leidmine. 3) Seotus väliskeskkonnaga – intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on: o Binet'-Simoni test o Raveni progresseeruvad maatriksid o Wechsleri intelligentsusskaalad Binet'-Simoni test Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt loodud maailma esimene intelligentsustest, Testi töödeti eelkõige välja selleks, et tuvastada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeseselt anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi
............... 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE..........................................................................7 3.1 Testide usaldusväärsus......................................................................................... 7 3.2 Testide eetiline pool............................................................................................. 7 3.3 Binet'-Simoni test................................................................................................. 8 3.4 Raveni progresseeruvad maatriksid......................................................................8 3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad........................................................................... 9 3.6 Intelligentsuskvoot............................................................................................. 10 3.7 Enamlevinud testid.............................................................................................10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS............
*verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas? - sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamine – kui pliiats maksab 63 krooni... jne *Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) - samaaegne vs järjestikune infotöötlus - kultuurilised ja keelelised vähemused *loodud on ka mittesõnalisi teste - John Raveni 1938. aastal loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid *vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus - SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Tests) 1) andmete piisavus (ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendamiseks) 2) jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis/kasutamisoskus 3) sõnavara (võõrsõnade ja arhailiste sõnade tähenduse tundmine) 4) loetud teksti mõistmine SPETSIIFILISED VÕIMED I (R. Sternberg, s. 1949)
kõigil oli tuvastatud mingi psühhiaatriline haigus. Kõigile uuringus osalejatele oli määratud kindel ravi ning kõik said ka psühhiaatri nõustamist.Osalejate keskmine vanus oli 39,0, SD = 9,8 ning nende haridus varieerus alghariduse ning kõrghariduse vahel. Mõõdetavateks muutujateks olid Hare Psychopathy Checklist Revised (PCL-R) üldskoor (eraldi mõõdeti alamskaalasid: seltsivus, tundeelu, elustiil ja antisotsiaalsus) ning fluid IQ tulemused, mida mõõdeti Raveni progresseeruvate maatriksitega (RPM). Üldistes tulemustes leiti, et Pearsoni korrelatsioon RPM IQ ning PCL-R üldskoori vahel on negatiivne (r 54 = − 0.55, p < 0.001). Naistel, kellel esines tugevamaid psühhiaatrilisi käitumismustreid (üldskoor PCL-R testis), oli madalam IQ tulemus. Samuti leiti ka negatiivne korrelatsioon üldise IQ ning PCL-R nelja alaskaala vahel (seltsivus: r 54 = − 0.35, p < 0.01, tundeelu: r 54 = − 0.52, p < 0.001, elustiil: r 54 = − 0.53, p < 0
järelduste tegemise oskust ja analüüsivõimet · Näidiskujundite reas tuleb leida loogiline järgnevus või seaduspärasus Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Raymond B. Cattelli (1905-1998) käsitluse kohaselt saab eristada: · Fluiidset ehk liikuvat intelligentsust Üldine vaimne potentsiaal, mõõdetav nt mitteverbaalsete testidega nagu Raveni maatriksid Närvisüsteemi areng, väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid Kultuuri ja kasvatuse mõjust suhteliselt sõltumatu Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Kristalliseerunud ehk ladestunud intelligentsust Areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga Mõõdetav verbaalsete testidega (üldine informeeritus, sõnavara, arvutusoskus)
Võim ja ametivõim organisatsioonis Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Weber defineerib võimu järgmiselt: võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võim rajaneb. Võimu juures on olulised nii domineerimine, mis eeldab teiste inimeste kuulekust, kui ka distsipliin. Tugev distsipliin tähendab, et enamik inimesi allub korraldusele automaatselt ja viivitamatult (Weber 2002). Võimul on teatud negatiivne varjund, kuna inimesed ei taha eriti olla need, kelle kohta öeldakse, et nad kasutavad oma võimu. Samal ajal võisteldakse ühiskonas võimu tähistavate sümbolite omamise eest. Passiivset võimu omamist aktsepteeritakse, aktiivselt võimu kasutamist peetakse tihti ebaeetiliseks ja negatiivseks. Võimu...
......................................................................................................6 3 INTELLIGENTSUSTESTID..............................................................................................7 3.1 Binet-Simoni test..........................................................................................................7 3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad................................................................................... 8 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test...........................................................8 3.4 IQ 8 3.5 Testide tulemused.........................................................................................................9 4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD..................................................................................12 4.1 Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi...................................................................12 4
1) Toetudes arutlustes abstraktsioonidele (üldistustele) 2) Lahendada probleeme 3) Õppida oma kogemusest Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 1) Binet’i Milliseid komponente eristab C.Spearmani intellekti mudel? 1) G-faktor 2) S-faktor Millistest komponentidest koosneb intellekt L.Thurstoni mudeli järgi? 1) Kajastab baasvõimeid Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? 1) Raveni test 2) Pinet’i testid 3) Ampthaueri A-S test Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? 1) Arutlusviiside tulemustele (kuidas lahendus sünnib) Millisessse vahemikku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? 1) 0,2-0,6
RAKVERE ERAGÜMNAASIUM ORGANISATSIOONIKÄITUMINE Võim organisatsioonis Koostaja: Migelyne Mahlapuu 12a Rakvere 2011 Võim organisatsioonis (Power in organization) Rääkides juhtidest, juhtimisstiilidest ja juhtimisest üldiselt, ei saa mööda minna ka võimu teemast. Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Võim peitub otsustamisprotsessis, kuid tegelikkuses on raske identifitseerida, kelle käes võim just hetkel on. Weber defineerib võimu järgmiselt: võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võimalus rajaneb. Võimu juures on olulised nii domineerimine, mis ee...
perekonda - Minneosta uuringu tulemuste tõlgendamisest - Perekeskkonnal ilmselt mingi roll - Tulemused ei välista et IQ rassierinevused võivad olla geneetiliselt tingitud - Racial mixture studies - Witty ja Jenkins – kui IQ rassierinevus on geneetiline siis kõrge IQga mustadel peaks olema ebaproportsionaalselt palju valgeid esivanemaid – ei olnud - Scarr – euroopa päritolu % korreleerub 0,1 raveni skooriga. - Eyferth - Ameerika sõduritest Saksamaale näänud laste puhul ei olnud isa nahavärv oluline - Järeldusi rassierinevuste kohta - Rushton, Lynn jt usuvad et kaudsed tõendid viitavad rassierinevuste geneetilisele päritolule - Otseseid tõendeid on vähe kuid need ei toeta geneetilise erinevuse ideed - Valgete ja mustade IQ erinevus väheneb, muuhulgas setõttu et Flynni efekt on arengumaades praegu suurem kuid euroopas ja USAs järjest vähem
Tänapäevases isiksusepsühholoogias on isiksuse olulisimate põhiseadumuste hulgas esile toodud (a) agressiivsust, feminiinsust, kollektivismi (b) väljast sõltuvust, konformsust, kontrollikeset (c) avatust kogemusele, emotsionaalset stabiilsust, kohusetunnet (d) elamustejanu, rigiidsust, eksternaalsust 44. Isiksuse projektiivtestideks on (a) BIG-5, NEO-PI, Tellegeni skaala, alternatiivkasutuste test (b) MMPI, Catell'i 16PF, Raveni progresseeruvad maatriksid (c) TAT, Rorschachi test, Rosenweigi pilt-frustratsioonitest (d) subjektiivse heaolu test, elamusteotsingu test, maskuliinsustest 45. Olendi intelligentsus sõltub peamiselt (a) tema aju absoluutkaalust (b) tema aju valgeolluse kõrgest osakaalust hallolluse suhtes (c) ajukäärude ja -vagude nurgelisuse määrast (d) neuronite omavahelisest talituslikest seostest ajus 46
lapsest, kelle vaimne iga on 13. Selle vea parandamiseks pakkus William Stern 1912. aastal välja IQ (Intelligence Quotient, intelligentsuskvoot) mõiste. IQ võtab arvesse nii indiviidi vaimset kui ka kronoloogilist vanust (ibid.). Kui laps saab kümneaastasena kaheteistaastase lapse tulemuse, on tema IQ 120. See arvutatakse nii: (vaimne vanus/kronoloogiline vanus) x 100 ehk 12/10 x 100= 120 (Russell & Carter, 2009,lk 7). Eestis on enim kasutusel Raveni progressiivsed maatriksid, mis on mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemiste oskust ja analüüsivõimet. Nimelt palutakse testitaval leida esitatud näidiskujundite reas loogiline järgnevus või seaduspärasus ning selle alusel valida sobivaim vastusevariant (Allik jt., 2002, lk 206). Ka kasutatakse lastele 6 mõeldud Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC), mis koosneb 11 alaskaalast, mis
Olukord Eestis 1999.a. Sotsiaalministeeriumi uurimus: intelligentsust mõõtvaid teste ~20, neist ca pooled individuaaltestid => aegunud ja Eesti oludele kohandamata (normeerimata, standardiseerimata) Mõned grupitestid: # Kainiku vaimsete võimete test (1968): n=1013 (1985) # Kompleksne intelligentsustest (1986) # Vaimsete võimete test (Sõerd, 1976): n=806 (1999) # Võimete struktuuri test (1953): n = 103 (1985) # Üldandekuse test (1951): n = 699 (1980) # Raveni progresseeruvad maatriksid (1938): n = 1700 (2001) Mitmed personaliotsingu ja värbamise firmad kasutavad ja/või pakuvad oma teste, näiteks:' # Fontes (SHL; www.fontes.ee): Aritmeetilise ja verbaalse loogilise mõtlemise testid numbrilise ja verbaalse võimekuse mõõtmiseks. # Tripod Grupp (www.tripod.ee): Laialdane valik algupäraseid ja eeskujulikult normeeritud vaimse võimekuse skaalasid erinevatele sihtgruppidele; testikoolitused. Tuntuimad intelligentsustestid
sündmuse toimumise tõenäosust ja selle muutumist sõltuvalt pideva argumenttunnuse väärtuse muutumisest. Näiteks uurimaks, kas isiksuseomadused ennustavad eesnäärmeuuringutele minekut tulevikus. / Uuritakse, kas suutmatus tähele panna (inattention_inatt18a), sugu ja tulemus Raven'i testis ennustavad kõrghariduse saamist 25-ks eluaastaks EHK ennustame inimese kõrghariduse saamist 25ndaks eluaastaks soo, raveni testi ja inattention'i kaudu. Analyze -> Regression -> Binary Logistic. (Dependent alla see muutuja mida ennustatakse ehk haridustase ja covariate alla see muutuja(d) mille kaudu ennustatakse, ehk sugu, raven ja inattention) - OK Esimesed 3 tabelit, näitavad baasmudelit, sellist millesse pole valitud ühtegi sõltumatut muutujat. Tabelid enne Block 0-i näitavad üldiselt analüüsitud andmete kohta. Tabel Model Summary alt saab vaadata mitu % varieeruvust nt kõrgharidusklassi
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
• Juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi! • Sõltumatud muutujad (stiimulid), sõltuvad muutujad (reaktsioonid) NÄIDE:GLASS AND SINGER • Müra mõju stressile • Exp 1: esimene grupp - juhuslik müra, teine grupp – perioodiline müra, kontrollgrupp – ilma mürata • Exp 2: esimene grupp - kontrollimatu müra, teine grupp – kontrollitud müra, kontrollgrupp – ilma mürata • Stress kui sõltuv muutuja: füsioloogilised näitajad + Raveni test • Järeldused: suuremaks stressoriks kontrollimatu juhuslik müra LOOMULIK EKSPERIMENT • Katserühm ja kontrollrühm • Mõõdetavad stiimulid ja reaktsioonid • Nõuded: juhuslik valik, diskreetne sekkumine • Näide: järjekord PLACEBO • Placebo – reaktsioon ilma stiimulita. Toimeainet mittesisaldav ravim, mis mõjub • Placebo-efekt: isetäituv ootus. Ravijad, ennustajad, eelarvamused
võimeid tähistatakse tähega g. 57. Vaimne iga. Individuaalsed testid. - Binet-Simeon'i intelligentsustest (koolilaste vaimse taseme määramiseks, eraldada rumalad targematest) - Stanford-Binet skaala (mõõdab hästi lapse võimekust). 58. IQ. Intelligentsuse kvoot. IQ=VI/KI*100, st 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. - W. Stern arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne 59. Rühmatestid Eesti koolides. - Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest - Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest. 60. Ühe geeni haigused. - PKU (fenüülketonuuria) - Fragiilse X-i sündroom - MECP2 (Rett'i sündroom) - LNS (Lesch-Nyham'i sündroom) - DMD (Duchenne lihasdüstroofia) - NF1 (neurofibromotoos tüüp 1) jm haigused (teada üle 250 geeni) 61. Fenüülalaniini metabolismihaigused
