Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haridus Eesti kultuuris (12)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Haridus Eesti kultuuris #1 Haridus Eesti kultuuris #2 Haridus Eesti kultuuris #3 Haridus Eesti kultuuris #4 Haridus Eesti kultuuris #5 Haridus Eesti kultuuris #6 Haridus Eesti kultuuris #7 Haridus Eesti kultuuris #8 Haridus Eesti kultuuris #9 Haridus Eesti kultuuris #10 Haridus Eesti kultuuris #11 Haridus Eesti kultuuris #12 Haridus Eesti kultuuris #13 Haridus Eesti kultuuris #14 Haridus Eesti kultuuris #15 Haridus Eesti kultuuris #16 Haridus Eesti kultuuris #17 Haridus Eesti kultuuris #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 214 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ednel Õppematerjali autor
kordamine eksamiks - küsimused, vastused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
thumbnail
13
doc

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

juhatajaks Jakob Westholm. Sihiks seati ühtluskooli rajamine: igal algkooli lõpetajal oli õigus pääseda kesk-, täiendus- või kutsekooli. 3 2 ALGHARIDUS 1919.aasta 9.septembri Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale.Neli klassi said esialgu alama astme ning 5.-6. klass kõrgema astme algkooli nimetuse. Algkoolides kehtestati ajutised õppekavad. Õppimises asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kooli eesmärgiks oli Eesti Vabariigile tervete, töökate, kohusetruude ja elurõõmsate kodanike kasvatamine. Pärast 1920. aasta mais vastu võetud ,,Avalikkude algkoolide seadusega" omandas haridussüsteem oma lõpliku ilme. Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta. Usuõpetust võis õpetada ainult vabatahtliku

Kultuurilugu
thumbnail
28
doc

Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.

asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (Andresen 2003, lk. 7) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõneks aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus, koolis pidid käima kõik lapsed. 1880ndatel aastatel muutis tsaarivõim koolid venekeelseteks. (Andresen 2003, lk. 7) Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Selleks ajaks oli meie väike Eesti ülejäänud Venemaa rahvastest kirjaoskuse poolest ligi saja aasta võrra ette jõudnud. Eesti Vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. (Andresen 2003, lk. 7) 3 1. Rootsiaeg- 17 saj. 1625

Haridus eesti kultuuris
thumbnail
5
doc

Reformatsiooni mõju Eesti koolile; Hariduse aren Rootsi ajal

Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest

Haridus eesti kultuuris
thumbnail
19
doc

Rootsiaeg

............................................................................................................................ 2 Eesti alad ................................................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal

rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine · lõi uue lugemaõpetamise meetodi ja andis välja oma meetodile vastava aabitsa · Seminari lõpetanud võitlesid koolide avamise eest, mille tulemusena koolide arv kasvas ja tõusid rahva lugemisoskus · arendas eesti keelt 3. H.Stahli ja B.G.Forseliuse kirjaviis. H. Stahli kirjaviis Forseliuse kirjaviis Eeskujuks saksa keel Eeskujuks rahva kõnekeel e foneetiline keel Eesti keel peab lähenema saksakeelele (metz, Eesti keel peab jääma eesti keeleks, mistõttu tuleks palck, lesck) tähestikust välja jätta c, f, x, y, lühend ch k, v

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Virumaa haridus

............................................................ 7 Haljala kool.................................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Virulaste haridus 20. sajandi algul Virulaste rahvakasvatus ja õpetus on väga vana ning seda soodustasid juba ammu kauged meresõidud ja maaharimine. Põlvest põlve kandus edasi emakeel, rahvalaul, säilisid rahvariided, püsis rahvakunst ehituses ja majatarvetes. Suurem osa Virumaa külakoolmeistritest oli kihelkonnakooli haridusega. Nad saavutasid oma teadmised enamasti iseseisvalt edasi õppides. Töötasu oli neil väike ja elu raske. Talvel töötasin nad koolis, suvel põllul

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Varauusaeg Eestis

lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Liivi sõjast purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada kirikuelu; seda ei saa lihtsustavalt vastureformatsiooniks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. Jesuiitide Collegium Derpatense (1583 - 1625) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis a. 1585 maakeelse katekismus-lauluraamatu ning andis maarahvale mitu omamaalasest preestrit (5 on nimepidi teada). 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke

Ajalugu




Kommentaarid (12)

tsaskia profiilipilt
tsaskia: See materjal aitas mind väga, sest aega eksamini on nii vähe ja selline põhjalik ja korralik kokkuvõte on tõesti väga kasuks! Olen küll loengutes käinud, aga ikkagi kõik jäi nii segaseks. Selle abil on hea õppida! :)
16:23 13-03-2011
Yelena profiilipilt
Yelena: Suur aitäh! Materjal on nii hästi koostatud, et on kergem eksamiks ette valmistada.
19:24 20-03-2011
karin09 profiilipilt
Karin Kriisa: Väga põhjalik ja asjalik materjal ja kindlast heaks kordamiseks eksamiks.
15:06 08-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun