Ka Heino Eller võttis Tobiaselt paar tundi. Tartus korraldas ta muusikaelu ja edendas kultuuri. Tartus luges Tobias ka läbi eepose "Kalevipoeg", mis inspireeris teda väga. Siiski ei suutnud Tartu teda piisavalt köita ja 1908 aastal otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Tähtsamad teosed: Koorilaulud, Noored Sepad, Varas, Kalevipoja põhjal valminud mitmed teosed. "varas" on pühendatud Tobiase naisele. Berliinis valmis teos "sest ilmaneitsist ilusast" mis põhineb "ilmaneitsi sõrmuse" põhjal. Lugu räägib sellest, kuidas Ilmaneitsi kaotab oma sõrmuse kaevu. Kalevipoeg läheb sinna sõrmust otsima, aga sortsilased tungivad talle kallale, veeretades kaevu veskikive. Kalevipoeg toob veskikivi veest välja sõrme otsas, küsides, kas see ongi otsitav Ilmaneitsi sõrmus. Tobiasel oli algselt ka plaan kirjutada Kalevipoja põhjal ooper, selleni ta aga ei jõudnud. Berliini periood 1908 aastal lahkus Tobias üksinda Pariisi, mille konservatooriumi ees tutvus ta
aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma, aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada. Üheteistkümnes lugu. Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts, kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks.
saabumisest - sõda. Pärast teda tuleb Jumal? Ja palub verd mitte valada aga hommikul ei mäleta Kalevipoeg, mis oli uni mis mitte ning saadab käskjala sõjateadet saatma(130-138). Käskjalg läheb ja kõik, keda kohtab, kardavad sõja tulekut(139-140). Käskjalg jäi seisma ja mõistis, et sõda pole hea ning viskas sõja alustamise käsu merre - vaikus vaenuvarin. Kümnes lugu (Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus. 142-155). Kalevipoeg läheb hobust ostma(142) ja Kikerpära soos aitab paharettidel sood kaheks jagada. Tuleb vetevaim ja kuuldes mida tehakse, palub, et soole piire ei pandaks annab varandust. Paharet veab lõpmatusse kaabusse kulda. Vennad katsuvad jõudu(150). Kalevipoeg palub Alevipojal võla ära viia Soome(152) ning otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kalevipoeg läheb kaevu ja toob ilmaneitsi sõrmuse ära(155). Üheteistkümnes lugu(Lauatoomine üle Peipsi
R. Tobias jäi pärast konservatooriumi lõpetamist Peterburi Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Elas mõnda aega Tartus, kuid ei saanud end seal teostada ja kolis uuesti välismaale. Ta oli esimene komponistiharidusega helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose avamäng ,, Julius Caesar,, looja, esimese keelpillikvarteti asutaja, esimese klaverkontserdi looja. Ballaad ,, Sest Ilmaneitsi ilusast" häälele ja orkestrile, muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas", oratoorium ,,Joonase lähetamine." J.Kappel pärast lõpetamist jäi Peterburi ja töötas Hollandi saatkonnas organistina, juhatas Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori juht. Kappeli looming on lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Ta on loonud umbes 50 koorilaulu (Oleksin laululind, Õhtuõhud sõuavad sala ja Ööbik). Koorikantaat ,,Päikesele"
Kalevipoeg võitis teda jälle. Kalevipoeg, Alevipoeg ja kannupoiss olid väga rõõmsad, kuid siis meenus Kalevipojale sepa ähvardus Soomest. Ta käskis Alevipojal palju varandust soome sepale viia, et tolle viha raugeks ja Kalevipoega oht ei ähvardaks. Kui Alevipoeg oli läinud, istus Kalevipoeg maha ja hakkas tegema plaane, kuidas rahvast sõdade eest kaitsta ja õpetas kannupoissi. Ka jättis Kalevipoeg talle ülesandeks valvata, kuni ta Peipsi taga käib. Seejärel jäid nad magama. Ilmaneitsi lendas taevast maa peale, sest ta oli silmanud kaevu ja tahtis sealt oma janu kustutada. Võlutuna tema ilust, tahtis talle appi tulla poisikene metsast, kuid tema peale ehmatas neitsi ja pillas oma sõrmuse kaevu. Ta palus kellegil sõrmust kaevust ära tuua. Kalevipoeg kuulis seda ja pakkus end neiule appi. Kui ta kaevus oli, mõtlesid sortsid, et võiks talle veskikivi peale kukutada, mis Kalevipoja murraks. Veidi peale seda, kui kivi oli kaevu kukutatud, tuli Kalevipoeg kaevust välja,
pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes. Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama
Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes. Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama. Üks
kanda, pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes. Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama
Leides, et hobune on kadunud, läks Kalevipoeg metsa ning murdis maha kõik loomad, kes ette jäid. Kalevipojale teatatakse, et sõda on tulemas. Vanade eestlaste jumal Uku annab noorimale pojale nõu. Kaks paharetti vaidlevad soo pärast, mille Alevipoeg kaheks jagab ning petab rumalat vetevaimu. Kalevipoeg saab vetevaimust võitu võidukivi visates ja vägipulka vedades. Saadab Alevipoja koos raha ja varaga sepale võlga viima. Kalevipoeg otsib kaevust Ilmaneitsi sõrmust, kuid ei leidnud. Kalevipoeg läks üle Peipsi laudu tooma ning heitis järvekaldale puhkama, magades varastas sorts ta mõõga. Mees leidis mõõga üles, kuid see tahtis veepõhja Soome sepa poega leinama jääda. Kalevipoeg asus teel edasi ning kallale tulid kolm sortsi, kellest ta jagu ei saanud, kuid õnneks andis siil talle hüva nõu. Puhkama asudes nõidus tige sorts mehele pika une ning ta magas 7 nädalat. Unenägu äratas ta üles.
