Isiksusepsühholoogia kordamisküsimused (0)

Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG
Gordon   Allporti   (1937)   isiksusedefinitsioon.   Mille   poolest   see   erineb   individuaalsetest
erinevustest lähtuvast definitsioonist?  Karakter   ja   temperament;   nende   erinevad   tähendused   isiksusepsühholoogias   ja   lähedastes
valdkondades.  Mida tähendab metateooria?  Kas   metateooria   on   empiiriliselt   kontrollitav?   (Jah   ja   ei:   see   ei   ole   ümber   lükatav   ühe
uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.)  Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane?  Isomorfsuse   küsimus:   kas   isiksusejoonte   ja   bioloogiliste   süsteemide   vahel   on   üksühene
vastavus?  Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria;  Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on
lisandunud keskkondlik).  Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste
vahel.  Sotsiaal-kognitiivsed   teooriad.   Nende   kujunemise   eripära   (kognitiivse   ja   biheivioristliku
lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist).  Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne
kui isiksuse komponendid.  Kahe-protsessi-teooriad   (dual   process   theories):   kontrollitud   ja   automaatsete   protsesside
eristamine.  Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi
kohta.  Kahe-protsessi-teooriate   näiteid   isiksusepsühholoogiast:   Wegneri   irooniliste   protsesside
teooria; mudelid depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta.  Elukäiguteooriad   kui   "sotsioloogiline   reduktsionism"   ja   nende   tänapäevane   segunemine
bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi).  Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus
(sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst.  Nimesid,   mida   tasuks   teada   (enamikust   neist   tuleb   ka   hiljem   juttu):  Gordon   Allport
("isiksusepsühholoogia   isa");  Hans   Jürgen   Eysenck  (ekstravertsuse   bioloogiline   teooria;
bioloogiline   paradigma);  Marvin   Zuckerman  ("kilpkonnamudel";   elamustejanu);  Walter
Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks


otsustussüsteemi   -   intuitiivne   "Süsteem   1"   ja   arutlev   "Süsteem   2");  Avshalom   Caspi
(sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG
Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal:  Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks?  Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4  Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated-specific)  Millist   probleemi   näeb   Hofstee   relatiivsete   skaaladega   (st   nt   “madal   ekstravertsus”   on
defineeritud kui “alumine 15%”)?  Märksõnad loengust:  Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks
sellele vastata?)  Jingle-jangle fallacy (Truman Lee Kelley), sõnade ja mõistete segiajamine. (Nt impulsiivsus,
millel   on   psühholoogias   palju   erinevaid   tähendusi,   kuid   sageli   mõeldakse,   et   neil   kõigil
tähendustel peab ikkagi midagi ühist olema.)  Operatsionalism.   Operatsionaalne   definitsioon   -   defineerimine   mõõtmiseks   vajalike
"operatsioonide" (tegevuste) kaudu. "Konstrukti" erinevad tähendused: latentne (ainult kaudselt mõõdetav) tunnus; hüpoteetiline
entiteet;   teoreetiline   üldistus;   mistahes   abstraktne   mõiste;   mõiste   või   omadus;
"provisionaalne"   mõiste,   mille   tähendus   ei   ole   veel   päris   selge,   kuid   mida   täpsustatakse
uurimise   käigus   (cf   Slaney   &   Racine,   2011).   Viimane   on   konstrukti   algne   tähendus   -
Cronbach ja Meehl (1955) kirjutavad: “Mis ärevus on,” saame alles siis öelda, kui me teame
kõiki seaduspärasusi, milles ärevus esineb; niikaua kui me neid seaduspärasusi alles uurime,
ei tea me ka täpselt, mis ärevus on.)  Konstruktivaliidsus (või konstruktvaliidsus) - Cronbachi ja Meehli idee, mis lähtub sellest, et
psühholoogias on nähtusi, mida me ei saa otseselt mõõta, kuid mis vaieldamatult on mingis
mõttes olemas: näiteks intelligentsus on olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on
paremad   nuputamisülesannete   lahendajad   ja   teistel   tuleb   see   kehvemini   välja.   Me   ei   saa
intelligentsust  otse  mõõta,   kuid saame   jälgida   selle  indikaatoreid   (nt erinevate   ülesannete
lahendamise   tõenäosused,   mis   on   omavahel   korreleeritud).   Konstruktivaliidsust   saaksime
kontrollida,   kui   formuleerime   nomoloogilise   võrgustiku   (nomological   network),   kus   igale
hüpoteetilisele   (latentsele)   muutujale   vastab   mingi   hulkt   jälgitavaid   (mõõdetavaid,
observable) tunnuseid ning ka latentsed muutujad on omavahel reeglipäraselt seotud. (Sõna
"nomoloogiline" viitabki reeglitele.)  Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka konstrukti enda kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X


