Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui stiimul võib esile kutsuda mingi käitumise "mine too tass" ?
  • Mitut erinevat nähtust?
  • MIDA JA KUIDAS ME TEAME ENESE JA TEISTE ISIKSUSTE KOHTA?
  • Kuidas situatsioon ennustab käitumist?
  • Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist?
  • Mida tähendab metateooria?
  • Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane?
  • Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks?
  • Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus?
  • Millistele küsimustele saab teadus vastata?
  • Missugune teooria on kontrollitav?
  • Mille korral teooria osutub valeks?
  • Kuidas tagada uuringutulemuste korratavus?
  • Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine?
  • Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega?
  • Millised on küsimusele vastamise etapid?
  • Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel?
  • Kui küsimusele "kas teil on kella?
  • Kuidas saab kontekst mõjutada küsimuste tähenduse mõistmist?
  • Miks on vaja eristada hinnangu tuletamist computing selle meenutamisest recalling?
  • Kuidas mõjutab vastusevariantide hulk ja sõnastus sobiva variandi valikut?
  • Millisel juhul võiks oletada vastupidist?
  • Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust?
  • Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem?
  • Kui tavapärane indiviidisisene hajuvus?
  • Mida tähendab "käitumissignatuur" behavioral signature?
  • Kui muidu ja vist?
  • Mis on isiksuseomadused?
  • Mida autorid nimetavad enesereflektsiooni paradoksiks?
  • Mis on selles paradoksaalset?
  • Kumba vaadet autorid peavad efektiivsemaks ja miks?
  • Miks on autori arvates vaja eristada tahtmist wanting meeldimisest liking?
  • Kuidas seletab autor neurootilisuse ja muretsemise seost?
  • Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi?
  • Millised on täidesaatvate funktsioonide executive functions kolm peamist liiki?
  • Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu?
  • Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel inhibitsioonil?
  • Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel -oskusel vahel ka ebasoovitavad tulemused?
  • Kuidas saab käitumise muutusest harjumus?
  • Millistel juhtudel võib sellest autorite arvates saada püsiv ja "tegelik" isiksusemuutus?
  • Mille poolest need üksteisest erinevad?
  • Kuidas muutub interindividuaalne stabiilsus rank-order consistency vanusega?
  • Millised faktorid autorite arvates võivad isiksuse järjepidevust mõjutada?
  • Millised on isiksuse normatiivsed vanuselised muutused?
  • Millistel eluperioodidel toimuvad isiksuseomadustes kõige suuremad "normatiivsed muutused"?
  • Mis on "psühholoogiline küpsus" ja kuidas see autorite meelest seletab normatiivseid muutusi?
  • Mis on culture and personality kultuur ja isiksus koolkonna kadumise põhjuseks?
  • Kes on üldse isik?
  • Mis on isiksuseomadused?
  • Mida uurib Füsiognoomia?
  • Kui Juhanilt küsida kas ta on sõbralik inimene mida kasutades ta vastab?
  • Mida tähendab "käitumissignatuur" behavioral signature mischeli teema?
  • Mis valdkonna esindaja oli Allport?
  • Millist isiksuseomadust suurest viisikust on kõige raskem olnud leksikaalselt ma ei tea kas seletada vms ?
  • Millised on täidesaatvate funktsioonide executive functions kolm peamist liiki?
  • Mischel - cognitive social learning theory?
Vasakule Paremale
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #1 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #2 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #3 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #4 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #5 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #6 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #7 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #8 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #9 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #10 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #11 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #12 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #13 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #14 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #15 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #16 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #17 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #18 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #19 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #20 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #21 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #22 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #23 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #24 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #25 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #26 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #27 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 156 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KLEMM1711 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne.

Isiksusepsühholoogia
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10

Psühholoogia alused
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst

Psühholoogia
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10

Psühholoogia alused
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
32
doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel

Psühholoogia
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun