Enesekirjeldus Mari Maasikas Savi tänav 5, Viljandi(71013) tel. 5216294 3. Aprill 2013 Minu nimi on Mari. Olen 17-aastane rõõmsameelne neiu. Elan Viljandis koos ema, isa ja vennaga. Hetkel õpin Viljandi gümnaasiumi 10. klassis. Õppeainetest lemmikuteks pean inglise keelt, ajalugu ning bioloogiat. Koolis olen usin ning aktiivselt osalen ka koolielu edendamises. Lõpetan sel aastal ka muusikakooli, viiuli erialal. Muusikaga olen tihedalt seotud, kuna laulan Viljandi segakooris juba 6 aastat. Vabal ajal tegelen ratsaspordiga, külastan sõpru, laulan kooris ning naudin looduses jalutamist. Olen ka aktiivne osaleja erinevatel heategevusprojektidel. Näiteks olen osalenud projektis ''Teeme ära''. Mulle meeldib väga inimestega suhelda ja avastada alati midagi uut ja põnevat. Iseloomult olen sõbralik, mõistev ja töökas. Kui olen endale kindla sihi seadnud, siis pingutan selle nimel ja ei anna alla enne, kui muud võimalust lihtsalt pole. Puudusek...
Enesekirjeldus Ich heisse_____und ich gehe auf_____, in die_____Klasse. Ich bin jetzt_____Jahre alt und ich wohne in_____,_____Strasse. Ich habe viele Hobbys:_____;_____;_____(usw). Meine Familie ist______(klein/gross). Zu meiner Familie gehört_____.......... Wir sind_____(viel/wenig) mit der Familie zusammen. Wir ___________;_____________;________.... . Pildikirjeldus Der Anfang Das Foto wurde in ...(Ort) aufgenommen. Das Foto wurde bei...(Feier) gemacht. Das Bild zeigt eine Szene aus... Das Bild beschreibt.. (Szene) Im Vordergrund des Bildes... Im Hintergrund des Bildes.. Im Mittelgrund / In der Mitte des Bildes... Rechts.. Links... Im oberen Teil... Im unteren Teil... ...kann man...(Akk.) sehen, ist...(Nom.) zu erkennen, befindet sich...(Nom.) Beispiel: Im Hintergrund des Bildes kann man Berge und Wiesen sehen. In der Mitte ist ein Fluss zu erkennen. Auf dem Fluss befindet sich ein Boot mit vielen Menschen. Die Sprache ist sac...
5 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele funktsioonid (kuivõrd adekvaatsed on ,,mina" pilt ja üksikud enesehinnangud ja mis osa on neil isiksuslikus käitumise reguleerimises). (Kon, 1987/1981:36) Kuidas neid küsimusi uuritakse? Palju kasutatakse sellist meetodit nagu vaba enesekirjeldus, kus inimesel palutakse vastata küsimusele ,,Kes ma olen?", vastamisel nimetatud omaduste sagedus ja järjekord annavad tunnistust nende isiksusliku tähtsuse astmest. Kasutatakse ka mitmesuguseid enesehinnangu skaalasid ja indekseid, mille puhul katsealusel palutakse ennast iseloomustada, valides selleks etteantud sõnade komplektist välja sobivad omadussõnad. (Kon, 1987/1981:36-37) Näiteks A. Lipkina andis koolilastele ülesande, paludes katsealusel eelnevalt hinnata, kas ta
uurida minakonseptsiooni seisukohalt olulisi aspekte, mis ei pruugi põhineda enesehinnangul. Greenwald on aga jõudnud oma kolleegidega (1988) järeldusele, et ,,enesehinnang on minakonseptsiooni lahutamatuks komponendiks isegi nendes uurimustes, kus kasutatavad mõõtevahendid ei tundu esmapilgul mõõtvat hinnangulist aspekti". Seega on järeldus üsna ilmne: kui inimene kirjeldab iseennast, siisei tee ta seda kunagi kiretult ja neutraalselt- enesekirjeldus on alati hinnanguline. Enesehinnangu psühholoogiline olulisus Iga inimene soovib tunda ennast väärtuslikuna, aktsepteerituna ja hinnatuna. Paraku saavad inimesed igapäevaelus peale positiivse tagasiside ka negatiivseid hinnanguid nende elu puudutavatele aspektidele- nii kodus, tänaval, koolis kui ka tööl. Enesehinnangut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilist heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on