on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised
muutujad, millest igaüks on seotud mingite mõõdetavate tunnustega).  Konstruktivaliidsust ei saa iseloomustada ühe numbriga, vaid selle kontrollimine on sarnane teaduslike teooriate kontrollimisega.  Kausaalne vaade valiidsusele (Borsboom jt), mida vahel vastandatakse konstruktivaliidsusele. Konstruktivaliidsuse kriitika: konstruktivaliidsuse mõiste on sõnastatud sageli nii segaselt ja
kõikehõlmavalt, et võib tekkida küsimus, mis siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid
see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.)  Psühhomeetrilised mudelid: reflektiivne ja formatiivne mõõtmine; võrgustikumudel (network
model). Näide, kus reflektiivne mõõtmismudel ei sobi (PTSD või üldisemalt psüühikahäired
DSM   või   RHK   järgi,   kus   ei   eeldata,   et   sümptomid   oleksid   omavahel   korreleeritud,   vaid
diagnoosimiseks piisab näiteks 3 sümptomist pikemast nimekirjast). Formatiivse mõõtmise
tüüpnäide: sotsiaalmajandusliku staatuse indikaatorid.  Teooria.   Teooriate   tõestamine.   Missugune   teooria   on   kontrollitav?   Ühemõttelised   ja/või
kvantitatiivsed   ennustused.   Falsifitseeritavus   (millised   on   tingimused,   mille   korral   teooria
osutub valeks?).  Korratavus (replicability / reproducibility). Viletsa korratavuse põhjused: publitseerimisnihe
(publication   bias:   positiivsed   tulemused   on   kergemini   avaldatavad   kui   "nulltulemused");
juhus;   mitteesindavad   (non-representative)   valimid;   kultuuri-   vm   keskkonnaerinevused;
täpselt kirjeldamata uuringuprotokoll (tulemust mõjutab faktor, mis ei ole uurijate kontrolli all
või   mille   peale   uurijad   ei   tule,   nt   koristaja,   kes   tuleb   rotilaborisse   kassilõhnadega);
mitmekordne proovimine (statistilises mõttes: multiple testing; või eksperimendi kordamine
pisikeste variatsioonidega kuni "soovitud tulemus" välja tuleb); võltsimine (Diederik "Ik was
geen Mozart" Stapel). 5  Kuidas   tagada   uuringutulemuste   korratavus?   Meta-analüüsid.   Replikatsioonid.
Süstemaatilised replikatsioonid sh "reproducibility project". Eelregistreeritud uuringud ("pre-
registered   studies")   publitseerimisnihke   vältimiseks:   uurijad   saadavad   ajakirjale
uuringuprotokolli   (eksperimendi   vm   meetodi   täpse   kirjelduse),   retsensentide   positiivse
hinnangu korral garanteeritakse selle uuringu põhjal kirjutatud artikli avaldamine olenemata
sellest,   kas   tulemus   on   "positiivne"   või   mitte.   "Reproducible   research"   (andmete,
uuringuprotokollide,   analüüsimeetodite   avaldamine).   Uuringutüübid:   eksperiment,
pseudoeksperiment,   läbilõikeuuring   (cross-sectional   study),   longituuduuring,   "kultuuri-
taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs
jne.  Isiksuseomaduste mõõtmine: -  Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed) •  - Käitumise vaatlused • Implitsiitsed hoiakud • 


- Eksperiment   •   Kognitiivsed   ülesanded   (sh   tähelepanu   kontroll   või   tähelepanu
kõrvalejuhtimine,   kättesaadavus,   praiming,   täidesaatev   kontroll,   vt   M.Robinson,
2007). •  - Kogemuse väljavõtte meetod jt sarnased meetodid: päevikud, päeva rekonstrueerimise
meetod (day reconstruction method), EAR (electronically activated recording). •  - Psühhofüsioloogilised mõõtmised •  - Ajukuvamine jmt •  - Enese ja teiste hinnangud (self- and other-reports)  Enesehinnanguliste andmete kasutamise eeldused  Enese   ja   teiste   hinnangute   kooskõla   (self-other   congruence)   sh   selle   sõltuvus   tutvuse
pikkusest  Brunswiki "läätse mudel" välise käitumise põhjal tehtud isiksusehinnangute tõepärasuse kohta Hinnangud "nulltutvuse" olukorras (zero acquaintance studies).  Vaatlusuuringute eelised ja puudused võrreldes enese v tuttavate üldistatud hinnangutega  Vaatlusuuringu meetodid, sh Funderi "Riverside behavioural Q-sort"  Implitsiitne mõõtmine •  - Implitsiitse   mõõtmise   eelised   (nt   raskesti   võltsitav,   inimene   ei   pea   mõõtmise
eesmärgist aru saama) ja puudused (seni vilets reliaablus) • -  Käitumise ennustamine (spontaanne vs kontrollitud käitumine) IV LOENG
1. Alt üles ja ülalt alla infotöötlus/lähenemine probleemile.  2. Stabiilsus e α-metaomadus ja plastilisus e β-metaomadus.  3.   Eysencki   isiksusemudel   ja   tõusva   retikulaarse   aktivatsioonisüsteemi   aktiveeritavus
ekstravertsuseintrovertsuse äraseletamisel.  4.   Gray   Käitumusliku   inhibitsiooni   ja   aktivatsiooni   süsteemid   (BIS   ja   BAS),   paralleel
Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega.  5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6  6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust
me teame, et nad imetajatel sarnased on.  7.   Miks   on   isiksuse   uurimisel   vaja   lisada   isiksuse   Suure   Viisiku   lähenemisele   afektiivse
neuroteaduse lähenemine?  8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel.  9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super
Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega?


V LOENG
Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama?  Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning)  P. Grice’i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation,
quantity, manner). Millist reeglit rikutakse kui küsimusele “kas teil on kella?” vastata “jah,
vasaku käe peal”?  Sobiliku   vastusevariandi   valimine.   Miks   ei   saa   eeldada,   et   vastusevariantide   tähised   (nt
numbrid 0...6, 1...7 või -3...+3) ei kanna mingit informatsiooni ega ole seetõttu tähtsad?  Kuidas   saab   kontekst   mõjutada   küsimuste   tähenduse   mõistmist?   Näited   ...   Miks   on   vaja
eristada   hinnangu   tuletamist   (computing)   selle   meenutamisest   (recalling)?   Kumb   protsess
toimub krooniliselt kättesaadava (chronically accessible) infoga?  Vastuse vormistamine. Kuidas mõjutab  vastusevariantide  hulk ja sõnastus sobiva variandi
valikut?   Vastuse   kohandamine.   Millisel   juhul   võiks   eeldada,   et   vastaja   nimetab   end   näost-näkku
intervjuu   käigus   õnnelikumaks   kui   anonüümses   küsitluses?   Millisel   juhul   võiks   oletada
vastupidist?  Isetekkeline   valiidsus.   Kuidas   võib   küsimustikule   vastamine   mõjutada   vastaja   hilisemat
käitumist?  Märksõnad loengust:  Kuidas inimesed vastavad isiksusetesti küsimustele  Küsimustik   on   “võõrastevaheline   struktureeritud   vestlus”,   mida   mõjutavad   tavalistes
vestlustes ette tulevad suhtlemisprobleemid Küsimusele vastamise etapid (Tourangeau, Rips
& Rasinski, 2000) –  - Arusaamine (comprehension): küsimusele ja instruktsioonidele tähelepanu pööramine,
küsimuse "fookuse" tabmine, küsija eesmärgi oletamine –  - Mälust   ammutamine   (retrieval):   sealhulgas   mälust   puuduoleva   või   raskesti
kättesaadava info rekonstrueerimine –  - Hinnang (judgment): mälust ammutatud info põhjal esialgse vastuse "koostamine" –  - Vastus   (response):   hinnangu   sobitamine   vastusekategooriatega   vm   piirangutega;
vastuse   sisuline   "toimetamine"   või   tsenseerimine   (sotsiaalse   soovitavuse   või
mainekujunduse efektid)  Konteksti mõju vastustele  - Väidetest arusaamine -  Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt) 7  - Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta  - Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) 


- Retrospektiivsete hinnangute probleemid  - Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes  Testivastuste võrreldavus  Võrdlusrühm  Skaala kasutamine, vastamisstiilid VI LOENG
Küsimused kirjanduse põhjal:  Fleeson (2004):  Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene 
sagedusjaotus (density distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute
erinevust?  Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem? Kõige 
väiksem?  Millise omaduste puhul on indiviididevahelised erinevused suuremad, kui tavapärane 
indiviidisisene hajuvus? (See ei ole eksamil automaatselt eeldatav teadmine, vaid eelkõige 
küsimus joonise mõistmise kohta!)  Mis on omavahel sarnasemad, kas indiviidi X esmaspäevane ja teisipäevane keskmine 
ekstravertsus, või tema 1. ja 2. uuringus osaletud nädala keskmine? Miks? (Selline küsimus 
mõnevõrra kohendatud sõnastuses võib tulla ka eksamile. Sellest põhimõttest on oluline aru 
saada.)  Mischel jt (2002):  Mida tähendab “käitumissignatuur” (behavioral signature)?  Millest tuleneb Mischeli ja kaasautorite meelest inimese mulje oma käitumise 
kooskõlalisusest (st et ta erinevates situatsioonides käitub ühtmoodi)?  Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel 
võrreldes isiksusejoonte teooriaga?  Märksõnad loengust  Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus 8  1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia  tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid  2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid
3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 
4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman)  Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) 


(1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest  jm)  (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) 
(3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel 
(4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega  Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76)  Leksikaalne lähenemine (Goldberg, Saucier)  1. Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele – st ei ütle midagi käitumise  põhjuste ega stabiilsuse kohta  2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad 
3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus,  seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna  4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele –  seetõttu ei saa vältida igapäevakeele kasutamist nende kirjeldamiseks (vrd Cattelli 
sõnad Exvia vs. Invia ja Pathemia vs. Cortertia)  Leksikaalne struktuur (Saucier’ ja Goldbergi kokkuvõte)  Ühefaktoriline lahendus: hinnangulisus (evaluation)  Kaks faktorit: dünaamilisus ja sotsiaalne orientatsioon  3 faktorit: ekstravertsus, sotsiaalsus ja meelekindlus  Anglogermaani “suur viisik” (AGB5) I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency) II Sotsiaalsus 
(Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus 
(Emotional Stability) V Intellekt või avatus (Intellect / Openness)  Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), 
meelekindlus (C).  Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, “suur viisik” viitab eelkõige  leksikaalsele lähenemisele.  Interpersonaalsete omaduste ringmudel (Jerry Wiggins) ja selle kombinatsioon “suure 
viisikuga” (AB5C mudel)  H.J. Eysenck – PEN mudel  - Psühhotism = –leplikkus + külmus + vaenulikkus + makjavellism + agressiivsus –
empaatia –meelekindlus  - Ekstravertsus  - Neurootilisus  Marvin Zuckermani 4-faktoriline mudel HEXACO mudel (“suur viisik” + 
“honesty/humility”: Ashton jt) 


Isiksusetüübid (-tüpoloogia). Selle erinevus dimensionaalsest lähenemisest. Sageli korratud 
isiksusetüübid: paindlik (resilient); ülekontrollija (overcontrolled); alakontrollija 
(undercontrolled).  Ekstravertsuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid  Jungi algne idee (ektraversioon vs introversioon)  Eysenck 9  Erinevad ettekujutused ekstravertsuse “tuumast” (seltsivus, impulsiivsus, positiivne 
emotsionaalsus, tegutsemisvalmidus, sotsiaalne tähelepanu)  Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis, Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, 
surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus) ja Tellegeni käsitluse (positiivne 
emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus).  Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi 
mudelis  Ekstraversuse mõiste muutumine  Ärevuse ja neurootilisuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid.  Impulsiivsuse mõõtmine.  Gray ja Eysencki ettekujutused ärevuse, impulsiivuse ja ekstravertsuse suhetest.  Impulsiivsuse definitsioon ISRI järgi.  Impulsiivsuse koht Eysencki mudelis.  Neli impulsiivsuse alaliiki (Whiteside & Lynam)  Funktsionaalne ja düsfunktsionaalne impulsiivsus (Dickman)  Elamustejanu (Zuckerman) ja uudsusejanu (Cloninger).  Käitumise variatiivsus (Fleeson)  Dispositsionism, situatsionism ja interaktsionism  Mudelid situatsiooni/isiksuse/käitumise seoste kohta  Situatsioonide valik  Käitumise situatsioonidevaheline kooskõla (“konsistentsus”: cross-situational consistency); 
isiku ja situatsiooni koosmõju (interaktsioon) ja selle uurimine statistiliselt (sh mõjutegurite 
protsentuaalne jaotamine ja selle mõtteviisi piirangud, nt eeldus, et kõik situatsioonid on kõigi
isikute jaoks võrdse tõenäosusega ehk – tehnilisemas sõnastuses – isikud ja situatsioonid on 
üksteisest statistiliselt sõltumatud).  Isiksuseomaduste konditsionaalne (kui...siis) mudel (Mischel, Shoda, jt); käitumissignatuurid. Kontekstuaalne isiksus.


