saavutusi mingites valdkondades. Oluline murrang toimus seoses Howard Gardneri raamatu ,,Frames of Mind" ilmumisega 1983. aastal, kus ta sõnastas oma multiintelligentuse (edaspidi MI) teooria, mille kohaselt inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (Gardner nimetab neid intelligentsusteks, sellest ka teooria nimi). Tihti moodustavad nad keerulise mustri ja on omavahel mitut moodi põimunud. Järgnevalt Gardneri antud erivõimete ülevaade. · Matemaatilis-loogiline hea arvu- ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõ-namängude
OSWALD SPENGLER (19-20 sajand , sakslane) TEOSED TSITAADID: ,,Õhtumaa allakäik" polnud neid. FILOSOOFIA OLEMUS: · Loodusteadlaseks õpitakse, ajaloolaseks peab sündima · Loodusteadlane kasutab matemaatilis abivahendeid (valemid) , ajaloolane analoogiat · Loodusteadlane lähtub kausaalsuseprintsiibist(põhjuslikkuse) , ajaloolane saatuse printsiibist · 7 kultuuri on hukkunud -> 1)Hiina 2)Egiptuse 3)India 4)Antiikkultuur 5) Maajade 6) Araabia 7) Babüloni · Lääne-Euroopa kultuur on ka hukkumise teel · Tsivilisatsioon- kultuuri hääbumise staadium. · Sünd-> noorus ->õitseng-> vananemine ->surm · Sünd- õitseng on kultuur kitsas tähenduses
Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui entelehhiatena autonoomselt tegevad.Neil on tajumises himu,painduvus ja tugev võime. Ka Jumalast on mõlemal filosoofil oma teeoria.Leibniz on tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada .Jumal on hea,kõikvõimas,tark jne(nagu seda on väidetud aegade algusest peale),siis on maailm, milles me elame Leibnizi arvates parim võimalikest. Jumal ei saa rikkuda loogikaseadusi, kuid siiski oli Tal maailma luues tohutu suur valikuvõimalus erinevate loogiliselt võimalike maailmade vahel. Kuna Jumal antud maailmale siiski eksistentsi andis, siis Leibnizi arvates see tõestabki,et meie maailm on parim (ld optimus) võimalikest.
Seal läbisin valikaine ''Karjääriõpetus" ehk karjääriplaneerimine, mille raames puudutasime teemasid nagu: CV, kaaskirja ja motivatsioonikirja kirjutamine; vaatlesime erinevaid inimtüüpe võimete tasandil; kirjutasime oma igapäevased kulud-tulud, leidsime mida kärpida kuludest, mida jälgida kulutades; käisime rühmaga Rajaleidja Karjäärikeskuses karjääritesti tegemas, millega saime teada oma tugevaimad küljed . Minu puhul oli selleks matemaatilis-loogiline mõtlemine. Läbisin valikainena ka ,,Filosoofia" ja kohustuslikult ,,Psühholoogia". Kuna ma ise olen suur psühholoogia fänn, seega olen vabal ajal palju lugenud selle teemalist kirjandust ja jõudnud ka arusaamale, et vajan enese abi. Olen lausa nii suur psühholoogia fänn, et isegi kaalusin pikalt TLÜsse õppima minna viimast . Eneseabiks ostsin ka raamatu ,,Hetk" ehk ,,12 sammu parema elu poole" Kristjan Otsmanni poolt, mis õpetab planeerima oma aega ja elu.
