Erandid, põhjenda. Mõttekordus Missugused teemad läbivad isiklikke tundeid Parmupill kajastavaid laule? Pasunakoor Missuguseid kalendrilaule on kõige rohkem säilinud? Pikendatud lõppheli Miks? Refrään Nimeta regilaulude liike. Runolaul Kumb on meile omasem- laul või pillimäng? Miks? Rätsepa pill Nimeta jumalikke ja kuratlikke pille. Põhjenda. Torrõ Mida räägib rahvasuu kandle päritolust? Sarv Kus kandis levis rootsi kannel?
· Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5) - karjaselaulud, lõikuslaulu, künni-ja külvilaulud, heinateo, õitsilaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) - vaeslapselaulud, orjalaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5) - pulmalaulud, matuseitkud, mardi- ja kadrilaulud. d) muud laululiigid (3) kiigelaulud, lastelaulud, mängu-ja tantsulaulud. 3. Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Regilaule lauldi ühetaolise rütmiga, aga kiigelaule kiikumise rütmiga.
üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Koor alustab laulmist eeslaulja 2 viimasest silbist, samuti alustab eeslaulja kooriosa lõpust (ettehaarav sisseastumine) Niiviisi tekib omalaadne katkematu lauluahel. •Regilauludes pille ei kasutatud. •Regilaul on valdavalt ühehäälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-Eestis. •Regilauludel pole teada kindlaid autoreid. •Rahvalaulud on edasi kandunud suuliselt põlvest põlve. 2.Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5): karjaselaulud, lõikuslaulud, künni- ja külvilaulud, heinateolaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3): sünnipäeva-, pulma- ja matustelaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5): Mardipäeva, kadripäeva, jõulu, d) muud laululiigid (3): Nalja-, hälli- ja orjalaulud. 3.Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Lauldakse külakiigel kiikudes, erinevad muudest lauludest rütmi poolest, millega antakse edasi suure külakiige
mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele.Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi. Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda.Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega. Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused võimalikult ühtmoodi kõlaksid. Seda kutsutakse algriimiks. Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Regilaulude viisid on hästi lühikesed ja jäävad väga kergesti meelde. Sõnu ei pea alguses üldse teadma. Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Rahvalaulu viis oli tradistiooniline. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Tegemist oli lühikese rühmaviisiga, st paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi
maarahvaliku keskkonnaga. Laulu- ja tantsupidudel kantavad rahvarõivad või seal esitatavad laulud-tantsud võisid põhineda autentsetel algetel, kuid tunnetuslikult olid nad juba midagi uut ja muud. Alles 21. sajandi hakul on noorema põlvkonna eestlastel tekkinud oma muusikaliste juurtega uue suhte otsimise soov. Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival.
