ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA (0)

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA 
 
METATEOORIAD 07.09 
Gordon Allport - isiksuse psüh isa 
 
OMADUS-  
Temperament - bioloogiline osa isiksusest 
 
METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, 
selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid .  
Bioloogiline lähenemine​ ( reduktsionism )- Eysenck , Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad 
bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin . Teaduse eesmärk 
taandada keerulist lihtsamale. ​Isomorfsuse küsimus​- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? 
DNA-› neuroloogia -›biokeemia-›füsioloogia–›tingimine-›sots käitumine-›omadused 
Hübriidteooria 
Kognitiiv- käitumuslik teooria​ (Mischel, Markus) 
Kahe protsessi teooria​- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja 
aeglane 
Elukäiguteooria​- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatuse sõltuvus vanusest . 
Ebatavalised üleminekud ja sündmused, nende mõju . Sai alguse Glen Elderi sotsioloogilisest elukäiguteooriast.  
5 faktori teooria 
Working self- juhib ja mõjutab käitumist 
 
TEMPERAMENT- isiksuse bioloogiline alus on keha, sealhulgas aju. Isiksuseom on u 50% päritavad (kaksikutel) kuid 
ainult max 12% on seletatav tavaliste SNP-dega- ehk kogu populatsiooni geneetlinie variatiivsus seletab ainult väga 
väikese osa isiksuseomadustest. Ülejäänud variatiivsused on geeni ja keskkonna kombinatsioonidest tulenevad 
Ekvifinaalsus​- sama käitumuslik fenotüüp võib kujuneda erineval bioloogilisel alusel- inimesed võivad olla 
sõbralikud/ekstravertsed erinevatel põhjustel. 
 
HARJUMUSED & TEADMISED- mõtlemine/käitumine suures osas automaatne mite kaasa sündinud. Aju ei ole 
optimeeritud verbaalse info säilitmiseks  
 
KULTUURIKESKKOND- sõnad käitumise reguleerijana: 
●
Assotsiatiivne tee- sõna kui stiimul võib esile kutsuda mingi käitumise (“mine too tass” ??) 
●
Sõna ratsionaalse arutelu osana  
ENESEREGULATSIOON - eeldab reeglipärast mõtlemist, efektiivne viis uutest kogemustest õppimiseks. Areneb 1) 
käitumise automaatseks muutumine 2) tekivad spets enesekontrolli oskused/teadmised, mis võimaldamad sama 
tulemust väiksema pingutusega 
 
METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa 
enesereg kulub muretsemisele.  
 
ISIKSUSEOMADUSED - püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, 
käitumises, tunnetes. Ei jagune fund ja vähem fundamentaalseteks . neid seob käitumise konsistentsuse loogika ja 
sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism  
 
II LOENG 14.09.17 
ISIKSUSE PSÜH. METODOLOOGIA  
 
Jingle-jangle jungle- üks termin võib tähendada mitut erinevat nähtust? 
Jingle fallacy- kuna x ja y kohta kasutatakse sama sõna siis x=y 
Jangle fallacy- x ja y on erinevad nähtusi, kuna nende kohta kasutatakse erinevaid sõnu 
 
Operatsionalism - nähtus on samastatav mõõtmistulemustega 
Konstrukt- järeldused, mis lähevad mõõtmistulemustest kaugemale (seletada), siis on vaja abstraktseid mõisted. 
Latentne , mitte otseselt vaadeldav tunnus. Teoreetiline, abstraktne mõiste, võtab kokku palju infot. 
Halvad- kui ei saada konstrukti mõistest aru ja seda kasutatakse 
Head- kui teadvustatakse, et nähtusel on mingi piirkond, mida ei osata seletada ja sellega alles tegeletakse 
 
Valiidsus : 
Konstruktivaliidsus - saame konstrukti alles siis iseloomustada, kui teame selle kõiki seaduspärasusi, milles 
see esineb. (nt ärevus) 
Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine 
põhjustab selle muutust 
BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma 
enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta 
 
Psühhomeetrilised mudelid: 
Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) 
Formatiivne- konstrueeritud skoor , mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, 
ei ava selle tausta) 
Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest 
 
Uuringu tüübid 
eksperiment  
Pseudoeksperiment 
Läbilõikeuuring 
Longituuduuring  
“kultuuri-taseme” andmed 
tekstianalüüs jms 
 
infoallikad isiksuse kohta 
●
Igapäevane käitumine- loomulik käitumine, kogemuse väljavõtte meetod, video/ audio salv analüüs 
●
Reputatsioon- üldine arvamus, teadaolevad faktid 
●
Teiste hinnangud , muljed 
●
Enesekohased väited (et inimene oskab enda isiksust täpselt hinnata, infoväärtus, motivatsioon, kausalne 
mõju käitumisele, praktilisus , enese-esitlus, sotsiaalne soovitavus) 
●
Kujutlusvõime  
●
  
●
  
Kognitiivseed protsessid ja isiksus- tähelepanu kõrvale juhtimine, kättesaadavus, semantiline praiming , implitsiitsed 
enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) 
Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, 
veebipõhised platvormid/paberist päevikut 
Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate 
hinnangute vahel.  
Tutvuse pikkus ja konsensus - isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega 
Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega 
 
 
ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA 
Ülalt alla infotöötlus- tahtlik , psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse 
mudeleid , ideid ja ootusi 
Alt üles- tahtmatu , automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine  
 
Bioloogia -› käitumine ( bottom -up) 
Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid , neuropeptiidid 
 
DNA-› valgud -› kude-› kogemused 
 
SUUR VIISIK (top down) 
- neurootilisus - soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) 
- ekstravertsus 
- avatus kogemusele 
- sotsiaalsus  
- meelekindlus 
stabiilsus e alfa-metaomadus= neurootilisus(pööratud)+ sots+meelekindlus 
plastilisus e beeta-metaomadus= ekstravertsus+ avatus/ intellekt  
- alfa ja beeta omadused on pärilikud 
- stabiilsus seotud serotoniini 
- plastilisus dopamiiniga 
Eysenck 
- isiksuse 3 dimensiooni : ekstravertsus- introvertsus , neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus ja psühhotism 
- ekstra/introvertsusega seotus retikulaatse aktivatsioonisüsteemiga (ARAS) 
- introvertidel ARASe tundlikkus, aktivatsioon tugevam 
- isiksuse saab ära seletada klasikalise tingimisega 
- kõrge neur inimestel suurem limbilise süsteemi aktiivsus 
Gray 
- arendab eysencki teooriat edasi 
- reg keskkonnast tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment, eneseregulatsioon 
- Lähenev VS vältiv käitumine 
BIS- käitumusliku inhibitsiooni süst: vältimine, ebameeldivate sündm vältimine, neg emots, serotoniin ja 
noradrenaliin  
BAS- käitumusliku aktivatsiooni süst: lähenemine, eesmärkide saavutamine, pos emots, impulsiisvsus, 
ekstraverts. Dopamiin 
- ekstraverts on paremaks soorituseks vaja rohkem stimulatsiooni. Aktiivsus ja tähelepanu häire korral aitavad 
stimulandid , kuna aitavad väheaktiivseid neurotransmitterite süsteeme aktiviseerida 
Võitle- ja –põgene reaktsioon – emots käitumine on seletatav 3 neuroloogilise süsteemiga BIS, BAS ja Fight  
or flight system 
 
Kalat 
- emotsioonide asukoht: limbiline süsteem, enim uuritud amügdalat 
Jaak Panksepp  
- afektiivne neuroteadus  
- rotikõdistamine (loomade emotsioonid ) 
- teadvus on evoluts käigus ehitatud emotsionaalsele baasile 
- imetajatel on sarnane baas 
- uusaju koore eemaldamine jätab baasilised afektid alles 
positiivsed afektid- mugavustsoon toetab ellujäämist 
negatiivsed- ebamugavustsoon, ellujäämine võib olla raskendatud 
- BIG 7 (7 afektiivset närviringet) seeking/otsimine, rage /raev, fear , lust, care, panic/grief, play 
 
Baastasandi emotsiooniringed:  
- tekitavad instiktiivseid käitumismustreid 
- aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt 
- aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub 
- vahendavad sensoorsete sisendite ajju jõudmist 
- kontrollivad õppimist 
 
IMPULSIIVSUS  
- raskused impulsside, himude, emots kontrollimisel 
- enesekontrolli prob: alko, söök jne 
- korrelatsioonis ekstravertsusega 
- impulsiivsus seotud otsmiku osaga 
- amügdala seotud sellega, et kuidas me hakkame asju tõlgendama 
Adaptiivne impulsiivsus- elamustejanu, kiire otsustamisstiil 
Mitteadaptiivne- pidurdamatus, mõtlematus. Korrelatsioonis madalama intelligentsusega? 
Marvin Zuckermann- sensation seeking scale , elamustejanu.  
 
OKSÜTOTSIIN 
- sotsiaalsus, lust&care, neurootilisus, fear&sad 
- ärevusvastane hormoon  
- oksütotsiin eritub imetamisel  
- oksütotsiin rahustab amügdalat ja kire olemasolul ei pärsi seksi ärevuse tõttu 
- foobiate bottom up ravi 
 
Neurootilisus- serotoniinisüst ja stressitundlikkus, neg emotsionaalsus 
 
MIDA JA KUIDAS ME TEAME ENESE JA TEISTE ISIKSUSTE KOHTA? 
 
Küsimuse mõistmine-  
Konteksti mõju- teised küsimused, mis on eelnenud , omavad samuti mõju  
 
LOENG 12.10 
“hea”- kõige üldsiem iseloomustus, mida enda kohta anti 
 
TAKSONOOMIATE 3 liiki: 
Empiiriline - enese/tuttavate kirjeldused (nt suur viisik) 
Kontseptuaalne- tavainimesed/eksperdidi klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes 
Kausaalne- klassifikatsioon lähtud omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale või sotsiaalsete suhete vormidele 
 
Zuckermann- isiksuse baasomaduse kriteeriumid 
●
usalsuväärne tuvastamine erinevates valimites 
●
päritavus 
●
samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel 
– 
Isiksuseomaduste hirearhia- üldiselt spetsiifilisema poole.  
 
Leksikaalne lähenemine- olulisi isiksuseomadusi hakatakse kirjeldama keeles sõnadega. Arvati et peaks olema 
igapäevakasutusest erinevad sõnad isiksuseomaduste kirjeldamiseks, et vältida segiajamist. 
Leksikaalne struktuur- 1. Hinnang 2 dünamism 3. Ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus 
 
Meil ei ole kindlat fakti, kui palju on isiksuse faktoreid 
 
H.J Eysenck PEN-mudel 
- psühhotism 
- ekstravertsus 
- neurootilisus 
 
Marvin Zuckermann 
- relativistlik idee 
 
 
Kuuefaktoriline mudel HEXACO 
- kirjelduslik 
 
ISIKSUSETÜÜPIDE IDEE 
- paigutame isiksused gruppidesse 
- paindlik(kõik head omadused), ülekontrollija(kõrge meelekindlus, madal ekstravertsus), alakontrollija(madal 
meelekindlus) 
 
VÄÄRTUSTE LEKSIKAALNE LÄHENEMINE 
 
POS PSÜHHOLOOGIA- voorused ja tugevused. 
 
CARL GUSTAV JUNG 
 
NEUROOTILISUS- kas vihastamine kuulub ka siia alla?- kõige suurem arutelu 
- mõne jaoks tähendab ärevust/murtesemist. Kas impulsiivsus käib ka siia alla? 
 
IMPULSIIVSUS- ettemõtlematus/ettemõtlemine, planeerimata/-, Püsivus/-,  
Funktsionaalne impulsiivsus- hea. Teha kiiresti neid otsuseid, mille üle ei ole mõtet pikemalt kaaluda 
Düsfunktsionaalne imp- halb 
 
ISIKSUSE KLASSIFIKATSIOON 
●
Suur viisik- kas on lihtsalt klassifikatsioon v on sellel sügavam taust.  
●
Kas lahkuse ja sõbralikkuse vahel on sõnade semantiline sarnasus või need käitumisaktid on osaliselt 
kattuvad 
SITUATSIOON 
●
Situatsiooni ja isiksuse mõistet ei saa lahutada 
●
Isiksuse ja situatsiooni vastandamine- ... 
●
Mingi osa käitumisest reageerib pool automaatselt situatsioonile ,  
Taksonoomia- kohustus, intellekt, vastumeelsus, paaritumine 
●
Kuidas situatsioon ennustab käitumist? 
●
Isiksusest lähtuv klassifikatsioon-  
●
situatsioonid jagunevad suunavaks ekstravertsusele/introvertsusele  
●
situatsioonid suunavad väärtustele 
●
Situatsioonid ja rollid- mida ma teatud situatsioonis teen 
KV: DIAMONDS klassifikatsioon on viimase aja edasiminek , seletab sots käitumist? 
●
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD  
LOENG: 
Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon- dünaamiline psühhofüüsiline süsteem, mis determineerib inimest ja tema 
reageerimist keskkonnale. Omadus on neuropsüühiline süsteem, algatab kohanemis ning väljenduslikku käitumist 
Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist ? 
Karakter- iseloomu hinnang 
temperament- emotsionaalne natuur, vastusekiirus, tuju intensiivsus. Pärumuslik 
nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. 
 
Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe 
uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) – Metateooria on viis isiksusest mõtlemiseks, ldiste postulaatide 
kogum, pole empiiriliselt kontrollitav. 
NT: 
BIOLOOGILINE REDUKTSIONISM (Eysenck)- Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. ​Mitte-äärmusliku reduktsionismi 
näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; 
Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus). DNA-› neuroloogia, biokeemia, füsioloogia, tingimine, 
sots käit, omadused 
Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? 
Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus?  
HÜBRIIDTEOORIADViie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste 
vahel. McCrae ja Costa “viie faktori teooria”. Baastendents ja kohanemuste eristamine- kultuuri mõju puudumine 
baastendentsidele. 
KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK mudel- Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja 
biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Isiksusepsühholoogia ajalooline 
eripära on sõprus kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise vahel. Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, 
tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui vahendavad muutujad stiimuli ja reaktsiooni vahel. Rangelt võttes ei väida 
see mudel suurt midagi peale komponentide olemasolu (viimane on raskesti vaidlustatav)  
Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse 
komponendid.  
KAHE PROTSESSI TEOORIAD- (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 
Mischeli “hot/cool” mudel impulsiivsuse kohta Wegneri irooniliste protsesside teooria 
IAT roll spontaanse käitumise ennustamisel Depressiooni või agressiivse rumineerimise seletamine 
Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi kohta.  
Süsteem 1 Intuitsioon- kiire, autom, ei nõua kpingutust, õpib aeglaselt, tajumused, vahetu stimulatsioon  
Süsteem 2 Arutlev- aeglane, kontorllitav, nõuab pingutust, mõistelised esitused 
 
Kahe-protsessi-teooriate näiteid isiksusepsühholoogiast: Wegneri irooniliste protsesside teooria; mudelid 
depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta.  
ELUKÄIGU TEOORIAD- Elukäiguteooriad kui " sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine 
bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; 
elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/ hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. 
Põhiteemad- rollide ja staatuse sõltuvus vanusest, rollide kestus, üleminekud 
Nimesid , mida tasuks teada(enamikust neist tuleb ka hiljem juttu ): 
Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); 
Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); 
Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); 
Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); 
Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); 
Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini)  
- aju ei ole optimeeritud verb info säilitamiseks, selleks kasutame kultuurilisi vahendeid (käitumisnormid, 
vanasõnad...) 
- Sõna kui käitumise reguleerija: a) assotsiatiivne tee- sõna kutsub esile reaktsiooni b) sõna ratsionaalse arutelu 
osana 
- Eneseregulatsioon nõuab reeglipärast mõtlemist ehk Kahnemani “süsteem 2”. Paremad täidesaatvad funkt 
(tähelepanu jne) eeldused paremaks enese kontr 
Metaregulatsioon- osa enesereg kulub kulub nt muretsemisele oma muretsemise pärast- mõttetu. Emots reg võib 
muutuda automaatseks ehk vallandab süsteem1 
Isiksuseomadused- kausaalne heterogeensus , impl ja eksplit. Isiksusom indikaatoreid seob semantiline sarnasus. 
Konsistentsus ja sarnane kausaalsus 
2. ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METODOLOOGIA  
Kirjandus  
K: Hofstee, W. K. B. (2002). The questionnaire construction of personality: Pragmatics of personality assessment . In 
H. I . Braun , D. N. Jackson, & D. E. Wiley (Eds., pp. 19-35), The Role Of Constructs in Pyschological and Educational 
Measurement. New York : Lawrence Erlbaum.  
S: Schnabel, K. & Asendorpf, J. B. (2010). The self- concept : New insights from implicit measurement procedures. In 
B. Gawronski & B. K. Payne (Eds.), Handbook of implicit social cognition (pp. 408-425). New York: Guilford Press.  
Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal:  
Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? 
Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 
Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated- specific ) 
Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt “madal ekstravertsus” on defineeritud kui “alumine 
15%”)?  
Märksõnad loengust:  
Millistele küsimustele saab teadus vastata? ​(Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?)  
Jingle-jangle fallacy​ ​(Truman Lee Kelley), sõnade ja mõistete segiajamine. (Nt impulsiivsus, millel on psühholoogias 
palju erinevaid tähendusi, kuid sageli mõeldakse, et neil kõigil tähendustel peab ikkagi midagi ühist olema.) 
“self- consciousness ” võib tähendada erinevaid asju 
Operatsionalism. Operatsionaalne definitsioon - defineerimine mõõtmiseks vajalike " operatsioonide " (tegevuste) 
kaudu.  
"Konstrukti" erinevad tähendused: ​latentne (ainult kaudselt mõõdetav) tunnus; hüpoteetiline entiteet ; teoreetiline 
üldistus; mistahes abstraktne mõiste; mõiste või omadus; "provisionaalne" mõiste, mille tähendus ei ole veel päris 
selge, kuid mida täpsustatakse uurimise käigus (cf Slaney & Racine, 2011). Viimane on konstrukti algne tähendus - 
Cronbach ja Meehl (1955) kirjutavad: “Mis ärevus on,” saame alles siis öelda, kui me teame kõiki seaduspärasusi, 
milles ärevus esineb; niikaua kui me neid seaduspärasusi alles uurime, ei tea me ka täpselt, mis ärevus on.)  
Konstruktivaliidsus (või​ konstruktvaliidsus) - Cronbachi ja Meehli idee, mis lähtub sellest, et psühholoogias on 
nähtusi, mida me ei saa otseselt mõõta, kuid mis vaieldamatult on mingis mõttes olemas: näiteks intelligentsus on 
olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see 
kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete 
lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud). Konstruktivaliidsust saaksime kontrollida, kui 
formuleerime nomoloogilise võrgustiku (​nomological network ​), kus igale hüpoteetilisele (latentsele) muutujale vastab 
mingi hulkt jälgitavaid (mõõdetavaid, ​observable​) tunnuseid ning ka latentsed muutujad on omavahel reeglipäraselt 
seotud. (Sõna "nomoloogiline" viitabki reeglitele.) Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka 
konstrukti enda kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud 
Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud 
mingite mõõdetavate tunnustega). Konstruktivaliidsust ei saa iseloomustada ühe numbriga, vaid selle kontrollimine 
on sarnane teaduslike teooriate kontrollimisega.  
KONSTRUKT 
●
Latentne 
●
Teoreetiline, abrstraktne mõiste, võtab kokku suure hulga infot 
●
Provisionaalne, peegeldab praeguste teadmiste seisu aga võib muutuda tulevikus 
Kausaalne vaade valiidsusele (Borsboom jt), mida vahel vastandatakse konstruktivaliidsusele. Konstruktivaliidsuse 
kriitika: konstruktivaliidsuse mõiste on sõnastatud sageli nii segaselt ja kõikehõlmavalt, et võib tekkida küsimus, mis 
siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.)  
Psühhomeetrilised mudelid: 
- reflektiivne -latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks 
- formatiivne mõõtmine- konstrueeritud skoor, pole vaadeldavate tunnuste põhjuseks (nt SES) võrgustikumudel 
(network model)- põhjuslike seoste ahelad. Sobilik psüühikahäirete uurimisel , sest sageli pole ühte latentset põhjust 
Näide, kus reflektiivne mõõtmismudel ei sobi (PTSD või üldisemalt psüühikahäired DSM või RHK järgi, kus ei 
eeldata, et sümptomid oleksid omavahel korreleeritud, vaid diagnoosimiseks piisab näiteks 3 sümptomist pikemast 
nimekirjast). 
Formatiivse mõõtmise tüüpnäide: sotsiaalmajandusliku staatuse indikaatorid .  
Teooria​. Teooriate tõestamine. Missugune teooria on kontrollitav? Ühemõttelised ja/või kvantitatiivsed ennustused . 
Falsifitseeritavus ​(millised on tingimused, mille korral teooria osutub valeks?). 
Korratavus (​replicability ​/ ​reproducibility​).  
Viletsa korratavuse põhjused​: publitseerimisnihe (​publication bias​: positiivsed   
- tulemused on kergemini avaldatavad kui "nulltulemused"); 
- juhus; 
- mitte- esindavad (non-representative) valimid; 
- kultuuri- vm keskkonnaerinevused; 
- täpselt kirjeldamata uuringuprotokoll (tulemust mõjutab faktor, mis ei ole uurijate kontrolli all või mille peale uurijad ei 
tule, nt koristaja , kes tuleb rotilaborisse kassilõhnadega); 
- mitmekordne proovimine (statistilises mõttes: multiple testing; või eksperimendi kordamine pisikeste 
variatsioonidega kuni "soovitud tulemus" välja tuleb); 
- võltsimine (Diederik "Ik was geen Mozart" Stapel).  
Kuidas tagada uuringutulemuste korratavus?​ Meta-analüüsid. Replikatsioonid. Süstemaatilised replikatsioonid sh 
"reproducibility project ". Eelregistreeritud uuringud ("pre-registered studies ") publitseerimisnihke vältimiseks: uurijad 
saadavad ajakirjale uuringuprotokolli (eksperimendi vm meetodi täpse kirjelduse), retsensentide positiivse hinnangu 
korral garanteeritakse selle uuringu põhjal kirjutatud artikli avaldamine olenemata sellest, kas tulemus on "positiivne" 
või mitte. "Reproducible research" (andmete, uuringuprotokollide, analüüsimeetodite avaldamine).  
Uuringutüübid:​ eksperiment, pseudoeksperiment, läbilõikeuuring ( cross -sectional study ), longituuduuring, 
"kultuuri-taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs jne.  
Infoallikad isiksuse kohta 
- igapäevane käitumine 
- reputatsioon: üldine arvamus, kuulujututd 
- teiste hinnangud 
- enesekohased väited 
- kujutlusvõime produktid  
- reaktsioonid 
- eluloolised andmed 
Kogemuse väljavõtte meetod-​ saab uurida isiksusesisest variatiivsust, kogemust loomulikus olukorras. 
Pihuarvutitega nt, päevikud 
Isiksuseomaduste mõõtmine 
• Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed) 
• Käitumise vaatlused- sost soovitavus madalam, sest käitumist keerulisem muuta kui valetada küsimustikus. Kas 
esindavad kogu käitumist? 
• Implitsiitsed hoiakud 
• Eksperiment 
• Kognitiivsed ülesanded (sh tähelepanu kontroll või tähelepanu kõrvalejuhtimine,  
kättesaadavus, praiming, täidesaatev kontroll, vt M. Robinson , 2007). 
• Kogemuse väljavõtte meetod jt sarnased meetodid: päevikud, päeva rekonstrueerimise meetod  
(day reconstruction method), EAR (electronically activated recording). • Psühhofüsioloogilised mõõtmised 
• Ajukuvamine jmt 
• Enese ja teiste hinnangud (​self- and other -reports​)  
Enesehinnanguliste andmete kasutamise eeldused 
- Enese ja teiste hinnangute kooskõla (self-other congruence) sh selle sõltuvus tutvuse ​pikkusest Brunswiki "läätse 
mudel​" välise käitumise põhjal tehtud isiksusehinnangute tõepärasuse kohta Hinnangud "nulltutvuse" olukorras (zero 
acquaintance studies). 
- Vaatlusuuringute eelised ja puudused võrreldes enese v tuttavate üldistatud hinnangutega - Vaatlusuuringu 
meetodid, sh Funderi "Riverside behavioural Q-sort" 
- “ konsensuaalne valiidsus” näitab kuivõrd põhinevad isiksusehinnangud jälgitavala/nähtaval/kuuldaval infol 
- vastaja peab oskama isiksust täpselt hinnata 
Implitsiitne mõõtmine 
- teistel kõige lihtsam hinnata ekstravertsust, meelekindlust ja sots hinnanguid 
- tuttavate hinnangud on täpsemad kui võõraste omad 
-​konsensus: ​isiksusehinnangute konsensus suureneb tutvusega. Ei sõltu hindaja haridustasemest, intelligentsusest 
●
Implitsiitse mõõtmise eelised (nt raskesti võltsitav, inimene ei pea mõõtmise eesmärgist aru saama) ja 
puudused (seni vilets reliaablus ) . IAT- implitsiitne assotsiatsioonitest. Eksplitsiitsed ärevuse-testid 
ennustavad enesehinnangut ärevuse tasemele  
●
Käitumise ennustamine (spontaanne vs kontrollitud käitumine) 
 
3. ISIKLIKUD VÄÄRTUSED  
Kirjandus  
K: Parks L, Guay RP. (2009). Personality, values, and motivation . Personality and Individual Differences . 
47(7):675-684.  
K: Olver JM, Mooradian TA. (2003). Personality traits and personal values: a conceptual and empirical integration. 
Personality and Individual Differences, 35(1):109-125.  
S: Schwartz SH (2011). Studying Values: Personal Adventure, Future Directions. Journal of Cross- Cultural  
Psychology, 42(2):307-319.  
S: Aavik, T., & Allik , J. (2002). The Structure of Estonian Personal Values: A Lexical Approach, European Journal of 
Personality, 16, 221-235.  
Esmapilgul tunduvad isiksuseomadused ja väärtused suhteliselt sarnased. Isiksuses on peamised 5 faktorit ja 
omadused on suhteliselt püsivad käitumised, mõtted ja emotsioonid. Väärtused on samuti suhteliselt püsivad elu 
eesmärgid, need mõjutavad seda, mida inimesed tunnevad , hindavad ja kuidas käituvad.  
Siiski on neil erinevusi. Kui isiksus on inimeste kirjeldav omadus, siis väärtused on inimesel motivatsiooniline 
omadus. Seega – isiksus on see, mis inimene ON ja see väljendub ka tema käitumises, väärtused aga see, kes ta on 
või tahaks olla – aga see ei pruugi käitumises väljenduda (Roccas, Sagiv, Schwartz, & Knafo, 2002). ​Teiseks 
erinevust usutakse olema see, et isiksust peetakse enam kaasasündinuks ja bioloogiliseks, samas väärtuste 
allikaks on eelkõige kokkupuude sotsiaalse maailmaga , nagu kultuur, haridus , kasvatus ja elulugu. 
-  isiksus on kirjeldav omadus, väärtused on inimesel motivatsiooniline omadus 
- osad pakuvad, et isiksus ja väärtus on kattuvad terminid /erinevad konstruktid / ühe mudeli eri osad jne 
Uurijad jagunevad põhimõtteliselt kaheks: 
McCrae ja Costa​ panevad pärilikkuse, psühholoogilised erinevused, väärtused ja keskkonna kokku oma 5F 
teooriasse . Need on nn baastendentsid , iseloomulikud kohastumised ja minapilt (kohastumiste alakomponent). 
Shalom Schwartzi​ arvates on aga väärtused suhteliselt iseseisvad inimese omadused, kuigi läbi motivatsiooni 
seotud ka isiksusega. Iga väärtuse taga motivats jõud, mida nad väljendavad 
Väärtuste sisu- indiviidide kui biol organismide vajadused, koordineeritud sots koostöö nõuded, gruppide püsimise 
tingimused 
Milton Rokeach​ (1973) pakkus välja väärtuste definitsiooni: “inimeste arusaamaks sellest, mille poole püüeldakse ja 
mida tahetakse oma elus”. Kuni selle ajani ei tehtudki erilist vahet hoiakutel ja väärtustel. 18 lõpp- ja 18 abistavat 
väärtust. 
JAGUNEMINE: 
terminaal (lõpp)- soovitavad seisundid . Tahetakse elu jooksul saavutada (nt nauding , mugav elu, õnn) 
instrumentaal (tugiväärtused)- aitavad kaasa lõppväärtuseni jõudmisel (nt julge, korralik jne) 
 
Schwartz’i ​(1992) definitsiooni järgi koosnevad väärtused järgmisest viiest punktist, mida on ka nimetatud 
varasemas kirjanduses: (1) väärtused on mõisted või uskumused; (2) väärtused puudutavad soovitavat seisukohta 
või tegevust; (3) väärtused ületavad konkreetseid situatsioone; (4) väärtused juhendavad meie valikuid ja hinnanguid; 
(5) väärtused on reastatud suhtelise tähtsuse järjekorras ja sel viisil moodustavad hierarhilise süsteemi. 
- Need on asjad mille poole peaks püüdlema sest muidu ei jää ellu 
Kümme motivatsioonitüüpi:​ Võim, Saavutus, Hedonism , Stimulatsioon, Enesemääratlemine, Kõikehaaravus, 
Heasoovlikkus, Traditsioonid, Konformsus , Turvalisus. Väärtused moodustavad ühe pika kontiinumi, mis 
struktuuriliselt võtab ringi kuju. 
10 väärtuse tüüpi moodustavad kahedimensioonilise ruumi: 
- Avatus Kogemusele vs Konservatiivsus  
- Enese-Ületamine vs Enese-Upitamine. 
Väärtuste uuendatud mudel (2012) täpsustab erinevaid dimensioone. Uue ja vana mudeli erinevus seisneb selles, et 
uus on andnud võimaluse märksa enam täpsustada inimese väärtuste paiknemist ja annab ühtlasi ka üldisatava sisu 
kõikidele väärtustele. Sugudevahelised erinevused: mehed omistavad järjekindlalt enam olulisust võimule, 
stimulatsioonile, hedonismile, saavutusele, enesemääratlusele ja pidevalt vähem heasoovlikkusele ja 
kõikehaaravusele, vähem püsivalt ka turvalisusele. Mingit erisust pole traditsioonides ega ühtekuuluvuses.  
Väärtuste muutumist vanusega seoses on leitud, et vanusel on positiivsed seosed Turvalisuse, Traditsioonide ja 
Konformsusega. Negatiivsed seosed tekivad saavutuse, stimulatsiooni ja hedonismiga. 
Eesti väärtused, leksikaalne lähenemine (Aavik & Allik, 2002): Heasoovlikkus, Eneseupitamine , Vaimsus, Hedonism, 
Konservatiivsus, Eneserealiseerimine.  
4. ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA  
Kirjandus  
Alt üles-​ tahtmatu, automaatne, teadlikult raskestikontrollitav (mida ma näen) 
Ülalt alla infotöötlus​/lähenemine probleemile.- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid (kas olen juba varem 
näinud) 
- katehhoolamiinid, neuropeptiidid 
Stabiilsus e α-metaomadus(seos serotoniiniga)​- neurootilisus (pööratud)+ sotsiaalsus+ meelekindlus 
plastilisus e β-metaomadus(dopamiiniga).​ – ekstraverts+ avatus/intellekt 
Costa ja McRae Suur Viisik (pärilik 40-80%) 
●
Neurootilisus (N): soodumus kogeda ebameeldivaid emotsioone ja häiritust, impulsside kontroll pingelistes 
olukordades on madal.  
Ekstravertsus (E): soodumus kogeda positiivseid emotsioone ja januneda elamuste järele; entusiastlik , 
aktiivne ja seltskondlik; vastandiks introvert, kes eelistab seltskonnale üksinda olemist.  
●
Avatus kogemusele (O): üldine kunsti, emotsioonide, seikluse, ebaharilike ideede, kujutlusvõime, uudishimu 
ja erinevate kogemuste väärtustamine.  
●
Sotsiaalsus (S): inimesele on omane teiste usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus – 
st inimloomuse suhtes optimistlik maailmavaade.  
●
Meelekindlus (C): kalduvus olla distsiplineeritud, käituda kohusetundlikult ja suunata tähelepanu 
saavutamisele , mitte välistele ootustele. See on seotud viisiga, kuidas inimesed kontrollivad, reguleerivad ja 
suunavad oma impulsse.  
 
3. ​Eysencki isiksusemudel  ​ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuse- introvertsuse 
äraseletamisel. 
PEN MUDEL: Ekstrav-intorv; Neuroot-emots stab; Psühhotism 
- ekstra/intor seletab ära retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS). Oluline aktiveeritavus, mis introvert kõrgem ja 
tajuvad ülestiimuleid, on rohkem valvel. Kui stiimul on väga tugev, siis on vastupidi 
- kõrge neur inimestel suurem limb süst aktiivsus 
4. ​Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS ehk lähenemine VS vältimine)-​ reag 
keskk tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment 
BIS- käitumusliku inhib süst- ebameeldivate sündmuste vältimine, hirm karistada saada. Serotoniin ja noradrenaliin, 
negatiivsed emots: ärevus ja neurootilisus 
BAS- akt süst- eesmärkide järgimine, saavutamine, motiveeritavus, ​pos emots: impulsiivsus ja ekstraverts​. 
Dopamiin 
- Mida suurem BAS seda impuls. Kõrge BIS ja madal BAS-› depressioon . Kõrge BAS madal BIS-› antisots isiksus 
- ekstravertsematel inimestel on paremaks soorituseks vaja rohkem virgutust/stimulatsiooni 
paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega​- Kõrge ärevus= kõrge neur ja madal ekstraverts 
5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 
- limbiline süsteem, amügdala 
- monoamiinide närviteed, suguhormoonid 
- ​Panksepa närviringed:​ ​otsimine​, raev, hirm, lust, hoolitsemine, paanika/ lein , mängimine 
6. ​Baastasandi emotsiooniringete omadused​ (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad 
imetajatel sarnased on. 
- Emotsionaalsed tunded e afektid on loomuomased väärtushinnangud, mille kaudu elusolend saab infot 
ellujäämise/hakkamasaamise kohta. 
- Loomade abil on võimalik tundma õppida ka inimese emotsioonidega seotud ajustruktuure ning leida lahendusi 
paljudele psühhiaatrilistele emotsioonidega seotud häiretele. 
Baastasandi emotsiooniringed: tekitavad käitumismustreid, aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt, 
aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist 
- loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 
7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 
8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 
- pulvinaarsed tuumad, taalamus , prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 
9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray 
BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? 
IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, 
noradre. Amügdalas tekib impulss, prefront korteks kontrollib ja surub alla. 
- ventraalne amügdala (kiire mitteteadl emots otsus) ja hippokampus (amügdalast stimuleeritud kiire visuaalne 
töötlus)-› kõrgem impuls 
- Dorsaalne amügdala (tähelepanu mitmeti tõlgendavate stiimulite suhtes)-› madalam impulsiivsus 
- Eesmine tsingulaarkäär (tegvuse monitoorin, vigade otsimine)-› kõrgem impulsiivsus 
- Suurem bilateraalne PFC aktiivsus-› madalam impuls 
EKSTRAVERTSUS- amügdala aktivatsioon 
 
OKSÜTOTSIIN- ärevusevastane hormoon. Rahustab amügdalat ja stressihrm eraldamine väheneb. Eritub ka 
imetamisel.  
NEUROOTILISUS- neg emotsionaalsus, stressitundlikkus, serotoniinisüsteem 
K: ​ Davis & Panksepp (2011). The brain ’s emotional foundations of human personality and the Affective Neuroscience  
Personality Scales. Neuroscience and Biobehavioral Reviews, 35, 1946- 1958  
S: DeYoung, C.G. (2010). Personality neuroscience and the biology of traits. Social and Personality Psychology 
Compass , 4/12: 1165-1180.  
5. ENESEKOHASED TEADMISED ISIKSUSE KOHTA JA KÜSIMUSTIKELE VASTAMINE  
Kirjandus  
K: Sudman, K., Bradburn, N. B., & Schwarz , N. (1996). Answering a survey question: cognitive and communicative 
processes . In K. Sudman, N.B. Bradburn & N. Schwarz (1996), Thinking about answers. The application of cognitive 
processes to survey methodology ( Chapter 3, pp. 55-79). San Francisco : Jossey- Bass .  
S: Bradburn, N. B., Sudman, K., & Wansink, B. (2004). The social context of asking questions. (Chapter 1, ”The 
social context of question asking”, pp. 3-34). San Francisco: Jossey-Bass.  
S: Grice, P. (1989). Logic of conversation . In P. Grice, Studies in the Way of words (Chapter 2, pp. 22-40). Harvard 
niversity Press.  
Küsimused Sudman jt (1996) põhjal:  
Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? 
Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning ) 
P. Grice’i maksiimid : kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid ( quality , relation, quantity, manner ). Millist 
reeglit rikutakse kui küsimusele “kas teil on kella?” vastata “jah, vasaku käe peal”? Sobiliku vastusevariandi valimine. 
Miks ei saa eeldada, et vastusevariantide tähised (nt numbrid 0...6, 1...7 või -3...+3) ei kanna mingit informatsiooni 
ega ole seetõttu tähtsad? 
Kuidas saab kontekst mõjutada küsimuste tähenduse mõistmist? Näited ... 
Miks on vaja eristada hinnangu tuletamist (computing) selle meenutamisest (recalling)? Kumb protsess toimub 
krooniliselt kättesaadava (chronically accessible) infoga? 
Vastuse vormistamine. Kuidas mõjutab vastusevariantide hulk ja sõnastus sobiva variandi valikut? Vastuse 
kohandamine. Millisel juhul võiks eeldada, et vastaja nimetab end näost-näkku intervjuu käigus õnnelikumaks kui 
anonüümses küsitluses? Millisel juhul võiks oletada vastupidist? Isetekkeline valiidsus. Kuidas võib küsimustikule 
vastamine mõjutada vastaja hilisemat käitumist?  
Märksõnad loengust:  
Kuidas inimesed vastavad isiksusetesti küsimustele 
Küsimustik on “võõrastevaheline struktureeritud vestlus ”, mida mõjutavad tavalistes vestlustes ette tulevad 
suhtlemisprobleemid 
Küsimusele vastamise etapid​ (Tourangeau, Rips & Rasinski, 2000) 
– Arusaamine (comprehension): küsimusele ja instruktsioonidele tähelepanu pööramine, küsimuse " fookuse " 
tabmine, küsija eesmärgi oletamine 
– Mälust ammutamine (retrieval): sealhulgas mälust puuduoleva või raskesti kättesaadava info rekonstrueerimine  
– Hinnang (judgment): mälust ammutatud info põhjal esialgse vastuse "koostamine" 
– Vastus (response): hinnangu sobitamine vastusekategooriatega vm piirangutega; vastuse sisuline "toimetamine" 
või tsenseerimine (sotsiaalse soovitavuse või mainekujunduse efektid )  
Konteksti mõju vastustele​- mõjutab enim väidetest arusaamist . Vastused esimestele küsimustele on vähem 
reliaablid kui viimastele  
Väidetest arusaamine​-​ ​tähelepanu, tõlgendamine, eesmärgi aimamine 
Meeldetuletamine-​ oleneb mälujäljest, küsimuses sisal infost. 
Hinnang-​ kuidas mälust ammutatud infot kasutatakse küsimusele vastamisel. Võib põhineda meeldetuletamise 
protsessil, taustinformatsioonil 
  
Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt)- korustestimisel madalam ärevus, hilisemad  
küsimused täpsustavad konstrukti tähendust, muudab asja selgemaks 
Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta 
Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S. Klein ; Tulving ) Retrospektiivsete hinnangute 
probleemid-​ episoodiline amneesia- puuduvad episoodilised mälestused, säilunud semant mälu 
MÄLU- Episoodiline mälu- isiklikud teadmised. Semantiline- üldistatud, abstraktsed teadmised. Abstraktsed 
teadmised- enda ja teiste isiksus om kohta. Spetsiifilised mälestused- lihtsustavad abs otsuste tegemist 
Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes - 
ankurdamine - teiste võrdlemine endaga, eelmise vastusega võrdlemine 
tipu ja lõpu reegel- sündmuste meeldivuse retsospektiivsetes hinnangutes 
- kui halb protseduur ja seda pikendada 2min mis on ainult kergelt ebameeldiv, siis mäletatakse kogu sündmust 
lühemana kui tegelikult oli 
Testivastuste võrreldavus 
Võrdlusrühm- võrdleme end teistega . Referentsgrupp- võib olla võrreldamatu kui mõjutatud kult vah erinevuste 
poolest 
Skaala kasutamine, vastamisstiilid​- 
Sagedu​s- madala sagedusega ja kõrge sagedusega skaalad 
vastu​s- valimine+ sots soovitavusest ja enese privaatsuse kaitsmise tahe  
päriolekukalduvus-​ kalduvus nõustuda väitega, olenemata selle sisust. Seletus: mälust saab leida kinnitust ka 
vastandlikele abstraktsetele enesekohastele väidetele. Nõustumine kogn lihtsam, sest väitest arusaamine tähendab 
algstaadiumis sellega nõustumist. Vastupidine kalduvus tuleb ülikriitilisest kaalutlemisest. 
sotsiaalne soovitavus-​ peaks vastamisaega pikemaks muutma . Tähendab vastuse redigeerimist. Ajapiirang  
suurendas sots soovitavate vastuste arvu hinnanguliste küsimuste puhul 
Lisalugemist  
Klein, S. B., Babey, S.H. & Sherman , J.W. (1997). The functional independence of trait and behavioral 
self- knowledge : Methodological considerations and new empirical findings. Social Cognition, 15, 183- 203.  
6. ISIKSUSEOMADUSTE TAKSONOOMIAD. ISIKSUS, SITUATSIOONID JA KÄITUMINE.  
Kirjandus  
K: ​Isiksuseomaduste taksonoomia ( loengumaterjal ) 
K: ​Fleeson, W. (2004). Moving personality beyond the person -situation debate. Current Directions  
in the Psychological Science , 13, 83-87.  
K: ​Mischel, W., Shoda, Y., & Mendoza-Denton, R. (2002). Situation- behavior profiles as a locus of consistency in 
personality. Current Directions in the Psychological Science,11, 50-54.  
S: Asendorpf, J. B. (2004). Personality: traits and situations. In P. J. Corr & G. Matthews (Eds.), The Cambridge  
Handbook of Personality Psychology. Cambridge: Cambridge University Press.  
S: Cervone, D. & Shoda, Y. (1999). Beyond traits in the study of personality coherence . Current directions in 
psychological science, 8: 27-32.  
Küsimused kirjanduse põhjal:  
Fleeson (2004):  
Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene sagedusjaotus ( density  
distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust? 
Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem? Kõige väiksem? Millise omaduste 
puhul on indiviididevahelised erinevused suuremad, kui tavapärane indiviidisisene hajuvus? (See ei ole eksamil 
automaatselt eeldatav teadmine, vaid eelkõige küsimus joonise mõistmise kohta!)  
Mis on omavahel sarnasemad, kas indiviidi X esmaspäevane ja teisipäevane keskmine ekstravertsus, või tema 1. ja 
2. uuringus osaletud nädala keskmine? Miks? (Selline küsimus mõnevõrra kohendatud sõnastuses võib tulla ka 
eksamile. Sellest põhimõttest on oluline aru saada.)  
Mischel jt (2002):  
Mida tähendab “käitumissignatuur” (behavioral signature)? 
Millest tuleneb Mischeli ja kaasautorite meelest inimese mulje oma käitumise kooskõlalisusest (st et ta erinevates 
situatsioonides käitub ühtmoodi)? 
Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel võrreldes isiksusejoonte 
teooriaga?  
Märksõnad loengust  
Trait ​eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus. Pole seotud konkreetse situatsiooniga 
Empiirilised ​- enese/tuttavate kirjeldused+ faktoranal/peakomp analüüs 
kontseptuaalsed-​ tavainimesed/eksperdid klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes 
kausaalsed taksonoomiad​- lähtub omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale/sots suhete vormidele 
Isiksuseomaduste hierarhia tasandid  
isiksus-​ psühhofüüsiliste süsteemide dünaamiline struktuur, määrab indiviidi unikaalse kohanemuse keskk 
1 Spetsiifilised käitumisaktid 
2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 
3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 
4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman)  
Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) 
 (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) 
(2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) 
(3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel 
(4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega  
Struktuuri päritolu​: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76) 
Leksikaalne lähenemine (Goldberg, Saucier)​ - 
1. Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele – st ei ütle midagi käitumise põhjuste ega stabiilsuse kohta 
2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad 
3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas arvus keeltes 
leidub selle jaoks eraldi sõna 
4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele – seetõttu ei saa vältida 
igapäevakeele kasutamist nende kirjeldamiseks (vrd Cattelli sõnad Exvia vs. Invia ja Pathemia vs. Cortertia)  
Leksikaalne struktuur (Saucier’ ja Goldbergi kokkuvõte) 
Ühefaktoriline lahendus: hinnangulisus (evaluation) 
Kaks faktorit: dünaamilisus ja sotsiaalne orientatsioon 
3 faktorit: ekstravertsus, sotsiaalsus ja meelekindlus  
Anglogermaani “suur viisik” (AGB5) 
I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency) 
II Sotsiaalsus (Agreeableness) 
III Meelekindlus (Conscientiousness) 
IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability) 
V Intellekt või avatus (Intellect / Openness)  
Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline 
mudel on tuletatud küsimustikest, “suur viisik” viitab eelkõige leksikaalsele lähenemisele. 
Interpersonaalsete omaduste ringmudel ( Jerry Wiggins) ja selle kombinatsioon “suure viisikuga” (AB5C mudel)  
Viiefaktorilne mudel​: 
Neurootilisus- ärevus, vaenulikkus, masendus , ensekontroll, impulsiivsus, abitus 
ekstravertsus- soojus , seltsivus , kehtestavus, aktiivsus, elamustejanu, pos emots 
avatus kogemusele- avatus fantaasiale, kunstile, tunnetele, teguviisidele, mõtetele, väärtustele 
sotsiaalsus- usaldus, siirus , omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus , osavõtlikkus 
meelekindlus- asjatundlikkus, korralik, kohustundl, kaalutlemine 
H.J. Eysenck​ – PEN mudel 
P​sühhotism = –leplikkus + külmus + vaenulikkus + makjavellism + agressiivsus – empaatia - meelekindlus 
E​kstravertsus= (seltsivus+ impulsiivsus) hiljem seltsivus+ aktiivsus+kehtestavus+ elamustejanu 
N​eurootilisus  
Marvin Zuckermani​ 4-faktoriline mudel 
HEXACO mudel​ (“suur viisik” + “honesty/humility”: Ashton jt) 
Isiksusetüübid​ (-tüpoloogia). Selle erinevus dimensionaalsest lähenemisest. Sageli korratud isiksusetüübid: paindlik 
(resilient); ülekontrollija (overcontrolled); alakontrollija (undercontrolled). Isiksus hõlmab ka väärtusi, vajadusi, 
eesmärke 
Ekstravertsuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid 
Jungi ​ algne idee (ektraversioon vs introversioon). Tunnistas et inimestel üldiselt elemente mõlemast. Heymans leidis 
midagi sarnast 
Eysenck ning Gray​- dimensioonide võrdlus 
Erinevad ettekujutused ekstravertsuse “tuumast” 
Eysenck- seltsivus+ impulsiivsus 
Watson - positiivne emotsionaalsus, 
Depue& Collins - tegutsemisvalmidus, 
Ashton- sotsiaalne tähelepanu  
Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis  
Cattelli ​(tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus , parmia e impulsiivsus) 
Tellegeni käsitluse​ (positiivne emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus). 
Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste 
muutumine 
- Jungi ja eysencki järgi ekstravert ka natuke kergemeelne ja ebausaldusväärne. Puudub teistel 
- Tellegen& Hogan- ekstraverdid ambitsioonikad, töökad 
- Costa McRae- kehtestav domineeriv 
Ärevuse ja neurootilisuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid. 
- Costa& McRae- ärevus, vaenulikkus, masendus 
-Tellegen- neg emotsionaalsus, stressreaktsioon, võõrandumine 
- Cloninger- N ja I segu 
Impulsiivsuse mõõtmine. 
Gray ja Eysencki ettekujutused ärevuse, impulsiivuse ja ekstravertsuse suhetest.- algselt oli impulsiivsus 
ekstravertsuse alaomadus, hiljem liikus psühhotismi dimensiooni 
Impulsiivsuse definitsioon ISRI järgi.- 
Impulsiivsuse koht Eysencki mudelis. 
Neli impulsiivsuse alaliiki (Whiteside & Lynam)-​ ettemõtlemine, pakitsemine, elamustejanu, püsivus 
Funktsionaalne ja düsfunktsionaalne impulsiivsus (Dickman)- ​funktsionaalne (meeldib osaleda kiire tempoga 
vestluses, kiire mõtlemisvõime), düsf ( ostan mõtlemata, ütlen, tegutsen) 
Elamustejanu (Zuckerman) - ​Zuckerman,1994:“...mitmekesiste,uudseteja intensiivsete elamuste otsimine ning 
valmidus võtta füüsilisi, sotsiaalseid, õiguslikke ja rahalisi riske sellest saadava elamuse pärast.” Oluline uudsus ja 
intensiivsus 
- põnevuse /seikluse otsimine 
- Kogemuse otsimine 
- pärssimatus, pidurdatamtus 
- kergesti tüdinemine 
 ja uudsusejanu (Cloninger​).- sarnane elamustejanule. Alaomdusteks uudishimu, mittekaalutlemine, 
mõõdutundetus, korratus 
Käitumise variatiivsus (Fleeson) 
Dispositsionism​- kõik on oluline, mida inimene teeb/saavutab. Tingitud isiksuseomadustest 
situatsionism-​ teades objektiivseid tingimusi, milles mingi käitumine esineb, saame seletada ükskõik millise vähegi 
olulise käitumisviisi nende objektiivsete tingimuste keeles 
 ​ interaktsionism ​- käitumine on funkt isikust ja keskkonnast 
Mudelid situatsiooni/isiksuse/käitumise seoste kohta  
Situatsioonide valik 
Käitumise situatsioonidevaheline kooskõla​ (“konsistentsus”: cross-situational consistency)- situats ja isiksuseom 
mõju käitumisele on üksteisest sõltumatu. Korrelatsioon sama isiksusejoone indikaatorite vahel erinevates 
situatsioonides mõõdetuna 
isiku ja situatsiooni koosmõju ​(interaktsioon) ja selle uurimine statistiliselt (sh mõjutegurite protsentuaalne 
jaotamine ja selle mõtteviisi piirangud, nt eeldus, et kõik situatsioonid on kõigi isikute jaoks võrdse tõenäosusega ehk 
– tehnilisemas sõnastuses – isikud ja situatsioonid on üksteisest statistiliselt sõltumatud). 
- isiksusetestid max 0,3 kor käitumisega 
Isiksuseomaduste konditsionaalne (kui...siis) mudel (Mischel, Shoda, jt); 
 käitumissignatuurid- ​käitumisviiside sageduste suhteliselt püsivad profiilid üle situatsioonide. Seotud Kui ... siis 
määratlusega. Võivad olla püsivad, ind er 
situatsioonid-​ inimesel küllalt suur mõju selle üle, millistesse situatsioonidesse ta satub. Uudsetes olukordades 
leitud vastuolulisi tulemusi: osad arvavad et näitavad vähem /rohkem indid eri  
Kontekstuaalne isiksus- kas oleme tööl vähem neurootilisemad kui muidu (ja vist?) 
Lisalugemist  
Konstabel, K. (2003). Mis on isiksuseomadused? - J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 
67-106). Tartu: TÜ Kirjastus. (Seal on eestikeelne kokkuvõte, mis osaliselt katab ka eelmise 3 artikli teemasid .) 
Roberts , B. W., & Pomerantz, E. M. (2004). On traits, situations, and their integration: A developmental perspective. 
Personality and Social Psychology Review, 8, 402-416.  
7. ENESEREGULATSIOON  
K: Tamir, M. (2009). What do people want to feel and why? Pleasure and utility in emotion regulation . Current 
Directions in Psychological Science, 18, 101-105.  
K: Kross , E., & Ayduk, O. (2011). Making meaning out of negative experiences by self-distancing. Current Directions 
in Psychological Science, 20(3), 187-191.  
K: Hofmann , W., Schmeichel, B. J., & Baddeley , A. D. (2012). Executive functions and self- regulation. Trends in 
Cognitive Sciences , 3, 174-180.  
S: Baumeister, R., & Tierney, J. (2011). Willpower: Rediscovering the greatest human strength . [Eesti keeles 
pealkirjaga ”Tahtejõud”, kirjastus ”Tänapäev”, 2012].  
S: Wegner, D. M. (2003). Thought suppression and mental control. In Encyclopedia of Cognitive Science, (pp. 
395-397). London: Macmillan.  
S: Wegner, D. M. (2010). When you put things out of mind, where do they go? In M. A. Gernsbacher, R. W. Pew, L. 
Hough, & J. R. Pomerantz (Eds.), Psychology in the real world pp. 114-120). New York: Worth.  
Küsimused kirjanduse põhjal  
Kross & Ayduk (2011):  
• Mida autorid nimetavad enesereflektsiooni paradoksiks? Mis on selles paradoksaalset? 
• Autorid räägivad kahest vaateviisist, self-immersed ja self-distanced perspektiivist, mida Kahnemani eeskujul 
võiksime nimetada seest- ja kõrvaltvaateks. Milles seisneb nende perspektiivide erinevus ühest ja samast stressi 
tekitavast sündmusest mõtlemisel? Kumba vaadet autorid peavad efektiivsemaks ja miks? 
• Millised on tähelepanu kõrvalejuhtimise (distraction) ja distantseerumise e kõrvaltvaate erinevused lühemas ja 
pikemas perspektiivis? 
• Miks oletasid autorid, et venelased võiksid kasutada distantseerumist e kõrvaltvaadet spontaanselt rohkem, kui 
ameeriklased ? 
Tamir (2009):  
●
Miks ja millistel tingimustel võiksid inimesed tahta tunda negatiivseid emotsioone (või eelistada negatiivset 
emotsiooni positiivsele)?  
●
Miks on autori arvates vaja eristada tahtmist [​wanting​] meeldimisest [ liking ]?  
●
Kuidas seletab autor neurootilisuse ja muretsemise seost? Ekstravertsuse ja positiivse emotsionaalsuse 
seost?  
Selgitage joonisel 2 toodud eksperimenditulemust ja lk 103 kirjeldatud tulemust (Tamir & Ford , in press), kus 
katses osalejad teatud tingimustel eelistasid hirmu tekitavaid stiimuleid meeldivatele.  
●
Selgitage “oodatud kasulikkuse” ( expected utility) mõistet emotsioonieelistuste kontekstis.  
●
Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi?  
Hofmann jt (2012):  
●
Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki?  
●
Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist : eesmärkide representeerimine; 
täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine (“turvamine”); ebasoovitavate mõtete allasurumine; 
soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .)  
●
Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)?  
●
Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused?  
Loengus käsitletud teemad  
I​seregulatsioon​ (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) Nt ekstraverdid satuvad ekstravertsete seltskonda 
vs e​neseregulatsioon​ (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) 
“Iseregulatsiooni” näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; “neurootiline kaskaad ” Eneseregulatsiooni 
küberneetiline mudel (Carver & Scheier)  
Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis- ​ ollakse teadlik oma käitumise põhjustest 
ja tagajärg. Üritame oma käitumist mõjutada sellele tähelepanu pöörates, midagi teisiti tehes, tulemust ümber 
mõtestades, muutes teiste arvamust sellest. 
Eesmärgid ja meta-eneseregulatsioon​ (sh eesmärkidest loobumine)- eesmärkidest loobumine seotud optimismiga. 
Eneseregulatsiooni “ressurss​” (Baumeister); glükoositeooria ja selle puudused. Vaimne pingutus alandab 
glükoositaset veres, sama enesekontrollikohta. Glükoos on tegelt lihtsalt energiaallikas. Enesereg areng ei tähenda 
muutusi energiametabolismis 
Täidesaatvad funktsioonid​ (vt Hofmann jt 2012)- enesereg ressursid . töömälu maht, automaatse reakts pärssimine, 
ümberlülitumine ühelt ülesandelt teisele. Impulsiivsus kui täidesaatvate funkt puudulikkus 
Mõtete kontroll​ (sh Wegneri irooniline teooria: vt ka Wegner, 2003 ja Wegner, 2010)- 
Automaatne eneseregulatsioon​ ​– eesmärgipärase käitumise automatiseerumine (Bargh) 
Emotsioonide regulatsioon (James Gross)- situatsioonile VS käitumisele keskendumine . Ümberhindamine vs 
mahasurumine.; “sekkumispunktid” emotsiooni reguleerimisel (situatsiooni enda omaddused; tähelepanu; hinnang 
[appraisal]; käitumine [response]) ja nendele vastavad regulatsioonistrateegiad (nt kognitiivne muutus / 
ümberhindamine [reappraisal]; käitumise või mõtte allasurumine või võimendamine [response modulation]. 
Emotsioonitöö ​(emotional labor )- töötajad peavad oma tundeid sättima vastavalt organisatsiooni poolt pandud 
reeglite järgi 
Emotsioonide kasutamine 
Automatiseerunud eesmärgid-​ eesmärgid, mmille nimel me sageli tegutseme, hakkavad lõpuks autom aktiveeruma 
Täideviimiskavatsused​ (Gollwitzer) ja nende kasulikkus- võime eesmärgipärase käitumise edasi lükata mingi 
sündmuse toimise ajaks. Kui juhtub X siis ma teen Y selleks et savautada Z 
Impulsiivsus – ettevalmistamine ( ei võeta arvesse kogu infot), täideviimine (lõpetatakse enne eesmärgi saavutamist), 
tagajärjed (kohest ja vähest kasu eelistatakse pikaajalisele) 
- Impulsiivsed otsustused: tasu edasilükkamine ( delay of gratification); väärtuse allahindamine (discounting of 
delayed rewards) ja selle seos ekstravertsuse ja impulsiivsusega. Impulsiivselt kiputakse otsustama siis, kui olukord 
nõuab neilt rohkem oskuseid ja kui nad usuvad endal neid olevat 
- Impulsiivne infotöötlus: kiiruse eelistamine täpsusele; “funktsionaalne” impulsiivsus (kiire reageerimise eelistamine) 
ja “düsfunktsionaalne” impulsiivsus (suutmatus mingit käitumist ära hoida isegi kui selle tulemus on endale kahjulik) 
diskonteerimine - vekslit enne tähtaja saabumist ostma, teisendades tulevase tulu selle hetkevärtusele. 
Interaktsioonidisiksusejavõimekusevahel: ekstravertsus ennustab kõrgemat diskonteerimismäära madalama 
võimekusega inimestel, neurotism kõrgema võimekusega inimestel  
Ärevus ja sellega toimetulek - ​repressiivse toimetulekustiiliga inimesed kalduvad info ohtlikkust vähendama 
Ärevuse kognitiivne teooria​ (M. W. Eysenck) ärevuse füsioloogilised, käit, ja introspektsioonil põhinevad 
indikaatorid ei lange sageli kokku 
Kogemine sõltub: 
1. Välised stiimulid  
2. Enda füsiol reaktsioonid 
3. Käitumine 
4. Mõtted 
Kognitiivne nihe ​ (bias) ärevuse ja repressiivse toimetulekustiili korral . kõrge ärevuse korral välised ja sisemised 
stiimulid nähakse liialdatult ohtlikena. Sõltub seisundiärevuse tasemest. Kõrgem ärevus suurem nihe. Pole 
teadvustatud 
selektiivne tähelepanu​- samaaegselt esitatakse neutraalne ja ohuga seotud stiimul, siis pööratakse tähel ohule 
kallutatud interpretatsioon​-  mitmemõttelisi tõlgendatakse ohtlikuna, kui see vähegi võimalik 
repressoritel​- kogn nihe vasts suunaline  
- madala ärevusega inimestel ei ole omane ei üht ega teist liiki kogn nihe 
●
Charles Carver – eneseregulatsiooni küberneetiline mudel  
●
JamesGross–emotsioonideregulatsiooni strateegiad  
●
Dan Wegner – „valged karud“  
●
WalterMischel–„ükskommkohevõikaks kommi natuke hiljem“  
●
RoyBaumeister–„muskliteooria“  
●
MichaelEysenck–ärevuse(jasellega toimetuleku) kognitiivne teooria  
 