Kus, oli vaja soetatud vara jagada erinevate kategooriate järgi ,,võrdse jagamise printsiibil``. Tänapäeva raamatupidamise algtõdede tekke algusajaks hinnatakse ajajärku 10`000 aastat tagasi. Kus muinasaja Egiptuse preestrite põhitegevusena võib nimetada ka vaaraode teenistuses olles arvepidamist. Hetkel kasutatava matemaatilise arvepidamise teerajajaks peetakse teadlast ja matemaatikut Luca Paciolit. Luca Bartolomeo Pacioli, tuntud ka nime all Frater Lucas, kes lõi matemaatilis arvestusliku arvepidamise koolkonna Itaalias. Tema peateos ilmus 1494. aastal, mis käsitles aritmeetikat, geomeetriat ja proportsiooni. Pacioli on töötanud ka paljudes itaalia ülikoolides, kuigi enamus oma teostest oli ta sunnitud välja andma Veneetsias, tänu tollasele poliitilis majanduslikule olukorrale. Ta tähendas ka üles äripidamise aluse ja arvestuse edukuse kolm põhireeglit, ehk eeldust: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu, 2) olla äris hea matemaatik ja
omakorda, aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses, mis annab talle olulise osa ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos. Leibniz oli üks mõjukamaid valgustusaja filosoofe, olles tüüpiline ratsionalist, kes püüdis traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada. Tema panusena hinnatakse just saksa valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli säilitamist, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Leibniz lähtub eeldusest, et maailmas on kõik asjad omavahel põhjuslikult seotud. Sellest ta järeldab, et ühtegi asja ei saa täiuslikult kirjeldada, kui kirjeldus ei sisalda kõiki selle objekti tekkepõhjusi ja selle objekti olemasolust tingitud sündmusi
See on valdkond, kus toimuvad protsessid ei põhine juhuslikkusel, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on teiste korrasüsteemidega võrreldes üldisem tähendus. Neid ei saa muuta, nendega tuleb arvestada. Selle esimese tasemega seonduvalt saame tõdeda, et korra tähistamine elutus looduses on küllaltki eksaktne ja ulatuslikult formaliseeritud. Teine fundamentaalne tase on orgaaniline eluvaldkond, mis ei ole matemaatilis-füüsikaliselt formaliseeritud, kuid siingi esineb reeglipärasus. Nii saab iga elu kord alguse, kasvab, vananeb ja lõpuks sureb. Reeglid, mida inimene on tahtnud ja tahab näha või kehtestada, peavad neid loomulikke mittemuudetavaid asjaolusid silmas pidama. Ja seda tehaksegi. Nii põhinevad näiteks õiguslikud reeglid füüsilise isiku (inimese) teovõimest inimese looduslikul küpsemisel ning tööõiguse, töötervishoiu ja tööohutuse normid on välja töötaud arvesse võttes
Oskan analüüsida vajadusest lähtuvalt erinevate digitehnoloogiasuundade kasutamise tõhusust ja mõju ning esitab analüüsile tugevaid otsuseid ja soovitusi. · Innovatsioon ja tehnoloogia loov kasutamine · Oskan kasutada digivahendeid probleemide lahendamiseks ning algatab koostööd uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks; lahendan digivahetustega igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatilis-loogilist mõtlemist; rakendan digitehnoloogia võimalusi eneseväljenduses ja teadmiste loomises. Ausalt öelda, see töö on kõige keerulisem minu jaoks, sest mul on raske analüüsida oma digipädevuste oskusi nii põhjalikult, nagu nõuti.
Millist abi konkreetne EKH laps vajab, seda saab õpetaja otsustada siis, kui on lapse muret märganud, hoolikalt uurinud ning vajadusel lapsevanemate, kolleegidega või spetsialistidega nõu pidanud. Üks on kindel- suur osa abist seisneb õpetajapoolses hoolimises. Andekad. Andekate märkamine ja nende arengu toetamine on üks olulisemaid õpetaja professionaalsuse mõõdupuid. Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria- inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (matemaatilis-loogiline, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis-kineetiline, naturalistlik, interpersonaalne, intrapersonaalne, eksistentsialistlik). Peatükis on praktilised nõuanded õpetajale, kuidas arendada andekat tunnis. Andekad on teistest erinevad ja neil esineb vajadusi ja probleeme, mida teistel ei ole. Paljud andekad on koolis probleemseks lapseks, põhjuseks nende isiklik eripära ja tundlik meelelaad, raskused kohanemisel keskpärasusega või autoriteetide tingimusteta tunnistamisega
2) Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastast 7 aastani) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) 4) Formaalsete operatsioonide periood (alates 12 eluaastast) Millise 3 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piaget’ intellektuaalset arengut? 1) Tunnetuslikku 2) Verbaalset 3) Sensomotoorsed Millisele mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget’ intellekti arenguteooria? Matemaatilis-loogilises mõtlemises Kui Piaget’ käsitluses õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise tegurina sotsiaalse integratsiooni. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane iseseisvalt enam õppida ei suuda aga juhendamisel küll.