Eestlaste hulgas on palju sportlasi, tänu kellele Eesti ei ole maailmakaardil üldse väike. Eesti rahvas on laulurahvas ja see on kogu maailmale teada. 80ndate lõpus toimunud laulev revolutsioon sai kuulsaks üle maailma ja siiani räägitakse, et eestlased laulsid end vabaks. Iga viie aasta tagant toimub Eestis üldlaulupidu ja seda tuleb vaatama väga suur hulk inimesi. Eesti on Euroopas teisel kohal folkloorikeskusena, sest siin suured ja unikaalsed regilaulude kogumid, mis on imestusväärne, arvestedes meie riigi suurust. Samuti sai Eesti palju tuntust, kui Tanel Padar ja Dave Benton võitsid lauluga „Everybody“ Eurovisooni lauluvõistluse, mis oli kõikide jaoks suur üllatus. Ameerikas kogub siiani kuulsust lauljatar Kerli Kõiv, kelle lood on edetabelites olnud kõrgetel kohtadel. Eesti on maailmakaardil väga suur tänu oma laululembusele. Eestit külastab iga aasta paljud välismaalased, sest siinne kultuur ja loodus on väga omapärane
kommunistlik ja demokraatlik maailmavaade, kindlasti ei puudu ka usust tulenevad vaated, nagu kristlik ja ateistlik maailmavaade. Erinevaid maailmavaateid on igaks eluvaldkonnaks, neid saab kaasmaalastega sobitada või hoopis valida üksteisele vastandumise, seega tuleb kas teatud maailma mõtestamise aspektides kokku leppida või sellest keelduda. Maailmavaadete rohkuse põhjuseks on lisaks üpriski meelevaldsele definitsioonile ka maailmavaadete kujunemise protsess. Nimelt on see sarnane regilaulude rohkusega Eestis – igaüks mõtleb loo ise välja ehk võtab teatud seisukoha elu suhtes ning annab seda suuliselt edasi järgnevale põlvkonnale. Väliskeskkond mängib eluvaate kujunemisel suurt rolli, näiteks kodus saadakse vanemate seisukohtadest aimu juba väiksena, võrreldes saadud sünnipäevakingituste arvu sõbra omaga, ning teismeline viiakse kurssi vanemate poliitilise maailmavaatega. USAs on lausa linnaosade kaardid sinise ja punase värviga märgistatud, et
Küll aga rahvusliku muusika seisukohalt on laulupidu teinud karuteene- püüdes luua üleüldist tunnustatud koorimuusikat, vajusid soiku regilaulud. Just sellepärast ongi Eesti muusika haruldane, et võrreldes Lääne-Euroopa kultuuridega, tehti seal alati nö ,,maailma muusikat" mille tõttu nende enda pärimus jäi nii mõnegi noodi võrra kahvatumaks. Sellest hoolimata on rahvakultuuri jäänud ka neid tähtpäevi, kus oma identiteeti näidatakse siiski veel regilaulude ja päritud mõistatustega- tegemist on mardi- ja kadripäevaga. ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" on öelnud Gustav Suits. Just see, et kahe kultuuri koosmõju paratamatult hakkab kahandama isamaatunnet ja enese eestlasena kvalifitseerimist on hetkel väga aktuaalne probleem. Lisaks rahvakalendri tähtpäevade tähistamisele mõjutab see otseselt kogu elanikkonda. Väga paljud noored tunnevad, et kuna kodumaal leidub vähe tunnustust, suunduvad nad välismaale. Mingis
REGILAUL Regilaulu vanus võib tähistada regilaulu poeetilise koodi oletatavat vanust, lauluteemade ja motiivide vanust, kujundite arengujoont ja muidugi võib see viidata konkreetse teksti ülekirjutamise ajale. Kuid see aeg ei ulatu Eestis kaugemale 1660. aastaist- seega on meil konkreetsete tekstide vahendusel võimalus jälgida ainult kolme sajandi vältel regilauludes toimunud muutusi. Seda kolme sajandi pikkust(nagu ka hüpoteetilist) regilaulu ajalugu raamistavad üldajaloo sündmused, muu hulgas ka asustuslugu. Laulikud on peamiselt naised, laulude üleskirjutuste juures on nende perekonnanimed pärast abiellumist. Et teada saada lauliku enda sugupuud, selleks on vaja leida meetrikaist märge laulatuse kohta. Seda saab teha umbkaudselt:otsustuse aluseks on lauliku vanus, mille põhjal arvestatakse välja sünniaasta, millest omakorda tuletatakse eeldatav mehelemineku aeg. Sealt edasi saab otsida andme...
