SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väh...
Too mõni näide Hume’i seaduse rikkumise kohta. Faktidest ei saa tuletada väärtusi. E1: GMO on elusorganism, mille geneetilist koodi on muudetud. E2: Geneetilise koodi muutmine on ebaloomulik. J: GMOde arendamine ja kasutamine tuleb keelata. 7. Kuidas töötab reflektiivtasakaalu meetod ja mille jaoks seda kasutatakse? Üksikotsustuste langetamiseks ja moraaliprintsiipide või –teooriate leidmiseks. Üksikotsustused tasakaalus üldiste moraaliprintsiipide või –teooriatega. 8. Antropotsentrism on seisukoht, mille järgi … Nimeta mõni seda seisukohta esindav autor. Sama küsimus järgmiste voolude kohta: Antropotsentrism – inimkeskne lähenemine, loodus vahend inimhuvide rahuldamiseks, White Sentientism – need, kes näevad kõiki olevusi iseendas, Routley biotsentrism – elukeskne lähenemine, elul on seesmine väärtus (individualistlik), Schweitzer ökotsentrism - looduskeskne lähenemine, rõhk suurematel süsteemidel (holistlik), Leopold
looduse väärtustamine. Ehk: mida väärtustada, mis üldse väärtust omab jne. 2. Mida mõista eetika laienemise all? Enamiku inimajaloo vältel on väärtuse, sh ka tegeliku väärtuse ja deklareeritud väärtuse mõisteid kasutatud inimeste omavaheliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist on eetika laienenud ka inimvaldkonnas: kõigil inimestel on võrdsed õigused, kuid erinevad kohustused. 3. Kes või mis on eetiline subjekt? 4. Mis on antropotsentrism, biotsentrism, ökotsentrism, instrumentaalne väärtus, (looduse) sisemine väärtus? Antropotsentrism- kõik on inimese teenistuses; inimene on ainus olend, kelle puhul saab rääkida looduse väärtustamisest, teised elusorganismid pole selleks võimelised. Jaguneb: tugev a.: väärtus (selle olemasolu/iseloom) sõltub täielikult inimesest; nõrk a.: väärtus sõltub hindaja olemasolust, kuid see on suhe objekti ja väärtustaja vahel.
Ei ole väärtust ilma väärtustajata. Kordamisküsimused: 1) Eetika laienemise kontseptsioon. Inimese vastutus ulatub kaugemale tema enda isikust, jõudes üha hõlmavamate tasanditeni. Üksikisik perekond sotsiaalne rühm, hõim, sugulased rass, rahvus, usulahk kõik inimesed kõik loomad kõik elusolendid ökosüsteemid ja Maa. 2) Mis vahe on tugeval ja nõrgal antropotsentrismil? Tuge antropotsentrism väidab, et väärtus sõltub täielikult väärtustajatest e inimesest (väärtused on antropogeensed). Nõrk antropotsentrism väidab, et inimene on ainsana võimeline ära tundma väärtused. Selle üle arutletakse detailselt. Üks argument inimkesksus on paratamatu kuna pingutustest hoolimata pole me inimtena võimelised maailma vaatamata muult positsioonilt kui inimese omalt. Me ei saa astuda inimene nahast kultuurikogemustelt väljapoole.
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reost...
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud ri...
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
loodusseaduste alusel. - Teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Geograafiliste tegurite mõju on tugevaim algelistele primitiivkultuuridele ja geograafiliste tegurite mõju väheneb moodsa kultuuri edenedes. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. 3. Antropotsentrism. - ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast. - Antropotsentrismi võidukäik - arusaam, et ühiskond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt kliimamuutused ei mõjuta ühiskonna toimimist. 4. 20. sajandi II poole muutused keskkonnaprobleemides, nende teaduslikus ja
Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pidev...
EKSAMIKS KORDAMINE:.................................................................................................................... 3 ........................................................................................................................................................... 8 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PRAKTIKA EESTI VABARIIGIS 2001-2005:............................................. 11 NORD-STREAM:.................................................................................................................................. 11 SÄÄSTEV ARENG: KONSEPTSIOONI ARENG:........................................................................................... 11 SÄÄSTVAARENGU MÄÄRATLUSED:........................................................................................................ 11 SÄÄSTVAARENGU PÕHIMÕTTED:.............................................................................................
globaalpoliitika keskmes. Kokkulepped EL-ga liitumisel. Keskkonnaeetika. Keskkonnajulgeolek Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga. KK-eetika, KK- esteetika, KK-teoloogia jne. Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. > Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne hinnangud, mida antakse nende erialade raames. Keskkonnaeetika alasuunad : Antropotsentrism - Inimesekesksus inimesel kõrgeim moraalne väärtus. Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale Zootsentrism - Väärtus iseeneses on kõigil aistimisvõimelistel olenditel. Näiteks: kas loomadel peaksid olema sarnased õigused kui inimestel (nt õigus elule)? Regan 2005 Ökotsentrism- Elusloodusel on väärtus iseeneses. Väärtus iseeneses on ka eluta looduse. Vale hävitada biosfääri.
Kui palju sarnaneme/erineme teistest elusorganismidest? Laste arusaam on fundamentaalselt antropotsentriline (anthropocentric) ie lapsed (~10a) kannavad inimlikke omadusi üle loomadele (aga mitte vastupidi), omentumi näide. Õpivad loomi mõistma üldistades inimkeskkonnast saadud kogemusi. Kui palju erinevad lääne lapsed teistest ie on see kultuuriülene? Tehes omentumi katse Menominee ja Yukatek Maya lastega, ilmnes, et nemad kandsid loomade omadusi ka inimestele üle, ehk antropotsentrism ei ole inimloomuse olemuslik osa. Loomade mõistmine ja klassifitseerimine tuleneb kogemustest loomadega. XIII PEATÜKK: Morality, Religion, and Justice (491-527) Pilakoomiksi näide (2006). Huntington (1993) väitis, et tulevased konfliktid võrsuvad religioossete ja kultuuriliste erinevuste pinnalt. Ilmalikustumise teooria (secularization theory) kohaselt asenduvad seni religioossete vahenditega seletatud teooriad teaduse arenedes ratsionaalsete ja teaduslike seletustega
construct, in other words, as a particular way that some people have of talking about themselves and others. As Stephan Palmie has recently summarized, race "is not a thing but a social relation"; Inimese ja looma erinevused? Kus ja milles? Tööriista valmistamine ja kasutamine. Tulevikusündmuste tajumine. Eneseteadvus. Kes on õiguste subjekt – inimene, loom, taim? Antropotsentrism vs environmentalism? Inimkeskne maailmapilt (kristlus!) vs looduskeskne maailmapilt. Inimese eneseavastamine ja eneseväärtustamine. Arengusuuna otsingud: tsiviliseerumisteooria -Norbert Elias, (1897-1990) Saksa sotsioloog, alates 1935 Inglismaal 1939 – Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