Kõri arengu häired ja kesknärvisüsteemi anomaalia. Nutt kassi kisana. Madalal asetsevad kõrvad. Suulae ja huulelõhe. Raske vaimne alaareng. Eluiga 1 eluaasta. GENOSOOMSÜNROOMID Turner e. XO sündroom on seotud sugukromosoomidega. Esineb tüdrukutel. Puudub 1 X kromosoom. Nad on väikest kasvu. Hästi madala juuksepiiriga. Menstruatsiooni puudumine. Nad ei saa järglasi. Vaimne areng normaalne. Raskusi valmistavad matemaatilis ruumilisus. Polü X - esineb ainult tüdrukutel. Üks X kromosoom võib olla 3, 4 kromosoomi all. Mida rohkem neid on seda tugevam vaimne alaväärsus. Saavad järglasi. Haigust edasi ei anna järglastele. Klinefelterie XXY esineb ainult poistel. Y kromosoom lisaks 2 X kromosoomile. Mida rohkem X, seda suurem vaimne alaväärsus. Viljatud, hästi pikka kasvu, keha pirni kujuline. Esinevad käitumis probleemid, agressiivsed, paranoilised, kalduvad
mõtlemise originaalsus 55. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget' produkti adaptiivsus kohandatus oludele intellekti arenguteooria? produkti realiseeritavus Matemaatilis-loogiline 39. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei ole. 56. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetusliku skeemide konstrueerimisena, siis 40. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus Võgotski tõstis esilie selles protsessis olulise tegurina
teadmiste omandamisega. Selle mõõtmiseks on kastutatud sõnavara ja matemaatilist arvutusoskust hindavaid teste. Tänapäeval on kõige rohkem kasutusel üldise vaimse võimekuse mõõtvad skaalad, mida on võimalik teha korraga paljude inimeste testimiseks näiteks ülikooli vastuvõtmisel. (Pullmann ja Allik, 2002, 205- 207) Howard Gardneri arvates tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Raske on kontrollida, kas loogilis-matemaatilis intelligentsus on seotud suhtlemisintelligentsusega, sest pole loodud korralikku mõõtevahendit. On selge, et peastarvutamine ja joonistamine ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset. Näiteks õpiraskustega imearvutaja, kes ei oska isegi kõige lihtsamatele küsimustele vastata, oskab väga kiiresti peast arvutada viiekohalisi arve või öelda, mis nädalapäev oli 21. oktoober 1960. See tähendab, et inimene, kes jääb alla keskmisele võimele,
Tema metafüüsika mõistmiseks on kõige olulisem meeles pidada tema veendumust, et tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest eksisteerivatest osakestest. Metafüüsika kõneleb monaadidest, millest reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb. [3.] KOKKUVÕTE Gottfried Wilhelm Leibniz oli tõenäoliselt kõige mõjukam valgustusaja filosoof. Leibniz oli tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis- loodusteaduslikult põhjendada. Leibnizi panusena hinnatakse just seda, et ta säilitas valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega (on arvatud, et ilma Leibnizita oleks teoloogia jäänud oma aja vaimuelus täiesti marginaalseks kõrvalnähtuseks). Lisaks kõigele võib teda nimetada veel matemaatilise loogika rajajaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Künnapas T. Suured mõtlejad
ennustamisega. Tänapäeva teadlased oletavad, et Thales oli midagi õppinud Babüloonia astronoomiast. Kuid nagu babüloonlased ja egiptlasedki, ei mõistnud Thales, mis taevas varjutuste ajal tegelikult toimib. Thales lihtsalt toetus sellele perioodilisusele, mille päikesevarjutustes leidsid Akadi, Sumeri ja Egiptuse preestrid. Üldiselt peetakse kaheldavaks, kas Thales sai tegelikult varjutust ennustada. Ta ei saanud seda teha oma matemaatilis-astronoomiliste teadmiste alusel, kui ta arvas, et Maa ujub vee peal nagu puutükk. Isegi kui Thales tõesti teadis päikesevarjutuse õiget põhjust, ei saanud ta oma napi matemaatika abil seda välja arvutada. Pigem tutvus ta Egiptuse-reisil babüloonia Sarose-perioodiga 18 aastat 11 päeva, ning arvutas uue varjutuse kuupäeva lähtudes Egiptuses 18. mail 603 eKr vaadeldud varjutusest. Probleemiks on see, et varjutused ei
▪ paralleelridade analüüs ▪ indeksanalüüs ▪ taseme ja dünaamika analüüs ▪ eksperthinnangud ▪ korrelatsiooni-regressioonianalüüs Tootlikkuse planeerimine o lähtutakse prognoosidest, mis selgitavad tootlikkuse arengusuundi tulevikus o kasutatakse lihtsustatud tehnilis-majanduslikke arvutusi, matemaatilis-statistilisi ehk ökomeetrilisi meetodeid ja eksperthinnanguid. o planeerimine konkretiseerib prognoose ja töötatakse välja tootlikkuse tõstmise programm o tootlikkuse kiirendamise ja aeglustamise nähtused ▪ loodus-klimaatilise tegurid ▪ riigi majandus ja sotsiaalpoliitika ▪ mittereguleeritavad ja reguleeritavad ja kontrollitavad tegurid
BERTRAND RUSSELL (18721970) Inglise filosoof. Kirjutas koos Alfred North Whiteheadiga tänini olulise loogikateose Principia Mathematica (Matemaatika printsiibid). Russell on üks analüütilise filosoofia, mis oli 20. sajandi keskne filosoofia, rajajatest. Russell, Whitehead ja enne neid Gottlob Frege esindasid nn. loogilist positivismi; nad uskusid, et kogu matemaatika on taandatav loogikale. Analüütiline filosoofia -- filosoofilistes arutlustes on peamisteks vahenditeks matemaatiline ja matemaatilis-loogiline analüüs. Russell arvas, et filosoofia peab rajanema matemaatilistel tõestustel. On saanud Nobeli kirjanduspreemia oma esseistika eest. LUDWIG WITTGENSTEIN (18891951) Alustas oma filosoofilist tegevust Austrias. Põhiteos on "Loogilis-filosoofiline traktaat", mis lõpeb sõnadega "Millest pole midagi ütelda, sellest peab vait olema". Lingvistilise filosoofia rajaja. Lingvistika -- keele teadus. Lingvistiline filosoofia -- keel sisaldab erinevaid filosoofiaid.
oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks nii lastel kui täiskasvanutel. WAIS ja WISIC Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). Gardner multiintelligentsus, matemaatilis loogiluine, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis kinesteetiline, naturalistlik. Sternberg IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid < europiidid < mongoliidid Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline
Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vastuseid sellistele küsimustele, tuleb geograafilist andmestikku süstematiseerida. Andmeid töödeldakse matemaatilis-statistiliste meetoditega ning esitatakse arvutikaartide, tabelite, graafikute ning joonistena. Miks? See on kõige tähtsam küsimus, millele saab vastata alles siis, kui eelmised küsimused on lahenduse leidnud. Vastus saadakse andmete analüüsil ja sünteesil. Kartograafia - õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiat võib vaadelda ka kui üsna paljude distsipliinide kokkupuutepunktis asuvat tegevusala:
o baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2. Retrospektiivne uuring ja diagnoos o süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine o prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jne) o dünaamika ja taseme analüüs 3. Prognoosimine meetodite ja võtete hindamine ning valik o meetodite ja nende modifikatsioonide uuring y lihtsustatud tehnilis-majanduslikud arvutused y matemaatilis-statistilised ehk ökonomeetrilised meetodid y eksperthinnangute meetodid y kompleksmeetodid o sobiva meetodi esmane valik 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs o aegridade ettevalmistamine o aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige) 5. Prognoosi arvutamine o aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine o jääkliikmete analüüs 6
formuleerimisel, mitte nende adekvaatsuse proovikivina. Kuna eksperimentaalseid efekte sai seletada vaid kõige üldisemate (metafüüsiliste) seaduste ja faktide, või seaduste ja hüpoteeside konjunktsiooniga, esines võimalus seletuste päästmiseks kasutada ad hoc hüpoteese. Selline Descartes süsteemi paindlikkus oli üks tema populaarsuse põhjusi XVII-XVIII saj.-l. [10]Benedictus de Spinoza (1632-1677) M. Luts lk 93-94. Matemaatilis-kausaalse meetodi kõige järjekindlam rakendaja. [11]Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) 15-aastaselt läks ülikooli, 20-aastaselt esitas õigusteaduse doktoriväitekirja. 1667-1672 Mainzi kuurvürsti teenistuses. Avastas mh diferentsiaalarvutuse. 1676 kohtus Amsterdamis Spinozaga. Samast aastast surmani oli Braunschweigi hertsogi raamatukoguhoidja. Asutas Preisi teaduste akadeemia. Ehkki L
baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2) Retrospektiivne uuring ja diagnoos - süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine - prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jm) - dünaamika ja taseme analüüs 3) Prognoosimise meetodite ja võtete hindamine ning valik - meetodite ja nende modifikatsioonide (võtete) uuring lihtsustatud tehnilis- majanduslikud arvutused matemaatilis- statistilised ehk ökonomeetrilised meetodid eksperthinnangute meetodid kompleksmeetod - sobiva meetodi(te) esmane valik 4) Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs - aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, inter- ja ekstraplaneerimine) - aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sesoonne komponent, jääkliige) 5) Prognoosi(de) arvutamine (väljatöötamine)
o baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2. Retrospektiivne uuring ja diagnoos o süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine o prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jne) o dünaamika ja taseme analüüs 3. Prognoosimine meetodite ja võtete hindamine ning valik o meetodite ja nende modifikatsioonide uuring y lihtsustatud tehnilis-majanduslikud arvutused y matemaatilis-statistilised ehk ökonomeetrilised meetodid y eksperthinnangute meetodid y kompleksmeetodid o sobiva meetodi esmane valik 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs o aegridade ettevalmistamine o aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige) 5. Prognoosi arvutamine o aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine o jääkliikmete analüüs 6
2.ideaalne(mõtteline) Ideaalne mudel: 1.kujutlusmudel, 2. nende modifikatsioonide(võtete)uuring:-lihtsustatud tehnilis-majanduslikud arvutused, tellimiskulude summa. Olulised tingimused:*nõudlus on teada ja konstantne, *tellimuse märkmudel(matemaatilised:otsustusmudel, prognoosimismudel, kirjeldav mudel) -matemaatilis-statistilise ehk ökonomeetrilised meetodit, -eksperthinnangute meetodid, täitmise kestus on teada ja konstantne, *kaup võetakse saabudes kohe arvele, *koguse 1.6. Otsustamine erinevates olukordades Kindel(määratud) olukord -kompleksmeetodid.*sobiva meetodi(te) esmane valik. 4)prognoosimiseks vajaliku allahindlus pole võimalik, *kauba puudujääk on välditav, kui tellimused esitatakse õigel ajal.
