Jogging NAME JOggen Eine der häufigsten Möglichkeiten zu trainieren Laufsport ist der beste Weg, um Ihre körperliche Fitness zu verbessern Sie können allein oder in Gemeinschaft mit anderen zu laufen Joggen im Freien und Sporthalle Ich selbst laufen nicht Möglichkeiten Sprint Mittelstrecke Langstrecke Marathonlauf Jogging-Kleidung Laufmütze Laufshirt Schal oder Buff Laufjacke Leuchband Funktionsunterwäsche Laufhandschuhe Lauf-Tight Laufsocken Laufschuhe Ereignisse Tartu Marathon Lauf Danke für Ihre Aufmerksamkeit!
Tun-tegema Übernehmen-enda peale võtma Unterstützen-toetama Verbessern-parandama Verbringen-veetam Verlangen-nõudma Vermelden- Verteilen-jaotama Verwechhseln-ära vahetama Wache halten-vahti pidama Wiederholen-kordama Der Anker,- -ankur Die Arbeitszeit,en - tööaeg Die Aussprache,n - hääldus Die Dauer - Der dialog,e - kahekõne Das diktat,e - etteütlus Die disziplin - distsipliin Die fremdsprache,n - võõrkeel Das gedächtnis - mälu Langzeitgedächtnis - pikaajaline mälu Die gemeinschaft,en - kogukond Das herz,en - süda Die Kabine,n - kabiin,kajut Der Kssettenrekorder,- - Der Knoten,e - sõlm Der Kompass,e - kompass Der Küchendienst - köögitoimkond Der Lenstoff - õppeaine Der Lerntipp,s - õpilipp Die Lust - lõbutuju
Kaasaegne ühiskond: individuaalse ja sotsiaalse aja kiirendus, aktseleratsioon ning suurenev asünkroonsus ühiskonnaelu valdkondade ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahel sotsiaalne aktseleratsioon – Sotsiaalne aktseleratsioon (Rosa 2013) – suhtevõrgustikes ja – praktikates osalemise aja tihenemine, kaasnev sotsiaalsete suhete ja kommunikatsiooni asünkroonsus, mis vähendab ühiskonnaliikmete ja institutsioonide omavahelist kooskõla Gesellschaft/Gemeinschaft-tüüpi sotsiaalsed suhted (F.Tönnies) - Gemeinschaft – (ingl k community) – traditsiooniline kogukond Gesellschaft – (ingl k society) – modernne ühiskond ja sellele omased sotsiaalsed suhted Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft – ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted,
· Ettekujutus, et ühiskondlik kord tuleneb tsentraliseeritud mõistuspärasest bürokraatlikust hierarhiast, oli väga iseloomulik tööstusajastule. · Ehkki üleminek infoühiskonda oli ühiskondlikud normid lammutanud, ei saa nüüdisaegne kõrgtehnoloogiline ühiskond hakkama normideta ja hakkab tundma olulist motivatsiooni nende loomiseks. · Valgustusliikumine eesmärk oli traditsioonide ja usundi asendamine mõistusega. · Suur vapustus leidis aset 1960 1990. · Gemeinschaft (kogukond) ja Gesellschaft(ühiskond). · Inimesed ei sõltunud niipalju enam üksteise toetusest (gesellschaft). · Lepinguline vahekord on erinevalt staatusevahekorrast kõlbeliselt vaba: kumbki osapool võib selle igal ajal katkestada, eeldusel et lepingu tingimused on täidetud. · Põllumajanduslikust tööstusühiskonda ülemineku tagajärjed ühiskondlikele normidele olid nii ulatuslikud, et
traditsioonilised ühiskonnad- individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. Orgaaniline solidaarsus-kaasaegsed ühiskonnad- inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehaanilise solidaarsuse korral. Ühiseid uskumusi on vähem. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. 31a. Kooskond ja assotsiatsioon, ühiskonna kaks ideaaltüüpi Tönniesilt
5. Ernennt vier Sätze, in denen Hitler eine Voraussage über die fernere Zukunft macht. 1. Aufgabe. Bildet Sätze, so dass von den folgenden Wörtern wenigstens drei in jedem Satz stehen. bescheiden, anstiften, die Nachwelt, leugnen, vermögen, unselig, der Botschafter, verwerfen, der Verschwörer, jenes, das Ringen, erleiden, bussen, ruhmvoll, die Bekundung, verblenden, entwerten, verhetzen, angesichts, unermesslich, getreu + D, die Verbundenheit, das Same, die Gemeinschaft, der Schöpfer, die Landschaft, vorangehen. 2. Aufgabe. 2.1 Teilt die unbekannten Nomen als abstrakte, nicht abstrakte und solche, die in beider Position verwendet werden können. 2.2 Nennt alle Verben, die eine negative Emotion haben oder haben können.
Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. • Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest • Gemeinschaft ja Gesellschaft Üks teoreetiline kontseptsioon, mis ka Chicagos kasutust leidis, oli saksa sotsioloogi Ferdinand Tönnies'i (1887) eristus Gemeinschaft ja Gesellschaft (kogukond vs iihiskond) vahel. Esimene neist viitab kogukondlikule elule, kus inimeste elu iseloomustasid hihedased kogukondlikucl sulned suhted ja inimeste maaihnavaade oli sarnane.. Linnaelu iseloomustab pigem pidev interaktsioon võõraste inimestega ning iga iiks peab seisma iseenese eest - ehk nn Gesellschaftlik meeleolu.
lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Linna poliitilis- halduslikku definitsiooni reguleerivad kehtivad Eesti Vabariigi seadused. 2) Nimeta maailma 10 suurimat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai, Manila, New York, Säo Paulo, Mexico 3) F.Tönniesi idee: Ühiskonna evolutsioon varajasest maaelust modernse ühiskonnani. Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus. Gesellschaft (tööstus, tihedus, vaheldusväärtus). Linnu iseloomustab ratsionaalsus, kalkuleeritud ja kindlale eesmärgile pühendatud elu ning impersionaalsed inimeste vahelised suhted. Inimestevaheline läbikäimine ning religiooni, sugulaste ja perekonna tähtsus on linnades märksa väiksem kui maapiirkondades ja väikestes linnades.
Progress eksistentsiaalse ängi leevendamiseks on lootus, et kõik läheb paremini. Kui seda poleks, oleks meeleheide. Francis Bacon õpime maailma tundma, meie teadmised kumuleeruvad (kogunevad). Bacon uskus empiritsismi et kõike on vaja katseliselt tõestada. ,,Hiiglaste õlgadel seisma" tähendab, et enam ei pea ise kõike välja mõtlema, et olla tark saame kasutada varem elanud õpetlaste mõtteid. Ferdinand Tönnies Gemeinschaft ja Gesellschaft (kooskond ja assotsiatsioon) kaks ühiskonna normaaltüüpi, mis kirjeldavad sotsiaalseid muutuseid. Tema sõnul ei lähe kõik paremaks, sest me liigume kooskonnast hubasest kogukonnast, kus kõik teavad kõiki, saavad hästi läbi jne, assotsiatsiooni kuhugi, kus töötame mitte üksteise hüvangu, vaid süsteemi heaks; kus puudub soojus. Inimkond liigub aeglaselt ja pidevalt algupärasusest ja ebastabiilsusest tsivilisatsiooni kõrgemate
Moderniseerumise avaldumine (ca 18.saj – 20.saj II pool) Tehnoloogia (tootmine, transport, IT – „tehnologiseeritus“) Institutsioonid (rahvusriik, turumajandus) Sotsiaalsed suhted Elulaadid (linnastumine, sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku tasandi kogukonnasuhetest) Ühiskonna sisemise keerukuse ja dünaamilisuse kasv SOTSIAALSED SUHTED Ferdinand Tönnies (1855-1936, Gemeinschaft und Gesellschaft 1887) Gemeinschaft – (ingl k community) – traditsiooniline kogukond Gesellschaft – (ingl k society) – modernne ühiskond ja sellele omased sotsiaalsed suhted Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft – ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted,
