leidmine. 3) Seotus väliskeskkonnaga – intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on: o Binet'-Simoni test o Raveni progresseeruvad maatriksid o Wechsleri intelligentsusskaalad Binet'-Simoni test Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt loodud maailma esimene intelligentsustest, Testi töödeti eelkõige välja selleks, et tuvastada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeseselt anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi
.............. 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE..........................................................................7 3.1 Testide usaldusväärsus......................................................................................... 7 3.2 Testide eetiline pool............................................................................................. 7 3.3 Binet'-Simoni test................................................................................................. 8 3.4 Raveni progresseeruvad maatriksid......................................................................8 3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad........................................................................... 9 3.6 Intelligentsuskvoot............................................................................................. 10 3.7 Enamlevinud testid.............................................................................................10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS...........
*verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas? - sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamine – kui pliiats maksab 63 krooni... jne *Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) - samaaegne vs järjestikune infotöötlus - kultuurilised ja keelelised vähemused *loodud on ka mittesõnalisi teste - John Raveni 1938. aastal loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid *vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus - SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Tests) 1) andmete piisavus (ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendamiseks) 2) jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis/kasutamisoskus 3) sõnavara (võõrsõnade ja arhailiste sõnade tähenduse tundmine) 4) loetud teksti mõistmine SPETSIIFILISED VÕIMED I (R. Sternberg, s. 1949)
kõigil oli tuvastatud mingi psühhiaatriline haigus. Kõigile uuringus osalejatele oli määratud kindel ravi ning kõik said ka psühhiaatri nõustamist.Osalejate keskmine vanus oli 39,0, SD = 9,8 ning nende haridus varieerus alghariduse ning kõrghariduse vahel. Mõõdetavateks muutujateks olid Hare Psychopathy Checklist Revised (PCL-R) üldskoor (eraldi mõõdeti alamskaalasid: seltsivus, tundeelu, elustiil ja antisotsiaalsus) ning fluid IQ tulemused, mida mõõdeti Raveni progresseeruvate maatriksitega (RPM). Üldistes tulemustes leiti, et Pearsoni korrelatsioon RPM IQ ning PCL-R üldskoori vahel on negatiivne (r 54 = − 0.55, p < 0.001). Naistel, kellel esines tugevamaid psühhiaatrilisi käitumismustreid (üldskoor PCL-R testis), oli madalam IQ tulemus. Samuti leiti ka negatiivne korrelatsioon üldise IQ ning PCL-R nelja alaskaala vahel (seltsivus: r 54 = − 0.35, p < 0.01, tundeelu: r 54 = − 0.52, p < 0.001, elustiil: r 54 = − 0.53, p < 0
· Sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamise oskust (kui 3 pliiatsit maksab 63 krooni, siis kui palju maksab 24 pliiatsit?) · Arvuridadega ümberkäimist (korda järgnevat numbrijada vastupidises järjekorras: 5, 2, 7, 4, 9) · jne Wechsleri intelligentsusskaalad · Mitteverbaalsed testid mõõdavad: · Piltide täiendamist · Piltide järjestamist (tuleb järjestada pildirida vastavalt sündmuste toimumise järjekorrale) · Kujundite kokkupanemise oskust · jne Raveni progresseeruvad maatriksid · Mitteverbaalne ehk pildiline test · Mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsivõimet · Näidiskujundite reas tuleb leida loogiline järgnevus või seaduspärasus Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Raymond B. Cattelli (1905-1998) käsitluse kohaselt saab eristada:
korraldusele automaatselt ja viivitamatult (Weber 2002). Võimul on teatud negatiivne varjund, kuna inimesed ei taha eriti olla need, kelle kohta öeldakse, et nad kasutavad oma võimu. Samal ajal võisteldakse ühiskonas võimu tähistavate sümbolite omamise eest. Passiivset võimu omamist aktsepteeritakse, aktiivselt võimu kasutamist peetakse tihti ebaeetiliseks ja negatiivseks. Võimu üheks tuntumaks ja enim käsitletud liigituseks on frenchi-Raveni võimu tüübid (French and Raven 1959) Positsioonil põhinev võim ehk ametlik võim (legitimate, positsion power) Ametlik võim põhineb juhi konkreetsel positsioonil organisatsiooni hierarhias. Juhi positsiooni võim tuleneb tema ametiseisundist ja eeldab töötajate nõusolekut juhi korraldusi täita. Mehaanilistes ja bürokraatlikes organisatsioonides on ametlik võim täpselt ja rangelt hierargiliselt piiritletud
......................................................................................................6 3 INTELLIGENTSUSTESTID..............................................................................................7 3.1 Binet-Simoni test..........................................................................................................7 3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad................................................................................... 8 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test...........................................................8 3.4 IQ 8 3.5 Testide tulemused.........................................................................................................9 4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD..................................................................................12 4.1 Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi...................................................................12 4
1) Toetudes arutlustes abstraktsioonidele (üldistustele) 2) Lahendada probleeme 3) Õppida oma kogemusest Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 1) Binet’i Milliseid komponente eristab C.Spearmani intellekti mudel? 1) G-faktor 2) S-faktor Millistest komponentidest koosneb intellekt L.Thurstoni mudeli järgi? 1) Kajastab baasvõimeid Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? 1) Raveni test 2) Pinet’i testid 3) Ampthaueri A-S test Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? 1) Arutlusviiside tulemustele (kuidas lahendus sünnib) Millisessse vahemikku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? 1) 0,2-0,6
ekspertvõimu, võivad nad blokeerida informatsiooni, keelduda pakkumast oma tööandjale kõiki oma teadmisi, muutes passiivse võimu seeläbi aktiivseks. Võimu uurimine on seega seotud majanduspsühholoogia ja käitumisökonoomikaga. Võimu saab uurida mitmel tasandil: individuaalsel, majapidamise, grupi, organisatsiooni, ühiskonna, rahvuse või ülemaailmsete organisatsioonide, poliitiliste ja majandusalliansside tasemel. Võimu üheks tuntumaks ja enim käsitletud liigituseks on Frenchi Raveni võimu tüübid, mida vaatleme siinkohal lähemalt: Positsioonil põhinev võim ehk ametlik võim (legitimate, position power) Ametlik võim põhineb juhi konkreetsel positsioonil organisatsiooni hierarhias. Juhi positsiooni võim tuleneb tema ametiseisundist ja eeldab töötajate nõusolekut juhi korraldusi täita. Ametlik võim on nagu laenatud kindlus, kus juht oma puuduste korvamiseks otsib abi
