parandamist) ja sotsiaaldarvinism-arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele 3) Ellsworth Huntington osutas seostele kliima ja tervise, energia ja vaimsete protsesside nagu intelligentsuse, geniaalsuse ning tahtejõu vahel. defineeris optimaalse kliima mudeli ja näitlikustas seda, kuidas on Rooma impeeriumi kujunemine ja hare seotud klimaatliste tingimustega 3.Antropotsentrism- inimkesksus 20. saj. I pool- arusaam ühiskonna toimimisest sõltumatult kktingimustest ja ökoloogilisi protsesse jälgimata. Inimühiskond on keele, kultuuri, tehnoloogia, teadusega eristatud ja ei allu ökoloogilistele põhimõtetele ja piirangutele. Moderniseerumisteooria- loodust saab kontrollida tehnoloogia ja ühiskonna organiseerumisega. Inimkeskne vaade, kus keskendudes inimesele eriatakse looduse keskkonda (nt. Enda
Too mõni näide Hume’i seaduse rikkumise kohta. Faktidest ei saa tuletada väärtusi. E1: GMO on elusorganism, mille geneetilist koodi on muudetud. E2: Geneetilise koodi muutmine on ebaloomulik. J: GMOde arendamine ja kasutamine tuleb keelata. 7. Kuidas töötab reflektiivtasakaalu meetod ja mille jaoks seda kasutatakse? Üksikotsustuste langetamiseks ja moraaliprintsiipide või –teooriate leidmiseks. Üksikotsustused tasakaalus üldiste moraaliprintsiipide või –teooriatega. 8. Antropotsentrism on seisukoht, mille järgi … Nimeta mõni seda seisukohta esindav autor. Sama küsimus järgmiste voolude kohta: Antropotsentrism – inimkeskne lähenemine, loodus vahend inimhuvide rahuldamiseks, White Sentientism – need, kes näevad kõiki olevusi iseendas, Routley biotsentrism – elukeskne lähenemine, elul on seesmine väärtus (individualistlik), Schweitzer ökotsentrism - looduskeskne lähenemine, rõhk suurematel süsteemidel (holistlik), Leopold
looduse väärtustamine. Ehk: mida väärtustada, mis üldse väärtust omab jne. 2. Mida mõista eetika laienemise all? Enamiku inimajaloo vältel on väärtuse, sh ka tegeliku väärtuse ja deklareeritud väärtuse mõisteid kasutatud inimeste omavaheliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist on eetika laienenud ka inimvaldkonnas: kõigil inimestel on võrdsed õigused, kuid erinevad kohustused. 3. Kes või mis on eetiline subjekt? 4. Mis on antropotsentrism, biotsentrism, ökotsentrism, instrumentaalne väärtus, (looduse) sisemine väärtus? Antropotsentrism- kõik on inimese teenistuses; inimene on ainus olend, kelle puhul saab rääkida looduse väärtustamisest, teised elusorganismid pole selleks võimelised. Jaguneb: tugev a.: väärtus (selle olemasolu/iseloom) sõltub täielikult inimesest; nõrk a.: väärtus sõltub hindaja olemasolust, kuid see on suhe objekti ja väärtustaja vahel.
Need peamised elurikkust ohustavad tegurid on kõik põhjustatud plahvatuslikult kasvava inimkonna üha intensiivsemast loodusressursside tarbimisest. 3. Keskkonnaeetika Mõisted: Keskkonaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Keskkonnaeetika on filosoofia haru, mis analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Ökotsentrism laiem vaade, kus peale liikide omisatatakse olemasoluväärtus ka kooslustele ja ökosüsteemidele, tugineb Aldo Leopoldi, Lawrence Johnsoni, Arne Naessi jt mõttearendusele.
veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 – Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika – eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism – (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism – lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid
· Tegeleda oli vaja uute teemadega, · Keskkonnamõju hindamine; · Uued jäätmekäitlussuunad; · Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; · Keskkonnainfo uuele tasemele viimine: seiresüsteemid. · Keskkonnateema horisontaalsus suureneb · Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. Antropotsentrism Inimesekesksus inimesel kõrgeim moraalne väärtus Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale Zootsentrism Väärtus iseeneses on kõigil aistimisvõimelistel olenditel Ökotsentrism Elusloodusel on väärtus iseeneses Väärtus iseeneses on ka eluta loodusel Vale hävitada biosfääri
veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 Seadusandlus, institutsioonid
loodusseaduste alusel. - Teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Geograafiliste tegurite mõju on tugevaim algelistele primitiivkultuuridele ja geograafiliste tegurite mõju väheneb moodsa kultuuri edenedes. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. 3. Antropotsentrism. - ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast. - Antropotsentrismi võidukäik - arusaam, et ühiskond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt kliimamuutused ei mõjuta ühiskonna toimimist. 4. 20. sajandi II poole muutused keskkonnaprobleemides, nende teaduslikus ja
väärtusi. Reeglina on väikesaared erilise tähelepanu all ka teadlaste poolt, mis tagab nende parema uurituse. Parem uuritus tagab reeglina ka parema kaitstuse. Keskkonnaeetika Mõisted: Keskkonnaeetika - eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Keskkonnaeetika on filosoofia haru, mis analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism - inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism - maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Süvaökoloogia - Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks
vältiv tehnika? Kas inimeste mugavus õigustab liigi hävimist? Millised on inimeste kohustused järgmiste põlvkondade ees? Kas elusloodusel on sisemine moraalne väärtus? Aga eluta loodusel? Erinevate eesmärkide kaalumine. Ajalooline taust: Teke 1970ndatel Algatus keskkonnakaitsjate poolt R.Carson 1962 ,,Silent Spring" L.White 1967 ,,The historical roots of our ecologic crisis" G.Hardin 1968 ,,The tragedy of commons" Keskkonnaeetika alasuunad: Antropotsentrism: Inimesekesksus inimesel kõrgeimmoraalne väärtus Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale Zootsentrism: Väärtus iseenesest on olemas kõigil aistmisvõimelistel olenditel Ökotsentrism: Elusloodusel on väärtus iseeneses Väärtus iseeneses on ka eluta loodusel Vale on hävitada biosfääri Ei ole suudetud välja töötada tugevalt põhjendatud zoo- ja ökotsentristlike suundi Judaismi ja kristluse mõju:
globaalpoliitika keskmes. Kokkulepped EL-ga liitumisel. Keskkonnaeetika. Keskkonnajulgeolek Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga. KK-eetika, KK- esteetika, KK-teoloogia jne. Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. > Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne hinnangud, mida antakse nende erialade raames. Keskkonnaeetika alasuunad : Antropotsentrism - Inimesekesksus inimesel kõrgeim moraalne väärtus. Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale Zootsentrism - Väärtus iseeneses on kõigil aistimisvõimelistel olenditel. Näiteks: kas loomadel peaksid olema sarnased õigused kui inimestel (nt õigus elule)? Regan 2005 Ökotsentrism- Elusloodusel on väärtus iseeneses. Väärtus iseeneses on ka eluta looduse. Vale hävitada biosfääri.
Kui palju sarnaneme/erineme teistest elusorganismidest? Laste arusaam on fundamentaalselt antropotsentriline (anthropocentric) ie lapsed (~10a) kannavad inimlikke omadusi üle loomadele (aga mitte vastupidi), omentumi näide. Õpivad loomi mõistma üldistades inimkeskkonnast saadud kogemusi. Kui palju erinevad lääne lapsed teistest ie on see kultuuriülene? Tehes omentumi katse Menominee ja Yukatek Maya lastega, ilmnes, et nemad kandsid loomade omadusi ka inimestele üle, ehk antropotsentrism ei ole inimloomuse olemuslik osa. Loomade mõistmine ja klassifitseerimine tuleneb kogemustest loomadega. XIII PEATÜKK: Morality, Religion, and Justice (491-527) Pilakoomiksi näide (2006). Huntington (1993) väitis, et tulevased konfliktid võrsuvad religioossete ja kultuuriliste erinevuste pinnalt. Ilmalikustumise teooria (secularization theory) kohaselt asenduvad seni religioossete vahenditega seletatud teooriad teaduse arenedes ratsionaalsete ja teaduslike seletustega
construct, in other words, as a particular way that some people have of talking about themselves and others. As Stephan Palmie has recently summarized, race "is not a thing but a social relation"; Inimese ja looma erinevused? Kus ja milles? Tööriista valmistamine ja kasutamine. Tulevikusündmuste tajumine. Eneseteadvus. Kes on õiguste subjekt – inimene, loom, taim? Antropotsentrism vs environmentalism? Inimkeskne maailmapilt (kristlus!) vs looduskeskne maailmapilt. Inimese eneseavastamine ja eneseväärtustamine. Arengusuuna otsingud: tsiviliseerumisteooria -Norbert Elias, (1897-1990) Saksa sotsioloog, alates 1935 Inglismaal 1939 – Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda
annaabi.ee 
