· Igal elemendil on oma kindel spekter, mida mõjutavad olek, rõhk ja temperatuur- nende järgi nihkuvad valgusjooned · Kiirgusspekter tekib neeldumisel, sellel on must taust ja värvilised jooned · Neeldumisspekter tekib ergastamisel, kui spektrid neelduvad ja tekitavad musti jooni · Spektraalanalüüs on aine määramine spektri abil. Selle plussid- ei riku aine koostist, piisab ühest molekulist, uuritav ei pea asuma laboris Kvantteooria · Valgusosake e kvant e footon · Ühe valgusosakese energia e kvandi energia. E= h*f · Kvandi omadused: Paigalseisvat footonit pole olemas seisumass =0 Valguse kiirus 3* Liikuva osakese mass m= Impulss p=m*c · Fotoefekt on nähtus, kus valgusosake lööb metallist välja elektroni(jääb heledam laik) · Kvant teeb elektroni välja lüües tööd, väljumistöö A= h* · Elektron saab kaasa kineetilise energia K= · Einsteini võrrand E= A + K
laulutunde, mängis klaverit, orelit, tsellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Plancki konstant Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule. Plancki konstant avastati esmalt kui võrdetegur footoni (ehk valguskvandi) energia ja sellele vastava elektromagnetlaine sageduse vahel: kus E tähistab footoni energiat, h Plancki konstanti ja f valguskvandi sagedust. Kvantmehaanika arvutustes ilmub Plancki konstant väga tihti läbijagatuna 2-ga, mistõttu on tähistuse lühendamiseks kasutusele võetud Plancki nurkkonstant ehk taandatud Plancki konstant: SAAVUTUSED
1.Kuidas valgust kiiratakse? 1900 a Esitas kvantteooria, mille järgi valgust kiiratakse üksikute valgusportsjonite ehk valgusosakeste kaupa 2. Kuidas valgust neelatakse? Valgust neelatakse tervikuna 3.Mis on footon? Footon on valgusosake, valguskvant, kujutab endas valgusportsjonit 4. Footoni energia valem. Mis määrab ära footoni energia ? E= h x f Sagedus määrab ära footoni energia, mida suurem sagedus,seda suurem energia. Fotoni enegia on võrdne valguse sagedusega ja on pöördvõrdeline valguse lainepikkusega 5.Footoni omadused 1)Footon omab kindlat energiat E= hf h= Planci konstant = 6.63 x 10 astmes -34 f- sagedus( 1 Hz) c=lamda x f c- kiirus E= hc/lamda lamda lainepikkus 2)Esineb ainult liikumises, paigal seisvaid footoneid ei esine 3)Eri värvi valgustel on kvandi enegia erinev (violetsetel valgustel on suurim ja punastel väikseim) 4)Footon omab kindlat massi E= mc2 m=E/c2 = hf/c2 c- valgus...
vaakumis.p=m*c=E/c=h*f/c. 1kg*m/s. V=c/ . Valguserõhuteke laineteooria:valguslaine elektrivälja mõjul hakkavad elektronid kehades võnkuma, mistõttu tekib elektrivool.Elektrivoolu suund ühtib elektromangetvälja elektrivälja tugevuse elektroni suunaga.Korrapäraselt liikuvatele elektronidele mõjub magnetvälja poolt Lorentzi jõud F.Vasaku käe reegli järgi on Lorentzi jõud laine levimissuunaga samasuunaline.See jõud põhjustabki valgusrõhu.Kvantteooria:Footonid valguse levimisel omavad impulssi,valguse neeldumisel kehades annavad footonid oma impulssi kehale seetõttu keha impulss suureneb footoni impulsi võrra.Newtoni II seaduse järgi keha impulss saab muutuda ainult siis,kui kehale mõjub jõud.Pinnaühikule mõjuv jõud on võrdne valguserõhuga.Fotoelemendi ehitus:Klaaskuppel,milles on vaakum;õhukemetallikiht,mis katab osaliselt klaaskuppli sisepinna,elektronide
Füüsika KT I 1. Selgita valguse dualismi, millised nähtused. Valgusel on kahesugused omadused: 1) laineteooria valgus on elektromagnetiline laine *interferents *difraktsioon *dispersioon *murdumine *peegeldumine 2) kvantteooria valgus on osakeste voog *fotoefekt *Comptoni efekt *valguse rõhk 2. Mõisted Fotoefekt nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone. Footon e kvant on valgusosake, mis kannab kaasas energiat. Punapiir on minimaalne sagedus, mille korral tekib fotoefekt. Väljumistöö on energia, mis tuleb anda elektronile, et see metallist välja lüüa.
kuulsamaks võrrandiks. Tegemist on Einsteini relatiivsusteooria valemiga. E=mc² Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Fotoefekt on elektronide emissioon metalli pinnalt suure sageduse ja väikese lainepikkusega elektromagnetkiirguse toimel. Fotoefekt • Sündinud 23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttinge n, Saksamaa. Oli saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. sajandi üheks tähtsaimaks füüsikuks. Max Planck • Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule. Plancki konstant on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust. Konstant on oma nime saanud Max Plancki järgi. Plancki konstant • Plancki valemit kasutatakse valguse
Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis füüsikat, hiljem sai temast sama ülikooli professor. 1912. aastal kolis Inglismaale ja töötas koos kuulsa füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast tegelikult kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid Hitleri piinakambritest. Tal endal õnnestus läbi põnevate seikluste Taanist Ameerikasse põgeneda. 1943. aastal hakkas töötama tuumapommi projekti kallal. Kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele.