perekonda - Minneosta uuringu tulemuste tõlgendamisest - Perekeskkonnal ilmselt mingi roll - Tulemused ei välista et IQ rassierinevused võivad olla geneetiliselt tingitud - Racial mixture studies - Witty ja Jenkins – kui IQ rassierinevus on geneetiline siis kõrge IQga mustadel peaks olema ebaproportsionaalselt palju valgeid esivanemaid – ei olnud - Scarr – euroopa päritolu % korreleerub 0,1 raveni skooriga. - Eyferth - Ameerika sõduritest Saksamaale näänud laste puhul ei olnud isa nahavärv oluline - Järeldusi rassierinevuste kohta - Rushton, Lynn jt usuvad et kaudsed tõendid viitavad rassierinevuste geneetilisele päritolule - Otseseid tõendeid on vähe kuid need ei toeta geneetilise erinevuse ideed - Valgete ja mustade IQ erinevus väheneb, muuhulgas setõttu et Flynni efekt on arengumaades praegu suurem kuid euroopas ja USAs järjest vähem
esile toodud (a) agressiivsust, feminiinsust, kollektivismi (b) väljast sõltuvust, konformsust, kontrollikeset (c) avatust kogemusele, emotsionaalset stabiilsust, kohusetunnet (d) elamustejanu, rigiidsust, eksternaalsust 44. Isiksuse projektiivtestideks on (a) BIG-5, NEO-PI, Tellegeni skaala, alternatiivkasutuste test (b) MMPI, Catell'i 16PF, Raveni progresseeruvad maatriksid (c) TAT, Rorschachi test, Rosenweigi pilt-frustratsioonitest (d) subjektiivse heaolu test, elamusteotsingu test, maskuliinsustest 45. Olendi intelligentsus sõltub peamiselt (a) tema aju absoluutkaalust (b) tema aju valgeolluse kõrgest osakaalust hallolluse suhtes (c) ajukäärude ja -vagude nurgelisuse määrast (d) neuronite omavahelisest talituslikest seostest ajus 46
lapsest, kelle vaimne iga on 13. Selle vea parandamiseks pakkus William Stern 1912. aastal välja IQ (Intelligence Quotient, intelligentsuskvoot) mõiste. IQ võtab arvesse nii indiviidi vaimset kui ka kronoloogilist vanust (ibid.). Kui laps saab kümneaastasena kaheteistaastase lapse tulemuse, on tema IQ 120. See arvutatakse nii: (vaimne vanus/kronoloogiline vanus) x 100 ehk 12/10 x 100= 120 (Russell & Carter, 2009,lk 7). Eestis on enim kasutusel Raveni progressiivsed maatriksid, mis on mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemiste oskust ja analüüsivõimet. Nimelt palutakse testitaval leida esitatud näidiskujundite reas loogiline järgnevus või seaduspärasus ning selle alusel valida sobivaim vastusevariant (Allik jt., 2002, lk 206). Ka kasutatakse lastele 6 mõeldud Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC), mis koosneb 11 alaskaalast, mis
Olukord Eestis 1999.a. Sotsiaalministeeriumi uurimus: intelligentsust mõõtvaid teste ~20, neist ca pooled individuaaltestid => aegunud ja Eesti oludele kohandamata (normeerimata, standardiseerimata) Mõned grupitestid: # Kainiku vaimsete võimete test (1968): n=1013 (1985) # Kompleksne intelligentsustest (1986) # Vaimsete võimete test (Sõerd, 1976): n=806 (1999) # Võimete struktuuri test (1953): n = 103 (1985) # Üldandekuse test (1951): n = 699 (1980) # Raveni progresseeruvad maatriksid (1938): n = 1700 (2001) Mitmed personaliotsingu ja värbamise firmad kasutavad ja/või pakuvad oma teste, näiteks:' # Fontes (SHL; www.fontes.ee): Aritmeetilise ja verbaalse loogilise mõtlemise testid numbrilise ja verbaalse võimekuse mõõtmiseks. # Tripod Grupp (www.tripod.ee): Laialdane valik algupäraseid ja eeskujulikult normeeritud vaimse võimekuse skaalasid erinevatele sihtgruppidele; testikoolitused. Tuntuimad intelligentsustestid
sündmuse toimumise tõenäosust ja selle muutumist sõltuvalt pideva argumenttunnuse väärtuse muutumisest. Näiteks uurimaks, kas isiksuseomadused ennustavad eesnäärmeuuringutele minekut tulevikus. / Uuritakse, kas suutmatus tähele panna (inattention_inatt18a), sugu ja tulemus Raven'i testis ennustavad kõrghariduse saamist 25-ks eluaastaks EHK ennustame inimese kõrghariduse saamist 25ndaks eluaastaks soo, raveni testi ja inattention'i kaudu. Analyze -> Regression -> Binary Logistic. (Dependent alla see muutuja mida ennustatakse ehk haridustase ja covariate alla see muutuja(d) mille kaudu ennustatakse, ehk sugu, raven ja inattention) - OK Esimesed 3 tabelit, näitavad baasmudelit, sellist millesse pole valitud ühtegi sõltumatut muutujat. Tabelid enne Block 0-i näitavad üldiselt analüüsitud andmete kohta. Tabel Model Summary alt saab vaadata mitu % varieeruvust nt kõrgharidusklassi
Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus) Binet 1905. esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala, et eristada kooli Stern intellignetsuse koefitsent IQ IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Stanford-Binet vaimse võimekuse test (1916) verbaalne, ruumiline, numbriline, lühimälu Wechsler 11 alaskaalat, verbaalne, mitteverbaalne Raveni progresseeruvad maatriksid populaarne, hinnatud, Kaufmann K-ABC kuni 12. a lapsed, arenguhäiretega laste võimekuse eristaja Flynni efekt IQ tõuseb iga generatsiooniga 10 punkti 7. loeng : Motivatsioon ja emotsioonid motivatsioon tegevust mõjutavate tegurite kogum motiiv tegutsema ajendav tegur motivatsiooniline seisund motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine
• Juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi! • Sõltumatud muutujad (stiimulid), sõltuvad muutujad (reaktsioonid) NÄIDE:GLASS AND SINGER • Müra mõju stressile • Exp 1: esimene grupp - juhuslik müra, teine grupp – perioodiline müra, kontrollgrupp – ilma mürata • Exp 2: esimene grupp - kontrollimatu müra, teine grupp – kontrollitud müra, kontrollgrupp – ilma mürata • Stress kui sõltuv muutuja: füsioloogilised näitajad + Raveni test • Järeldused: suuremaks stressoriks kontrollimatu juhuslik müra LOOMULIK EKSPERIMENT • Katserühm ja kontrollrühm • Mõõdetavad stiimulid ja reaktsioonid • Nõuded: juhuslik valik, diskreetne sekkumine • Näide: järjekord PLACEBO • Placebo – reaktsioon ilma stiimulita. Toimeainet mittesisaldav ravim, mis mõjub • Placebo-efekt: isetäituv ootus. Ravijad, ennustajad, eelarvamused
võimeid tähistatakse tähega g. 57. Vaimne iga. Individuaalsed testid. - Binet-Simeon'i intelligentsustest (koolilaste vaimse taseme määramiseks, eraldada rumalad targematest) - Stanford-Binet skaala (mõõdab hästi lapse võimekust). 58. IQ. Intelligentsuse kvoot. IQ=VI/KI*100, st 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. - W. Stern arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne 59. Rühmatestid Eesti koolides. - Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest - Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest. 60. Ühe geeni haigused. - PKU (fenüülketonuuria) - Fragiilse X-i sündroom - MECP2 (Rett'i sündroom) - LNS (Lesch-Nyham'i sündroom) - DMD (Duchenne lihasdüstroofia) - NF1 (neurofibromotoos tüüp 1) jm haigused (teada üle 250 geeni) 61. Fenüülalaniini metabolismihaigused
määramiseks, eraldada rumalad targematest o Stanford-Binet skaala (1916) Mõõdab hästi lapse võimekust (näiteks 6-aastane on 8-aastase tasemega) IQ (intelligentsuse kvoot) o W. Stern (1912) arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne o IQ = VI/KI*100, s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks Eesti koolides rühmatestid o Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest o Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest Wonderlicki intelligentsustestid; kaheksat laadi ülesandeid: o Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) o Verbaalne loogika (loogikaülesanded) o Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus)
15 p) Võimalikud põhjused: ·Kooliharidus parem ·Parem toitumus ·Vähem haigusi lapsepõlves ·Vanemad tegelevad oma lastega rohkem Enamlevinud testid D.Wechsler (1896-1981) Wechsler Adult Intelligence Scale Lastele (WISC) ja täiskasvanutele (WAIS, 1955); peetakse parimateks; Eestis olemas 11 alaskaalat, järjest keerulisemaks muutuvad; eesm määratleda tase, kust inimene ei suuda edasi vigadeta lahendada Raveni progressiivsed maatriksid, 1938 J.C. Raven Mittesõnaline, järjest keerulisemad ülesanded (kokku 60); ei nõua mingeid eelteadmisi. Vastaja õpib testi tehes-raskemate ülesannete lahendamiseks peab olema aru saanud kergemate loogikast Mõõdetakse järelduste tegemise oskust, analüüsivõimet Eraldi lastele ja täiskasvanutele Eestis laste testimiseks olemas veel Kaufman-ABC (Assessment Battery for Children) Emotsionaalne intelligentsus