Sforza portree" ja ,,Urbino hertsogi Frederigo Montefeltro Portree". ANDREA MANTEGNA (1431-1506) Padova koolkonna meister, kes on mõjutanud kogu Põhja-Itaalia maalikunsti arengut kuni umbes a. 1490. Iseloomustavaks on: - mentaalne jõud, - asjalik kujutamisviis, - äärmiselt tugevasti toonitatud plastilisus, - monumentaalsus, teostus selge ja ilmekas, värvid pidulikud, - suur huvi perspektiivi ja lühenduste probleemide vastu. Suhtleb Padova teadlastega, süveneb huvi matemaatilis-perspektiivsete probleemide vastu ja andis tõuget tutvumiseks antiikkunstiga. Mantovas hertsog Gonzaga ülesandel maalib kuulsad freskod Castello di Cortes, neist huvitavaim on kuplimaal, kus figuurid on kujutatud nii, nagu nad tõepoolset paistavad alt- vaatajale. Palju tahvelmaale, milles on terav, plastiline käsitlusviis, julged lühendused ja rikkalikud tagaplaanid. Väga tugev lühendusvõte on näiteks maalis ,,Kristuse leinamine". 15
,,eesmärgi puu" tippude paigutamises. Nende ülesannete lahendamisel võib vajaduse korral kasutada ekspertide hinnagute meetodeid. [4] Kollektiivsed ekspertide hinnagute meetodid on individuaalsetega võrreldes tõepärasemad. Need eeldavad ekspertide hinnagute üksmeele kindlaksmääramist prognoosi objekti perspektiivsete arengusuundade teemal. Tänapäeva tingimustes kasutatakse ekspertide küsitluse tulemuste töötlemiseks matemaatilis-statistilisi vahendeid. Ekspertide hinnagute meetodite kasutamiseks moodustatakse töögrupid, mille funktsioonide hulka kuulub küsitluse läbiviimine, materjalide läbitöötamine ja tulemuste analüüs. Töögrupp valib välja eksperdid, kes annavad vastuseid püstitatud küsimustele, mis puudutavad prognoosi objekti arenguvõimalusi. Määratakse kindlaks prognoosi eesmärk, töötatakse välja küsitlustes kasutatavad küsimused. [4]
mõistmine ei teki mitte anonüümse loomuliku arengu tulemusena, vaid spetsiaalse teoreetilise tegevuse tulemusena, kindlal ajaloo etapil – Euroopas Antiik-Kreekas 6. sajandil e. Kr. Ajaline telg näeks siis välja järgmine: müüt filosoofia kristlus teoloogia teadus 6. saj. e. Kr. 1. saj. p. Kr. 2. saj. p. Kr. 17. saj. p. Kr. Teadus tähendab siin eelkõige niisiis matemaatilis-eksperimentaalset loodusteadust, mis tekkis Euroopas 17. sajandil vaimuelu niisuguse nähtusena, millel puudus analoog kultuuri varasemas arenguloos. Hiljem on tekkinud ka samatüübiline teadmine sotsiaalsetest nähtustest – sotsiaal- teadused. Teadus on aga alati eriteadus – see tegeleb mitte maailmaga tervikuna, vaid oma objekt- valdkonnaga, mis on üks täpselt piiritletud aspekt maailmast. Küll võib nende eriteaduste tulemuste alusel luua niinimetatud teadusliku maailmapildi
3) MILLAL? - Vastamiseks tuleb abiks võtta paleogeograafia, mis aitab mõista milliste mineviku protsesside kaudu on nüüdismaailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasuste tulemustele koostatakse tuleviku aegade stsenaarium. 4) KUIDAS? - Vastamiseks tuleb geograafilist andmestikku süstematseerida. Andmeid töödeldakse matemaatilis-statistiliste meetoditega ning esitatakse arvutikaartidena, graafikutena ja joonistena. 5) MIKS? - Vastata saab alles siis kui eelmised küsimused on vastuse saanud. Vastus saadakse andmeid analüüsides ja sünteesides. Asukoha määramine. Tänapäeval kasutatakse asukoha määratlemisel kaarti. Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Reaalse situatsiooni ja
Piaget’ astmeteooria kehtivuspiirid ja tähtsus. Piaget teooria annab hea ettekujutuse laste kognitiivse arengu üldisest iseloomust, kuid pole sedavõrd universaalse kehtivusega, kui väitis Piaget. See on tingitud vähemasti kolmest asjaolust: uurimismetoodika ebaadekvaatsusest, laste infotöötlemisvõime mittearvestamisest ja arenguastmete kontseptsiooni absolutiseerimisest. Viimane on formaalse ehk matemaatilis-loogilise mõtlemise idealiseerimine ja teiste teadmisstruktuuride (nt jutustuse vormis analüüsi) ignoreerimine. L. Võgotski arengu sotsio-kultuurilise käsitluse olemus- Tema pööras erinevalt Piaget`st hoopis enam tähelepanu keele osale laste mõtlemise arengus. Ta näitas, et sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad laste mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult. Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. Sel perioodil on laste mõtlemine
● ANDREA MANTEGNA (1431-1506) ● Padova koolkonna meister, kes on mõjutanud kogu Põhja-Itaalia maalikunsti arengut kuni umbes a. 1490. Iseloomustavaks on: mentaalne jõud, asjalik kujutamisviis, äärmiselt tugevasti toonitatud plastilisus, monumentaalsus, teostus selge ja ilmekas, värvid pidulikud, suur huvi perspektiivi ja lühenduste probleemide vastu. ● Suhtleb Padova teadlastega, süveneb huvi matemaatilis-perspektiivsete probleemide vastu ja andis tõuget tutvumiseks antiikkunstiga. ● Mantovas hertsog Gonzaga ülesandel maalib kuulsad freskod Castello di Cortes, neist huvitavaim on kuplimaal, kus figuurid on kujutatud nii, nagu nad tõepoolset paistavad alt- vaatajale. 17 ● Palju tahvelmaale, milles on terav, plastiline käsitlusviis, julged lühendused ja rikkalikud tagaplaanid.
Anti välja seadusi, millega määrati ära tänavajooned, paleede kõrgus ja mõõtmed. Selle peamiseks eesmärgiks oli ühtse esteetilise ilme saavutamine. Esimesed ühtlased tänavafrondid rajati 1620. aastal. Kui G. Guarini 1666. a sinna läks, sai Torinost Itaalia moodsaim ja tähtsaim arhitektuurikeskus. Guarini projekteerimispõhimõte oli, et pearõhk läheb kuplile. Tema tehtud kuplid andsis muidu täisnurksele Torino linnaruumile värskust. Alates Palazzo Carignanost muutus Guarini matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi. Pärast Guarini surma lõpetas arhitektuurielu seisaku Filippo Juvarra tulek 1714. aastal. Torinosse tulles oli ta eelkõige lavakujundajana tuntud. Teatrist oli ta õppinud trikke valguse ja perspektiiviga. Ei näinud probleemi erinevate stiilide ühendamises. Kuninga esimese arhitekti ametis kujudas kirikuid, kuningalosse ja terveid linnakvartaleid. Al 1729. a oli
avastada. Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Igale lapsele tuleb läheneda individuaalselt. Andekatele lastele soovitatakse tegevusi, mis arendaksid leidlikust, loovust, mälu. Hea kõneoskuse arendamise eesmärgil tähtsustatakse pidevat suhtlemist lastega. Heaks arendajaks peetakse praktilisi käelisi tegevusi. Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud, jutustada ümber muinasjutte, mõeldes sellele kas kurva või lõbusa lõpu jne. Matemaatilis-loogilise andeka lapse jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Ruumilis- visuaalse võimekusega lapse jaoks on lihtsaim viis omandada informatsiooni pildilisel kujul - näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonistada loodusvaatluse või katsete tulemusi vms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada
või nooruke Matt Savage, kes on furoori tekitanud oma fantastilise muu- sikalise mälu ja improviseerimisoskusega. Need kogemused juhtisid Gard- neri järeldusele, et inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest suh- teliselt eraldiseisvast võimest, mis tihti moodustavad keerulise mustri ja on omavahel mitut moodi põimunud, moodustades nõnda inimese vaimsete võimete spetsiifilise profiili. Gardner eristab järgmisi erivõimeid. • Matemaatilis-loogiline – hea arvu- ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võr- randeid. Intelligentsus ja erivõimed 21 • Keeleline ehk lingvistiline – tundlikkus sõnade tähenduse ja järje-