määramiseks, eraldada rumalad targematest o Stanford-Binet skaala (1916) Mõõdab hästi lapse võimekust (näiteks 6-aastane on 8-aastase tasemega) IQ (intelligentsuse kvoot) o W. Stern (1912) arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne o IQ = VI/KI*100, s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks Eesti koolides rühmatestid o Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest o Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest Wonderlicki intelligentsustestid; kaheksat laadi ülesandeid: o Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) o Verbaalne loogika (loogikaülesanded) o Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus)
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
elemente. Skinneri (1953) operantse tingimise teooria kohaselt iga käitumise toimumise motivatsiooniks on tasu. On arvatud, et seesmiselt motiveeritud tegutsemise korral on tasuks tegutsemine ise. 86. IQ testid : vanad ja uuemad. Tänapäeval on kronoloogilise ea kasutamine valdavalt asendunud proportsiooninormide kasutamisega. Heaks ning suhteliselt universaalseks IQ testimise vahendiks on Raveni progresseeruvad maatriksid. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul. Tänane mõõtmine 19 Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele
Juht on määratud või valitud, formaalne roll ning kindlaks määratud ülesanded. Liidri mõjuvõimu allikad Weberi järgi: 1) mõistlik võim mis tõuseb uskumusest, et liider esindab seaduslikke norme ja reegleid. 2) traditsioonivõim mis tõuseb uskumusest traditsioonide ja järjepidevuse tähtsusesse. 3) karismaatiline võim mis tuleneb konkreetse liidri isikupärastest omadustest. 32) Sotsiaalse võimu vormid Collinsi ja Raveni järgi. 1) Tasuvõim võim anda ühes või teises vormis hüvitusi. 2) Sunnivõim võim karistada 3) Referentsvõim ehk osutusvõim võim, mis on saadud tänu sellele, et teised soovivad end antud isikuga samastada. 4) Ekspertvõim võim, mis tuleneb inimeste suuremast asjakohasemast teadmisest (teistega võrreldes). 5) Seaduslik võim mis on isikule teiste poolt antud ametikoha või teiste sotsiaalsete normide tõttu.
hakkama ei saa. IQ mõiste võttis kasutusele William Stern, algselt tähendas see vaimse ea ja kronoloogilise ea jagatist korda 100, kus kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust; vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval enimkasutatavad on Wechsleri testid (WAIS täiskasvanutele, WISC lastele, koosneb 11 alltestist, mis on nii sõnalised kui ka mitteverbaalsed). Raveni progressiivsed maatriksid: mittesõnaline, näitab ka ülesannetest õppimise võimet. Kultuurist sõltumatu. IQ testi veebiversioonis saab proovida (inglise keeles) näiteks siin NB! Veebiversioonis testide tulemusi (numbreid) tuleb võtta üsna skeptiliselt, kuna IQ skoor ei ole mitte absoluutne vaid suhteline number, st võrdlus mingi grupiga. Kõikvõimas internet kahjuks ei avalda, milline on seal läbiviidavate testide normgrupp... Lisalugemist intelligentsusest:
kahjulik?” • Informeeritust “Mitu päeva on aastas?” • Sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamist: “Kui pliiats maksab 63 krooni...” jne. 52 53 Intelligentsustestid • Kaufman Assessment Battery for Children (KABC) • Samaaegne vs järjestikune infotöötlus • Kultuurilised ja keelelised vähemused Intelligentsustestid • Loodud on ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938. a. loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid. Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus • SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Tests) SAT • (1) andmete piisavus (ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendamiseks); • (2) jooniste, tabelite diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus; • (3) sõnavara (võõrsõnade ja arhailiste sõnade tähenduse tundmine); • (4) loetud teksti mõistmine
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline a...