VII LOENG
Küsimused kirjanduse põhjal  Kross & Ayduk (2011): •  - Mida autorid nimetavad enesereflektsiooni paradoksiks? Mis on selles paradoksaalset?
•  - Autorid räägivad kahest vaateviisist, self-immersed ja self-distanced perspektiivist, 
mida Kahnemani eeskujul võiksime nimetada seest- ja kõrvaltvaateks. Milles seisneb 
nende perspektiivide erinevus ühest ja samast stressi tekitavast sündmusest 
mõtlemisel? Kumba vaadet autorid peavad efektiivsemaks ja miks? •  - Millised on tähelepanu kõrvalejuhtimise (distraction) ja distantseerumise e 
kõrvaltvaate erinevused lühemas ja pikemas perspektiivis? •  - Miks oletasid autorid, et venelased võiksid kasutada distantseerumist e kõrvaltvaadet 
spontaanselt rohkem, kui ameeriklased? Tamir (2009): • - Miks ja millistel tingimustel võiksid inimesed tahta tunda negatiivseid emotsioone 
(või eelistada negatiivset emotsiooni positiivsele)? •  - Miks on autori arvates vaja eristada tahtmist [wanting] meeldimisest [liking]? •  - Kuidas seletab autor neurootilisuse ja muretsemise seost? Ekstravertsuse ja positiivse 
emotsionaalsuse seost? •  - Selgitage joonisel 2 toodud eksperimenditulemust ja lk 103 kirjeldatud tulemust 
(Tamir & Ford, in press), kus katses osalejad teatud tingimustel eelistasid hirmu 
tekitavaid stiimuleid meeldivatele. •  - Selgitage “oodatud kasulikkuse” (expected utility) mõistet emotsioonieelistuste 
kontekstis. •  - Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi? Hofmann jt (2012):  - • Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki? •  - Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist: eesmärkide 
representeerimine; täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine (“turvamine”); 
ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) •  - Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? •  - Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad 
tulemused? Loengus käsitletud teemad  Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, 
eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) “Iseregulatsiooni” näiteid: 
ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; “neurootiline kaskaad”  Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier) 


Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis Eesmärgid ja meta-
eneseregulatsioon (sh eesmärkidest loobumine)  Eneseregulatsiooni “ressurss” (Baumeister); glükoositeooria ja selle puudused  Täidesaatvad funktsioonid (vt Hofmann jt 2012)  Mõtete kontroll (sh Wegneri irooniline teooria: vt ka Wegner, 2003 ja Wegner, 2010)  Automaatne eneseregulatsioon – eesmärgipärase käitumise automatiseerumine (Bargh)  Emotsioonide regulatsioon (James Gross); “sekkumispunktid” emotsiooni reguleerimisel 
(situatsiooni enda omaddused; tähelepanu; hinnang [appraisal]; käitumine [response]) ja 
nendele vastavad regulatsioonistrateegiad (nt kognitiivne muutus / ümberhindamine 
[reappraisal]; käitumise või mõtte allasurumine või võimendamine [response modulation].  Emotsioonitöö (emotional labor)  Emotsioonide kasutamine  Täideviimiskavatsused (Gollwitzer) ja nende kasulikkus  Impulsiivsus  -  Impulsiivsed otsustused: tasu edasilükkamine (delay of gratification); väärtuse 
allahindamine (discounting of delayed rewards) ja selle seos ekstravertsuse ja 
impulsiivsusega –  - Impulsiivne infotöötlus: kiiruse eelistamine täpsusele; “funktsionaalne” impulsiivsus 
(kiire reageerimise eelistamine) ja “düsfunktsionaalne” impulsiivsus (suutmatus 
mingit käitumist ära hoida isegi kui selle tulemus on endale kahjulik)  Ärevus ja sellega toimetulek  Ärevuse kognitiivne teooria (M. W. Eysenck)  Kognitiivne nihe (bias) ärevuse ja repressiivse toimetulekustiili korral VIII LOENG
Hennecke jt (2014): •  Millised on autorite meelest eeltingimused, et tahtlikust eneseregulatsioonist kujuneks püsiv 
muutus isiksuseomadustes? •  Tooge näiteid eesmärkidest, mille pärast inimesed võivad tahta muuta oma käitumisviise, mis 
sageli on isiksuseomaduste väljenduseks? (trait-relevant behaviours). Sh nii soovitavatest kui 
12 välditavatest eesmärkidest (approach and avoidance goals) ning üldisematest ja 
konkreetsematest. •  Isiksust väljendava käitumise muutmine: millised on eeldused, et inimene peaks seda 
võimalikuks ja suudaks seda läbi viia? •  Kuidas saab käitumise muutusest harjumus? • 