Konstruktide kirjeldamine ja psühhoteraapia eesmärk: tunnetada ja muuta oma konstruktide süsteemi neurootik - halb "teadlane", mittevaliidsed ennustused · Role Construct Repertory (Rep) Test rollide konstruktid Sex-Rep - soorollide repertuaari test Kohanematus: puudub adekvaatne konstrukt; liiga suletud konstrukt; liiga avatud konstrukt · Fikseeritud rollide teraapia (Fixed Role therapy) · Enesekirjeldus kolmandas isikus Fenomenoloogiline lähenemine. Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus
Konstruktide kirjeldamine ja psühhoteraapia eesmärk: tunnetada ja muuta oma konstruktide süsteemi neurootik - halb "teadlane", mittevaliidsed ennustused · Role Construct Repertory (Rep) Test rollide konstruktid Sex-Rep - soorollide repertuaari test Kohanematus: puudub adekvaatne konstrukt; liiga suletud konstrukt; liiga avatud konstrukt · Fikseeritud rollide teraapia (Fixed Role therapy) · Enesekirjeldus kolmandas isikus Fenomenoloogiline lähenemine. Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus
-täiendav sobivus: toon midagi juurde, millest neil oli puudus -Vajaduste-varude sobivus: isiku vajadused on rahuldatud organisatsiooni poolt -Nõuete-võimete sobivus: isiku võimed sobivad organisatsiooni nõuetega Sooritus parem, stressi vähem. Sobivus ei põhjusta stressi, voolavust. Sellest tulenevad hoiakud mõjutavad. POF sobivuse mõõtmine: Subjektiivne sobivus: kui hästi ta arvab, et sobib sinna organisatsiooni. Tajutud sobivus: hinnatakse selle järgi kuivõrd enesekirjeldus ja organisatsiooni kirjeldus sobivad kokku. Objektiivne sobivus: kattuvus
kognitiivsed oskused ühinevad pigem esimese klassi piiratud sotsiaalse grupiga ning muudab esimese klassi väga mõjutatavaks lapse mina-arusaamale. Endast lugupidamine areneb kiirelt lastel algkoolis. Arenevad kognitiivsed võimed, suurem ring sotsiaalseid kontakte ja arenev võime valida endale läbilöögiks sobiv keskkond -kõik need omadused muudavad lapse enesest lugupidamise realistlikuks. Seega arendavad lapsed vanuses 8 kuni 11 oma mina- arusaama läbi inimestevaheliste suhete. Nende enesekirjeldus peegeldab seda, kui nad kirjeldavad ennast kui „tark“, „loll“, „kena“ või „õel“. Lapsed esimeses ja teises klassis ei oma selgelt negatiivset või positiivset minapilti, siis lapsed algkooli vanematest klassidest suudavad juba täiendada oma otsuseid nii positiivsest kui negatiivsest küljest ja saavad hinnata oma tugevusi ja nõrkusi palju tasakaalukama mina-arusaamaga. Kuuenda klassi laps teab, et kui ta ei ole tugev