Max Planck Heleri Elulugu Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli tähtsaimaks füüsikuks. Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. sajandi üheks Elulugu Lapsepõlves oli Planck väga andekas muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tsellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Perekond Planck pärines intellektuaalide perekonnast. Tema isapoolne vanavanaisa
Fotoefekt on elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Fotoefekti kasutatakse: fotoelemendis(valguse toimel elektri tootmisel), Päikesepatareides, fotosilmades. Kvantfüüsikat uurisid: Albert Einstein ja A.Stoletov A-valguse tehtav töö Punapiir- minimaalne lainepikkus või sagedus, mille korral tekib aines veel fotoefekt. (fp*h=A) Nähtused mida selgitab laineteooria: interferents, difraktsioon, dispersioon, murdumine, peegeldumine. Nähtused, mida selgitab kvantteooria: fotoefekt, valguse rõhk, Comptoni efekt. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. E=h*f (E-footoni energia = h-Plancki konstant*f-valguse laine sagedus) E=mc2(Footoni energia E = footoni mass*footoni kiiruse ruut) H*f=A+mv2 E=A+Ek E=(h*c)/ 2
ajal peetakse neist õigeks esimest. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub (Suur Kollaps). Tänapäeval lähtutakse universumi suuremastaabilise struktuuri kirjeldamisel Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Kvantteooria on küll andnud olulise panuse varajase, väga tiheda ja kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegelda elementaarosakestega. Tõenäoliselt saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgseteks. Ühe võimaliku seletusena galaktikate tiirlemise mehhanismidele on välja pakutud teooria, mille kohaselt koosneb universum 5% nähtavast
Punapiir on valgus piir,millest A=h*fp,punapiir. 3.)Sisemise fotoefekti nähtuse leiame päikeseenergiast toituvates plaatides või päikesepatareides. 4.)Punast valgust kasutatakse foto laboratooriumis,sest see ei riku negatiivi.Punase valguse footoni mass on väiksem kui teistel valgustel. 5.)Footoni ja elektroni sarnasused:mõlemad liiguvad väga kiiresti,saab kirjeldada lainetena silmale nähtamatud. 6.)Footonil puudub seisumass. 7.)a-kvantteooria,b-lainet,c-kvant,d-laine-ja kvant,e-lainet 8.)Antud:E=5*10-19J,c=3*108m/s,m=?,Lahendus:E=mc2 m=E/c2,m=...0,6*10-35kg. 9.)A=h*fp=h*c/p,Antud:A=2,9*10-19J,h=6,6*10-34J*s,c=3,108m/s,Lahendus:p=...6,8*10- 7 =0,68m 10.)Antud:A=2,28eV=3,648*10-19J,Ek=3eV=4,8*10-19J,h=6,6*10-34J*s, f=? ,Lahendus:hf=A+mv2/2, f=A+mv2/2//h,f=A+Ek/h,f=...8,448*10-19J/6,6*10- 34 J*s=1,28*1015Hz
mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1. Aatom on aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomi mudelid: 1) Dalton; 2) Thomson; 3)Rutherford; 4) Bohr; 5)kvantteooria. Aatomi koostisosad: tuum, elektronkate, prooton, neutron. 2. Keemiline element on teatud kindel aatomite liik. Selle massiarv A=p+n 3. Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. 3 vesiniku isotoopi: 1) tavaline vesinik H; 2)raske vesinik H; 3) üliraske vesinik H. 4. Bohri järgi on elektronkatte ehitus kihiti. Elektronide arv elektronkihil 2n . 5. Tänapäeva mudeli järgi ei paikne kihiti vaid moodustub energiatasemete järgi
Ise on ta öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et ,,Inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad minu väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ma tegelen." Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli teoreetilist astronoomiat ja kosmoloogiat. Suurem osa Hawkingi teadustööst keskendub relatiivsuse (ruumi ja aja olemus) ja kvantteooria (kuidas käituvad universumi väikseimad osakesed) ühendamisele. Üks tema suurimaid füüsikasaavutusi on teooria, mis kirjeldab, kuidas mustad augud kiirgust eritavad. Stephen Hawkingu uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teadlasi. Ta külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid. Hawking on saanud ka mitmesuguseid preemiaid ja autasusid ning välja andnud raamatuid. 1988
mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib
M-teeoria hõlmab kõiki stringiteooriaid ja asendab ühemõõtmelise stringi elementaarobjektiga, mis kahemöötmelise membraanina võib võnkuda paljudes mõõtmetes. Varjatud mõõtmeid saab paljudel viisidel kokku voltida ja igale viisile vastab loodusseaduste ja looduslike konstantide kindel komplekt. M-teeooria opereerib 10 500 universumiga, millest igaühel on oma loodusseaduste komplekt. Max Planck Sündis 1858 ja suri 1947. Ta oli saksa füüsik, keda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. Sajandi üheks tähtsamaks füüsikuks. Ta on pälvinud Nobeli füüsikapreemia. Ta pärines intellektuaalide perekonnast. Isa oli õigusteadusprofessor ja tema onu oli kohtunik. Lapsepõlves oli ta väga andekas muusikas.1885-1889 töötas ta Kieli ülikoolis, 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa. See oletus pani aluse