Tõendid, et eneseregulatsioon on seotud isiksuse arenguga. Omaduste soovitavuse muutused. 
Omaduste taseme muutused seoses oluliste eesmärkide saavutamisega. •  Autorid toovad näite introverdist, kes partneri leidmise eesmärgil õpib ära teatud 
ekstravertidele omadsed käitumisviisid. Millistel juhtudel võib sellest (autorite arvates) saada 
püsiv ja “tegelik” isiksusemuutus?  Edmonds jt (2008)  Isiksuse muutumise kolm tüüpi (rank-order consistency, mean-level change, individual 
differences in change). Mille poolest need üksteisest erinevad? O -  Kuidas muutub interindividuaalne stabiilsus (rank-order consistency) vanusega? o  - Kas siin on suuri erinevusi erinevate isiksuseomaduste vahel? •  Millised faktorid autorite arvates võivad isiksuse järjepidevust mõjutada? o  - Millised on isiksuse normatiivsed vanuselised muutused? Miks võib keskmise taseme 
muutumist autorite meelest nimetada “normatiivseks muutuseks”? •  Ekstravertsuse erinevate aspektide vanuselised muutused. •  Millistel eluperioodidel toimuvad isiksuseomadustes kõige suuremad “normatiivsed 
muutused”? •  Mis on “psühholoogiline küpsus” ja kuidas see autorite meelest seletab normatiivseid 
muutusi? o Tooge näiteid individuaalsetest erinevustest isiksuseomaduste muutumisel. •  Keskkonnategurid, mis süstemaatiliselt mõjutavad isiksuseomaduste muutumist: töö (sh 
tööga rahulolu ja “kontraproduktiivne” käitumine tööl); lähedased suhted.  Märksõnad ja teemad loengust  Isiksuseomaduste stabiilsuse/muutumise tüübid: –  - strukturaalne stabiilsus – interindividuaalne stabiilsus –  - isiksuseomadute keskmise taseme ealised muutused –  - ipsatiivne stabiilsus –  - individuaalsed erinevused muutustes  Laste temperament ja käitumine / isiksuseomadused täiskasvanueas  Isiksuseomaduste püsivust ja muutumist mõjutavad tegurid –  - geenid –  - rollid –  - identiteet – -  inimene-keskkond vastasmõjud –  - sarrustusskeemide muutumine –  - enesejälgimine, mudeldamine, tagasiside teistelt Isiksuseomaduste arengu “printsiibid”: – 


- kumulatiivne järjepidevus –  - sotsiaalne küpsus –  - kaasvastutus (corresponsive principle) IX LOENG
Küsimused kirjanduse põhjal  Church (2009): (soovitav) •  Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? •  Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud 
kohanemused; elunarratiivid). •  Evolutsiooniline perspektiiv. Kirjeldage fluktueeruva valiku (fluctuating selection) hüpoteesi 
ja ideed, et „Suur viisik“ kirjeldab hoopis isikutaju dimensioone (difference-detecting 
mechanisms of the perceiver). Tooge poolt- ja vastuargumente viimasele vaatele. •  Kultuure võrdlev psühholoogia (cross-cultural psychology). Arutlege, mida tõestab või ei 
tõesta asjaolu, et „suure viisiku“ omaduste päritavuskoefitsiendid on eri maades üsna 
sarnased. Mida tähendab „kultuur“ kultuure võrdlevas psühholoogias? •  Etnopsühholoogia (indigenous psychology). •  Kultuuripsühholoogia.  Märksõnad ja teemad loengust  Kultuuridimensioonid/-sündroomid  Erinevused isik(s)u(se) mõistes: – “sõltumatu” ja “sõltuv” mina-kontseptsioon; – käitumise 
kirjeldamine ja põhjendamine – eneseanalüüs  Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: – 
Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused  Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused  Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, 
mina-kontseptsioon  Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud 
markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid  Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid – eneseregulatsioon – infotöötlus – teiste mõistmine  Privaatne ja avalik eneseteadvus  “Mäletsemine” (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of 
ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in 
depression. Emotion, 5, 319-328. 