saada kullerid mulle järele. Jutustaja: Juttu vestes võeti veel kehakinnitust ning peadi jõudiski õhtu kätte ja mõlemad mehed sirutasid end mugavalt magama. Tähesilmad vilkusid taevas ja kuugi vaatas väsinud puhkajaid. Ilus ilmaneitsike, tuli siia kaevust vett jooma, kuid upitades üle kaevu serva kukus tal sõrmus sõrmest ära. Kalevipoeg tuli vaatama kes seal nii haledal häälel nutab. Kalevipoeg: Noh, kena neiu mis te nutate? Ilmaneitsi: Mul kukkus sõrmus peast ja ehk te saate selle sealt ära tuua. Kalevipoeg: Jah, loomulikult. (Kalevipoeg ronib kaevu) Jutustaja: Seda lugu kuulsid aga pealt sortsid, kes veeretasid kaevu juurde suured veskikivid ja viskasid Kalevipojale need kaela. Sortsid: Küllap see mehe murrab, küllab see vägilase võtab! Jutustaja: Kuid kalevipoeg tuli kaevust välja ja keerutas veskikivi käes ning küsis: KALEVIPOEG: Ilmaneitsike ilusa, Kõue tütar käharpeaga, sinisirje linnukene,
muidu sureb ta enda mõõga läbi. Paharetipojad tülitsesid Kikerpära soo pärast. Kalevipoeg ja Alevipoeg aitasid soo kaheks jagada. Kui Alevipoeg ähvardas veevoolu seisma panna, lubas vetevaim talle selle mittetegemise eest suurt tasu. Vetevaimuga katsuti rammu ning võideti teda. Kalevipojal oli soome sepale mõõga eest tasumata ja palus Alevipojal Soomes käia. Sortsid tahtsid Kalevipoja kaevu uputada, kui viimane sinna Ilmaneitsi sõrmust otsima läks, kuid Kalevipoeg ei uppunud. Kalevipoeg käis Pihkvas linna ehitamiseks laudu toomas. Kui ta teekonnast väsinuna magama heitis, varastas Peipsi soolasorts tema mõõga. Kalevipoeg otsis mõõka, kuni leidis selle Kääpa jõest. Mõõk sooviski sinna jääda. Lauakoormaga edasi minnes kohtas Kalevipoeg temalt abi paluvat väikemeest, keda öösel ühest seinast teise lennutati ilma et ta magada oleks saanud.
oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma, aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada. Üheteistkümnes lugu. Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts, kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
videviku vastu!" Kalevipoeg võttis linnukeste nõu kuulda ning pääses paksust metsast lagedamale ja hakkas edasi minema. Lõpuks jõudis Kalevipoeg sepa juurde, kus sai endale mõõga ja rajus sepa pojal pea otsast. V Kuningaks saamine pojad läksid koju ja mõtlesid et täidavad isa viimase käsu ning lähevad liisku heitma kes kõige kaugemale viskab saab kuningaks. Kalevipoeg viskas kõige kaugemale ja sai kuningaks. VI Kikerpära soos. Vetevaim. Ilmaneitsi sõrmus. Elasid ühes järves kaks paha venda kuid kakeldes jäi see väikseks neil ja läksid laia ilma suuremat elu paika otsima. Lõpuks jõudsid nad sohu ja hakkasid seda jagama. Lõpuks läksid mööda Kalevipoeg, Olevipoeg ja kannupoiss. Kaks venda ruttasid Kalevipoja juurde, et see soo ära jagaks, aga Kalevipoeg andis selle ülesande Olevipojale. Siis hakkas Olevipoeg sood jagama ja siis tuli kuri vetevaim
· kindel aeg ja koht · vastandite seadus · nimed konkreetsed o muinasjutt · välja mõeldud · proosateos · pole kindlat aega ega kohta · alguse ja lõpu seadus · vastandite seadus · nimed ebamäärased, tüüpilised kahe rahva maa ja inimese loomislugu o eesti · algul polnud midagi peale ääretu vee · maa tekkis kotka munast või munast · looja Num, Väinamöinen, kotkas, ilmaneitsi · inimene on loomast tekkinud o egiptus 4 · algul polnud midagi · maa tekkis mõtte jõul · looja Jumal Ra · inimene tekkis looja pisaratest selgita arhetüübi mõistet ja too näiteid arhetüüpsete tegelaste kohta o arhetüüp inimese kollektiivne alateadvus ehk inimkonnaühise kogemuse algkujutlus o nt
kes aga moistab et soda kardetakse ja see pole hea 139-140, viskav sojakuulutuse merre. 10 Kp laheb hobust ostma 142 ja Kikerpara soos aitab paharettidel sood kaheks jagada, vetevaim aga palub sole piire mitte panna, pakub varandust. Paharet veab lopmatusse kaabusse kulda, Kannupoiss laks vetevaimuga kaasa kulda juurde tooma, ta voeti kinni aga kavalusega sai vabaks, nad katsusid joudu150Kp palub Ap Soome sepale vola ara viia152,otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kp toob kaevust nutva Ilmaneitsi sormuse155, sortsid viskavad veskikivi kaela. 11. Kp toob jalgsi laudu ule Peipsi, sorts tekitab laineid. Teiselpool kaldal jaab Kp magama, sortsi hiilib ligi j varastab mooga mis kukub káápa joke 160-164, Kp hakkab argates seda otsima, leiab joes pohjast ja otsustab sinna jatta, loeb manasonad peale166-168, teel Peipsist eemale kohab ta vaikemeest ja kuuldes mure/seiklusi púksituulest votab ta endale seltsi168-171. 12. Kp murdis mánnist kepi mida kasutas sortsidega voitlemiseks, siil
ei saanudki võõra ennustustest enam õiget aru. Ta saadab esimese saadiku koju, et seal sõjaks valmistutaks ja vägi valmis seataks. Ise libab tull aappi, kui vaja on. Sõjakuller sõidab sõnumeid viima. Vastu tulevad vana vares, kuri kotkas, kaarnapoeg, hunt ja karu, nälg ja katk kõik olid sõda nuusutanud ja tõttasid teistele sõnumeid viima. Kui sõjasõnumid merre uputati, vaikis ka sõjakärin. 10. LUGU KIKERPÄRA SOO. VEEVAIMU KULD. JÕUKATSUJAD. VÕLA TASUMINE SOOME. ILMANEITSI SÕRMUS. Laulik pöördub taevatähtede poole, et need talle Kalevipoja käikudest aimdust annaksid ja sõnumeid ta kuulebki. Kalevipoeg läks hobust ostma. Linnud juhatavad talle teed. Pahareti pojad on asunud elama Kikerpära sohu. Nad on tülis , kuna mõlemed tahaksid olla soo pärisperemehed. Kalevipoeg satub nende kaklust nägema. Paharetid kutsuvad teda õigust mõistma. Kalevipoeg otsustab soo kaheks osaks jaotada ja laseb Alevipojal vao vedada ning kividega tähistada
sajandi käsikirjade põhja. „Ilijas“ ja „Odüsseia“ dateeritud 8.saj.eKr. autorsus omistatud laulik Homerusele. „Kalevala“ kokku pani elias Lönnrot 1835-1849. Põhineb karjala eepilistel kangelaslauludel. „Kalevipoeg“ Fr. R. Kreutzwald 1857-1861 muistendite järgi „Peko“ setude eepos laulik Anne Vabarna ja Paulopriit Voolaine koostöö 1927, kuid ilmus 1995 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee-emast. Väinamöinen tähendab rahulikku, sügavat, aeglaselt liikuvat vett on Väina jõe hüdronüüm Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loovsukelduvdemiurg, ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu
annaabi.ee 