Eneseregulatsiooni uurijate kodulehekülgi /sellised, millel on kasulikku infot/:  
Wegner: http://danwegner.net/ 
Carver: http://www.psy.miami.edu/faculty/ccarver/ 
Kross: http://selfcontrol.psych.lsa.umich.edu/papers.php Tamir: https://www2.bc.edu/~tamirm/ 
Hofmann: http://faculty.chicagobooth.edu/wilhelm.hofmann/  
8. ISIKSUSE ARENG  
K: Hennecke, M., Bleidorn, W., Denissen, J.J.A., & Wood, D. (2014). A three- part framework for self-regulated 
personality development in adulthood. European Journal of Personality, 28, 289-299.  
S: Edmonds, G., Jackson, J. J., Fayard, J. V., & Roberts, B.W. (2008). Is character fate , or is there hope to change  
my personality yet? Social and Personality Psychology Compass, 2, 399- 413.  
●
Millised on autorite meelest eeltingimused, et tahtlikust eneseregulatsioonist kujuneks püsiv muutus 
isiksuseomadustes?  
●
Tooge näiteid eesmärkidest, mille pärast inimesed võivad tahta muuta oma käitumisviise, mis sageli on 
isiksuseomaduste väljenduseks? (trait- relevant behaviours). Sh nii soovitavatest kui välditavatest 
eesmärkidest (approach and avoidance goals) ning üldisematest ja konkreetsematest.  
●
Isiksust väljendava käitumise muutmine: millised on eeldused, et inimene peaks seda võimalikuks ja 
suudaks seda läbi viia?  
●
Kuidas saab käitumise muutusest harjumus?  
●
Tõendid, et eneseregulatsioon on seotud isiksuse arenguga. Omaduste soovitavuse muutused. Omaduste 
taseme muutused seoses oluliste eesmärkide saavutamisega.  
Autorid toovad näite introverdist, kes partneri leidmise eesmärgil õpib ära teatud ekstravertidele omadsed 
käitumisviisid. Millistel juhtudel võib sellest (autorite arvates) saada püsiv ja “tegelik” isiksusemuutus?  
Edmonds jt (2008)  
Ülevaateartikkel, mille teemadest tuleb juttu loengus. Lugemine on soovitav , kuid mitte kohustuslik. Väga 
mõistlik oleks seda artiklit lugeda juhul, kui te ei saa loengusse tulla.  
●
Isiksuse muutumise kolm tüüpi (rank- order consistency, mean -level change, individual differences in 
change). Mille poolest need üksteisest erinevad?  
o Kuidas muutub interindividuaalne stabiilsus (rank-order consistency) vanusega?  
o Kas siin on suuri erinevusi erinevate isiksuseomaduste vahel?  
●
Millised faktorid autorite arvates võivad isiksuse järjepidevust mõjutada?  
o Millised on isiksuse normatiivsed vanuselised muutused? Miks võib keskmise taseme muutumist autorite 
meelest nimetada “normatiivseks muutuseks”?  
●
Ekstravertsuse erinevate aspektide vanuselised muutused.  
●
Millistel eluperioodidel toimuvad isiksuseomadustes kõige suuremad “normatiivsed muutused”?  
●
Mis on “psühholoogiline küpsus” ja kuidas see autorite meelest seletab normatiivseid muutusi?  
o Tooge näiteid individuaalsetest erinevustest isiksuseomaduste muutumisel.  
●
Keskkonnategurid, mis süstemaatiliselt mõjutavad isiksuseomaduste muutumist: töö (sh tööga rahulolu ja 
“kontraproduktiivne” käitumine tööl); lähedased suhted.  
Märksõnad ja teemad loengust 
Päritavus-​ kõigi isiksuseom päritavus 0,4...0,6, jagatud keskkonna mõju üldiselt puudub/väike. Väheneb 
vanusega- tingitud keskk mõjude kuhjumisest. Isiksuse stab tuleneb gen stabiilsusest, keskkondlik stabiilsus 
on väiksem 
- isiksuse erinevuste ei ole adaptiivset tähendust, need on juhuslik kõrvalprodukt 
- isiksuse erinevused võivad olla 
1. Päritavad kohanemisstrat 
2. Päritavad “psh mehhanismide kalibratsioonid”, tekivad strateegiate optimaalsuse ajalisest ja ruumilisest 
fluktuatsioonist 
3. Tingitud situatsioonispetsif kohanemisstrat 
4. Tingitud lävede kalibreerimisest ontogeneesis 
- ekstrav seostub isiku positsiooniga hierrhias, sots tema koostöövalmidusega 
figueredo- keerulised sots suhted soodustavad isiksuseomaduste mitmekesisust 
Temperament-​  bioloogiast tulenevad erinevused käitumiskald, avalduvad varases eas, stabiilsed. Käitumise 
vaatlus , vanemate/õpetajate hinnangud 
temperamendimudel-​ neg emotsionaalsus, ekstravertsus, tahteline kontroll 
Isiksuseomaduste stabiilsuse/muutumise tüübid: 
– strukturaalne stabiilsus 
– interindividuaalne stabiilsus 
– isiksuseomadute keskmise taseme ealised muutused – ipsatiivne stabiilsus 
– individuaalsed erinevused muutustes  
Laste temperament ja käitumine / isiksuseomadused täiskasvanueas Isiksuseomaduste püsivust ja 
muutumist mõjutavad tegurid 
-​ alakontrollitud lapsed: madalam enesekontroll, kõrgem neg emotsionaalsus. Halvem paarisuh kval, kuriteod, 
alko 
- pärsitud lastel: kõrgem kontroll, madal pos emost 
– geenid 
– rollid 
– identiteet 
– inimene-keskkond vastasmõjud 
– sarrustusskeemide muutumine 
– enesejälgimine, mudeldamine , tagasiside teistelt  
Isiksuseomaduste arengu “printsiibid”: – ​ kumulatiivne järjepidevus 
isiksusom stab suureneb vanusega, aga võivad ka täiskasv eas muutuda 
1. Plastilisus- keskk mõj olenemata vanusest 
2. Kumulatiivne järjepidevus- isiksuseom interindividuaalne stab kasvab koos vanusega 
3. Küpsus- vanuse kasvades muutuvad inimesed kehtestavamaks, sots, meelekind 
4. Kaasvastutuse printsiip- elusün süvendavad isiksuseom 
5. Identiteedi areng- vanuse kasvades 
6. Rollide jätkuvus- aitab kaasa rollide stabiilsus 
7. Sots investeeringud- normatiivsete sots rollide täitmine oluline isiksuse arengu tegur 
Stabiilsus-​ keskkond (järjepid), geenid, inimene+keskk ( reaktiivne , evokatiivne) 
Muutus-​ käitumise sarrustumine, enesejälgimine, vaatlusõp, verb kom, sots normid 
neurootilisus- pos sünd väike mõju, neg sünd suurenda mõju 
bioloogilise küpsuse mudel-​ isikuse areng sõltub vanemaks saamisest ja kaasnevatest biol muutustest, sots 
keskk pole rolli 
sotsiol elukäiguteooria-​ isiksuse areng sõltuvuses sots rollidest, ootustest, biol arengu roll väike 
• http://www.psych.uiuc.edu/~broberts/  
●
Roberts, B. W., & Caspi, A. (2003). The cumulative continuity model of personality development: Striking a 
balance between continuity and change in personality traits across the life course. R. M. Staudinger & U. 
Lindenberger (Eds.), Understanding Human Development: Lifespan Psychology in Exchange with Other 
Disciplines (pp. 183-214). Dordrecht, NL: Kluwer Academic Publishers.  
●
http://www.psych.uiuc.edu/~broberts/cumulative%20continuity%20chapter.pdf  
●
Roberts, B.W., & Mroczek, D. (2008). Personality trait change in adulthood. Current Directions  
in Psychological Science, 17, 31-35.  
●
Caspi, A. (2000). The child is the father of the man: Personality continues from childhood to  
adulthood. Journal of Personality and Social Psychology, 78, 158-172.  
●
McCrae, R. R. et al. (2000). Nature over nurture : temperament, personality, and life span  
development. Journal of Personality and Social Psychology. 78, 173-186 
 
9. KULTUUR JA ISIKSUS. MINAKONTSEPTSIOON JA ENESETEADVUS   
K: Allik, J., & Realo, A. (2013). Kultuur ja isiksus. Tuna: Ajalookultuuri Ajakiri, 16(4), 2-25.  
S: Church , A. T. (2009). Current perspectives in the study of personality across cultures. Perspectives on 
Psychological Science, 5(4) 441–449.  
S: Realo, A. (2003). Individualism -kollektivism ja isiksus. - J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), 
Isiksusepsühholoogia (lk 251-282). Tartu: TÜ Kirjastus.  
S: Markus, H. R., & Kitayama, S. (2010). Cultures and selves: A cycle of mutual constitution. Perspectives on 
Psychological Science, 5(4) 420–430.  
Küsimused kirjanduse põhjal  
Church (2009): (soovitav) 
• Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? 
• Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus ; dispositsioonid; iseloomulikud kohanemused; elunarratiivid). 
• Evolutsiooniline perspektiiv . Kirjeldage fluktueeruva valiku (fluctuating selection) hüpoteesi ja ideed, et „Suur viisik“ 
kirjeldab hoopis isikutaju dimensioone ( difference -detecting mechanisms of the perceiver). Tooge poolt- ja 
vastuargumente viimasele vaatele. 
• Kultuure võrdlev psühholoogia (cross-cultural psychology). Arutlege, mida tõestab või ei tõesta asjaolu, et „suure 
viisiku“ omaduste päritavuskoefitsiendid on eri maades üsna sarnased. Mida tähendab „kultuur“ kultuure võrdlevas 
psühholoogias? 
• Etnopsühholoogia (indigenous psychology). 
• Kultuuripsühholoogia.  
Märksõnad ja teemad loengust  
Enesetadvus​- selle objekt on . enesekohased teadmiste saamisel hindame, kuidas selles olukorras käitume, 
hakkame end reguleerima 
Tegevuse identifitseerimise teooria-​ kuidas me saame oma tegevustest mõelda. Rasketest asjadest on kergem 
mõelda konkreetsemalt ja kergematest abstraktsemalt. 
Eneseregulatsioon 
mäletsemine​- rumineerimine. Algne funkt eneseregulatsioon 
eneseteadvuse summutamine ​- funkt on suurendada käitumist kooskõlastada standarditega. Kui ei saa hakkama, 
siis oleme motiveeritud eneseteadvust vältima. Tegemist on tähelepanu suunamisega 
enesetadvuse summutamine- ensevigastamine? 
privaatne eneseteadvus 
eneseteadvuse vältimine 
deregulatsioon​- hüpoegoistlikud seisundid. Teadvelolek teraapiates- eneseteadvuse summutamine, tähelepanu 
pööramine mingile muule asjale nt südame rütmile. Suunab tähelepanu eemale üldistest eesmärkidest. 
enesekohased motiivid​- enesetadvuse, eneserepres, üritada positiivsust endast suurendada. Teatud seisundi 
saavutamiseks. 
enesevõimendamine-​ läänes hindavad ind omadusi, idas kol. “tervislik illusioon”- enesevõim soodustab heaolu, 
tõhusamat käitumist, tervislik. Illusoorne enesevõim teistele ei meeldi 
eneselaiendamine​- motiiv suurendada füüsilisi/sots ressursse. 
enesetõendamine-​ tahame suhelda nendega, kes kinnitavad meie omadusi 
motivatsioon 
 
