristlik Rahvaerakond alustas 1922. aasta augustikuus laiaulatuslikku allkirjade kogumise kampaaniat usuõpetuse kaitseks. Nii nagu tänapäeval, ei jätnud ka toona küsimus usuõpetuse kasulikkusest või kahjulikkusest koolis kedagi külmaks ning kampaaniat kajastati rohkelt ajakirjanduses. Väheste nädalatega koguti pea neli korda rohkem allkirju kui tarvis
jaanuarist 1921 kuni 21. novembrini 1922. Tegemist oli parempoolse valitsusega: Tööerakonnast kuni Põllumeestekoguni. Riigivanemaks sai Konstantin Päts. Põhiliselt kaotas sõjaseadused. Juhan Kuke valitsus tegutses 21. novembrist 1922 kuni 2. augustini 1923 parempoolne valitsus Valitsuse poolt hääletasid põllumeeste rühm, rahvaerakonna rühm ja tööerakonna rühm (35 inimest). Erapooletud olid kristlik rahvaerakond, sakslaste ja venelaste esindajad. Kogu pahem tiib: sotsiaaldemokraadid, isesotsid, kommunistid hääletasid valitsuse vastu (27 inimest) 1923. aasta rahvahääletus Kristlik Rahvaerakond alustas 1922. aasta augustikuus laiaulatuslikku allkirjade kogumise kampaaniat usuõpetuse kaitseks. Nii nagu tänapäeval, ei jätnud ka toona küsimus usuõpetuse kasulikkusest või kahjulikkusest koolis kedagi külmaks ning kampaaniat kajastati rohkelt ajakirjanduses. Väheste nädalatega koguti pea neli korda rohkem allkirju kui tarvis
Lisalõngasüsteemiga kangad- lisaks koe ja lõimelõngale kasutatakse lisalõngu. Kirikangad Kõvendkangad Topeltkangad Vagukangad Narmalise pealispinnaga kangad Silmuskoekangad- erinevad kootud kangastest selle poolest, et on mõlemas suunas venivad. Ühendatud kangad- kasutatakse kangaste ühendamiseks erinevaid meetodeid. Kangaste määramine Trükitud muster on paremal poolel selgem. Siledapinnalistel kangastel on kanga pahem pool veidi karvasem, sest kangast on kõrvetatud vaid paremalt poolt. Toimsel kangal on diagonaaljooned paremal poolel selgemad, reljeefsemad ja suunaga alt vasakult üles paremale. Mitme tooraine puhul on hinnalisem pealpool ülekaalus. Laiad villased kangad on kokku murtud nii, et parem pool jääb sisse. Laiad trükitud puuvillased , linased, siidkangad on kokku murtud nii, et parem pool on väljas. 8. LÕNGAD
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
Nad olid pruukosti lõpetanud ja kõik heas tujus. «Teid ma nii ruttu minema ei lase!» hüüdis Oodo, kelle nägu lustist läikis. «Te peate mind aitama leinapäevi lühendada . . . Mis sina longid, vana karjakrants? Mis tõbi sul on, et nii haige näo teed?» Viimased sõnad olid öeldud kupjale, kes sulaste seltsis trepi ette astus. Ta lonkas viimastel sammudel nii raskesti, et näis, nagu lüheneks tal astudes kord parem, kord pahem jalg, sealjuures oigas ning ähkis ta südantlõhestavalt. Härra ette astudes pani ta käed risti, kummardus maani, lõngutas pea rinnale ja hakkas liigutava nutuhäälega kaebama: «Härral on hea naerda, härra on härra ja võib oma sulasega teha mis tahab. Aga mind on härra teenistuses teotatud ja poolsurnuks pekstud.» Nüüd hakkas kupja keskpaik suure oherdi taoliselt keerlema, «Kes sind nõnda nuhtles, vaene talleke?» naeris Oodo. «Metsa Jaanus.» «Kes?» «Metsa Jaanus
Mustjala rongiks või Mustjala pulmarongiks. Kui tantsule tulid ka vanad, olevat mindud kahes rivis ühed seespool, teised väljaspool. "Kõik mehed olid siis platsis, kui ühes peres õlu otsa sai, võeti vikk [pulk] vaadilt ära, keerati õlenuudi sisse ja mindi jälle edasi teise peresse. Joodi õlut, lauldi, mängiti ja tantsiti ringitantsu. Tantsijad liikusid lauldes üksteise käest kinni hoides, esimese pahem käsi sirutatud tagumisele tantsijale, tagumise parem käsi ette sirutatud esimesele tantsijale üle õla, esimese pahemast käest kinnihoidmiseks. Nii liigutakse läbi kambrite ja akende, üle katuste, jne. Tihti käib pillimees rongi-tantsijate ees." Baltisakslased,Mõisad Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk
ekstaasi kõrgeimal hetkel, seisis ta, käed veheldes laiali, rinnukil vastu kateedrit, nagu tahaks ta lendu tõusta ja Puskini vaimuna lehvida õpilaste peade kohal, omal nägu tursunud ja silmad punased kui verelomp. See oligi silmapilk, kus haampalgi tagant laest laskus härra Slopasevi virvendavate silmade ette midagi pisikest ja nigelat, mis vehkles pisut oma ihuliikmetega ja kadus siis sama ootamata, nagu ta ilmunudki. Slopasevi pahem käsi, mis õpilaste poole välja sirutatud, jäi kivistunult kangeks, kuna parem tegi mingisuguseid ebamääraseid liigutusi ja kattis siis silmad, nagu tahaks ta sealt midagi kinni kahmata. Nüüd jõudis ka pahem käsi silmile ja, kui neid natukene aega hõõrutud, avas ta nad pilgutades ja küsis kohkunult: ,,Midagi nägite?" ,,Ei," karjusid poisid kooris, aga kõige valjumini Lible oma peene häälega tagumisest pingist. ,,Tõepoolest ei näinud?" imestas Slopasev. ,,Aga mida siis
Laste kisa tuletas talle meelde, et ka tema polnud veel õhtust söönud. Ta jooksis kohe neile järele. Jõmpsikatel olid aga väledamad jalad: kui tema pärale jõudis, oli kõik juba söödud. Polnud järele jäänud isegi 3 4 viletsat leiba, viis sol'i nael. Seintel polnud muud kui saledad liiliad * roosipõõsaste vahel, mida Mathieu Biterne aastal 1434 sinna oli maalinud. See aga oli kehv õhtueine! On kaunis paha õhtusöögita magama heita. Veel pahem on aga jääda tühja kõhuga ja mitte teada, kuhu magama heita. Gringoire'iga juhtuski nõnda. Polnud 61 leiba ega ulualust, igalt poolt pigistas teda häda ja ta leidis, et häda on väga karm. Juba ammu oli ta avastanud selle tõe, et Jupiter oli inimesi loonud misantroo-pia-tujus ja et targal mehel tuleb kogu aeg heidelda saatusega, mis ta filosoofiat kaitseseisukorras hoiab. Mis temasse puutus, siis polnud ta näinud, et teda kunagi nii karmilt oleks piiratud: ta kuulis oma
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