1911. aastal korraline professor Praha saksakeelses ülikoolis. 1914 Keiser Wilhelmi nimelise Füüsikainstituudi direktor. Berliini Ülikooli professor. Perekond Isa : Hermann Einstein Ema : Pauline Einstein Esimene abikaasa: Mileva Maric Teine abikaasa: Elsa Einstein Löwenthal Pojad: Hans Albert ja Eduard Tütar: Lieserl Millega tuntud? Relatiivsusteooria looja Tuhandete raamatute autor E=mc² fotoefekti teooria looja Kvantteooria looja Jne. Relatiivsusteooria Tuntakse kahte relatiivsusteooriat – erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid: 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. 2. Maailmas puudub absoluutne aeg. 3. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Üldrelatiivsusteooria seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil. Kuulus valem E=mc² Selle valemi järgi on energia võrdne massi ja
Enrico Fermi Enrico Fermi (1901-1954) oli Itaalia füüsik. Ta on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendajana. Õpingud • Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima Pisa ülikooli (1918–1922), mille Fermi lõpetas hiilgavalt. • Edasi reisis Euroopasse, kus kohtus paljude füüsikuteoreetikutega. • Juba 24-aastaselt sai ta Sapienza ülikooli professoriks Roomas. • Via Panisperna poisid – Fermi juhitud noorte teadlaste rühm. Keeruline periood Roomas • 1938. a otsustas diktaator Mussolini alustada juudivastase kampaaniaga.
Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele(elektroni kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid spektraaljooni, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi ning keemilise sideme füüsikalist alust. Üksikute aatomite uurimisel ei ole uurimistulemused mõjutatud molekuli või tahke keha kristallstruktuuri moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest aatomite vahel. Aatomite karakteristlik kiirgus. Nagu kiirguse kvantteooria, sai ka aatomifüüsika alguse sajandivahetusel. Mýlemad kujunesid ühe ja sama probleemi -- valguskiirguse teke aines -- uurimise käigus. Kiirguse spektraalne uurimine näitas, et kui pidev soojuskiirguse tüüpi spekter on omane kondenseeritud ainele (vedelikud ja tahked kehad), siis gaasides lisandub sellele nn. taust- ehk foonkiirgusele eraldiseisvatest sagedustest koosnev joonspekter. Joonspektriks nimetatakse viimast aga selle pärast, et tavalistes
Fotoelektriline efekt e fotoefekt 1. Sissejuhatus : · Max Plancki kavanthüpotees väitis, et liikuvad võnkuvad osakesed ehk võnkesüsteemid (ostsillaator) kiirgavad kvantide kaupa energiat, mis on võrdeline kiirguse sagedusega (E=hf) · Footonit vaadeldi kui keha, mis kiirgas kvante · Aastaid hiljem, pärast arvkuiad eksperimente kujunes sellest teooriasst välja kvantfüüsika. 1918 sai ta kvantteooria eest Nobeli preemia · Tõestati ära keha pinnalt ajaühikus kiiratav soojuskiirgus : (E= · M.Plancki teooriat tunnistati aga pärast A.Einsteini gotoefekti teooriat (1905) ning Bohri aatimoteooriat (1913) - nende tööd kinnitasid tema väidete õigsust 1. Fotoefekt · Fotoefekt on nähtus, kus valguse mõjul lüüakse metalli pindmistest kihtidest välja elektrone · Selle efekti avasta s 1887 H.Herz , eksperimentaalselt uuris seda vene füüsik
Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist novembris 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos, ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust. Einsteini teadusideed olid nii uudsed ja võõrad, et paljude tavainimeste meelest olid need arusaadavad üksnes temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist(relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius, kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid, televisioon, arvutid, kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud. Saksamaal koolis käies oli Albert Einstein üpris õnnetu. Kooliõpetajad kurjustasid temaga, sest nende meelest
ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja kaitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutavad suhteliseks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks ühtse aegruumi raames. Alberti teadusideed olid nii uudsed ning võõrad, et tavainimeste meelest olid need arusaadavad vaid temale endale. Praeguseks on tema relatiivsusteooria, kvantteooria ning paljud teisedki olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teenindud geeniuse tiitli, aga Einstein on kindlasti üks neist. Tänu tema teooriatele muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ja ilma nendeta oleksid mõeldamatud paljud asjad, näiteks televisioon ja arvutid, millega me ära oleme harjunud.