Mina kontseptsioon ​- enesekohaste arvamuste kogum. Valikumehhanismid, suunavad sots käitumise aspektide 
valikul . Seos vastamiskiirusega. 
geograafilised erinevused- 
Mina skeemid  
võimalikud mina 
identiteed 
Kultuurierinevuste põhjused-​ erinevad referentsgrupid,  
Kultuur-​ mittepärilik kollektiivne mälu 
Eneseregulatsioonis- semiootiline vahendatus. Lapsena reguleeritakse käitumist välistele käskudele, hiljem 
õpitakse täitma keerulisemaid programme . 
Ühistähelepanu ja imiteerimine- varased märgid vaimuteooriast 
MINA-​ eneseteadvus, enese-esitlus, minaskeemid, enesevõimendamine/upitamine, enesele suunatud tähelepanu 
(ajahetkel?) 
Enesekirjeldused​- Läänekultuurid suruvad peale autonoomsus ja individualismi VS inimestel on 
eneseanalüüsivõime, mille eelduseks on abstraktse mõtlemise oskus, mida omandatakse koolis (sp enne kooli 
eneseanalüüsi ei saa olla) 
Isik-​ sõltumatu vs sõltuv mina kontseptsioon. Kas on teistest täiesti eraldi või piirid minu ja teiste inimeste vahel on 
hägused, segunenud SP ei saa endast rääkida ilma et räägiks teistest inimestest 
- Tegevus on eesmärkide valimine, plaanide tegemine. Otsustan iseseisvalt VS 
üritan sobituda standarditega 
           Järeldus- uurimustest tuleb välja et kol kult isiksuom vähema ennustusega. See pole tegelt kultuuriülene 
Isik ja õiguse subjekt - 
- isiku mõiste kultuuriti erineb. Kes on üldse isik? Sotsioloogid pööravad tähelepanu sellele, et indiviidi olemust 
üldistakse kogu rahvale 
Tõeline mina-​ autentsus. Tundub usutav idee, sest meile on arvamusi , mis on juurdunud ning ei oska nende põhjust 
seletada. 
True self VS actual self- 
objektiivne eneseteadvus-​ teadlikkus endast kui objektist. Peeglist vaadates saan aru, et see olen mina. ( Kaladel nt 
ei ole) peeglitest. Enese äratundmise aluseks primitiivne enese- representatsioon . Petmine valetamine ja empaatia on 
tänu eneseteadvusele võimalik 
sisekõne-​ broca piirkonna aktivatsioon eneseteadvuse/refl ülesannete puhul. Selle abil reg enda käitumist 
 
 
ISIKSUS-2 Vaadet:​  indiviidile omased harjumused, käitumismustrid, sügavam olemus 
Kultuuridimensioonid/-sündroomid 
Erinevused isik(s)u(se) mõistes: 
– “sõltumatu” ja “sõltuv” mina-kontseptsioon; 
– käitumise kirjeldamine ja põhjendamine 
– eneseanalüüs 
Kultuuriti võrdlev ( etic ) ja kultuurispetsiifiline ( emic ) lähenemine isiksuseomadustele: – Suure Viisiku universaalsus 
– kultuurispetsiifilised isiksuseomadused 
Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused  
Selfi/”mina” kaks aspekti:  
– eneseteadvus 
– stabiilsed enesekohased representatsioonid , mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel 
– lingvistilised markerid 
– kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) 
– emotsionaalsed markerid 
Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid 
– eneseregulatsioon 
– infotöötlus 
– teiste mõistmine 
Privaatne ja avalik eneseteadvus  
“Mäletsemine” (rumination)  
o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self- focus : Impact of abstract versus concrete 
rumination on problem solving in depression . Emotion, 5, 319-328.  
Tegevuse identifitseerimine  
o Wegner, D. M., & Vallacher, R. R. (1986). Action identification. In R. M. Sorrentino & E. T. Higgins (Eds.), 
Handbook of motivation and cognition: Foundations of social behavior (pp. 550-582). New York: Guilford.  
o ​ http://www.wjh.harvard.edu/~wegner/actid.htm  
Mina-kontseptsioon: 
– mina-skeemid  
o Markus, H. & Wurf, E. (1987). The dynamic self-concept: A social psychological perspective. Annual Review of 
Psychology, 38, 299-337. 
– eesmärgid 
– eneseteooriad  
Lisalugemist  
●
Dweck, (2006). Can personality be changed? The role of beliefs in personality and change. Current 
Directions in Psychological Science, 17, 391-394.  
●
Markus, H., & Kitayama, S. (1991). Culture and the self: Implications for cognition, emotion, and motivation. 
Psychological Review, 98, 224-253.  
●
Triandis, H. C., & Suh, E. M. (2002). Cultural influences on personality. Annual Review of Psychology, 53, 
133-160.  
●
Heine , S. J., & Buchtel, E. E. (2009). Personality: The universal and the culturally specific. Annual Review of 
Psychology, 60, 369-394.  
10. ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA AJALUGU JA TULEVIK  
Küsimused McAdams (1997) põhjal  
- Esimesed isiksusepsühholoogia ülevaatateosed (Allport, 1937; Stagner, 1937) 
- Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel ( holism , motivatsioon, 
individuaalsed erinevused) 
- Gordon Allporti indiviidipsühholoogia.Propriumja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). 
- Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest . ”beta press” vs ”alfa press”. 
Kurt Lewin . Väljateooria. 
- Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon . Ajejõud ( drives ) ja nende vähendamine (reduction). 
- Raymond Cattell . Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi 
omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). 
- ”Konstruktid”; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. 
Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus ( Adorno jt), saavutusvajadus ( McClelland ), ärevus 
(Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). 
- Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja 
ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. 
- Isiksusepsühholoogia ajalugu 
 
Allport (1937) eristab kuut " koolkonda " isiksusepsühholoogia eelajaloos. 
- Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17. sajandil väga populaarne  
kirjandusžanr, nt on 1891 välja antud antoloogia "Character writings of the 17th century". Theophrastose "Inimtüübid" 
on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). 
- “Kehamahlade” psühholoogia (humoral psychology;Galenos, Hippokrates ; Kant, Wundt ).Klassikalised 
temperamenditüübid ( melanhoolik , koleerik, flegmaatik , sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" 
(must sapp , kollane sapp, lima, veri ). 
- Füsiognoomia ( Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) – iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. 
- Frenoloogia (F.J. Gall ) 
- “Etoloogia” (J.S. Milli “täppisteadus inimloomusest ”, mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [ emotsioon , 
tahe, intellekt, psüühiline energia]) 
- Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton)  
Isiksus psüh 2 ülesannet 
- ind vah eri uurimine 
- indiviidide kui unikaalsete integr terviku uurimine 
- idee üld ja diferents psüh 
Huvi isiks psüh vastu 
- individualism, indiviidi tekkiine 
- huvi irratsionaalsuse vastu 
- mõõtmine 
- rahvaste iseloomu väljaselgitamine 
- personialivalikul 
Uudishimu ja rakenduslikud mõjud isiksusepsühholoogia tekkimisel. Huvi nt füsiognoomia ja “rahvaste iseloomu” 
vastu. 
Mõõtmise idee (Cattell: “Science demands measurement!”) Personalivalik.  
Christian Thomasius (1655- 1728 ) 
Inimeste “kalduvused” (passiones) tulenevad neljast peamisest allikast: 
- Ratsionaalne armastus [Vernünftige Liebe ] – altruism , tahe teistele head teha 
- Sensuaalsus [Wollust] – meeleliste mõnude (nt seksuaalsus , head toidud ja veinid) otsimine ja ebameeldivuste (nt 
valu) vältimine 
- (Sotsiaalne) ambitsioonikus [Ehrgeiz] – teistele (er. kõrge staatusega inimestele) mulje avaldamine ning nende 
heakskiidu otsimine. 
- Omandi-iha [Geldgeiz] – raha jm väärtuslike asjade ihaldamine 
Need kalduvused iseloomustavad mingil määral kõiki inimesi; üks nendest kalduvustest on alati domineeriv; 
ülejäänud (mitte-domineerivate) kalduvuste proportsioon on ka oluline. Kõige tugevama kalduvuse väärtuseks on 60 
punkti, kõige nõrgemal 5 (või mõnikord rohkem); ülejäänud on nende 2 vahel 
Thomasius tuli välja ka reliaabluse ideega. “Matemaatikas on kõige parem viis kontrollida oma arvutuste korrektsust 
on korrata seda 2-3 korda leidmaks, kas tulemus on sama. See on parim viis ka teadmiste täpsuse kontrollimiseks 
teistes teadusvaldkondades.  
Robert S. Woodworth 
Personal Data Sheet (1917); eesmärgiks sõjaneuroosi ennustamine. 116 jah/ei küsimust, nt 
Kas tunned end tavaliselt hästi ja tugevana? 
Kas su pere on sind alati õiglaselt kohelnud? 
Kas sa mõnikord tahad, et sa ei oleks sündinudki? 
See küsimustik mõõtis enam-vähem sama omadust, mida hiljem hakati nimetama kohanemiseks (adjustment) ja veel 
hiljem neurootilisuseks (neuroticism).  
Isiksusepsühholoogia ajakirjad  
1906 asutati Journal of Abnormal Psychology 
1921-25: Journal of Abnormal Psychology and Social Psychology 
1926-64: Journal of Abnormal and Social Psychology 
1965 jagunes ajakiri kaheks: 
– Journal of Abnormal Psychology 
– Journal of Personality and Social Psychology 
A-st 1925 võttis JASP üle APA (enne: American Psychopathological Association). Sellest aastast muutus 
dramaatiliselt ajakirja orientatsioon: kui enne oli 80% avaldatust üksikjuhutmi-uuringud, siis aastaga vähenes nende 
osakaal 25%-le 
Character & Personality (1932), hiljem Journal of Personality  
Varased ülevaateartiklid isiksusepsühholoogiast 
F. & G. Allport (1921): Personality traits: their classification and measurement. JAP G.W. Allport (1921). Personality 
and Character. Psychological Bulletin, 18, 441-455 Thurstone (1916): Character and temperament. Psychological 
Bulletin  
Nimesid ja koolkondi isiksusepsühholoogia (mitte enam nii varasest) ajaloost 
Gordon W. Allport​- Esimene väitekiri USA-s isiksuse kohta (1922) 
Järeldoktor Saksamaal 1922-23; tutvus geštaltpsühholoogiaga, Sterni personalismiga jne 
Peale omaduste “profileerimise” on olulised nende vahelised “suhted”, omaduste “ organisatsioon ” idiviidi sees st 
isiksus ei ole lihtsalt “omaduste kogum” 
- 1937: süstematiseeriv "õpik"/käsiraamat Personality: A psychological Interpretation 
Personality is the dynamic organization within the individual of those psychophysical systems that 
determine his unique adjustments to his environment​ (p 48) 
Allport & Odbert 1936: monograafia „trait names “ (leksikaalne lähenemine- vaatasid sõnuraamatust sõnu, millega on 
võimalik tähistada isiksuse omadusi, )  
Henry Murray​- Õppis arstiteadust, biokeemiat; Jungi ja Freudi tuttav ja ka ise praktiseeris psühhoanalüütikuna 
Explorations in Personality (1938) üritab ühendada psühhoanalüüsi eksperimentaalse lähenemisega. Samast 
raamatust pärineb Temaatilise Apertseptsiooni Test 
Vajaduste klassifikatsioon 
- Vajadus ja surve (press); alfa ja beeta-surve. 
Like all other men, like some other men, like no other men 
- ​temaatilise aterpretseptsiooni test​: vastaja peab ütlema mida pildi peal näeb  
Raymond Cattell​- Inglane (kuid hiljem enamuse oma karjäärist Illinoisi Ülikoolis); ülikoolis õppis keemiat; PhD 
psühholoogias; Spearmani ja Thorndike’i õpilane 
Arendas mitmemõõtmelist statistikat sh faktoranalüüsi 
Erinevat tüüpi omadused: 
(a) dünaamilised (“ergic traits”, “ergs”) – motivatsiooniga seotud; 
(b) stilistilised, temperamendiomadused; 
(c) võimed 
- Omaduste mitmekesisus on väga suur; selle taandamiseks saab omadustevaheliste korrelatsioonide mustrist otsida 
väiksemat arvu “lavataguseid” muutujaid, “faktoreid” (1946) 
1945 pakkus välja isiksuseomaduste 12-faktorilise struktuuri (arvutused võtsid mitu kuud ... praeguse arvutiga ehk 
mõni sekund). Hiljem 16-faktoriline mudel? 
Leksikaalne hüpotees (1946): keeles kajastuvad kõik isiksuse aspektid, mis on teistele inimestele olulised 
Isiksuseandmete klassifikatsioon 
– R data (ratings by skilled judges) 
– S data (self ratings) 
– T data (Tests or experimental situations ) 
– L data (life-outcomes) 
Ideaaljuhul oleks T andmed parimad, kuid hinnangute (R- ja S-andmete) kasutamine on reaalses maailmas vältimatu  
Hans Jürgen Eysenck​- 1916-1997 
Isiksuseomaduste ja intelligentsuse päritavus 
Isiksuseomaduste klassifikatsioon; Arvas , et peaks olema vähem faktoreid- 3 “superfaktoriga” mudel (PEN). 
Ekstravertsus, neurootilisus, psühhotism 
Isiksuse bioloogiline mudel- võime isiksuse omadusi seletada aju mehhanismidega ja biol protsessidega; 
ekstravertsuse psühhobioloogia 
HJ Eysenck- Bioloogiline paradigma, PEN 
J Gray- kontseptuaalne närvisüsteem (ärevus ja impulsiivsus) 
Marvin Zuckerman- 
Avshalom Caspi-  
 