Tegevuse identifitseerimine o Wegner, D. M., & Vallacher, R. R. (1986). Action 
identification. In R. M. Sorrentino & E. T. Higgins (Eds.), Handbook of motivation and 
cognition: Foundations of social behavior (pp. 550-582). New York: Guilford. o 
http://www.wjh.harvard.edu/~wegner/actid.htm  Mina-kontseptsioon: – mina-skeemid o Markus, H. & Wurf, E. (1987). The dynamic self-
concept: A social psychological perspective. Annual Review of Psychology, 38, 299-337. – 
eesmärgid – eneseteooriad X LOENG
Esimesed isiksusepsühholoogia ülevaatateosed (Allport, 1937; Stagner, 1937)  Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, 
motivatsioon, individuaalsed erinevused)  Gordon Allporti indiviidipsühholoogia. Proprium ja selle osad. Allporti käsitlus 
isiksusejoontest (traits).  Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. ”beta press” vs ”alfa press”.  Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. 
Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction).  Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. 
Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned).  ”Konstruktid”; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 
1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus 
(Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin).  Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal 
situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism.  Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia 
eelajaloos.  Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17.  sajandil väga populaarne kirjandusžanr, nt on 1891 välja antud antoloogia "Character writings
of the 17th century".  Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000).  “Kehamahlade” psühholoogia (humoral psychology; Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt).  Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende
postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri).  Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) – iseloomu seostamine välimusega, eriti 
näojoontega. 


Frenoloogia (F.J. Gall)  “Etoloogia” (J.S.Milli “täppisteadus inimloomusest”, mis uurib igapäevaseid teadmisi; 
McDougall;  A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia])  Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton)  Uudishimu ja rakenduslikud mõjud isiksusepsühholoogia tekkimisel.  Huvi nt füsiognoomia ja “rahvaste iseloomu” vastu.  Mõõtmise idee (Cattell: “Science demands measurement!”)  Personalivalik. Christian Thomasius (1655-1728)  Inimeste “kalduvused” (passiones) tulenevad neljast peamisest allikast:  - Ratsionaalne armastus [Vernünftige Liebe] – altruism, tahe teistele head teha 16  - Sensuaalsus [Wollust] – meeleliste mõnude (nt seksuaalsus, head toidud ja veinid) 
otsimine ja ebameeldivuste (nt valu) vältimine  - (Sotsiaalne) ambitsioonikus [Ehrgeiz] – teistele (er. kõrge staatusega inimestele) mulje
avaldamine ning nende heakskiidu otsimine.  - Omandi-iha [Geldgeiz] – raha jm väärtuslike asjade ihaldamine  Need kalduvused iseloomustavad mingil määral kõiki inimesi; üks nendest kalduvustest 
on alati domineeriv; ülejäänud (mitte-domineerivate) kalduvuste proportsioon on ka 
oluline. Kõige tugevama kalduvuse väärtuseks on 60 punkti, kõige nõrgemal 5 (või 
mõnikord rohkem); ülejäänud on nende 2 vahel Thomasius tuli välja ka reliaabluse ideega.
“Matemaatikas on kõige parem viis kontrollida oma arvutuste korrektsust on korrata seda 
2-3 korda leidmaks, kas tulemus on sama. See on parim viis ka teadmiste täpsuse 
kontrollimiseks teistes teadusvaldkondades. 
Robert S. Woodworth Personal Data Sheet (1917); eesmärgiks sõjaneuroosi ennustamine. 
116 jah/ei küsimust, nt Kas tunned end tavaliselt hästi ja tugevana? Kas su pere on sind 
alati õiglaselt kohelnud? Kas sa mõnikord tahad, et sa ei oleks sündinudki? See 
küsimustik mõõtis enam-vähem sama omadust, mida hiljem hakati nimetama 
kohanemiseks (adjustment) ja veel hiljem neurootilisuseks (neuroticism). 
Isiksusepsühholoogia ajakirjad:  1906 asutati Journal of Abnormal Psychology 1921-25: Journal of Abnormal  Psychology and Social Psychology 1926-64: Journal of Abnormal and Social Psychology 
1965 jagunes ajakiri kaheks: – Journal of Abnormal Psychology – Journal of Personality 
and Social Psychology A-st 1925 võttis JASP üle APA (enne: American 
Psychopathological Association). Sellest aastast muutus dramaatiliselt ajakirja 
orientatsioon: kui enne oli 80% avaldatust üksikjuhutmi-uuringud, siis aastaga vähenes 
nende osakaal 25%-le Character & Personality (1932), hiljem Journal of Personality 