filosoofiaõpingutest ja pühenduma füüsikale. 1912 kolis ta Inglismaale ja töötas koos füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). 1916 tuli Bohr Kopenhaagenisse tagasi ja hakkas tööle teoreetilise füüsika õppetoolis ametikohal, mis just tema jaoks loodi. 1918 asutas ta ülikoolis teoreetilise füüsika instituudi, mida ta hiljem juhtis. Bohrilt pärineb komplementaarsusprintsiip. Selle järgi võib objekte uurida nii, nagu neil oleks mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see koosneks
Autor: Novaator 6 4. Hawkingi musta augu teooria Mustad augud on ruumipiirkonnad, mille tihedus läheneb lõpmatusele, mis tähendab, et nende gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei pääse neist välja. Hawking uuris koos füüsikateoreetiku Roger Penrose’iga, mis juhtub ainega musta auku sisenemisel: lõpmatusele läheneva tihedusega aine on kokku surutud väga väiksesse ruumalasse, mida nimetatakse singulaarsuseks. Kvantteooria kohaselt ei ole vaakum tühi, vaid on täis osakesi ja antiosakesi, mis tekivad ja kaovad. Kui see juhtub musta augu serval (sündmuste horisondil), siis üks osakeste paarist imetakse auku sisse, teine aga pääseb välja. Seda väljapääsenud osakeste voogu (nn auramist) nimetatakse Hawkingi kiirguseks. Nendel osakestel, mis jäävad augu sisse, on negatiivne mass ja nende kuhjumise tulemusel muutub must auk aina väiksemaks, tekitades lõpuks selle hääbumise.
kasutades oma isa laborit, mis oli talle tuttav kuba lapsepõlvest saadik. Edu sellel konkursil mõjutas Bohri loobuma filosoofiaõpingutest ja pühenduma füüsikale. 1912 kolis ta Inglismaale ja töötas koos füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). 1916 tuli Bohr Kopenhaagenisse tagasi ja hakkas tööle teoreetilise füüsika õppetoolis ametikohal, mis just tema jaoks loodi. 1918 asutas ta ülikoolis teoreetilise füüsika instituudi, mida ta hiljem juhtis. Bohrilt pärineb komplementaarsusprintsiip. Selle järgi võib objekte uurida nii, nagu neil oleks mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see
seadustele. * Säilis ettekujutus dünaamiliste, üksühest seost väljendavate seaduste primaarsusest. Arvati, et statistilisi seadusi on võimalik taandada üksühest sõltuvust väljendavatele seadustele. Mikronähtused nähtused, mis toimuvad mikromaailmas Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laenguvahelise kauguse ruuduga Induktsioon E1=delta l / delta t Kvantteooria põhjustatud muutused maailmapildis *energia kiirgub vaid portsjonite kaupa; energiaportsjonit nim. kvandiks *klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral; mikro- ja makromaailma seadused on erinevad *hakatakse kasutama analoogselt valguslainele oskussõna elektronlaine *elektroni liikumisseadust aatomis ei väljendata mitte koordinaatide ja kiiruse kaudu, vaid võnkesageduse ja amplituudi kaudu
liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus. Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 2)hõõrdumine- vastastikmõju, mis esineb kehade kokkupuutel. Suurused:1)impulss-keha massi ja kiiruse korrutis.2)jõud-iseloomustab vastastikmõju tugevust. Seadused:1)Energia jäävuse seadus-engeria ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.2)Newtoni II s.-kahele mõjuv jõud on võrdne keha massi ja kiiruse korrutisega. Kvantteooria põhj muutused maailmapildis -Energia kiirgub vaid portsjonite kaupa. Energiaportsjonit nim kvandiks. Klassikalise füsa seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Mikro-ja makromaailma seadused erinevad. Hakatakse kasut analoogselt valguslainele oskussõna elektronilaine. Elektroni liikumisseadust aatomis ei väljendata mitte koordinaatide ja kiiruse kaudu, vaid võnkesageduse ja amplituudi kaudu. Kvantmehaanikas tunnustatakse klassikalise füsa mõistete piiratust
1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained
Laineoptika uurib valguse ja teiste elektromagnetkiirguste levimist, kiirust, tekkimist, mõju ainetele ja kasutamist . Newton arendas korpuskulaarteooriat. Huygens arendas aga laineteooriat. Tänapäeval nim. valguse osakesi valguskvantideks e. footoniteks. (korpuskulaarteooria=kvantteooria) Young tõestas, et valgusel on lainelised omadused. Maxwell tõestas teoreetiliselt, et olemas on elektromagnetlained, mis levivad ka tühjuses. Valguse levimiskiirus õhus on3*108 m/s. Optika: Laineoptika ja Kvantoptika. Lainepikkus (1 nm), laineperiood T (1 s), laine sagedus f (1 Hz), laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega
molekulaarne osake, molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal ja millel on vaba mis võib vastu võtta elektronpaar ja mis võib elektronpaari loovutada vaba elektronpaari Stöhhiomeetria – kui palju ainet kulub või moodustub Kvantteooria Kuumutatud kehad kiirgavad Max Planck – energia kiirgub kvantide kaupa E= hv (h – Plancki konstant) Footon – ühe korraga kiirguv valguseosake ehk kvant Interferents –lained, mis liiguvad läbi mitme pilu interfereeruvad, tekitades interferentsimaksimumi, kus lained võimendavad üksteist ja interferentsimiinimumi, kus lained „tühistavad“ teineteist (joonis!) De Broglie tõi välja seose osakese massi ja kiiruse ning tema lainepikkuse vahel � = ℎ/��
molekulaarne osake, molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal ja millel on vaba mis võib vastu võtta elektronpaar ja mis võib elektronpaari loovutada vaba elektronpaari Stöhhiomeetria kui palju ainet kulub või moodustub Kvantteooria Kuumutatud kehad kiirgavad Max Planck energia kiirgub kvantide kaupa E= hv (h Plancki konstant) Footon ühe korraga kiirguv valguseosake ehk kvant Interferents lained, mis liiguvad läbi mitme pilu interfereeruvad, tekitades interferentsimaksimumi, kus lained võimendavad üksteist ja interferentsimiinimumi, kus lained ,,tühistavad" teineteist (joonis!) De Broglie tõi välja seose osakese massi ja kiiruse ning tema lainepikkuse vahel = /
Teisalt on ta siiani justkui kindlus, mida rünnatakse, kuid jagu ei saada. Tema kuulsus ületas kõikide teiste teadlaste oma ajaloos ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust. Einsteini teadusideed olid nii uudsed ja võõrad, et paljude tavainimeste meelest olid need arusaadavad üksnes temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist (relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius, kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid, televisioon, arvutid, kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud. Saja aasta eest tegi Albert Einstein oma kõige tähtsamad avastused.
1921.(Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. . en.wikipedia.org/wiki/File:Einstein_1921_portait2.jpg . (12.12.2012)) Albert aga oma artikliga ,,Ühest heuristilisest vaatekohast valguse tekkimisele ja muundumisele", mis ilmus 17-ndal märtsil 1905 ajakirjas Annalen der Physik. Artikkel kajastas endas uurimust fotoefekti, millega omakorda sai alguse valguse kvantteooria.(Piir, Ivar, 2005. Albert Einstein aasta 1905. Akadeemia, 17. Aastakäik, nr 7, lk 1382-1386) Edasine edu teadusmaailmas oli suur. 1908-st aastast lektor Berni ülikoolis, 1909 erakorraline professor Zürichi ülikoolis, 1911 korraline professor Praha saksa ülikoolis, 1912 korraline professor Zürichi tehnikaülikoolis. 1914. a kutsuti Albert Berliini ülikooli, kus ta asus juhatama spetsiaalselt talle loodud õppetooli. Samal ajal valiti ta 34-aastaselt Preisi Teaduste
kasutasid Hawking ja Hartle(edaspidi H&H) Suure Paugu singulaarsuse käsitlemisel imaginaaraja mõistet. Järgneb nende mõttekäigu kirjeldus. Tekkimisel on kogu Universum ühes kvantolekus. Niisiis käsitlevad H&H Universumit kui üksikut kvantsüsteemi ja püüavad määrata selle lainefunktsiooni. Teiste sõnadega nad rakendavad standartseid kvantmehaanika printsiipe kogu Universumi kohta „enne“, kui Suur Pauk käib. Kõnesolevate uuringute eesmärgiks on luua gravitatsiooni kvantteooria ehk kõike hõlmav ühendteooria – termin, mis on ärritav enamikule füüsikutest. Osade füüsikute ja relativistide senised püüdlused seda luua on andnud vähe tulemusi. Nagu ikka lähenes Hawking probleemile teisiti. Ta otsis Universumi lainefunktsiooni mitte kvantgravitatsiooni vaid oma kvantkosmoloogia kaudu, mis on ajatud piirideta Universumi mudelile.(McEvoy, Zarate, 2002) 6
de Broglie laineteooria abiga. Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus on 1927. aastal formuleeritud ja hiljem tema järgi nimetatud määramatuse printsiip, millest sai kvantmehaanika põhitõde. 1932. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna. Enrico Fermi (29. september 1901 28. november 1954) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja. Enrico Fermi sündis Roomas ja õppis 19181922 Pisa ülikoolis. Ta täiendas ennast Göttingenis ja Leidenis, kus ta tutvus ka Albert Einsteiniga. Ta tegi katseid aeglaste neutronitega ja avastas, et aatomituumade neutronitega pommitamisel on võimalik saada uusi radioaktiivseid isotoope. Aastal 1938 sai ta Nobeli füüsikaauhinna. Ta töötas Columbia ülikoolis ja hiljem Chicagos ning osales Manhattani projektis. 1942. aasta 2.