Eriti hästi tuli laulu olemus ja sõnumid välja laulja näoilmetest ja liigutustest nt Die Lorelai puhul. Kolm mustlast F.Lizati repertuaarist oli raskem klaveripala aga pianist sai sellega väga hästi hakkama. Põhjamaade autorite laulud olid tunduvalt rahulikumad ja mitte nii keerulise dünaamikaga. Nendest lauludest lausa kiirgas välja põhjamaalikku kargust ja külmust. E.Mägi eesti keelsed laulud olid väga sobivad kontserti lõpu ossa, kuna need laulud olid ülessehitatud regilaulude peale ja neis oli rahvuslikku alatooni. Mõlemad esinejad andsid endast sada protsenti, samuti isegi nii väiksele auditoorimile esitades ei jätnud nad midagi juhuse hooleks. Minu jaoks oli kontsert väha hästi õnnestunud, kuna ma pole varem käinud nii väikse auditooriumiga kontsertil. Oli tore ka uhkete laulude saateks imetleda nikerdustega saali ja seda õhkkonda kaunistas veelgi ilusad E.Mägi meloodiad. Publikum koosnes suures osas
Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda. Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega. Nii võib hea laulja laulda kõik oma laulud ühel ja samal viisil, mis talle kõige enam meeldib. Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused võimalikult ühtmoodi kõlaksid. Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Õige laulumõnu tuleb siis, kui kuhugi kiiret ei ole. Seetõttu, mida laiemaks oskab eeslaulja laulu ehitada, seda parem laulja ta on. Regilaulude viisid on hästi lühikesed ja jäävad väga kergesti meelde. Sõnu ei pea alguses üldse teadma. Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Kui aga eeslauljat pole, tuleb endal laulu viis nootide järgi selgeks saada. Kui sa ise nooti ei tunne, tuleb paluda kedagi, kes sulle laulu ette laulaks või viisi ette mängiks. Regilaulu liike on arvukalt
kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning emotsioonide puudutades nii ürgset Kalevipoega, maastikke, mõõdukust,vaikust, melanhooliat, värvide helikeelt kui ka džässiajastu ebakõla. Näituselt leiab erinevate kunstnike ja muusikute töid, pildimaterjali ning ka tsitaate. Valisin endale Kondrad Mägi töö "Pühajärv". Mägi on Eesti kunstiajalukku jäänud ühe oluliseima maalikuntsnikuna
Mõrsjaitkud tähistavad mõrsja seisundi muutust ehk “sümboolset surma” – neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Regivärsiline laul ehk regilaul Regilaulus on esikohal sõnad, millega edastati tähtsaid teadmisi ja hinnanguid Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Viisi oli vaja, et esitada tekste hästi kuuldaval, sisendaval ja meeldejääval kujul. Kindlate tegevustega (mingi töö, kombe või mänguga) on seotud töö- ja tavandilaulud, mis moodustasid mõnikord pikema tsükli, ning mängulaulud. Rahvapillid
RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“...
laulu muusikaline keel erineb oma rütmi, meloodia ja valdava ühehäälsuse poolest tunduvalt uuemast muusikast, näiteks koorilaulust. Regilaul on omapärane ja tal on märkimisväärne tähtsus eesti kultuuripärandis. 19.sajandist alates on rõhutatud regilaulu ja luulekunsti omavahelist seotust ka kirjanduskäsitlustes, milles rahvaluule, eriti regilaul hakkas esindama eesti ilukirjanduse varasemat etappi. Nii jäi see peaaegu 20.sajandi lõpuni. Vanemate rahvalaulude hulka kuulub regilaulude kõrval muid arhailisi kitsa otstarbega laululiike nagu itkud, loitsud, lastelugemised, hüüded ja karjaste helletused. Nende väljendusvorm ei ole regivärsiline, vaid see sõltub kasutusalast - nõnda meenutavad itkud halisemist, hüüded ja helletused häälelisi signaale, loitsud ja lastelugemised rütmilist kõnet. Umbes paarsada aastat tagasi hakkas regilaulude kõrval eesti talurahva hulgas üha rohkem levima ka teistsuguse helikeele ja poeetikaga laulustiil
Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel Sant – ld. Sactus (pühak) Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus “Püha hullu” institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19.saj oli kalevipoeg rahvale baastekst hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE (narkootikumide tarbimine) Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed. Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade) Ruum on struktureeritud
Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel · Sant ld. Sactus (pühak) · Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris · Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus · "Püha hullu" institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) · Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19. saj oli kalevipoeg rahvale baastekst hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE (narkootikumide tarbimine) Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed. Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade) · Ruum on struktureeritud
meelde tuletada või välja mõelda järgmist värssi. Laulmine oli oluline mitmete maagiliste toimingute juures, sest lauldud sõnadele omistati teistsugust mõju, kui kõneldud sõnadele. Laulmine võimaldas teksti valjusti, sisendavalt ja meeldejäävalt esitada ning pakkus ka meelelahutust. Lauldi ka pilli saatel, mis omakorda mõjutas lauluviise. Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill. Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Et lauliku peatähelepanu oli teksti taasloomisel, ei võinud viis olla tema jaoks liiga keeruline, see pidi tulema nagu iseenesest. Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel. Uuemates regiviisides on kasutusel viis-kuus heliastet.