elemente. Skinneri (1953) operantse tingimise teooria kohaselt iga käitumise toimumise motivatsiooniks on tasu. On arvatud, et seesmiselt motiveeritud tegutsemise korral on tasuks tegutsemine ise. 86. IQ testid : vanad ja uuemad. Tänapäeval on kronoloogilise ea kasutamine valdavalt asendunud proportsiooninormide kasutamisega. Heaks ning suhteliselt universaalseks IQ testimise vahendiks on Raveni progresseeruvad maatriksid. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul. Tänane mõõtmine 19 Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele
Juht on määratud või valitud, formaalne roll ning kindlaks määratud ülesanded. Liidri mõjuvõimu allikad Weberi järgi: 1) mõistlik võim mis tõuseb uskumusest, et liider esindab seaduslikke norme ja reegleid. 2) traditsioonivõim mis tõuseb uskumusest traditsioonide ja järjepidevuse tähtsusesse. 3) karismaatiline võim mis tuleneb konkreetse liidri isikupärastest omadustest. 32) Sotsiaalse võimu vormid Collinsi ja Raveni järgi. 1) Tasuvõim võim anda ühes või teises vormis hüvitusi. 2) Sunnivõim võim karistada 3) Referentsvõim ehk osutusvõim võim, mis on saadud tänu sellele, et teised soovivad end antud isikuga samastada. 4) Ekspertvõim võim, mis tuleneb inimeste suuremast asjakohasemast teadmisest (teistega võrreldes). 5) Seaduslik võim mis on isikule teiste poolt antud ametikoha või teiste sotsiaalsete normide tõttu.
hakkama ei saa. IQ mõiste võttis kasutusele William Stern, algselt tähendas see vaimse ea ja kronoloogilise ea jagatist korda 100, kus kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust; vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval enimkasutatavad on Wechsleri testid (WAIS täiskasvanutele, WISC lastele, koosneb 11 alltestist, mis on nii sõnalised kui ka mitteverbaalsed). Raveni progressiivsed maatriksid: mittesõnaline, näitab ka ülesannetest õppimise võimet. Kultuurist sõltumatu. IQ testi veebiversioonis saab proovida (inglise keeles) näiteks siin NB! Veebiversioonis testide tulemusi (numbreid) tuleb võtta üsna skeptiliselt, kuna IQ skoor ei ole mitte absoluutne vaid suhteline number, st võrdlus mingi grupiga. Kõikvõimas internet kahjuks ei avalda, milline on seal läbiviidavate testide normgrupp... Lisalugemist intelligentsusest:
kahjulik?” • Informeeritust “Mitu päeva on aastas?” • Sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamist: “Kui pliiats maksab 63 krooni...” jne. 52 53 Intelligentsustestid • Kaufman Assessment Battery for Children (KABC) • Samaaegne vs järjestikune infotöötlus • Kultuurilised ja keelelised vähemused Intelligentsustestid • Loodud on ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938. a. loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid. Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus • SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Tests) SAT • (1) andmete piisavus (ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendamiseks); • (2) jooniste, tabelite diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus; • (3) sõnavara (võõrsõnade ja arhailiste sõnade tähenduse tundmine); • (4) loetud teksti mõistmine
küsitlust, testimist ja mitteformaalseid hindamisprotseduure. Meetodid on tegelikult samad, mida peadgoogikas ja psühholoogias kasutatakse teaduslike teadmiste saamiseks inimeste käitumise ja õppimise kohta. Ka konkreetse lapse uurimisel saab just nende meetoditega vajalikku infot. Iga meetodi raames saab rääkida konkreetsetest vahenditest, nt testimisel kasutatakse erinevaid intelligentsuse teste (Raveni Progresseeruvad Maatriksid; Wechsleri test jne) või mälu teste või isiksuse teste. Kõigi meetodite ja vahendite puhul on oluline küsimus nende valiidsusest ja reliaablusest. ➧Kõigis vanustes sobivad laste uurimiseks standardiseeritud testid, mis on just selles vanuses laste uurimiseks välja töötatud. ➧Mida väiksem on laps, seda suurem osakaal on vaatlusel. ➧Lisaks vaatlusele saab kasutada ka mitteformaalseid hindamisprotseduure, nt