Me elaksime igaveses öös. Valguse uurimine hakkas pihta juba 17. Sajandil. Kuid tekkisid vastuolud teadlaste vahel. Osad uskusid ,et valgus on laine, teised aga ,et osake. Need kes uskusid ,et tegemist on lainega, panid aluse nn. Laineteooriale. Laineteooria töötas välja hollandi füüsik C.Huygens 1678 aastal. Ja need kes uskusid ,et valgus koosneb osakestest panid aluse nn. Korpuskulaarteooriale mida tänapäeval nimetatakse Kvantteooriaks. Korpuskulaarteooria e. kvantteooria arendaja oli inglise füüsik I.Newton 1675 aastal. Aga siia maani ei ole suudetud kindlaks teha mis see valgus on, kuna valgus on dualistlik. Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada.
1905. aastal ilmus Saksa ajakirjas "Füüsika annaalid" rida artikleid, mille autoriks oli noor ametnik Sveitsist. Ta ei leidnud tööd üheski ülikoolis, tema käsutuses ei olnud ühtegi laboratooriumi ja ta sai kasutada vaid Sveitsi patendiameti raamatukogu. Ta töötas kolmanda astme patendiametnikuna. Ametnik oli Albert Einstein ja aasta jooksul avaldas ta viis artiklit. Kolme neist loetakse siiani tähtsaimateks füüsika ajaloos. Üks neist käsitles fotoefekti Plancki uue kvantteooria valguses, teine Browni liikumist ja kolmandas olid esitatud erirelatiivsusteooria alused. Esimene, mis selgitas valguse loomuse ja aitas ilmale tulla televisioonil, tõi autorile Nobeli preemia. Tõsi küll autasu tuli tal oodata 16 aastat, ta sai selle kätte alles 1921 aastal. Kuigi võrreldes näiteks Frederick Reinesiga oli see suhteliselt lühike aeg, Reinesil tuli oma autasu oodata 38 aastat pärast neutriino avastamist
sajandil, mil mõisteti, et valgus peab olema seotud mingi liikumisega, sest kuidas muidu jõuaks valgus Päikeselt Maale. Tuldi mõttele, et valgus võiks koosneda mingitest lainetest või osakestest. Mõlemat mõtet saadavad nii tugevad kui ka nõrgad küljed, kuid seda, mis on õige, on üpris raske välja selgitada. Laineteooria kohaselt võib valgust käsitleda kui elektromagnetlainet, mis koosneb kahest komponendist- elektri- ja magnetväljast. Kvantteooria järgi võib valgust käsitleda aga kui footonite voogu. Footonid kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. Laineteooria abil on võimalik seletada difraktsiooni, interferentsi, murdumist ja dispersiooni, kvantteooriast lähtudes aga fotoefekti ja fotokeemilisi reaktsioone. Seda, kumb ettekujutus valgusest on õige ei ole võimalik välja selgitada, kuid kindel on see, et valguse
supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas oma haridustee Zürichis, omandades 1900. aastal sealse maineka tehnikaülikooli diplomi. Vaidlushimu ja autoriteedipõlguse tõttu professorid teda ei soosinud ja pärast lõpetamist ei pakkunud ükski neist talle
yp y , 2 h zp z . 2 Määramatuse seosest on näha, et koordimaati ja impulssi ei ole põhimõtteliselt korraga täpselt määrata. Määrates näiteks asukoha täiesti täpselt, x = 0, on impulsi määramatus lõpmata suur, p x = , ja vastupidi. Kvantteooria erineb seetõttu oluliselt klassikalisest mehhaanikast. Klassikalise mehhaanika mõisted ei iseloomusta mikroosakest., sest mikroosakesel pole samaaegselt kindlat asukohta ja impulssi (ning seega ka kiirust). Teadse füüsikaliste suuruste operaatoreid, saab nende suuruste samaaegselt mõõdetavust kindlaks teha järgmiselt: kaks füüsikalist suurust on samaaegselt mõõdetavad parajasti siis, kui neile vastavad operaatorid kommuteeruvad
12, 1993, nr. 1 4 3 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas oma haridustee Zürichis, omandades 1900. aastal sealse maineka tehnikaülikooli diplomi. Vaidlushimu ja autoriteedipõlguse tõttu professorid teda ei soosinud ja pärast lõpetamist ei pakkunud ükski neist talle