Ei eeldata kindlaid hüvesid või kasu inimestevahelistest suhetest. Teisesed grupid. Suuremad grupid. Vähesed emotsionaalsed sidemed. Formaalsed suhted. Kõigil liikmetel on mingi ühishuvi, kuid kontaktid grupi liikmete vahel suhteliselt ajutised ja rollid on kindlalt määratletud. Suhtlemine suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele. 18.Kogukond ja ühiskond (Tönnies) Vastus: Ferdinand Tönnies(1853- 1936) kogukond ja ühiskond. Kogukond (Gemeinschaft) Inimesed omavahel mitteametlikult seotud, tunnevad üksteist paljude põlvkondade jooksul. Valitsevad esmasele grupile omased suhted. Neid ühendavad ühised esivanemad ja geograafiline lähedus. Ühiskond (Gesellschaft) suhted inimeste vahel formaalsemad, ärilisemad, piiratumad. Sotsiaalsed sidemed vabatahtlikud, sageli ajendatud omakasupüüdlikkusest. Inimestevahelised suhted on impersonaalsed ja eesmärgile suunatud. 19.In- ja out-grupid (Sumner) Vastus: W.G
„Teatud viisid maailma mõista ning nende mõistjate-vaheliste võimusuhete võrgustik.“ A.) Kogukondlikult põhjendatud ootused B.) Sotsialiseerumise agentide võrgustikud C.) Etnotsentristlikud stereotüübid D.) Diskursused E.) Dialoogid 2p. Täida lünk Mareel Mauss’i tsitaadis õige vastsega – „......pole kunagi vaba“: A.) Inimene B.) Ühiskond C.) Identiteet D.) Omand E.) Vang F.) Kink 4p. Mis seostub enim mõistega gemeinschaft (f. Tönnies)? A.) Inimesed tunnevad üksteis paljude põlvkondade jooksul ning on omavahel mitteametlikult seotud B.) Inimestevahelised suhted on rohkem ärilised, formaliseeritud, piiratumad C.) Sellesse kuulub palju esmaseid gruppe, inimeste vahel domineerivad esmasele grupile omased suhted D.) Sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, rajatud omakasule, tulenevalt teatud eesmärgi saavutamise soovist. 2p. Vali üks: A
Need kolm eetilist koodi on moraalsed koodid sel määral, et (1) peegeldavad arusaama õigest ja valest, mis ei tugine individuaalsetele eelistustele (ie ei ole isiklik valik) ja (2) ei ole ka kogukonna valik (ie ei ole tava). Kogukonnaeetika (ethic of community) Interpersonaalsed kohustused esindavad teatud laadi moraali, mis erineb inidividuaalsete õiguste rõhutamisest, ning naised omavad valdavalt seda mõttelaadi (Carol Gilligan). Gemeinschaft ja gesellschaft suhted 1. Gemeinschaft = community, väiksemad rahvaorganisatsioonid, kus interpersonaalsed suhted mängivad eriti suurt rolli. Suhted on indiviidi identiteedi jaoks kesksed ning peegeldavad arusaamist iseenesest, mis on kooskõlas teistest sõltuva (interdependent) minaga. Nt tuumikperekond. 2. Gesellschaft = association; society, grupid mida kirjeldatakse tänaste Lääne ühiskondade joontega – kohtlevad suhteid imaginaarsetena, instrumentaalsete ning tulemuse saavutamise vahenditena
mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised- poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud- tootmisviisid ja suhted, tehnoloogia Demograafilised- migratsioon, struktuursed: sündimus/suremus, vanusstruktuur jne *Moderniseerumine ja modernne ühiskond: mõiste- Indrustriaalühiskonnad- ,,arenenud" ühiskonnad; rahvusriigid ja süstemaatiline kapitalistlik tootmine sotsiaalsete suhete (Tönnies) muutus- Gemeinschaft kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad solidaarsuse (Durkheim) muutus- Solidaarsus kui ühiskonna ,,liim" Industrialiseerumine, linnastumine, tööjaotuseteke -> sotsiaalse