aeg, kuna mingi kujund tekkis. 3) rahvaluule ained kirjanduses. Ruth Mirov: analüüsib eepilist luulet ühiskondliku vajaduse vaatenurgast ehk miks 20. sajandi alguses oli ühiskonnale seda vaja ja milliseid kujundeid/teemasid kasutati. · rahvalaulu keel ja selle ajalugu A.H.Neus adus, et regilaulu keel on lähedane soome keelele, arvas, et regilaul on säilitanud eesti kõnekeele ajaloo. M.Veske uuris regilaulude päritolu murrete järgi, kuna regilaulu keel on murrete keel. Kui regilaul liigub ühelt alalt teisele, siis võtab ta murdeaspektid endaga kaasa. J.Peegel vaatles regilaulu tekstides olevaid nähtuseid ja kommenteeris neid keeleajaloo kontekstis. Ago Künnap. Vormeli ja kujundiuurimised: Liina Saarlo: sõnavarauuringud regilaulude baasil, kujundikooslused. Arvo Krikmann.
· Kevadpühitsus- Igor Stravinski, ballett · Carmina Burana- Carl Orff, kantaat · Fauni pärastlõuna- Claude Debussy, sümfooniline poeem Sõduri lugu- Igor Stravinski, ballett · Kuningas Oidipus- Igor Stravinski, ooper · Petruka Igor Stravinski, ballett · Kuu- Pierrot- Arnold Schönberg, ooper · Porgy ja Bess- George Gerschwin, ooper · Tark naine- Carl Orff, ooper 5. Eesti rahvamuusikast. 1. regilaulude liike a) töölaulud (5) karjuselaulud, lõikuslaulud, karjuselaulud b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) pulmalaulud, peiulaulud, orjalaulud c) kalendritähtpäevade laulud (5) mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud d) muud laululiigid (3) itkulaulud, kiigelaulud, mängulaulud 2. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis, saartel 5
kaudi saadi väljendada arvamusi, meeleolusid, anda hinnanguid, jutustada lugusid ning samuti püüti mõjutada ka ümbritsevat maailma. Regilaulud kõlasid alati kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal, nt põllutööd, tubane lõnga ketramine ja ka lihtsalt pikkadel talveõhtutel. Regilaulus on alati esikohal sõnad. Vanimad regilaulud olid lähedased meloodilisele kõnele ning on kõrvutatavad pigem tänapäevase räpi kui ooperiaariaga. Regilaulude tekstid on vanemas murdekeeles ning laulu ehituse aluseks on värsirida, mis moodustub mõttelise terviku. Tavaliselt koosneb rida kaheksast silbist, mis jaguneb omakorda nelja rõhurühma. Sageli korratakse ja täiendatakse üht mõtet mitme värsireaga, sellist nähtust nimetatakse parallelismiks. Värsiread ei jagune salmidesse. Sõnu ühendab värsis algriim sarnas(t)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine samas värsireas. Leidsin / kirbud / kiiku- / massa,
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Lau...
aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Minevik vs tänapäev 1990. aastatel tekkis vajadus uue folkloori definitsiooni järele. Tänapäeva folkloori klassikalise rahvaluule kõrval: peale regilaulude jt klassikaliste rahvaluule tüüpide kõrvalt hakati eristama ka nt sõdurifolkloori, jutte UFO-dest jne. (Rahvaluule definitsioon peab olema kooskõlas dünaamilise folkloorikäsitusega, mis ei eita rahvaluule tekkimise ja kujunemise võimalust tänapäeval nii nagu minevikuski.) Objekt vs subjekt kui rahvaluules oli varem kõige tähtsamal kohal tekst, siis nüüd on sama tähtsal kohal ka autor ja tema esitus, ilma milleta ei peeta rahvaluulet enam autentseks
sugulastele ja lähematele tuttavatele. Koori moodustasid mõrsja vallalised sõbrannad podruskid. Eestis on mäletataval ajal itketud ainult Setumaal. Vanim traditsioon on kauem püsinud Põhja-Setumaal. Võimalik, et vanasti olid itkud tuntud mujalgi Eestis, kuid kadusid kristliku kiriku mõjul. Arvatavasti ei hävinud need jäljetult, vaid mõjutasid regilaulu, muutudes pulmalauludeks, abielust kõnelevateks lauludeks jm. Võib oletada, et naiste elust rääkivate regilaulude kurvavõitu toon on pärit osaliselt itkudest. 4.7. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Siin peame silmas seda suurt osa vanematest lastelauludest, mis ei ole regivärsilised need on lihtsad lugemised, äiutused või üminad. Lastelauludes kasutatakse väga erinevaid viise
Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud.