Varased ülevaateartiklid isiksusepsühholoogiast F. & G. Allport (1921): Personality traits:
their classification and measurement. JAP G.W. Allport (1921). Personality and 
Character. Psychological Bulletin, 18, 441-455 Thurstone (1916): Character and 
temperament. Psychological Bulletin  Nimesid ja koolkondi isiksusepsühholoogia (mitte enam nii varasest) ajaloost:  Gordon W. Allport Esimene väitekiri USA-s isiksuse kohta (1922) Järeldoktor  Saksamaal 1922-23; tutvus geštaltpsühholoogiaga, Sterni personalismiga jne Peale 
omaduste “profileerimise” on olulised nende vahelised “suhted”, omaduste 
“organisatsioon” idiviidi sees st isiksus ei ole lihtsalt “omaduste kogum” 1937: 
süstematiseeriv "õpik"/käsiraamat Personality: A psychological Interpretation Personality 
is the dynamic organization within the individual of those psychophysical systems that 
determine his unique adjustments to his environment (p 48) Allport & Odbert 1936: 
monograafia „trait names“ (leksikaalne lähenemine)  Henry Murray Õppis arstiteadust, biokeemiat; Jungi ja Freudi tuttav ja ka ise  praktiseeris psühhoanalüütikuna Explorations in Personality (1938) üritab ühendada 
psühhoanalüüsi eksperimentaalse lähenemisega Samast raamatust pärineb Temaatilise 
Apertseptsiooni Test Vajaduste klassifikatsioon 17 Vajadus ja surve (press); alfa ja beeta-
surve Like all other men, like some other men, like no other men Raymond Cattell Inglane
(kuid hiljem enamuse oma karjäärist Illinoisi Ülikoolis); ülikoolis õppis keemiat; PhD 
psühholoogias; Spearmani ja Thorndike’i õpilane Arendas mitmemõõtmelist statistikat sh 
faktoranalüüsi Erinevat tüüpi omadused: (a) dünaamilised (“ergic traits”, “ergs”) – 
motivatsiooniga seotud; (b) stilistilised, temperamendiomadused; (c) võimed Omaduste 
mitmekesisus on väga suur; selle taandamiseks saab omadustevaheliste korrelatsioonide 
mustrist otsida väiksemat arvu “lavataguseid” muutujaid, “faktoreid” (1946) 1945 pakkus 
välja isiksuseomaduste 12-faktorilise struktuuri (arvutused võtsid mitu kuud … praeguse 
arvutiga ehk mõni sekund) Leksikaalne hüpotees (1946): keeles kajastuvad kõik isiksuse 
aspektid, mis on teistele inimestele olulised Isiksuseandmete klassifikatsioon – R data 
(ratings by skilled judges) – S data (self ratings) – T data (Tests or experimental situations
) – L data (life-outcomes) Ideaaljuhul oleks T andmed parimad, kuid hinnangute (R- ja S-
andmete) kasutamine on reaalses maailmas vältimatu Hans Jürgen Eysenck 1916-1997 
Isiksuseomaduste ja intelligentsuse päritavus Isiksuseomaduste klassifikatsioon; 3 
“superfaktoriga” mudel (PEN) Isiksuse bioloogiline mudel; ekstravertsuse 
psühhobioloogia Bioloogiline paradigma HJ Eysenck J Gray Marvin Zuckerman 
Avshalom Caspi … Kognitiivse paradigma algus Watson, Skinner, Dollard, Miller; 
sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck …) Julian Rotter, väljast sõltuvus (field 
dependence); kontrollkese (locus of control) George Kelly, personaalsed konstruktid 
Albert Bandura, enesetõhusus Walter Mischel Walter Mischel 1930- Tasu edasilükkamine
(delay of gratification) 1968 raamat “Personality and assessment”; isiku vs situatsiooni 
“debatt” Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel “Käitumissignatuurid”, kui…siis mustrid 
Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) 
Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert 
McCrae 18 “Kultuur ja isiksus” Culture and personality (või: personality and culture): 
koolkond pms USA antropoloogias 1920-50- ndatel Põhiteema: varase kasvatuse mõju 


täiskasvanu käitumisele Ruth Benedict, Margaret Mead Psühhoanalüüsi mõjud; tugineb F.
Boas’i kultuurirelativismile

Document Outline

• I LOENG
• II LOENG
• IV LOENG
• V LOENG
• VI LOENG
• VII LOENG
• VIII LOENG
• IX LOENG
• X LOENG