Kognitiivse paradigma algus 
-Watson, Skinner , Dollard, Miller- biheivioristid 
- sotsiaalne õppimine​ (social learning) (Eysenck ...) 
- Julian Rotter, ​väljast sõltuvus​ ( field dependence); ​kontrollkese ​(locus of control) 
- George Kelly, ​personaalsed konstruktid 
- Albert Bandura, ​enesetõhusu​s 
- Walter Mischel  
Walter Mischel​- 1930- 
Tasu edasilükkamine​ (delay of gratification)- vahukommi katse. Sellest sai alguse uurimine tasu edasi lükkamisest 
1968 raamat “Personality and assessment”; 
isiku vs situatsiooni “debatt” Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel 
“Käitumissignatuurid”, kui...siis mustrid  
Psühhomeetria arendajaid 
Lee Cronbach 
Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction , 1972* Warren Norman 
Paul Costa, Robert McCrae  
 ​“Kultuur ja isiksus” 
Culture and personality (või: personality and culture): koolkond pms USA antropoloogias 1920-50- ndatel 
Põhiteema: varase kasvatuse mõju täiskasvanu käitumisele 
Ruth Benedict, Margaret Mead 
Psühhoanalüüsi mõjud; tugineb F. Boas’i kultuurirelativismile  
Tulevik- 
- Mis on isiksuseomadused? (Rene Mõttus)- seos kriteerimiga võib tulla üksikutest väidetest. 
- Asendorpf- isiksuseomadustes pole kausaalset ühtsust 
-McRae: paljudel juhtudel on kasulik, et isiksuseomadused on põhjused mingile tagajärjele 
Implitsiitne isiksus 
- süsteem 1 
- mõõtmine, korratavus 
- käitumise ennustamine 
- seosed enesekohaste testidega 
 
 
Millise koolkonna alla kuulus Theophrastose "Inimtüübid" 
Vastus: Karakteroloogia 
 
Mida uurib Füsiognoomia?​ Isiksuse kirjendamist näojoonte abil 
 
Kui Juhanilt küsida, kas ta on sõbralik inimene, mida kasutades ta vastab?Millist mälu inimene kasutab, kui 
ütleb, et ta on sõbralik inimene? ​Semantilist mälu 
 
Küsimus selle teema kohta, et kuidas inimene end ise hindab ja kuidas võõrad. 
Endale hinnangu andmisel on vaja et vastajal oleksid enesekohased teadmised ja et vastaja tahaks oma teadmisi 
täpselt edasi anda ning ei langeks sotsiaalse soovitavuse küüsi. Kõige lihtsam on hinnata ekstravertsust võõral 
inimesel. Ka meelekindluse ja sotsiaalsuse hinnangud olid enamvähem tõeväärsed. Neurotismi hinnangud olid 
täpseimad tummfilmi puhul.  
 
Mida tähendab “käitumissignatuur” (behavioral signature) mischeli teema? 
Need on käitumisviiside sageduste suhteliselt püsivad "profiilid" üle situatsioonide ja on seotud isiksuseomaduste 
konditsionaalse määratlusega. Nad võivad olla üsna püsivad, kuid see püsivus on inimeseti erinev. Need on isiku ja 
situatsiooni interaktsiooni üks konkreetsem tähendus. 
 
Eneseregulatsioon -​ teadlik püüd käituda teistmoodi kui ollakse harjunud  
Eneseregulatsiooni küberneetilise mudeli kohta midagi (Charles Carveri idee). 
Eesmärk/standard - Võrdleja - Väljendfunktsioon (käitumine) - Mõju keskkonnale (sellele on segavad mõjud) - 
Sisendfunktsioon (taju) - tagasi võrdlejasse 
Kui inimesel palutakse mitte mõelda valgele karule, siis mis toimub (Dan Wegneri idee/wegneri mõtete 
kontroll)? ​Variandid olid midagi sellist: kaks automaatset süsteemi käivituvad, üks hoiab mõtlemast ja teine 
kontrollib, kas esimene töötas; Kaks poolautomaatset süsteemi..., kaks kontrollitud süsteemi.. jne. A​utomaatne peaks 
õige olema. ​Efekt on tugevam, kui inimene on stressis või depressioonis .  
Baumeisteri eneseregulatsiooni „ressursiteooria“ kohaselt..  
vaimne pingutus ja enesekontroll alandavad glükoositaset veres. Ehk kui kontrollid ennast ja pingutad selle nimel, siis 
hiljem raskem mingit ülesannet lahendada jne. Aga glükoos on tarvilik, kuid mitte piisav tingimus. Mõjutavad ka 
oskused ja harjumused ja eneseregulatsiooni areng, mis ei tähenda muutusi energiametabolismis. Impulsiivsus 
avaldub, kui ressursid on ära kulutatud.  
 
H.J. Eysenck – PEN mudel​ ​neurootilisus, ekstravertsus, psühhotism 
Eysencki 3 “superfaktoriga” mudel P(psühhotism) E(ekstravertsus) N(neurootilisus) 
 
Mis valdkonna esindaja oli Allport?: 
Allport üritas psühhoanalüütilist ja biheivioristlikku suunda ümberlükata! Tegeles peamiselt isiksusepsühholoogiaga ja 
lähenemine oli eklektiline . 
 
Schwartz 10 motivatsioonitüüpi​ (mis järgenvatest väidetest sinna hulka ei kuulu)? Need järgnevad kuuluvad: Võim, 
Saavutus, Hedonism, Stimulatsioon, Enesemääratlemine, 
Kõikehaaravus, Heasoovlikkus, Traditsioonid, Konformsus, Turvalisus 
Milline neist ei ole Schwartz'i 10 motivatsioonitüübi all: ​vastus oli seksuaalsus. 
 
Robertsi kumulatiivuse järjepidavuse mudeli kohta küsimus. Isiksuseomaduste stabiilsuse/muutumise 
tüübid  
Vastus: ​Isiksuseomaduste stabiilsus suureneb vanusega, kuid sellest hoolimata võivad kõik omadused ka 
täiskasvanueas muutuda. ​Stabiilsuse põhjuseks on keskkond, geenid, inimese ja keskkonna vastasmõju. Muutuste 
põhjusteks on käitumise sarrustamine , enesejälgimine, vaatlusõppimine, verbaalne kommunikatsioon. 
 
Leksikaalsuse kohta küsimus​. Vastus peaks olema midagi sellist: ​Iga olulise isikuomaduse kohta on olemas 
sõna/sõnad​ (Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme) 
Millist isiksuseomadust suurest viisikust on kõige raskem olnud leksikaalselt... ma ei tea kas seletada vms.. ? 
Meelekindlus
 
 
Väärtuste küsimus - ​def. Milton Rokeachilt - väärtused on inimeste arusaam sellest, mille poole püüeldakse ja mida 
tahetakse oma elus. Inimeste väärtussüsteem jaguneb terminaaliks ja instrumentaaliks. Intrumentaalsed väärtused 
on abistavad, nad võimaldavad valida sobiva viisi jõudmaks lõppväärtusteni ehk terminaali ehk soovitavasse 
seisundisse. 
Selgete pärilike tunnustega on Universalism (inimeste ja looduse heaolu mõistmine, hindamine, sallimine ja kaitsmine) - ​võiks 
seostuda sotsiaalsusega (​agreeableness​), sest see iseloomuomadus on omane inimestele, kes on seltskondlikud, 
tolerantsed, tundlikud, soojad jms. ​Schwartzi arvates muutuvad ki remini isiklikud väärtused.  
 
 
Millised on täidesaatvate funktsioonide (​executive functions​) kolm peamist liiki? 
Täidesaatvad funktsioonid: 
Töömälu maht, inhibitsioon ja ümberlülitumine. ​Kolm täidesaatvate funktsioonide põhilist li ki on: (1) töömälu 
operatsioonid nagu olulise info säilitamine ja uuendamine (​updating​);(2) domineerivate (​prepotent​) implusside pärssimine 
(​inhibition​); (3) ja vaimne ümberlülitumine (​mental set  shifting ​). 
 
Mäletsemise küsimus? 
Mäletsemise algne funktsioon oli eneseregulatsioon (paremini hakkama saamine). Vihane ja depressiivne 
mäletsemine ehk ​rumination ehk mõtisklemine.  
 
Kaks küsimust kahe mehe teooria kohta, üks 5 sõna ja R tähega, ei leia selliseid artikleid millegi pärast. 
Rogers person centered theory? Rotter ja mischel - cognitive social learning theory?  
 
Kas siis kui inimene soovib oma käitumist muuta, kas ta kasutab konkreetset või abstraktset mõtlemist oma 
käitumisele? ​Mõlemat, aga kui sellist varianti pole, siis pigem konkreetset.