“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik. Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse m...
45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud
45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud
regivärsilises rahvalaulus võivad värsirea tugevad ja nõrgad positsioonid olla teineteisele vastandatud nii rõhu kui ka silbipikkuse alusel. Rõhu ja silbipikkuse vahekorda regivärsilise rahvalaulu struktuuris on folkloristikas püütud väljendada nn kvantiteedi- reeglite abil. Lühikese kokkuvõttena eesti vanema rahvalaulu ajalisest ehk temporaalsest struktuurist, kus vältuste omavahelistel suhetel on tähtis roll nii keele, muusika kui ka värsimõõdu puhul, võiks vist öelda, et regilaulude esitamiseks on aegade jooksul välja arendatud omamoodi kompromisslahendus. Kõ- nele iseloomulikud kestusopositsioonid neutraliseeritakse teatud piirini, kuid nad ei kao jäägitult. Muusikaliste vältuste süsteem on samuti kujundatud võimalikult neutraalseks, mis üldjuhul avaldub viisirida moodustavate samavältuslike nootide jada kordamises. See võimaldab laulmisel eri tekste ühendada eri viisidega, nii et esitajal pole
tooma; võima, pidama, tahtma; hakkama; ajama, laskma; jääma - Ann Veismann 2009. Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi Fraseoloogia uurimine (kognitiivne) tänapäeval seostub eelkõige metafooriteooriaga Katre Õim 2004. Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast Kanni Labi 2006. Eesti regilaulude verbisemantika · LIIKUMINE, TAJU, KÕNEAKT Tähenduste omavahelised seosed seotud erinevate leksikonide loomisega (TÜ ja EKI juures) Kadri Muischnek 2006. Eesti keele verbikesksed püsiühendid tekstikorpuses Heili Orav 2008. Isiksuseomaduste sõnavara semantika Margit Langemets 2009. Süstemaatilisest polüseemiast 21. Eesti keelekorraldus 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid
regilaulu-uurijat. Regilaulu väljaanded • Monumenta Estoniae Antiquae: – Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985), VI Haljala (1989), VII Kihnu (1997), VIII Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014) • Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999: • Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul • Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) • Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) Uurijad: Tiiu Jaago Mari Sarv Aadu Lintrop 34. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Levis alates 18. sajandi lõpust • Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa
erinevaid kariloomi. Ohvri langemine vasakule küljele peale tapmist usuti kaasa toovat jumalate viha ja oli üleüldiselt halvaks endeks. Eesti muistendites ilmub kurat tavapäraselt korraliku ja rikka härrasmehena, mis on vastupidine vene kuraditõlgendusest nečistyi. Kuradit kui ebapuhast olendit käsitletakse veel ka kreekakatoliku traditsioonis ja roomakatoliku kiriku demonoloogias. Algselt oli kuradi näol tegu positiivseid funktsioone täitva jumalaga, mida on näha ka eesti regilaulude arhailises keeles, kus on juttu hoopis altmaa/allilma isandaga. Eesti rahvapärimuse järgi pelgas kurat musta kukke, seda oletatavasti tema seostamisest murdja loomusega. Musta kuke hirmu tunneb kurat ka saksa ja iiri muistendites. Samuti on seostatud kuradi hirmu pihlaka oksa ees, millele oli sisse lõigatud kolm või üheksa risti. Kohati pidid ristid olema marjadele tehtud. Tihti peeti kuradi kätetööks poomissurma läbi suremist, kus ta ahvatles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