Milles seisneb sotsiaalse situatsiooni määratlemine (W.I. Thomas järgi)? Sotsiaalse situatsiooni määratlemine inimene määratleb ja tõlgendab sotsiaalset konteksti, millest ta asub, et hinnata oma huvisid ja valida kontekstile vastav suhtumine ja käitumine Anoomia mõiste (Durkheim) Emile Durheimi arvates on anoomia normituse seisund ühiskonnas väheneb toimimisega seotud normide järgimin, kaovad üldtunnustatud normid Selgita erinevust: Kogukond (die Gemeinschaft) ja ¸ühiskond (die Gesellschaft) Kogukond kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljudepõlvkondade jooksul ning nad on omavahel mitteametlikult seotud Ühiskond ühiskonnas on inimestevahelised suhted rohkem ärilised ja piiratumad, sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud rajatud teatud eesmärgi saavutamise soovist tulenevalt omakasule ja inimesi iseloomustab instrumentaalne käitumine In- ja Out-grupid In- grupid nimetatakse emaseid ja teiseseid gruppe, kuhu meie kuulume
Mõisted ja teoreetilised lähenemised I osa (vt slaide) · Mis on linn? · Linna määratlused : füüsiline, majanduslik, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline; · linnad traditsioonilistes ühiskondades; · linnastumine e urbaniseerumine vs urbanism,; · linna elutsükli teooria: urbaniseerumise, suburbaniseerumise, deurbaniseerumise, reurbaniseerumise etapid · murdeperioodi teooria; · linnastumise erijooned sotsialismimaades; · Gemeinschaft vs Gesellschaft; · Simmel'i ,,uus inimtüüp"; · linnaökoloogiline lähenemine; · L.Wirth'i urbanism kui eriline linlik elamisviis; · sotsio-ruumiline segregatsioon; · eeslinnastumine e suburbaniseerumine; · taaselustumine (gentrification) - kuidas toimub: nõudlusest ja pakkumisest lähtuvad seletused. II osa · Megalinnad, ehk hiidlinnad. Megalinnade probleemid Megalinnad ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad
Sekundaarsed grupid on suuremad. Vähesed emotsionaalsed sidemed. Kui esmases grupis valitsevad spontaansed suhted, siis teiseses formaalsed. Iga grupi liige ei pruugi suhelda teiste liikemetega. Kõigil liikmetel on küll mingi ühishuvi, kuid kontaktid on suhteliselt ajutised ja rollid on kindlalt määratletud. Suhtlemine on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele. 18. Kogukond ja uhiskond (Tsnnies) Kogukond ja ühiskond Kogukond (Gemeinschaft) Inimesed omavahel mitteametlikult seotud ning tunnevad üksteist paljude põlvkondade jooksul. Esmasele grupile omased suhted. Ühendavad ühised esivanemad ja geograafiline lähedus. Ühiskonnas (Gesellschaft) on suhted formaalsemad, ärilisemad, piiratumad. Sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, sageli ajendatud omakasupüüdlikkusest. Suhteid kasutatakse ära selleks, et isiklikus elus paremini edasi jõuda. Modernsed ühiskonnad on üldjuhul viimast laadi
Tähtteos "Enesetapp" Võtmemõisted: sotsiaalne fakt, moraalne kord, tööjaotus ühiskonnas, solidaarsus kui kollektiivse teadvuse produkt, mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus KARL MARX (1818-1883) (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja) Tähtteos "Kapital" Arengu alus konflikt (klassikonflikt) Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest FERDINAND TÖNNIES (1855-1936) "GEMEINSCHAFT" MAAÜHISKONNA IDEAALKUJUTLUS "GESELLSCHAFT" LINNAÜHISKOND 3 Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed III FUNKTSIONALISM F teoreetiline suund sotsioloogias, mis lähtub veendumusest, et ühiskond on kompleksne süsteem, mille erinevad osad on orienteeritud stabiilsuse ja solidaarsuse tagamisele ühiskonnas. Peamised esindajad: Talcott Parsons ja Robert Merton.