prognoos, intervall prognoos, sega); x baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine. 2. Retrospektiivne uuring ja diagnoos: x süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine; x prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jm); x dünaamika ja taseme analüüs. 3. Prognoosimise meetodite ja võtete hindamine ning valik: x meetodite ja nende modifikatsioonide (võtete) uuring; o lihtsustatud tehnilis-majanduslikud arvutused; o matemaatilis-statistilised ehk ökonomeetrilised meetodid; o eksperthinnangute meetodid; o kompleksmeetodid. x sobiva(te) meetodi(te) esmane valik. 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs: x aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, inter- ja ekstrapoleerimine); x aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige). 5. Prognoosi(de) arvutamine (väljatöötamine):
· vähenevad muutuvkulud väljundi ühiku kohta · vähenevad püsikulud väljundi ühiku kohta · vähenevad püsikulud absoluutsuuruses · väheneb muutuv- ja püsikulude summa Need variandid on seotud eri tegurite ja ajaperioodidega ning nende analüüs on võimalik, kui ettevõttes on kasutusele võetud kulude juhtimisarvestus ja controlling-süsteem. Tootlikkuse planeerimine Prognoosimisel võib kasutada lihtsustatud tehnilis-majanduslikke arvutusi, matemaatilis-statistilisi ja ökonomeetrilisi meetodeid, eksperthinnanguid. Planeerimine konkretiseerib prognoose ja nende alusel töötatakse välja tootlikkuse tõstmise programm. Tootlikkuse analüüsimisel, prgnoosimisel ja planeerimisel arvestada tootlikkuse kasvu ettevõtteväliste teguritega (ohtude ja võimalustega) ja siseteguritega. Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine eeldab teatavat organisatsioonilist mehhanismi ja juhtimisstrateegiat. 3. Materjaliressursside efektiivsus 3
Lisaks tunnetusteooriale on filosoofilise psühholoogia olulisteks probleemideks filosoofiline antropoloogia ning vaimseid protsesse uurivate neuroteaduste metodoloogia. 4. Teaduslik psühholoogia- on kõige hilisema tekkeajaga. Eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine (sh matemaatilis- statistiliste kriteeriumite alusel) ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul, kui eeltingimused on samad. Kui varasemates eksperimentides ja testides on saadud mingid üldkehtivad tulemused, siis samasuguste olukordade või inimeste omaduste taasilmnemisel saame väga suure tõenäosusega ennustada käitumist ja reageeringuid. 5. Teoreetiline psühholoogia on nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoogiale
võimekate laste väljaselgitamise meetod (Sepp 2010: 60). Ka madala sotsiaal-majandusliku staatusega peredest pärit laste puhul, tänavalastest rääkimata, kelle areng võib takerduda puudulike haridusvõimaluste taha, samuti teisest keelekeskkonnast või teistsuguse kultuurilise laste puhul on annete avastamiseks vaja väga tähelepanelikku suhtumist. (Sepp 2010, 20-21) Gardner eristab järgmisi erivõimeid. · Matemaatilis-loogiline hea arvu ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes,
Viimane pühendas peatähelepanu kristliku dogmaatika arendamisele, kuigi andis selle kõrval teatava panuse ka mõtlemiskultuuri arengule, teoreetiliste vaidluste ja diskussioonide täiustumisele. Arenesid alkeemia ja astroloogia. Tänapäeva teadust võib jagada nelja perioodi: • Esimene periood, keskusega Itaalia, uued alused mehaanikale, anatoomiale, astronoomiale (Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik). • Teine periood, keskustega Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, uus matemaatilis-mehaaniline maailma mudel (Bacon, Galilei, Descartes, Newton). • Kolmas periood, baseerus tööstuslikul Inglismaal (ja Prantsusmaal), uued teaduse valdkonnad, eriti tööstustootmise alal (energia, masinad, kemikaalid). • Neljas periood on nüüdisteadus, mis on tunginud kõigile inimese elualadele. 2. Milliseid printsiipe tuleks järgida õigluse tagamiseks ja millised on kolm üldlevinud õigluse standardit? Kirjeldage, iseloomustage neid.