uutele põlvkondadele on intellektuaalselt üha keerukamate ülesannete la- on aga muutunud hendamisega lisandunud “teaduslikud prillid” (Flynn, 2007). Samuti on arukuse sisu. üheks võimalikuks selgituseks peetud paremat toitumist. Viimane teadaolev väga ulatuslik Eesti õpilaste vaimsete võimete uuring pärineb aastatest 2000–2005, mil testiti üle 8000 Eesti õpilase (va- nuses 7–19) vaimset võimekust ühe tuntuma mitteverbaalse intelligentsus- testi, Raveni progresseeruva maatriksiga (näide Raveni testi tüüpi ülesande kohta on esitatud joonisel 4). 18 Intelligentsus ja erivõimed 1 2 3 4 5 6 Joonis 4. Näide Raveni tüüpi testi ülesannete kohta. Töö praktiliseks väärtuseks on Raveni testi ja hulga isiksuse psühholoo- giliste mõõtevahendite normeerimine (Pullmann, 2005)
(teadmata geenide avaldumine) 297. Vaimne iga (individuaalsed testid Binet-simeon'i intelligentsustest 1904 koolilastele- eraldada rumalad targematest, Stanford-Binet skaala 1916 mõõdab hästi lapse võimekust, nt 6-aastane on 8-aastase tasemega, pole perekondlikku pärandumist. 298. IQ (intelligentsuse kvoot) W. Stern 1912 arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne, IQ=VI/KI*100 s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. 299. Rühmatestid Eesti koolides: Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ül, wonderlicki intelligentss testid- koosnevad nii verbaalsetest kui mitteverbaalsetest ül, 8 laadi ül 300. Ühe geeni haigsed: Fragiilse X-i sündroom, fenüülketonuuria, Rett´i sündroom, Lesch-Nyham´i sündroom, teada üle 250 geeni (sündroomi), üldiselt tekivad de novo 301. Fenüülalaniini metabolismihaigused: fenüülketonuuria (fenüülalaniini ülehulk), türosinoos (vaimne alaareng),
- Uudikmutatsionid – päritavuse puudumine - Keskkond – teadmata geenide avaldumine Vaimsete võimete mõõtmine Vaimne iga (individuaalsed testid) - Binet-Simeoni intelligentsustest -koolilastele et eraldada rumalad targematest - Stanford-Binet skaala – mõõdab lapse võimekust IQ – intelligentsuse kvoot - Stern – vaimne kui kronoloogiline iga - IQ = VI/KI*100 Eesti koolides rühmatestid - Raveni progressiivsed maatriksid – mitteverbaalsed ülesanded - Wonderlicki intelligentsustestid – verbaalsed ja mitteverbaalsed Uudikmutatsioonid Rett’i sündroom - Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon ehk ei pärandu järglastele - Poistele letaalne, tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis taandareng kiire Tripletsete korduste suurenemine - Huntingtoni alleel, CAG tripleti kordused: tavaliselt 11-34 kordust, haigus, siis enam kui 40 kordust
WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist ,,Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?" Informeeritus ,,Mitu päeva on aastas?" Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs see, kus on mitu ülesannet ühe sees Kultuurilised ja keelelised vähemused sobib ka neile Loodud ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938 aastal, Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid oleks piisavalt palju lihtsaid ja ka raskeid ülesandeid, et inimesi eristada Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Test) andmete piisavus ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendmaiseks; jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus;
Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist „Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?“ Informeeritus „Mitu päeva on aastas?“ Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs see, kus on mitu ülesannet ühe sees Kultuurilised ja keelelised vähemused – sobib ka neile Loodud ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938 aastal, Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid – oleks piisavalt palju lihtsaid ja ka raskeid ülesandeid, et inimesi eristada Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Test) – andmete piisavus – ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendmaiseks; jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus;
Esimesed katsed mõõta 1905.aastal Binet-Simon – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas konkreetne õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. Stanford-Binet - eelmise edasiarendus. Küsimused on jaotatud rühmadesse raskusastme kasvamise järjekorras. On individuaalne intelligentsustest, kus testimine toimub testija ja testitava osalusel. Testimine nõuab palju aega ja on kulukas. Raveni progresseeruvate maatriksite test – sellega saab mõõta ruumilist kujutlusvõimet. Testitaval lastakse kahes näidiskujundite reas esinevast seaduspärasusest lähtudes identifitseerida kolmanda rea viimane komponent nii, et ka selles ilmneks vastav seaduspärasus. 3) Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste interpreteerimine. Enamik teste koosneb erinevat liiki alatestidest. Üksikküsimustele antud vastused loetakse kas õigeks
eriti!! Sarnased ülesanded mingites variatsioonides korduvad. Ülesanded lähevad järjest keerukamaks. www.raventest.net/matrices-test Tegemist on testiga ning selles on palju ülesandeid, palju ülesandeid annab adekvaatsema tulemuse inimese mitteverbaalse võimekuse kohta. Selles testis juhendatakse alguses ära ning pärast enam EI aidata. Seega lähima arengu tsooni siit enam kätte ei saa. Ülesanded töötavad erinevates kultuurides, kuni tsk-ni välja. RAVEni-testilaadseid ülesandeid on välja mõeldud ka pisematele (eelkooliiga). KAUFMAN-ABC test Paljudest erinevatest ül koosnev testikomplekt, mis võimaldab hinata lapse võimeid ja inimestel on kahte tüüpi infotöölusvõimeid: järjestukuse ja samaaegsuse infotöötluse võimekus. Verbaalse infot töötlus on enamasti järjestikune. Aga nt Raveni test on samaaegne, sest on visuaalne. Hinnatakse selles testis aga saavutusi (õpitud oskused, teadmised). Päris laiahaardeline test on
Sõna kui loov üksus ja rääkimine = eneseväljendus kui põhiõigus, mõte on sõnast lahutamatu. Kes teab ei kõnele, kes kõneleb, ei tea. Tõde läbi vaikuses mediteerimise. Isegi jaapani emad räägivad oma lastega vähem kui USA emad. On oluline mõista, et vähem kõnet ei tähenda vähem kommunikatsiooni. Lähedased suhted sõltuvad tunduvalt enam mitteverbaalsest kommunikatsioonist. Rääkimise ja mõtlemise seosed: Raveni progressiivsete maatriksite lahendamine vaikuses ja valjusti mõeldes või tähestiku kordamine (articulatory suppression). Tulemustest ilmnes, et euroopa- ameeriklased lahendasid vaikuses ja valjusti mõeldes asju u sama kiiresti ie rääkimine ja mõtlemine lahutamatud. Aasia-ameeriklased sooritasid testi valjusti mõeldes palju kehvemini ehk vaikne aasia- ameeriklane = mõttetööga tegelev inimene, mitte igavlev tuim tükk. Tähestiku loetlemine – euroam
3) Võime ennast motiveerida. 4) Võime teiste emotsioonide ära tunda. 5) Võime luua ja hoida suhteid teistega. 6) Stressialuvus, kontroll oma kihude üle ja iseloom (karakter). - Neurootilisus - emotsionaalse stabiilsuse puudumine. — Wechsleri intelligentsusskaalad - eesmärgiks on määratleda ülesannetekeerukuse tase, mida inimene ei ole suuteline enam eksimatult lahendama: 1) WAIS (Wechsler Adult Intelligence Scale) 2) WISC (Wechsler Intelligence Scale for Children) Raveni progresseeruvad maatriksid (RPM): Mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsvõimet. - Liikuv intelligentsus - keskonnast sõltumatu üldine vaimne potentsiaal, mis on teadmise omandamise aluseks ning väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. 39 IQ - intelligence quotient (intelligentsuskvoot).