Argumenteerime - abstraheerime. -Max Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Tegevus: eesmärgiratsionaalne, väärtusratsionaalne, emotsionaalratsionaalne, traditsiooniline. -Tönnies'i ideaaltüübid: Gemeinschaft, Gesellschaft (kogukond, ühiskond) *N: Ökoogukondade ideaaltüübid Erinevad käsitlused ideaaltüüpide (aksiomaatiline e iseenesest selge, lõpliku hulga valemite/juhtude kohta) ja tegeliku elu puhul (induktiivne) Induktiivne: ühelt üldisele. Hanede vaatlemine. Probleem: kana söötmine. - Georg Simmel: arusaamine seestpoolt (vrd antropoloogia). Ühiskond on suhtlemisel tekkivate vastasmõjude muster.
kogukondlikkus viitab sotsiaalsetele seostele ja ühenduslülidele. Vastupidiselt riigile, viitas kogukond inimese igapäevasele vahetult kogetud ja otsesele elumaailmale, kuulumisele ja sotsiaalsusele. (Delanty 2009, 2). Me igatseme kogukondade järele, sest me tunneme puudust turvatunde järele, mis on kvaliteetse elu aluseks: samas pakub tänapäeva maailm aina vähem võimalusi meile seda tunnet kogeda. (Bauman 2001, 144). Kogukogukonnas (Gemeinschaft) on inimesed koos hoolimata kõigest, mis neid eristab, kuid ühiskonnas (Gesellschaft) ollakse seevastu eraldi, isegi hoolimata kõigest, mis inimesi ühendab. (Tönnies 2001, 52). Sotsiaalteaduslikult on kogukonna mõiste tõusnud mitmete uurijate huviorbiiti seetõttu, et modernistlikus ja postmodernistlikus ning globaliseerunud maailmas on tekkinud mitmeid huvitavaid kogukondlikke protsesse: subkultuurid, globaalsed virtuaalkogukonnad, 14
ò. 2. Ìîñêâà, 1982. Àëåí, À. Íàöèîíàëèçì ôåäåàëèçì äåìîêàòèÿ. Ïèìå Áåëãèè. I. Ëåóâåí (Belgium), 1994. Battis, U. Einführung in das Staatsrecht. Heidelberg; Karlsruhe, 1981. Baumann, J. Einführung in die Rechtswissenschaft. Rechtssystem und Rechtstechnik. 8., Aufl. München, 1989. 111 Bieroth, B.; Schlink, B. Grundrechte. 2., überarb. Aufl. Heidelberg, 1986. Bleckmann, A. Europarecht. Das Recht der Europäischen Gemeinschaft. 5. neubearb. und erw. Aufl. Köln; Berlin; Bonn; München, 1990. Áåáàí, Ã. Ôàíöóçñêîå àäìèíèñòàòèâíîå ïàâî. Ìîñêâà, 1988. Bürgerliches Gesetzbuch. Herausgegeben von Professor Dr. Othmar Jauernich. Erl. von. Othmar Jauernich. München, 1979. Bürgerliches Gesetzbuch. Becksche kurz = Kommentare. Band 7. Palandt. Bearb. von Basseuge, Didrichsen... 51., neubearb. Aufl. München, 1992. Edward, David A.O.; Lane, Robert C. Euroopa Ühenduse õigus
ò. 2. Ìîñêâà, 1982. Àëåí, À. Íàöèîíàëèçì ôåäåðàëèçì äåìîêðàòèÿ. Ïðèìåð Áåëãèè. I. Ëåóâåí (Belgium), 1994. Battis, U. Einführung in das Staatsrecht. Heidelberg; Karlsruhe, 1981. Baumann, J. Einführung in die Rechtswissenschaft. Rechtssystem und Rechtstechnik. 8., Aufl. München, 1989. 111 Bieroth, B.; Schlink, B. Grundrechte. 2., überarb. Aufl. Heidelberg, 1986. Bleckmann, A. Europarecht. Das Recht der Europäischen Gemeinschaft. 5. neubearb. und erw. Aufl. Köln; Berlin; Bonn; München, 1990. Áðåáàí, Ã. Ôðàíöóçñêîå àäìèíèñòðàòèâíîå ïðàâî. Ìîñêâà, 1988. Bürgerliches Gesetzbuch. Herausgegeben von Professor Dr. Othmar Jauernich. Erl. von. Othmar Jauernich. München, 1979. Bürgerliches Gesetzbuch. Becksche kurz = Kommentare. Band 7. Palandt. Bearb. von Basseuge, Didrichsen... 51., neubearb. Aufl. München, 1992. Edward, David A.O.; Lane, Robert C. Euroopa Ühenduse õigus
annaabi.ee 