Peale selle hakkati tootma ka teisi tähtsaid tarbeesemeid nagu pesumasin, tolmuimeja, juukseföön. Varsti ka raadio hiljem ka televiisor. 1903 leitutati õhust raskem lennuaparaat ja vennad Wringet olid leiutajad. 1909 leiutas L. Backeland ühe tehismaterjali e plasmassi, mis sai nimeks bakeliit ja seda peeti uue ajastu kuulutajaks, kuna enne oli kõige tugevamaks materjaliks metall. Teadusrevolutsioon e murrand teaduses. Loodi 3 väga tähtsat teooriat: aatomi teooria, kvantteooria, relatiivsus teooria. Edasi arenes ka psüholoogia. Raudkonstruktsionid: Pikad sillad, kõrghooned, suured laevad e aurikud. Tekkisid uued kunsti voolud: ekspressionism, futurism. Rassim inimeste või inimrühmade tagakiusamine rassitunnuste alusel. See on tekkinud 19. ja 20. sajandi vaheldusel Eurooplaste ettekujutus valge rassi üleolek kõigist ülejäänudtest. Mis oli rassismi tekkimise põhjus? 1. Sooja kliimaga aladel polnud inimestel vaja tegelada elatusvahendite hankimisel sama
energia, kuid ka teiste mehaaniliste suuruste jäävuse seadused. Termotünaamikas sai esmajärguliseks entroopia kasvu seadus. Pidevalt suurenes füüsika osa tehnikas. 19. sajandi lõpus hakkas ilmnema mehhanistliku käsitluse küündimatus. Aine atomaarse struktuuri jätkuv uurimine sundis revideerima klassikalise füüsika põhiprintsiipe. Selle kaasnähtusena tekkinud füüsika kriisi lahendas 20 sajandi esimesel veerandil relatiivsus ja kvantteooria loomine. Need kaks teooriat moodustavad tänapäevase füüsikalise maailmapildi aluse. Klassikalised teooriad mahuvad sellesse maailmapilti teatavatel tingimustel kehtivate piirjuhtudena. Massi ja energia jäävuse seadused on uues füüsikas massi ja energia ekvalentsuse tõttu liitunud üheks jäävusseaduseks. Kõrvuti sellega on oluliseks saanud mõningad uued jäävusseadused, eriti elementaarosakeste füüsikas.(1) 3 1
Tema ei leidnud tööd üheski ülikoolis, polnud ta käsutuses mingit laboratooriumi ja raamatukogudest sai ta kasutada vaid Sveitsi patendiameti kõhna biblioteeki Bernis.Patendiametis töötas ta kolmanda astme patendiametnikuna. Ametnik oli Albert Einstein, ja selle ainsa aasta jooksul avaldas ta viis artiklit.Kolme neist loetakse siiani tähtsaimateks füüsika ajaloos.Üks neist käsitles fotoefekti Plancki uue kvantteooria valguses, teine Browni liikumist ja kolmandas olid esitatud erirelatiivsusteooria alused. Esimene, mis selgitas valguse loomuse ja aitas ilmale tulla televisioonil, tõi autorile Nobeli preemia.Tõsi küll autasu tuli tal oodata 16 aastat, aastani 1921.Kuigi võrreldes näiteks Frederick Reinesiga oli see suhteliselt lühike aeg, kus Reinesil tuli oma autasu oodata 38 aastat pärast neutriino avastamist
valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,, negatiiv". Neeldumisspekter võib olla ka pidev. Näiteks purpurklaas nelab roheks- kollast valgust ja laseb läbi vaid sinist-violetset ning punast valgust. Spektraalanalüüs Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulike sagedustega elektromagnetilisi laineid. Kvantteooria seletab seda sellega, et aatomis võivad elektronid olla vaid teatud kindlate energiateg olekutes. Elektroni üleminekul suurema energiaga olekust (kõrgemalt energeetiliselt nivoolt) väiksema energiaga olekusse (madalamale energianivoole) kiirgab aatom kvandi, mille sageduse saab arvutada seosest: 1E2EnEmEnE hEhEEmnnm=-=, kus on Plancki konstant. Sellele sagedusele vastab lainepikkus hc= (c on valguse kiirus). Kuna keemiliste elementide aatomid erinevad üksteisest prootonite ja elektronide
Selle fakti seletamiseks oletas saksa füüsik Max Planck (plank), et kehad ei kiirga valgust lainetena, vaid kindlate ja jagamatute energiaportsjonite kaupa mida ta nimetas kvantideks. Valguskvante nimetatakse ka footoniteks. Valguse levimist kirjeldati laine abil, aga kiirgamist ja neeldumist kvantide abil. Kõik see tähendas, et optiliste nähtuste tarvis oli vaja uut teooriat, milles kajastuks nii valguse lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. Uus teooria sai nimeks valguse kvantteooria ja see loodi esialgsel kujul Plancki, Einsteini, Bohri (boor) jt. töödega. Tänapäeval selgitab kvantteooria peale optiliste nähtuste veel hulgaliselt teisi, erinevatesse füüsika valdkondadesse kuuluvaid ilminguid. Kvantteooria tõi esile aine ja välja uusi nähtusi, mis hiljem katsetes avastatigi. 3.5.2. Valguse peegeldumine ja murdumine. Joont, mida mööda valgusenergia levib ehk valguse levimise suunda, nimetatakse valguskiireks.