IQ mõiste on kasutusel ka tänapaeval, ehkki seda arvutatakse nüüd teisiti. Kõigepealt uuritakse valja keskmine tulemus mingis normgrupis (naiteks samaealistel lastel) ja sellele omistatakse väärtus 100. Sama grupi teistele testipunktidele omistatakse IQ vaartused selle alusel, kui palju nad erinevad keskmisest. Keskvaartusest (IQ 100) uhe standardhalbe võrra erinevaid tulemusi loetakse keskmisteks tulemusteks. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ulesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Kuna intelligentsustestid ei ole mõeldud selleks, et teada saada, kuidas inimene sooritab selles
tagajärje vältimiseks. Samastutakse autoriteetse, meeldiva, karismaatilise juhiga. Inimesed lasevad juhtidel end mõjutada, kuna nad samastavad end juhiga. Internaliseerumine ehk kohustumine tähendab oma mõtete ja tahte vabatahtlikku samastamist juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. Juhi mõjuvõimu allikate üheks enam käsitletud liigituseks on Frenchi-Raveni mõjuvõimu tüübid Yukli järgi: ametlik võim, sunnivõim, kompenseeriv mõjuvõim, kompetentsuse mõjuvõim ja meeldivuse mõjuvõim. 1) Ametlik võim põhineb positsioonil, mis kaasneb ametikohaga. Juhi võimu mõju seostatakse turvalisuse vajaduse ja järgimissooviga. Juhil on õigus jagada käske ja korraldusi, kuid see eeldab töötajate nõusolekut juhi korraldusi täita. Töötajad peavad aksepteerima juhi võimu, muidu võib tekkida vastasseis. Kui aga võimu
annavad eri olukordades eri tulemusi. In. mõjutam. tulemused: 1) Nõustum. - juhi korrald. täitm. isikliku kasu saam. või neg. tagajärgede vältim. Ametl. võimu omav juht võib saada pos. tulemusi. 2) Samastutakse autoriteetsete, meeldiv. ja karismaatil. in. või kõrge ametiposits. Tööt. muutuv. enesekindl. ja edukamaks. 3) Inernatsionalis. - oma mõtete ja tahte vabatahtl. samast. juhi ideede ja seisukoht. Eeld. kompet. ja usaldusv. juhtide olemasolu, kellesse tööt. usuvad. French-Raveni mõjuv. tüübid: 1) ametlik lähtub ametiposits., toob kaasa nõustum.; 2) sunni lähtub ametiposits., toob kaasa vastuseisu, harvem nõustum., väga harva kohustum.; 3) kompenseeriv hindam. ja töötasust., toob kaasa nõustum.; 4) kompetentsuse autoriteet, toob kaasa kohustumuse; 5) meeldivuse autoriteet, toob kaasa kohustumuse. Neil tüüpidel on mitmeid ühiseid tunnuseid. Sõltuv. järgijate veendum. ja usust, mida mõjut. juhi om. ja käitum. Mõjuv. tüüpide kasut
lausete lõpetamine, arvude rida jt. Läbiviija on psühholoog ja kestab tunde. On individuaane test, seetõttu aeganõudev ja kulukas. *Kirjalikud intelligentsustestid - alates I Maailmasõjast. Võimaldavad testida mitut inimest korraga. Testides lastakse sageli defineerida järjest keerulisemaks muutuvaid mõisteid, kontrollitakse tekstilõikudest arusaamist, aritmeetilist arutlusoskust ja matemaatikateadmisi. *Raveni progresseeruvate maatriksite test - levinud test ruumilise kujutlusvõime mõõtmiseks (leida seaduspära mõistes kolmanda rea viimase kujundi puuduv komponent) *Ampthaueri A-S test – e arukuse struktuuri test Eestis 1936 a, NSVL-is keelati ära. 1960-ndatel tulid kasutusele uuesti ja nimetati nii. 2
Esimene rühmatest töötati välja I Maailmasõja ajal USA sõjaväe tarvis, et valida lihtsõdurite hulgast välja need, keda on mõtet koolitada ohvitserideks ning allohvitserideks. 1920-tel võeti need testid ning nende testide versioonid laialdaselt kasutusel firmades ja valitsusasutustes teenistujate töölevõtmiseks ja kuni tänapäevani on see intelligentsustestide üks peamisi rakendusalasid. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ülesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE
tagajärgede vältimiseks; · Samastumine samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiizika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil; · Internaliseerumine oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. French-Raveni järgi saab mõjuvõimu tüüpe tuua välja järgmiselt (Türk 2001:145): · Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); · Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine); · Kompenseeriv mõjuvõim põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus); · Kompetentsuse mõjuvõim põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja
annaabi.ee 