uutele põlvkondadele on intellektuaalselt üha keerukamate ülesannete la- on aga muutunud hendamisega lisandunud “teaduslikud prillid” (Flynn, 2007). Samuti on arukuse sisu. üheks võimalikuks selgituseks peetud paremat toitumist. Viimane teadaolev väga ulatuslik Eesti õpilaste vaimsete võimete uuring pärineb aastatest 2000–2005, mil testiti üle 8000 Eesti õpilase (va- nuses 7–19) vaimset võimekust ühe tuntuma mitteverbaalse intelligentsus- testi, Raveni progresseeruva maatriksiga (näide Raveni testi tüüpi ülesande kohta on esitatud joonisel 4). 18 Intelligentsus ja erivõimed 1 2 3 4 5 6 Joonis 4. Näide Raveni tüüpi testi ülesannete kohta. Töö praktiliseks väärtuseks on Raveni testi ja hulga isiksuse psühholoo- giliste mõõtevahendite normeerimine (Pullmann, 2005)
(teadmata geenide avaldumine) 297. Vaimne iga (individuaalsed testid Binet-simeon'i intelligentsustest 1904 koolilastele- eraldada rumalad targematest, Stanford-Binet skaala 1916 mõõdab hästi lapse võimekust, nt 6-aastane on 8-aastase tasemega, pole perekondlikku pärandumist. 298. IQ (intelligentsuse kvoot) W. Stern 1912 arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne, IQ=VI/KI*100 s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. 299. Rühmatestid Eesti koolides: Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ül, wonderlicki intelligentss testid- koosnevad nii verbaalsetest kui mitteverbaalsetest ül, 8 laadi ül 300. Ühe geeni haigsed: Fragiilse X-i sündroom, fenüülketonuuria, Rett´i sündroom, Lesch-Nyham´i sündroom, teada üle 250 geeni (sündroomi), üldiselt tekivad de novo 301. Fenüülalaniini metabolismihaigused: fenüülketonuuria (fenüülalaniini ülehulk), türosinoos (vaimne alaareng),
- Uudikmutatsionid – päritavuse puudumine - Keskkond – teadmata geenide avaldumine Vaimsete võimete mõõtmine Vaimne iga (individuaalsed testid) - Binet-Simeoni intelligentsustest -koolilastele et eraldada rumalad targematest - Stanford-Binet skaala – mõõdab lapse võimekust IQ – intelligentsuse kvoot - Stern – vaimne kui kronoloogiline iga - IQ = VI/KI*100 Eesti koolides rühmatestid - Raveni progressiivsed maatriksid – mitteverbaalsed ülesanded - Wonderlicki intelligentsustestid – verbaalsed ja mitteverbaalsed Uudikmutatsioonid Rett’i sündroom - Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon ehk ei pärandu järglastele - Poistele letaalne, tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis taandareng kiire Tripletsete korduste suurenemine - Huntingtoni alleel, CAG tripleti kordused: tavaliselt 11-34 kordust, haigus, siis enam kui 40 kordust
WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist ,,Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?" Informeeritus ,,Mitu päeva on aastas?" Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs see, kus on mitu ülesannet ühe sees Kultuurilised ja keelelised vähemused sobib ka neile Loodud ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938 aastal, Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid oleks piisavalt palju lihtsaid ja ka raskeid ülesandeid, et inimesi eristada Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Test) andmete piisavus ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendmaiseks; jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus;
WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist „Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?“ Informeeritus „Mitu päeva on aastas?“ Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs see, kus on mitu ülesannet ühe sees Kultuurilised ja keelelised vähemused – sobib ka neile Loodud ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938 aastal, Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid – oleks piisavalt palju lihtsaid ja ka raskeid ülesandeid, et inimesi eristada Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Test) – andmete piisavus – ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendmaiseks; jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus;
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