Milline on olnud ravi tulemuslikkus? Missugune on olnud rahulolu eelnevate kogemustega, millised on ootused käesolevale ravile? Kas on tegemist suitsiidiriskiga (hinnang) Kujunemislugu, tema elu senine areng, kas kellelgi perekonnas on veel seda probleemi Kas ta ise oskab öelda eelnevast elust mingeid probleeme, mis võivad olla põhjuseks või seotud Sotsiaalset/seksuaalset arengut uurida Uurida tema ressursse (oskused, sotsiaalsed suhted, raha, tervis jms), kohanemistaset Kliendi enesekirjeldus Tema ettekujutus tulevikus, ravieesmärk Veel midagi, millest klient soovib rääkida Lönnqvist, Heikkinen jt 1999 Jäta intervjueeritavale enda loo jutustaja roll. Võimalikult vähe küsimusi, ainult suunavaid. Anda mõista et tegeletakse tema isiku ja probleemiga. Püüa jätta muljet, et olete huvitatud probleemist. Lähene teemadele, mida klient näib vältivat ja tee seda vabalt, sundimatult. Aita oma kommentaaride ja kuulamisega kaasa vabale jutustamisele
Haridust vaadeldi kesksemal kohal laste elus (nt lastele õppimiseks oma laud). Ootused lastele. Ootused tõusevad ajas vrld USA, kus ootused langevad ajas. Tähelepanu juhtimine puudujääkidele (et veel paremaks saada). Keelelised erinevused. Inglise keeles ebareeglipärased arvsõnad nt üksteist mitte kümme-üks jne. VI PEATÜKK: Self and Personality (194-238) Enesekontseptsioon (self-concept) varieerub kultuuriti. Twenty-Statement Test (TST). Enesekirjeldus ja kultuuriline taust. Pealiskaudne vaatlus – mis spordimeeskonnaga inimene end samastab. Sügavam vaatlus – väitekategooriad, kuidas/kellena inimene end identifitseerib. „Ma olen loov“ „Ma olen noorem vend“ - Abstraktne - Viitab olulisele teisele - Stabiilne - Defineerib rolli
konstrukti poolus oli adekvaatne. KONSTRUKTIDE KIRJELDAMINE JA PSÜHHOTERAAPIA: Eesmärk: tunnetada ja muuta oma konstruktide süsteemi. Neurootik – halb „teadlane“, mittevaliidsed ennustused. ROLLIDE KONSTUKTI REPERTUAARI (REP) TEST: Sex-rep – soorollide repertuari test. Kohanematus: puudub adekvaatne konstrukt; liiga suletus konstrukt; liiga avatud konstrukt. Fikseeritud rollide teraapia. Enesekirjeldus kolmandas isikus. FENOMENOLOOGILINE LÄHENEMINE: EELISED: Optimistlik vaade isiksuse olemusele. Unikaalsus ja individuaalsus. Kogemuse struktuur. Subjektiivsus ja käitumine. PROBLEEMID: Alateadvuse osa ignoreerimine. Minevikusündmuste osa ignoreerimine. Lihtsustatud vaade isiksusele. Idiograafiline lähenemine. Tautoloogilised seletused. Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus. Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus.
Abivahendid, nt prillid, kuulmisaparaat jm Hiljutised muutused meeleelundite talitluses Mugavuse/valu tunnetamine Kultuurilised tõekspidamised valu kohta Ebamugavust leevendavad vahendid Haridustase Otsustusvõime Anamneesis füüsilised, arengulised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade, närvisüsteem Enesetaju-enesekäsituse valdkond Sotsiaalne identiteet: elukutse, peresituatsioon, sotsiaalsed grupid Isiklik identiteet: enesekirjeldus, tugevused ja nõrkused Füüsiline identiteet: rahulolematus oma kehaga, meeldivus või ebameeldivus Enesehinnang: tunded iseenda kohta Enesekäsitust ohustavad tegurid, nt haigus, rollimuutus Anamneesis füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade Rollisuhete valdkond Peres, sõpruskonnas ja tööl täidetavate rollide kirjeldus Rahulolu/rahulolematus rollidega Terviseseisundi mõju Perekonna tähtsus
annaabi.ee 