stringiteooriad varju. Uuesti päevakorda kerkisid nad 1976. aastal, kui prantsuse füüsik Joel Scherk koos oma kolleegidega näitas, et stringiteooria saab sisemistest vastuoludest vabastada supersümmeetria (sümmeetria fermionide ja bosonite vahel) liitmisega teooriale, saades niimoodi superstringiteooria. 1980ndatel näitasid Michael Green ja John Schwarz, et superstringiteooria võib olla sisemiselt kooskõlaline kvantteooria, mis lisaks elektromagnetilisele, nõrgale ja tugevale interaktsioonile hõlmaks ka gravitatsiooni. Superstringiteooria sisaldab endas nii kvantmehaanikat kui üldrelatiivsusteooriat (üldrelatiivsusteooria on klassikaline teooria, mis ei arvesta määramatuse printsiipi). Tavaliselt on nende teooriate kasutuspiirkonnad väga erinevad: kvantmehaanikat kasutatakse tavaliselt Universumi väikseimate koostisosade - elementaarosakeste - kirjeldamiseks,
et teadlastel õnnestus esmakordselt kanda üle infot ühelt aatomilt teisele ilma otsese füüsilise ühenduseta, mis loob võimaluse luua tulevikus ülikiireid ja -turvalisi superarvuteid. «Me suudame nüüd teleporteerida sihilikult nupulevajutusega,» rääkis sellest eksperimendist lähemalt Innsbrucki ülikoolis juhtinud füüsikaprofessor Rainer Blatt. «Seda on tehtud ennegi, kuid mitte nii, et info lõpus alles jääb.» Tema sõnul on saavutatu juures murranguline see, et suudeti kvantteooria aluseid tegelikkuses rakendada. Eksperimentide kirjeldus ilmus eile mainekas Briti teadusajakirjas Nature. Seitsme aasta eest õnnestus teadlastel teleporteerida valguskvante, nüüd suudeti sama kvantolekutega. Kvantolekud on aatomit kirjeldavad füüsikalised omadused, näiteks energia, spinn ja magnetväli. Kvantarvutid võimaldavad tänapäeva arvutitega võrreldes oluliselt kiiremat andmete salvestamist, töötlemist ja väljastamist ning avaks uue taseme andmete
7. Analüüsi elektroni välja löömist metallist valguse toimel, kui metall on + laenguga ja kui metall on laenguga. + laenguga metall tõmbab väljalöödud elektroni tagasi, -laenguga metalli puhul aga seda ei juhtu. 8. Joonista fotoefekti uurimisseadme skeem. Vt joonis 13.3 lk 84 9. Kes uuris selle skeemi abil esimesena fotoefekti seaduspärasusi juba 1888.a.? Vene füüsik A. Stoletov (1839-1896) 10. Kes selgitas fotoefekti 1905.aastal ja sai selle töö ja lisaks valguse kvantteooria eest 1921.a. Nobeli preemia? Albert Einstein. 11. Joonista fotovoolu graafik sõltuvalt katoodi ja anoodi vahelisest pingest. Vt joonis 13.4 lk 85 18. Selgita graafiku osi: vool enne 0 pinget, vool peale 0 pinget ja küllastusvool. Enne 0 on pinge negatiivne ja mingil pingel fotovoolu ei teki, siis 0 juures on fotovool olemas ka ilma pingeta anoodi ja katoodi vahel, edasi positiivne pinge suurendab
· Tugevnes antisemitism- juudivaneulikkus · Sellele bvastukaaluks kujunes sionism- liikumine koondamaks juute Tõotatud Maale oma riigi taasrajamiseks · Keskkonna, hügieeni ja kuritegevusega seotud probleemid · Suurima reisilaeva Titanicu katastroof 1912 2.Teaduse ja tehnika revlutisooniline areng: fundamentaalsete leiutiste ja avastustega: a)Pandi alus geneetikale- organismi pärilikke omadusi uurivale teadusele (1900 bioloog Hugo de Vriesi) b)Kvantteooria sünd (1900 füüsik Max Blanck), mis on seletuseks valgusele c)Aatomi ehituse selgitamine (195 Albert Einstein), mis kõigutas teadmisi universumi seaduspärasustest d)Õpiti analüüsima inimese alateadvust (1900 Sigmund Freudi psühhoanalüüs): · Inimese käitumist ei määra niivõrd teadvus kui tungid · Pidev tungide allasurumine tekitab surutud energiat · Püüdis ravida inimesi, kes kannataasid neurooside ja hüsteeria all 3.Kirjandus ja kunst
annaabi.ee 