pärast enam EI aidata. Seega lähima arengu tsooni siit enam kätte ei saa. Ülesanded töötavad erinevates kultuurides, kuni tsk-ni välja. RAVEni-testilaadseid ülesandeid on välja mõeldud ka pisematele (eelkooliiga). KAUFMAN-ABC test Paljudest erinevatest ül koosnev testikomplekt, mis võimaldab hinata lapse võimeid ja inimestel on kahte tüüpi infotöölusvõimeid: järjestukuse ja samaaegsuse infotöötluse võimekus. Verbaalse infot töötlus on enamasti järjestikune. Aga nt Raveni test on samaaegne, sest on visuaalne. Hinnatakse selles testis aga saavutusi (õpitud oskused, teadmised). Päris laiahaardeline test on. Suures ulatuses on ülesanded samad. Test on kohandatud adapteeritud Eesti oludele. Selle testi jaoks on ka olemas normid, aga ka ule 10+ aasta vanad. See test võimaldab ka abistamist, aga ei võimalda juhendamist suvaliselt! Näidis tehakse koos läbi, et veenduda,et laps saab aru sellest ülesandest. Ravenit testis oli ka 1.ülesande juures selgitus
Sõna kui loov üksus ja rääkimine = eneseväljendus kui põhiõigus, mõte on sõnast lahutamatu. Kes teab ei kõnele, kes kõneleb, ei tea. Tõde läbi vaikuses mediteerimise. Isegi jaapani emad räägivad oma lastega vähem kui USA emad. On oluline mõista, et vähem kõnet ei tähenda vähem kommunikatsiooni. Lähedased suhted sõltuvad tunduvalt enam mitteverbaalsest kommunikatsioonist. Rääkimise ja mõtlemise seosed: Raveni progressiivsete maatriksite lahendamine vaikuses ja valjusti mõeldes või tähestiku kordamine (articulatory suppression). Tulemustest ilmnes, et euroopa- ameeriklased lahendasid vaikuses ja valjusti mõeldes asju u sama kiiresti ie rääkimine ja mõtlemine lahutamatud. Aasia-ameeriklased sooritasid testi valjusti mõeldes palju kehvemini ehk vaikne aasia- ameeriklane = mõttetööga tegelev inimene, mitte igavlev tuim tükk. Tähestiku loetlemine – euroam
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
IQ mõiste on kasutusel ka tänapaeval, ehkki seda arvutatakse nüüd teisiti. Kõigepealt uuritakse valja keskmine tulemus mingis normgrupis (naiteks samaealistel lastel) ja sellele omistatakse väärtus 100. Sama grupi teistele testipunktidele omistatakse IQ vaartused selle alusel, kui palju nad erinevad keskmisest. Keskvaartusest (IQ 100) uhe standardhalbe võrra erinevaid tulemusi loetakse keskmisteks tulemusteks. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ulesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Kuna intelligentsustestid ei ole mõeldud selleks, et teada saada, kuidas inimene sooritab selles
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühist...
ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Personali juhtimise süsteem, keskkond ja praktika Eestis. Pers. juhtim. hõlmab in. praktil. juhtim. küs. org-s ning seisneb tööt. tegevuse kompleksses koordin., mõjutam. ja suunam. püstit. eesm. realis. nimel. Koosneb: 1) töö anal. uurit. töö iseäras. org-s, määrat. kindlaks töök. ja tööt. esit. nõuded, 2) pers. plan. võimald. progn. pers. vajad., selle rahuld. allikaid ja meetodeid ning mitmesug. pers. juhtim. seond. tegevusi, 3) värbamisest ja valikust protsess, mille käigus kujund. org-le vajal. pers., kasut. nii org. sise- seid kui ka -väliseid allikaid ning selleks sobivaid vahendeid ja meetodeid, 4) hindam. võimald. hinnata töök. ja tööt. tööd, vajal. tagasiside saam. ja juhtim. täiust. org-s, 5) hüvitam. protsess, mille käigus tööandja tasub teht. töö eest, kasut rahal. ja mitterahal. tasusid, 6) arendam. koosn. tööt. teadmiste ja tööoskuste arendam., koo...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
Esimene rühmatest töötati välja I Maailmasõja ajal USA sõjaväe tarvis, et valida lihtsõdurite hulgast välja need, keda on mõtet koolitada ohvitserideks ning allohvitserideks. 1920-tel võeti need testid ning nende testide versioonid laialdaselt kasutusel firmades ja valitsusasutustes teenistujate töölevõtmiseks ja kuni tänapäevani on see intelligentsustestide üks peamisi rakendusalasid. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ülesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