vastupidi. Tsiviilajalool madalam, es tahtsid teaduslikumalt tegeleda, valisid vanema ajaloo valdkonna ja perioodi. Majandus ja kultuuriajalugu eelistatum kui poliitiline ajalugu Nõukogude ajal. 1960. aastateks Artur Vassara õhutusel linnade ajaloo uurimine. Tegelejatest silmapaistvaim Raimo Pullat (sündis 1935). ka muudest teemadest, salapiirituse vedamine II maailmasõja ajal, Eesti-Poola suhetest. Kirjutab liiga palju aga pealiskaudselt. 1960. aastatest ka ajalooline demograafia. Matemaatilis-statistiline meetodite kasutamisele omistati suuri lootusi. Algatajad Kahk ja Palli. Heldur Palli (1928-2003) rahvastiku arengust kuni 19. sajandini pilti anda. Tõeline matemaatilise statistika fänn. Sulev vahtre vaatluse ala hingeloendid ja meetrikaraamatud. Kaitses doktoritööd 1971. Eesti ajaloolased esimesed Nõukogude taustal. 1950. aastatest oluliseks uurimisteemadeks ka tööstuse, töölisklassi ja töölisliikumise ajalugu. Artur Vassar
kinnitada või ümber lükata). Arengus toetub õigussotsioloogia klassikutele, ning nende uuringud toetuvad ikka ja jälle klassikutele 2. Empiiriline Teaduse praktiline pool, kus tegeletakse sotsiaalse tegelikkuse kirjeldamise kaudu sotsiaalsete faktide süstematiseerimisega, hüpoteeside kontrollimisega ja kogutud empiiriliste andmete töötlemisega statistilis-matemaatilis meetoditega. Suveräänse rahvusriigi seadusloomet mõjutavad: · juriidiline ekspertiis (konstitutsioonilisus)- · transsnatsionaalne õigus kõikidele meile kohustuslik; kõik seadused peavad olema sellega kooskõlas; tekib konflikt PS-ega seoses- kumb siis on peamine; transsnatsionaalne õigus ei tohi olla vastuolus PS-ga; seega tuleb jälgida, et ei võetaks rahvusvaheliselt vastu selliseid direktiive, mis on vastuolus siseriikliku PS-ga
Aju määrab selle, kes ja millised me oleme. Aga praeguseni on üsna mõistatuslik, kuidas kõik need vaim- sed protsessid ajus tekivad. Seega on aju tähtis uurimisobjekt, kui tahame mõista iseen- nast. Ajust arusaamiseks on tarvis matemaatikat. Ajuandmete uurimiseks kasutatakse matemaatilisi meetodeid ja nende andmete statistiline analüüs põhineb matemaatilis- tel alustõdedel. Kuid mis peamine, ajust arusaamiseks on tarvis teooriat aju tööprintsii- pide kohta, mis suudaks selgitada ja ennustada meie vaimseid protsesse. Sellised teoo- riad põhinevad matemaatikal. Seega pole käesolev raamat, „Matemaatika õhtuõpik”, sugugi mitte ainult investeering kõrgemasse eksamihindesse või paremasse arusaami-
Teaduse revolutsioon toimus just sellel ajavahemikul, mis sai alguse Galilei ja Koperniku uurimustega ja lõppes Newtoni ning Leibnizi fundamentaalsete füüsikalis-matemaatiliste töödega. Itaalia kujunes selle ajaperioodi alguses tea- duskeskuseks. Seal töötasid Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik jt. Teine periood puudutas selliseid maid nagu Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaad, mis algas Baconi, Galilei ja Descartes´iga ning lõppes Newtoniga. Sellisel ajal töötati välja uus matemaatilis-mehaaniline mudel maailmast. Neil sajanditel loodi sellised loodusteaduste alused, mis põhinesid eksperimendil. Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks. Kujunesid välja ühed esimesed teadusühingud informatsiooni vahetamiseks ja suhtlemiseks. Kolmas periood hõlmas teaduse ajaloos 18. ja 19. sajandit. Selle aja jooksul tekkisid suur osa tänapäeval tuntud teadusi ja seetõttu nimetatakse seda aega ka klassikaliseks
Teaduse revolutsioon toimus just sellel ajavahemikul, mis sai alguse Galilei ja Koperniku uurimustega ja lõppes Newtoni ning Leibnizi fundamentaalsete füüsikalis-matemaatiliste töödega. Itaalia kujunes selle ajaperioodi alguses tea- duskeskuseks. Seal töötasid Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik jt. Teine periood puudutas selliseid maid nagu Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaad, mis algas Baconi, Galilei ja Descartes´iga ning lõppes Newtoniga. Sellisel ajal töötati välja uus matemaatilis-mehaaniline mudel maailmast. Neil sajanditel loodi sellised loodusteaduste alused, mis põhinesid eksperimendil. Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks. Kujunesid välja ühed esimesed teadusühingud informatsiooni vahetamiseks ja suhtlemiseks. Kolmas periood hõlmas teaduse ajaloos 18. ja 19. sajandit. Selle aja jooksul tekkisid suur osa tänapäeval tuntud teadusi ja seetõttu nimetatakse seda aega ka klassikaliseks
Teaduse revolutsioon toimus just sellel ajavahemikul, mis sai alguse Galilei ja Koperniku uurimustega ja lõppes Newtoni ning Leibnizi fundamentaalsete füüsikalis-matemaatiliste töödega. Itaalia kujunes selle ajaperioodi alguses tea- duskeskuseks. Seal töötasid Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik jt. Teine periood puudutas selliseid maid nagu Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaad, mis algas Baconi, Galilei ja Descartes´iga ning lõppes Newtoniga. Sellisel ajal töötati välja uus matemaatilis-mehaaniline mudel maailmast. Neil sajanditel loodi sellised loodusteaduste alused, mis põhinesid eksperimendil. Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks. Kujunesid välja ühed esimesed teadusühingud informatsiooni vahetamiseks ja suhtlemiseks. Kolmas periood hõlmas teaduse ajaloos 18. ja 19. sajandit. Selle aja jooksul tekkisid suur osa tänapäeval tuntud teadusi ja seetõttu nimetatakse seda aega ka klassikaliseks
annaabi.ee 
